Vaba eestlane , November 10, 1981

              • Nr. 79
nCQSHBDBMBMMHBMBZnUB
leriikide ajakirjanikud Mosk=
lärkavad hämmastnsega, efi
jžidn ametimehed ja parteite­id
önmnütunud nende yastii
Imaks ja sõbraUkumaks. KüM
E suurema üllatusena kolista-^
[ad lääiie lehemehed, et neei
lased, kelledele võimaWatakse
st tulnud ajakirjanikega kok-pada
ja nendega ve<j*ellda, on
Innud märeatavalt jtifnkamafe
kõned kuud tagasi. Eriti faha-
Iveiielased rääkida ja ariitadä
erika Ühendriikide ja N . Liidij
kördi ning seda teemat käsj=
on nägu loomulik, et jutj
Ih ka nresident Reaganile ja
1 välisDolütikale.
iäneriikide vaatlejatele ja aja-
Jnikele on jäänud mulje, et
(nii poliitbüroo liikmed laineni"
beede ja poliitiliste manöövrit^
lageerijad ei ole kaugeltki õii= ihid Ronald Reaganiga. Teda^
eeritakse ja tema sirgejooneli-ntikommunistlik
poliitika lüü-hukkamõistvalt
risti. Ta tem-itakse
sõjaohuta jaks ja tuuma-pröpageerijakš
ning teda ni-^
takse võhikuks, kellel ei ole
t vähematki aimu ja kes tim^
seda ainult Hollywoodi fihni-aüdfl.
lellele kriitikale tõeuärasema i l -
andmiseks opereerivad venela-lääneriildde
esindajatele loen-b
pidades palvevenna maski et-
|t6mbamisega. Mõtelge ainult.
Une tähtsus oleks kogu m^aü-
I heaolu seisukohalt lähtudes
lendriikide ja N . Liidu vahelisel
Idal koostööl, mis võimaldaks
Ida ühiselt selliste probleemide
lendamisele nagu seda on tnH°
[energia, ookeanides peituvad
|apõuevarad, toitlustamise uroh^
lid ning arengult mahajäänud
|dde abistamine, kinnitavad
ideesriidetagused prouaganda-thed.
Ja selle töö edukaks läbl-liseks
ei piisa mitte ainuli
lendriikide ja N. Liidu jõuningu-stest,
vaid sellele koostööle tiii-sõbralikus
vaimus kaasa torn­ita
ka kõik teised riigid,
|,Ta üks propagandamees läks ise-mi
kaugele, et kinnitas silmi
lüües ühele lääne ajakirjani-le:
,Meie rahvas on alati elanud
[rmuslikkudes olukordades ^
lud läbi reTolutsiooEi, ködusõ-
.Stalini sinmivitsilise IndHisErfälj- ^'
imise Ja fäüe iEaa!lii52Sö|E. See:
esimene uonnsalsäe periood
sie ajaloos. See on pohlas, miks
tahame äetemtet mis võimal-ib
igale rahvale Kontsentreemdai
la väljaareadssaisele'^.
SeBised sõmad ou kahtlemata
ledad Ja armsad Ja võtavad nii
meiegi laan emaailmast pärit
ijale vee^söma. Vaadake ät-meie
tahame rahu, ü te
ivat tööd ja detentet aga teil
seal Valges Ma jas võimuohjade
res üks tülikas mees, kes su-ib
maailma vägisi vastu tuuma-
)jale ja hävmgule. See venelaste
iktika on kahdemata võrdlemisi
imedakoeKne ja lihtlabane, mis
itab ^Washingtoni vastupanule
ittüües head nägu tehes oma kur-plaane
edasi ajada. Tundub ime-la
ja võõrastavana, et Moskva
älliste lihtsate võtetega tuleb lää-lemaailma
peibutama ja meelita-la,
kuid nähtavasti on see läbS-jroovitud
võte. — läänemaailmsis
[eidub alati inimesi ja isegi vastu°
isrikastel positsioonidel tegutse­jaid
polütikuid, kes usuvad kõige
läbipaistvamat nõukogude propai-landat.
Venelastel ei ole pahandusi mM°
ainult Poolas, Afganistanis ja
tootsi skäärides, kus nende allvee­laev
sõitis Rootsi territoriaalvetes
jftpioneerimisei karidele, vaid ka
bma ukseläve seespoolsel küljel
jSeekordne talv tõotab tulla eriti
[vali, kuna toiduainete puudus au-
[3ab juba praegu tunda ja perenai-ised
muretsevad, kuidas suudavad
[nad tundide kaupa toidusabades
seistes kühna taluda, , '
Eelolevat talve peavad mõned
vaatlejad isegi raskemaks 1946/47.
aasta talvest, mil Ukrainat tabas
näljaoht — nii suur, et mõningate
andmete kohaselt esines isegi kam-iiibalismi.
Venelased teevad suuri
pingutusi, et sellist ohtu vältida,
importeerides suurtes kogustes te­ravilja
t;1iendriikidest, Kanadast ja
Austraaliast, liha Argentiinast jä
kartuleid Lääne-Euroopast, Londo-
(Jarg lk, 3)
Nr. 79 : VABA EESTLANE:-te!sipäeväl,/lO. aov^ — Tuesday, November 10,-1981 IX 3
BWTTvfrnwaiiitntr
VALVEARST
t^ÄDÄLALÕPUL
Ja 15;-nov,
dr. H. Tari, tel. 922-3824^
L. ja 22. nov.
dr. M. Pahapill, ^el. 921-7777
'üsürance
Agency
KiNPLUSTUSED
23 WE^MORE Dr., Süite 29©
Resdale, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-1622
,,mn Kodu" asutcsmÕsie akuutselt
ImmigrfliitWe^^
lui^opöst suurenefe
šidöniministeerium ott^^^te^ järg^
miše - aasta immigratiiooniplaam
S^vekuud on Floridas eestlastele ajaks, mU soendatakse eüevõtta ^^''"'^f^ril'^''!^^
reise USA põhja osariikidesse, Kauadass^ Ja Kodu-Eestisse. Põhja f\ "^^f
siira^vad ka „snc^wbirdid., ies^ou seotud põhjaga maiauduslikult või J " ^S"^^^^
elu suvel kaunis vaikne, aga suski mitte smuud. Tanu õpetaja H. Rud- suurendada Ida-Euroch
mitoue ja organist Allikule toimuvad Fort Lauderdales igakuised vai- past saabuvate immigrantide arvVH
1000 inimese võrra. Immigratsioon
niminister Lloyd Axworthy mai­nis
ühtlasi, et Kanada valitsus ka-
V E L J O KALEP THT M A D I S S ON
estlannä asutas
Torontos om^
rõivaäri
Vabadusvõitlejad sunnitööl
mulikud kokkutulekud. Need on kujunenud mitte üksi vaimulikuks ela­museks
vaid ka muusüialiseks naudinguks. Järgnev kohvilaud seltskond­likes
ruumes pakub võimalusi rahvuskaaslastega kohtamiseks.
L.-Florida Eestlaste Koondis on tagatud olemasoleva kinnisva- vatseb kärpida 2000 isiku võrra ka
Fort Lauderdales on omalt poolt raga, aga mitte paberliku lubadu: nende immigrantide arvu, jkes saa-väljakuulutanud
terve rea üritusi sega. _Võiks veel juurde lisada, et buvad siia põgenikena 1981. a. oli
sügisel ja talvel: aasta peakoos- ostukomisjon vaatles paljusid hoo- ''^''i^^JZF^T^ ^ ^ ^ u i
olek novembris, sügispidu, jõuluõh- neid ja korterimaju ja see pn üks ^atud 16.000 isikule kuid tulöva^^
tu, vana-aasta möödasaatmme Ro- üusamaid ja sobivamaid. Hoone ^^^^al ^^^.f^^f^l^^^^^^^^
tary Klubi ruumides, nääripidu ja asub heas piirkomias, 1,2 müU oo-' " ' ^ f
keanist ja ostutsentrumid on jalu- " T^TI^^T fi^^^^
lakaid, kavatseb Kanada eeloleval
E;V. aastapäeva pühitsemine.
Aastapäeva korraldamiseks on tuskäigu kaugusel. Seega ön asu- aastal vastu võtta 6000. Austrias
Toronto Šcarboroughi linnaosa
ajaleht ,,The Scarborough Mirror"
Andmed Veljo Kalepi, Tlõt Madissoni p
Viktor Niitsoo kohta
äiiritud elegantsed Moose ^^^^^
ruumid Fort Lauderdales, mahu- nia stiilis L-kujuline hoone ou : rü^idest: saa-tusega
üle ao Mmese. jate^^
Eesti Kirikus, Fort Lauderdales, satemiigavustega tõstukiga^
toimuvad jõulu^ ja uueaasta juiria-köetava^^^^^^u^
_ . - , , lateenistused, mõlemil korral Jut- rohelise aia keskei
Eesti Vangistatud Vabadusvojtlejate Abistamiskeskus on saanid ^^^^^ ^..^^^^ Raudsepp. Miami 35, neist 25 on juba kinnipandud Balti SelgitUSTOO Oma
toob oma 23. septembri numbris jeateSd okupatsioonivõimu poolt m,a. lõpnus arreteeritud ja k.a. kevadel ^^^^.^^ Kultuurikiübi pa- eestlaste poolt. OrganisOtsiOOnide
pikema artikli koos pudiga noorest vangi mõistetud ning hiljem Tallinna keskvanglast Venemaale viided ^^^j^ ^^^^ ^^j^^^^ j^.^^^ ^^^j ^^^.^^ jJ
eesüamiast Leena .pitsast kes Eesti vabadusvõitlejate uutest asukohtadest. ^.^^^.^ ^..^^ gamistoaga ' korteritele, siis on
?r..3r" Tp?r 'S. m^^^^^ Veljo Kalep, sündinud 12. det- Madisson, kes asub 6. a. pojaga kes iganes kavatseb talvel Lõuna- tõenäoline, et' „Eesti , Kodu" Läti ešindusorganisatsioonUSÄ-s, t^rSip nn .i«ti W i t l sembril 1934. Ehitusinsener. Abi- Pärnus järgmisel aadressil: Elviira Floridasse tulla ei tunne puudust saab teoks. , Ameerüca Läti Ühing teatas amet-ajaieneie,
ei leaa on didunuwiiä- ^^^^ ^arreteeritud 20. oktoobril Madisson, Angerja 3 A, 203 600 rahvuslikest, usulistest ja selts- Kui aga korterite kinnipanek ve- ükult seisukoha vümasel ajal ko-mustreenmme
mng . ^. . . . . n n n v . r,.... ^rmr kondlikest kokkutulekutest. Koha- nib lüga pikale, süs on muidugi neaineks olnud küsimuses, kas
Abistamiskeskuse ettepanekul on likud eestlased sirutavad heüe käed võimalus, et praegune omanik oa^^ Balti riikide propaganda ja selgi-
Tüt Madisson süümevangina vastu ja ütlevad tere-tulemast. sunnitud oma kinnisvara realiseeri- tustöö aktsioone teha omal jõul vÕi
adopteeritud Amnesfy Weniiffl- -jj^ ma mõnel muul viisU. ande see maksu e^st ameerika rek-tflonali
poolt. Floridas, kui ka mujal, on eest- Kelle arvel kaetakse ostukomis- laamifirmade teha.
Eestlaste osas tegutsevad tema laste hulgas jutuaineks Fort Lau- joni senised kulutused nagu kkja- Läti esindusorganisatsiooni aasta-ja
ta perekonna heaks üheksa derdalesse eestlaste kondomiiniu- vahetus, ajalehe kuulutused, auto- konverents arutas küsimust mai-hooldüsgruppi
ja hooldajat Rootsis, mi, n.n. „Eesti Kodu", asutamine, sõidud sobiva maja otsimisel, tele- kuu algul- ja juhatus maikuu lõpüi
ta a s Ä lastalRyers^n Po° 1980 Pärnus ja mõistetud TalUn- Pärm. Eest NSV.
lyteehnioal Institute moejoonista- nas lavastatud protsessis 17. mW-mise
kursusele, inille lõpetas. Ta l^Sl ..nõukogudevastase a^tat-
.....^ ,..1. i. "u • * siooni la propaganda parast 4 a.
, tõotas lühemat aega uhes naiste- ^...itciöle velJo Kalep asub nüüd
rõivaste aris muujana, kuid otsus-, p^^^. sunnitöölaagris nr. 389/35
tas siis, ise oma m avada. Tema j^^j USSR, 618810
äris müüdavad ruded on yalm^^^ Permskaya oblast, Ohusovskoy
ta oma joomste järele, kusjuures ^^^^^^ Stantsiya Vsesvyatskaya, Austraalias, USA-s, Kanadas, Sak- Kuna taolisi üritusi on katsetatud-fonikõned jne.? ning lõpUkult septembrikuus. Sei-ta
valib rõivaste tegemisel eoata- Uchrezhdenie VS-389/35., samaal, Belgias ja Hollandis. Pea- varemgi, siis nende ridade kirjuta- Need kulud kaetakse L.F.E. sukoht on järgmine:
yalisi materjale ja värve mida ei j^^^ nimetatud sunnitöö- le selle on Tiit Madissoni, oma ja pöördus teatava skeptitsismiga Koondise poolt ja suurel määral 1.Ettepanek -(ameerika, kompa- ;
leidu teistes ^rides. laagris Juba külastanud abikaasa hooldamisele võtnud üks rootslane. Ljjgv esimehe Harald komisjonüiücmete eiida taskust, nü Hannafordi poolt) oli koostatud
Ajaleht mainib, et Leena Timt- • HeUe Kalep, kes asub kolme ala- Viktor Niitsoo, sündinud 12, ninno poole mõnüigate küsimuste- See ei ole esmakordne, kus Koon- üldistes sõnades ega väljendanud
sa äri on töötanud erakordselt edu- ^^^^^ lapsega Pärnus . märtsil 1952 Kuressaares. Arhi- ' • - dis on katnud rahvuskaaslaste täielücku arusaamist Balti küsimu-kalt.
„The Wardrobe Designer'' järgmisel aadressil: Helle Kalep, tekt. Vallaline. Arreteeritud 4. det- ^ j^^^ j^^^j^-g^ kõneül oleva huvides tehtud kulutusi. sest tänapäeval. -
avati käesoleva aasta aprUlis kuid gide 9-32, 203,600 Pärnu, Eesti sembril 1980 Tartus ja mõistetud ürituse teostamine toimub erine- Näitena võiks tuua L.F. Eesti Ki- 2 Ettepandud projektidest võib
ostjate arv suureneb suust-suhu N S V . Abistamiskeskuse ettepane- Tallinnas lavastatud protsessis 24. ^^y^ eelmistest. Seekord ei pea ost- riku asutamist Nü süs, korteri ^sa balti olemasolevate organisatsi-kantud
reklaami tulemusena joud- kui on Veljo Kalep süümevangina aprillil 1981 „nõukogudevastase ^^^^^^ ^^^^^^ potide ja ostjal ei ole mingit üsäkulu. oonidö poolt täita palju väiksemate
šalt ja pidevalt. adopteeritud Amnesty Internatio- agitatsiooni ja propaganda" pa- ^^^^^^^ j^rgi vaid olemasoleva Saadaolevate korterite hinnad kuludega
«.^ _ _ _ — . nali poolt. rast 2. a. sunnitööle ja 2. a. sund- j^^^^^j.. • ^j^^^gg ^lusel. on $43.000 kuni $45.000. See hind
Eestlaste osas tegutsevad tema asumisele. Viktor Niitsoo asub «le korteri hind raja- ou maksev ainult süs kui-eestlased 3. Mõnedel aladel võib avaüke
tud eelarvele vaid tõelisele väär. ostavad ühiselt kõik 35 korterit, su^iete firma, nagu näiteks Hännas
tmele. Samad korterid eraM^^^^^
KV^mrnUeriT^^^^^^^^ Pürgele la ^T"'"' / ^ " ^ i ^ ^ ^ " ^ ^ ' " 7 ' l^^^^r^^^^XA^ Iga deposüt või sissemakstud raha savad $56.000.- kuni $65.000.-. Balti küsimuse huvides.ja sellepa-tsivulmseneirile^
Lemi^^^^^^ Prantsusmaal.^ ^ ^ See on praegune hind ka teistes rast väärib tõsist arvestamist.
võrdsetes kondomümum-hoonetes. ^. ühiskonna - parimates hu-
H- mhno on nõus andma huvi^^^
tuüe selgitusi kas kirjar või tele-:^^ tööd teostatakse praeguse orga-foni
teel. iÄädress: Estonian Naüo-j^jg^^gj^j^-y jg^
nai Associatiön<rf South Florida, ^^^^^^^^^^
P;0. Box 4714, Fort Lauderdäle,
F1,33338^M 1-305-463-5861;^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ V ; . (VES)
tj. E. Kesknõukogii
® Rootsi Ebsti Rahvusfondi poolt perekonna heaks üksteist nüüd samas Permi sunnitöölaagris
anti kuld( teenetemärgid Stokholmi hooldusgruppi ja hooldajat USA-s, (nr. 389/36), kuhu varem paigu-orkestri
esimehele L. Nybergile, Rootsis, 'Austraalias, Kanadas, tati Mart Niklus. Selle laagri aad-tsiviilinsenerile-
Lembit Purgeleja Saksamaal ja Prantsusmaal.. Peale ress on järgmine: USSR, 618263
orkestrijuhüe H. SernkleffUe. Poh- gg^g y^ij^ j^^lepi hooldamise- Permskaya oblast, Chusovskoy
jus — Eesti orkestrimuusika tut-» ^^^^^^^ j^^ks rootslast. raion, Posyolok Kuchino, Uch-vustamine.
Lisaks kingiti orkestrile ^iit Madissom, sündinud 5. juu- rezhdenie VS-389/36.
ka B. Kangro rootsikeelne teos jjii 1950 Tallinnas. Kalurikolhoosi Viktor .Niitsoo külastomiseks
„Estland i Sverige". See orkester, tööline. Abielus. Arreteeritud 20. olevat vastav taotlus esitatud.
misaUub Stokhohni hiklusametile, oktoobril J980 Pärnus ja mõiste- Viktor Niitsoo ema asu Saaremaal ülemaaümne Eesti Kesknõuko-võttis
osa Stokholmis Estost, man- Tallinnas lavastatud protsessis järgmisel aadressil: Aino Niitsoo, gu saatis tänuavalduse Austraaüa
gides rongkäigus, laulupeol ja bai- ^^^^ 1981 «nõukogudevastase Vallimaa tänav 24-7, 203 300 Kin- valitsuse'juhüe, peaminister Mal­lil.
Ka enne Estot on orkester esi- agitatsiooni ja propaganda" pärast gissepa. Eesti NSV. Abistamiskes- colm Fraserüe,'. inimõiguste kait-tanud.
eesti muusikat Hiljuti i ^ ^ ^ ^ 4 ^ sunnitööle ja 2 a. sundasumi- kuse ettepanekul on ^'iktor Niit- geks väljaastumise ja kindla hoia-gis
sama orkester vahiparaadil ku- ^^jg j^^^ Madisson asub nüüd Per- §00 süümevangina idopteeritud ^^^^ jj^g^i N Liidu poolt annek-ninga
lossi ees eesti marssi. sunnitöölaagris nr. 389/37 Amnesty,Internationali poolt. teerimise mittetunnustamises.
järgmisel aadressil: USSR, 618801 Eestlaste osas tegutsevad tema Kesknõukogu esimehe Lembit
Permsk^a' oblast Chusovskoy heaks kuus" hooldusgruppi ja ho^^^
raion^ Stan^iya Pdovinka, Uch- dajat U^A-s Austraalias, ^jf^t^^^^^
rezhdenie VS-389/37 ja Kanadas. Peale selle on Viktor ^^^^^.^y^^^^^^^^
Tema' külastamiseks on taotle- Niitsoo hooldamisele asunud ^^^'^s lainises b äimSet 'õudu eest-nud
loa saamist abikaasa Elviira norralannat ja üks rootslane.' ; - - i • i i .,
lastele vabas maailmas ja ka oku-peeritud
Eestis tööks ning võitlu-
> seks Eesti vabaduse ja iseseisvuse
taastamiseks. (VES) 1
Kommenf&wM
'(Algas lk. 2) '
MS kalkuleeritakse, et N .
müüb nende ostude katteks käes­oleval
aastal 200 tonni kulda —
kaks korda rohkem kui 1980. aas-
'itaL
Läälneriikide vaatlejatele on jää- rai„Ädurrr.^r^^^ Estonia teatrlstear vübls 15 aastat vene
pade vähesusega ja tundide SUnitltoolaagriS
Isiupa sabades seismisega. See on^ ^^^mhr& end. Esfonia ieaM opereüpriniadom.
na Gerda Murre 68-ndas eluaastas;
Gerda Murre tuli Nairast, kus ta oM sündinud 4. juulil 1^^^
Mljem Kohtla-Järvel, lõpetas Tallinnas ]Qiaiskateekooli,kavatsed^^
VABA EESTLANE
kaks korda nädalas
murdis Gerda Murre
kuulunud juba üle kuuekümne aas>
ta Veneniaal kommunistliku elp-stiUi
juurde ja kommunistlik rez-h,
üm ei ole, võimeline s,i in Mo]nlk,or'<» na praktilisele kutsealale. Õppinud laulu, esines ta vahetevahel ja need
da parandama ega elanikkonna „äitle|a-venuad Hugo ja Franz Malmsten, te 4a avastasid ja a.
kjpnatusi kergendama. Ametivoi- ^^^^ ^..^ ^^^^^ ansamblisse,
mud on toiduamete puuduse vastu
võitlemisel isegi niivõrd abitud, et Gerda Murre osutus väga mit- hiljem, Nõukogude teise okupat-inad
ou panmud 1982. aastal koe- mekülgseks — vokaalsed võimed, siooni ajal, pääses ta tagasi Eestis-rad
raske maksu alla; et sellega tugev näitlejaand ja sealjuures kase ja tagasi Estoniasse, kus teda
&oerte arvu vähendada ja nende tantsija; Ei olnud siis ime, kui rakendati küll uuesti nii lavatägus-toidu
ai|yel liha kokku hoida. Tallinna Estonia teda oma ansamb- tes'kui ka hiljem lavalistesülesan-
See oli N . Liidu temperamentne usse kutsus a. 1937 Agu Lüüdiku netes, ent juba vintsutuste ja vanu^
Ja hooplev diktaator Nikita Hrushtr algatusel, kes nägi siin võimalust se tõttu enam ei saanud mängida
shov,k^s kakskümmend aastat ta- tugevdada operetü, kus Milvi Laid oma vanu hiilgerolle. 1.969-ndal
gasi kemjples, et 1981. aastal on säras, kuid ei olnud õiget tettia aastal välja antud Estonia teatri
N. Liidu& kõiki tarbeaineid ja toi- dubleerijat. 60-aasta albumisse ei ole temast.
duaineid ülikülluses ja ühelgi ini- . ^ .
mesel ei tule millegi üle puudust Selleks sai Gerda Murr© ^aie
menuga, kahjuks aga ainult lühi­keseks
perioodiks, sest kolm aas-iat
hiljem, kui Nõukogude inva­siooniga
Eesti iseseisvus lõpetati,
: viis NKVD Gergffl-Ä
'gi§tussew-.V; ::'V'-^
liiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiSli
KÄI KÄÄRIP
MAALID MtWGIL suures va;lik!is.
Helistage ette 225-5595.
.390 Priflcess Ave., Willowdale
lillllllllllllilllllllllllillilllillllllllllllliUllllllilllllllllilUl!
Maksab Kanadas:
Aostas $38.
Poolaastas $21.
Veerandaastas $11.
IREP OSTIGA
$61.
Poolaastas $33.
¥eerandaastas $17.
$42.~
$23.—
$12.—
USA-a:
$67.—
$35.50
$18.50
IIM^ y ^^^^
',: ^HdBö^JS©:•:
LUGU KÄBIST
LUÖü KÄNNUSf;
Vaua-Eesti sõnas Ja pUdIs
iioorfceli^ ja vanadele
: $2.— -f- postikulu 31 c ' • -.
pandud pilti primadonnade hülgas, .... ' '
ta esineb vaid stseenipildis Keme- MuugU VABA EESTLASE taUtuses
ny operetist „Kusagil lõunas"v kus
ta mängis Lolittat, koos Georg Ot^
saga.
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse:
Aastas $76^, poolaastas $38.—, veerandaastas l » ^
Aadressi muudatus 50 centi. üksiknumbri hind 50 cemfeä
Kamada aadressidele palume märWäa „POSTAL CODE" Ja
ÜSA aadressidele „ZIP OODE"
Paügatshekk või rahakaart khrjutada
Free Estonian Pnblishers nimele.
ccsasti
sjMineviku" tõttu ei ole tema
mime üldse ENES, okupatsiooni
entsüklopeedias.
Rehabiliteerimist Gerda Murre
Värskemad uudised loele
..VABA EESTLASEST"
tonda.t Hrushtshov kõrvaldati või­mult
17 aastat tagasi ja tema ase-knele
tulid mehed, kes lubasid
Hrushtshov! unistused veelgi kiire­mini
täita. Elu näitab, et kõik need
lubadused on 1981. aastaks varise-
Mä vareineteks ning* olukord N. Asjaolu, millest praegused järel-
Liidtis ja teistes kommunis|likkudes hiiüdekirjutajad kodumaal vaikselt
iriikides muutub majanduslikult mööda hiilivad, sest oli see ju võõ- elu lõpupoolel tähistas a. 1973 te- kalt ka sõnalavastustes. Paraku
üha raskemaks ja halvemaks. Kuid" ras rezhiim, kes purustas andeka ma 60-aasta sünnipäeva tähistami- langes tema kunstilise tegevuse aeg
teisiti ei ole see kommunistliku artisti karjääri. seks korraldatud J. Straussi kokku meie kodumaa ennetustega,
süsteemi ja ädeoloogSa jisures üldse Keegi ei teadnud, kuhu Gerda „Nahkhiire" jüubelietenduSj kus jnis murdsid tema karjääri ja aren-;
mõeldav. Murre viidi. Kuid ta elas üle van- juubilar ise mängis. /^ing pika vangistuse tõttu ka
• AMS gistuse Venemaal ja alles 15 aastat Gerda Murre on. esinenud edu- tervise. (EPL/K).
Tellimine saata:
VABA EESTLANE
P.O. Box 700 Postal Stn. C, Toronto 3. Ont*
M6J 3M7
Palun mulle saata VABA EESTLAJ®ajJ6taies / KMwlaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates u—"'
i9-_-_ .Tellimise katteks lisan $ süijuureb
rahas / tsheMga / rahakaardiga. (Eaha Saata ainult töhtUrjas).
Nimi —- — —
js§ — - —-
BBBBBiBBHHUHflHiBHHMSISinilQBHHBBBBHIl