1981-11-10-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. ^ VABA EESTLANE;teisipäeval, 10. aovembrü 1981 - Tuesday, November 10, 1981
TALITUSES
Hind Saate-
$ kula 0
2^-
26—
18.— 71
tST »
IRahTa-
15—;
JJS 7.59
KUNSTI
B —
JM 3.5$
ISILE 10—
3.-
kDEL 3^
»—
5—
beliasl 5—
pBSko^^) 3.—
bestnsed 4—
3—
kZURUM 4—
^ -
2.51
225
2^
225
[) 20—
UilNNAi» 0—
'
koga) S—
Uetoskoga) 1.50
[etii^ga) 2.75
U—
NE TAL-
1620
50
8i
50
SO
50
m
30
30
30
20
30
50
40
30
40
40
40
30
30
30
50
ple) 3
lä&msft eel-
Itõõraaniat
5^
3—
»a 2.50
40
50
ird selguski kohe. Kui ki- y
ja kõrged .nõlvakud pol-istuseks
oleks ta juba siit
at sihtkohta näinud. Taga-
Il yõis olla nii kiu-e, et ob-iseks
enam olnuksid ae-tod
tuli -kasutada olukorda
isuks, — ja Juvonen otsus-
|adelda objekti juba nüüd
neku ajal. Ta hakkas kiit
üles tõusma. Küngastik,
g^s Liinahamarist Petsamö
oH lage ja näis; tema ees
a. õhtutaeva vastu ohiukš
näha kui künkaharjul öl-ähemätki
liikumist.
[vaatlike sammudega jätkas
matka vaatlusobjektile lä-
. Ettevatlikkuseks oli nüüd
:, sest peaülesanne oli soo-tta
ja Liinahamarisse oli vee!
aad minna. Nüüd- tuli Iii-vaimuna.
larduva öö algus oli käes.
2tas künkaharja ja nägi oma
irve ja selle idapoolset kai-rka
Öötaeva vastu näis tu-lajadegrupp
järve taga. Ta
ettevaathkult nõlvakut kau-
|la, päris järve läänekaldale,
(a lähedal kulges tee, aga sel-olnud
liikujaid ja selle ületa-ei:
teinud raskusi. Juvonen
:^äris kaldapõõsastesse ja hak-batlema
üle järve. Pimeduses
^iiski ei õnnestunud, vaid tuli
ta hommiku valgenemist.
fhuldamata une puudus -oli
suureks vaevaks. Ta katsus
^Idajiune vastu ja otsustas võt-rkvelöleku
pille, aga pidas siis
targemaks jätta pillid teiseks.
:s. •
(jrärgHfeb)
Soomlane arvusfabt Naan Põld 60-aastaiie BBOI
ja
Arved Yiirlaidi romaan „Vaim ja ahelad'^ soomekeelne tõSge
sjHenki ja kahleet" on saanud hea vastuvõtu. Soome ajalehed, eriti just
maakondlikud, on fiõstnud esile teost ja seffles väljenduvat eestlaste
vabadusiha.
„Kaakkois Häme" nimelises
ajalehes (9. 4. 1981) vaatleb teost
Torsti ^Blom, märkides autori kuulumist
eestlaste vabatahtlike üksusse
ja iseloomustab raamatut,
kui julget jutustust sellest; kuidas
väike Eesti Vabariik sattus II maa-ilmasõja
ajal kahe suure diktaator-riigi
rõhumise alla ja kummagi
huvide eesmärgiks.
Kumbki suurriik vägistas, hävl-ftas
ja hukkas eesti rahvast ja
' maad jõhkralt bing toorelt.
Soome kriitik ütleb, et teos on
/hämmastav, kui see on tõsi, mis
selles kirjutatakse. Lõpuks soovitab
ta, et see julgelt kirjutatud raamat
on vapustav lugemiseks, kuid
paneb inimese järjekordselt mõtlema
tapmisele tapmise, piinamisele
piinamise, pärast.
Kaminas ilhiuvas „Kymen Sa-nomat"
(20. 3. 1981) vaatleb-teost
nimemärk JH. K a tema tutvustab
autorit endise eesti vabatahtlikuna
Soomes. Kriitik ütleb, et selles teoses
Viirlaid avaldab omi tundeid
Ja kogemusi Eerik Hormi kaudu
lugejaile mõtlemiseks. Kogemused
on realistlikud. Viirlaid joonistab
üsna terava sulega eestlaste saatust.
Ta ei hakka siiski mitte maalima
mingisuguseid sangarimüüte
vaid vastupidi. Kirjeldus on
Realistlik, paiguti apaatne, tõdev.
Kõige I põhjas Ilmneb sMsM m-tori
usk oma asjasse - - Eesti
oleks vaba, kui kogu rahva
vaimi oleks piisinud üksmeelsena
ja tugevans.
Joensuus ilmuvas „KarjalaineE"
(8. ^ . 1981) retsenseerib Martti
Hahtila raamatut, andes 'lühikese
sisu kirjelduse, märkides et rahvuslik
uhkus, teadvus oma kultuuripärandist
ja -tugevusest ning jä-
^ releandmata vaim raskeis olukordades
ei saa olla laenatavad naaberriigist,
kW need on väikese
rahva elutingimuse alused. Kriitik
toob esile autori erilise sõpruse
soomlaste vastu. Ta hindab tõlget
ja märgib, et vaid korriti on jutustus
natuke kohmakas ja sama
kordav. Tulemus olnuks parem,
kui tõlget oleks lühendatud saja
lehekülje võrra. Kuid see on võimas
eesti rahvusvaimu ja -kultuuri
ülistus, mida soovitab soojalt lugeda.
Soome suuremas ajalehes ,yHel-singin
Sanomat" (22. 4. 1981) retsenseerib
raamatut Helga Seppälä
koos ühe saksa; autori-samaainelise
teosega. Kriitik teeb teosest kokkuvõtte
jagades peategelase saatus-käigu
'osadeks SS-ohvitser, sõjavangis
ja' Siberi ajajärk. Kokkuvõttes
on Öeldud, et Viirlaidi romaani
viimane väljend on mingil viisil
vastuoluline raamatu sisuga: vanu- •
sega tuleb siiski tarkus ja etteyaat-likkus,
mida koolipoiss Tartu
vanglast nimetas arguseks. Lugejail
on hea meeles pidada, et raamat
on kirjutatud Torontos 1957—
1961,
. Teises ,'Helsingi päevalehes
,,Suomen Sosialidemokraatti"
(23. 4. 1981) kirjutab Annikki
Hyvönen. Ta nimetab romaani
poliitiliseks seiklusromaaniks.
Selle antikommünisni ja venevas-tasus
põhjenevad peategelase isikule.
Teoses valitseb must-valge
skaala, kuigi mõned kõrvalisikud
esitavad oma vaateid mõnikord
peategelase mõtetest erinevalt»
Kriitik märgib teost vaadeldes, et
Arved Viiriaidi romaan pole kunstiliselt
väga kõrgetasemeline, luge-1
jäid lõdvestav ega meeltülendav
teos. See paljastab inimese viletsust
ja sõja tooruse mõjutusi. See pakub
võimaluse pilgu heitmiseks
medali teisele poolele, võidetud sõja
ja võitjate ebainimlikule tegevu-'
sele. Kõiges traumaatilisuses see
omalt poolt valgustab tänapäeva-eestlaste
traumasid.
VEETKE JÕULUD SOO
Dl
VABA EESTLANE
-t
lil
.s:
lii
CA
N
I
„Vaba Eestlase" toimetosB Ja
talituse asukoha plaao
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast'
reedeni keUa 9—-3-ni
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
( K a r i Arro 482-024:
, Hannes Oja 481-5316
Kuulutusi yõetokse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmäsp. I homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-
•map. homm. kella l l - n i.
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
üks toll ühel veerul $4.25
esiküljel ' $5.—
tagaküljel $4.50
' KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1. ^^aba Eestlase talitjus
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70. Sta C
Toronto, Ont, M6J 3M7
Talitus väljaspool tööaegar
Helmi Liivandi 251-6495
2. Mrs. Leida Mariey
Postiaadress:
p Parravano Ct.
Willowdale, Ont. M2R 3S8
Telefon: 223-0080
(Algus lk. 2)
Riik, mille konstitutsiooni paragrahvid
peaksid garanteerima kõigile
kodanikele nende vaadete 'ja
veendumuste vabaduse, tungib aga
jõhkralt oma kodanike kallale, kui
need keelduvad pimesi uskumast
ametlikke dogmasid.
Jüri Kukk kasvas üles maal, kus
alates 1940. aastast on vahetunud
kolm okupatsiooni. Eesti rahvas ei
ole veel vabanenud hirmust, mida
külvas tuhandete inimeste füüsiline
hävitamine võõra ülemvõimu püstitamisel
siin peale Teist Maailmasõda.
Jüri Kukk kirjutas: ,,Ta vaikib
s.t Eesti rahvas ja ön olnud
sunnitud osalema Nõukogude Liidu
poolt Ungari ülestõusu verisel
mahasurumisel (1956) ja Tshehho-slovakkiä
sotsiaalsel vägistamisel
(1968)".
Jüri Kuke õiglane meel viis ta
eelmise aasta märtsis vanglasse.
Teda süüdistati- § 1941 alusel
Nõukogude TÜklikku ja ühiskondlikku
korda halvustavate valede
väljamõeldiste levitamises.
Protestiks alustas Jüri Kukk novembris
1980 näljastreiki, mis
mõjus eriti kumavalt rasketes
vanglatimgimustes*
Kohtuprotsessil, mis toimus 5 . - 8 .
jaanuarini 1981 Tallinnas, mõisteti
Jüri Kukk süüdi ja karistati kaheks
aastaks vabaduskaotusega.
Teades^ et Jüri Kuke tervislik
seisukord on eluohtlik, ei võetud
midagi ette tema tingimuste parandamiseks.
Nagu nähtub ametlikest
teadaannetest, sõidutati teda ühest
laagrist teise. Jüri Kiike nõrgaks
jäänud organism ei pidanud sellises
olukorras vastu ja ametlikel
andmetel suri ta 27. märtsil 1981
Vologdas, Vologda oblasti kinnipidamiskohtade
keskhaiglas. Me ei
tea Jüri Kuke tõelist surma põhjust,
kuid nii või teisiti oli ta süsteemi
ohver -—süsteemi, mille
suurimad vaenlased on . mõtlevad
ja lõpuniausaks jäävad inimesed.
Selline on kodumaise põrandaaluse
väljaande „in memoriam"
õiguse ja vabaduse eest võitlejale.
See sisaldab veel üksikasjaliku kirjelduse
' dramaatilisest matusest
Volgdas. (EPL/EWAK/K).
NAAN PÕLD
Hamburgis tähistas 19. oktoobril
60. juubelisünnipäeva sealse ^iik-hku
Muusikaülkooli korraüne professor
tenor Naan Põld, kes meile
tuntud kontsertidega ka USA-s.
Sündinud praost Harald Põllu noorema
pojana, lõpetas ta Tallinnas
Westholmi g:ümnaasiumi, jätkates
pärast õpinguid Tallinna Konservatooriumis
laulu alal Helmi Betlemi
klassis.
Sõda ja pealetulnud okupatsiooniajad
Vene ja Saksa poolt ^ katkestasid
õpingud. Juubilar jätkas
neid põgenikupõlves Saksamaal,
Detmoldi muusikaakadeemias aastatel
1945 kuni 1952 tuntud muusikamehe
prof. Husleri meistriklass
sis. Õpingud lõpetas ta diplomiga
jä aurahaga. Ta on esinenud kontsertidega
kõikides Euroopa maa'les
ja ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.
Temalt Ott,ilmunud rida heliplaate.
1967. a. kutsuti Naan Põld õp-i
pejõuks Hamburgi Riikliku Muusikaülikooli,
kus ta on avansseeru-nud
lauluala juhatajaks, töötades
korralise professorina.
Kodymcaa uudiseid
ETKVL koondises „Autö" on um^
bes 1300 autot, suurim majand
asub Tallinnasi Selles süsteemis registreeritakse
aastas umbes 150
mitmesugust liiklusõnnetust Täna-'
vu esimesel poolaastal peeti kinni,
juba 30 meest,, kes enne autosse
istumist otsustasid vägijoogipude-lit
kummutada. Suuremaks murelapseks
bn olnud Rakvere. Seal
pandi joomisele piir kõige rangema
suhtumisega neisscj kel iseloom on
vünahimust nõrgem. Seal veendu-ti,
et sellised nõrgad mehed pole
väärt kandma taskus autojuhtimise
luba. Kes lõhnadega autokabii-nisj
sellelt luba ära! Joodikute-vastasesse
aktsiooni oH haaratud
kogu majar-^. Kui saaci teada, kes
viina vü õLega lõhnastatult rooli"
taha istusid, teatati koheselt liiklusinspektorile,
kes olid peatselt
liiklusreeglite patustaja kannul,
peatasid ja järgnes lilMuslubade
ära võtmme. Peeti kinni ka need,
kes arvasid, et egas isikliku auta
sõitmisel tülitama ei hakata. Rakveres
oli selline range aktsioon
teinud joomarlusele peaaegu lõpu.
Tallinnas alustati 1973.'a; esimesena
koondises ,jAuto" igahommikust
kontrollimist. Sellega, jääb
Tallinnas igal aastal umbes 40
meest lõhnade pärast väljasõiduloast
ilma. Järgnev karistus ei võta
mehelt juhüuba, kuid toob kaasa
palju ebameeldivat. Selle tõttu
nõrga iseloomuga mehed seal töötada
ei saa. Palju ollakse komandeeringus,
seega ülemuste silma
alt ära. Pealegi on üsna sageli autol
koormaks kas õlu, vein, või viin,
Pahatihti ulatavat maakaupluste
töötajad autojuhtidele ja nende
I abüistele kauba mahalaadimisel
meeleheaks õlle- või veinipudeli.
Suomem Kirjallisuuden Seura
(Soome Kirjanduse Selts) valis oma
kirjavahetajaliikmeks eesti kirjaniku
ja luuletaja Ellen NiidiE.
FimmT organiseerib kelm grupilendu jõululcs Torontost Soome.
Valige sobivad kuupäevad väljasõiduks ja tagasitulekuks.
Väljasõidud Toifontosds
Reedel, 18. dets., pühap,, 20. dets. ja teisip,,
22.. dets. 1981.
Torontosse tagasisaabumise kuupäevads
Laup., 2. jaan., esmasp., 4 jaan., laup., 9. jaan.
ja pühap., 10. jaan. 1982.
Hinna sisse kuulub bussisõit Torontost Montreali
ja tagasi, $40 isikult, koos kohvi ja võileibadega.
Montreal "—Helsingi — Montreal reisite suurtes
mugavates Finnair DG-10 lennukites.
Sõiduhmd lastele alla 12 aasta $362.50 (Nende
mõõdukate hindade tõttu 4-lükmeline perekond
Rnnoir on dnuke lennuliin
Skandinoaviost, mis
Kanadat Soomega \\m^
vahemaandumiseta.
säästab $842 võrreldes APEX hmdadegaj kus
täiskasvanu piletihinnaks on $862 ja laste
$646.50) /
Lend peab olema reserveeritud vähemalt 30
päeva enne väljalendu.
Hinna sisse kuulub Kanada lennuväljamaks
$12.50 täiskasvanult ja $6.25 lastelt.
Grupisuuruse alammääraks on 10 reisijat.
Allnimetatud reisibürood organiseerivad grupisõidud
bussidöl Torontost Mohtreali ja tagasi
koostöös Finnair'iga.
Võtke ühendust allnimetatud reisibüroodega või
otse Finnair'i bürooga Toirontos, 8 King St. E.,
tel. (416) 362-1^511
\FINNaiR
191 Eglinton Ave. E., Süite 104
(416) 485-9437
BZBS
Aateo Travel Service
Atria North, Süite A 121
2255 Sheppard Ave. E. Wülowdale
(416) 497-3622 Anja Kivinen-Velickovic
Yorkland Travel Ltd.
185 Yorkland Blvd.
Ramada Inn Hotell - Lobby
Wülowdale (416) 497-0300
Skytrain Ltd. Tours & Travel
2656 Danforth Ave., 'Toronto
(416) 690-4922
Soomes, Turu linnas toimus N .
Liidu ja Soome noorsoo III' sõpru?-
festivall. Eestit esindas ansambel
„Apelsin". Festivali raames toimus
avakontsert, töötasid kaks seminari
ja noortelaager keskkonnakaitse
probleemide arutamiseks. Festivali
lõpul toimus kontsert Helsingis.
Praegu toodetakse Tartu õlletööstuse
kõrvaltootena ,,Värska"
mineraalvett 18i miljonit- pudelit
aastas. Käimas on aga plaanide
tegemine/'tööstuse-:SOT
mis aastast 1984 hakkaks villima
40 miljonita pudelit astas.
Plaani täitmine on' püha asi ja
seda tuleb teha igale olukorrale
vaatamata, üks sõitja kurdab, et
ta sõites Tapale mööda Rakvere-
Tapa-Paide maanteed, nägi et kogu
päevasest vihmasajust hoolimata
käis täie hooga teele asfaldikatte
paigutamine, kuigi eeskirjade kohaselt
asfaldi ei tohi märjale pinnale
panna, kuna see ei seo aluspinnaga
ja tulemuseks on praagiks
tunnistatud töö.
Kõpu majaka tehnik Erich Pihel
otsustas kodu lähedalt, metsast vana
ajahambast puretud heinaküüni
küttepuudeks saagida. Lammutamine
võetigi käsüe. Vana küüni põ-randalauatükke
korjates tulid nende
alt välja kaks mürsku ja granaadid.
Nagu hiljem oli selgunud,
olid need põranda alla peidetud juba
sõja ajal. Roostetanud mürsud
olid sütikutega ja seetõttu eriti
ohtlikud.
Hudlaste eluviisid on tublisti
muutunud. Möödunud kevadel hoiti
Emmaste meestel kevadkülvi
ajal süm peal ja neile, kes kõvasti
töötasid korraldati v ekskursioon
Kaukaasiasse. 25-luikmeline grupp
tutvus Jessentuki ja selle ümbrusega.
Ka varemaü aastail on tehtud
samasuguseid grupireise Karjalasse
ja Taga-Kaukaasiasse.
1. Juulist alates kontroUiti N.
Liidus ja ka Eestis .kiireid autosõitjaid,
et ohutut liiklust edutada
ja kontrolhda kih-usest kinnipidamist.
Juulikuu oli valitud selletõttu,
et süs on üm. üus, asfalt
kuiv ja päüce ere, mis umutavat
jiihi. valvsust-. Ja 'too^vat .kaasa, õnnetusi.
KontroUaktsioon kestis 20 g
päeva.
Jõgeval on valmimas seavabrik,
kus esimene järk andvat aastas
24.000 põrsast. Reproduktorsigalaid
tahetakse juurde ehitada. Praegu
lükatakse ehitamise kiirust igati
taga ja igal Õhtul analüüsitakse
päevaülesannete täitmist ning arutatakse
läbi järgmise päeva fööd.
liir
Juuni keskel paigutati Tartu Ülikooli
kehakultuuriteaduskonna
uuele hoonele nurgakivi. Uus
hoonetekompleks ehitatakse nelja
hektari suurusele ehitusplatsile ja
koosneb kolmest ehitusest, kus on
kergejõustikumaneezh, spordimän-gude
hall ja olmekeskus. õppehoone
peaks valmima tuleva aasta
1. septembriks ja on . ehitajailt
kingitus ülikooli 350. aastapäevaks.
^ •
Kodumaal on juba .aastaid tahe^
tud nii kaugele jõuda, et iga koolikohustuslik
laps õpiks ujuma. Selle
võimaldamiseks on ettenähtud
arvukate välisujulate ehitamine.
Kuid ometi on tulnud ilmsiks, et
koolikohustuslikust ujumisest püüavad
lapsevanemad lapsi' kõikvõimalike
tõenditega eemal hoida.
IDVGKAiDli
Lahti lähedal toimus rahvusvaheline
seminar, kuhu olid kogunenud
20 riigi kirjanikud. Eri maade
kirjanike kohtumised, mida korraldatakse
iga kahe aasta tagant,
on alati pühendatud teatud teemale,
seekord oli teemaks ,,Kirjandus
ja müüdid". Kodumaa kirjanikest
võttis seminarist osa kriitik Aksel
ÄDVOKÄAT-NO'»'AR
E®öm 1882, Royal Trust Teweif
Twoötö Dominion Centre
i*«3tiaadre§s: P.O. 326, Toronto
Oot. (Bay & Kipg) M5K 1E7
Telefon: 8^M777
. ?4-tundi telefoni valveteenistus
im aOLÄNDiÄAM
11 RichDjoiad St. W., Ste
Toronto, M5H 2L3
Tel. 364-7172
. s .
OPTOMETRIST (OPTIK)
Tel. 5314251
412 RONCESVALLES AVE.
AT HOWARD PARK
Juunis korraldati Tallinna lähedal
Rannamõisas ekslibristide se-minarlaager.
Algatus toimus koos
Raamatuühingu Tallinna organisatsiooniga.
Ligi saja Eesti ekslib-risti
kõrval võttis sellest osa suur
rühm harrastuskaaslasi j a kunstnikke
Lätist, Leedust jm. PõhÜi-seks
arutlusteemaks oli eksliibrise-kunsti
populariseerimine. Seminari
puhul anti välja ka ^eksliibris „Eks-libristid
Rannamõis|s".
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 10, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-11-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e811110 |
Description
| Title | 1981-11-10-07 |
| OCR text | Nr. ^ VABA EESTLANE;teisipäeval, 10. aovembrü 1981 - Tuesday, November 10, 1981 TALITUSES Hind Saate- $ kula 0 2^- 26— 18.— 71 tST » IRahTa- 15—; JJS 7.59 KUNSTI B — JM 3.5$ ISILE 10— 3.- kDEL 3^ »— 5— beliasl 5— pBSko^^) 3.— bestnsed 4— 3— kZURUM 4— ^ - 2.51 225 2^ 225 [) 20— UilNNAi» 0— ' koga) S— Uetoskoga) 1.50 [etii^ga) 2.75 U— NE TAL- 1620 50 8i 50 SO 50 m 30 30 30 20 30 50 40 30 40 40 40 30 30 30 50 ple) 3 lä&msft eel- Itõõraaniat 5^ 3— »a 2.50 40 50 ird selguski kohe. Kui ki- y ja kõrged .nõlvakud pol-istuseks oleks ta juba siit at sihtkohta näinud. Taga- Il yõis olla nii kiu-e, et ob-iseks enam olnuksid ae-tod tuli -kasutada olukorda isuks, — ja Juvonen otsus- |adelda objekti juba nüüd neku ajal. Ta hakkas kiit üles tõusma. Küngastik, g^s Liinahamarist Petsamö oH lage ja näis; tema ees a. õhtutaeva vastu ohiukš näha kui künkaharjul öl-ähemätki liikumist. [vaatlike sammudega jätkas matka vaatlusobjektile lä- . Ettevatlikkuseks oli nüüd :, sest peaülesanne oli soo-tta ja Liinahamarisse oli vee! aad minna. Nüüd- tuli Iii-vaimuna. larduva öö algus oli käes. 2tas künkaharja ja nägi oma irve ja selle idapoolset kai-rka Öötaeva vastu näis tu-lajadegrupp järve taga. Ta ettevaathkult nõlvakut kau- |la, päris järve läänekaldale, (a lähedal kulges tee, aga sel-olnud liikujaid ja selle ületa-ei: teinud raskusi. Juvonen :^äris kaldapõõsastesse ja hak-batlema üle järve. Pimeduses ^iiski ei õnnestunud, vaid tuli ta hommiku valgenemist. fhuldamata une puudus -oli suureks vaevaks. Ta katsus ^Idajiune vastu ja otsustas võt-rkvelöleku pille, aga pidas siis targemaks jätta pillid teiseks. :s. • (jrärgHfeb) Soomlane arvusfabt Naan Põld 60-aastaiie BBOI ja Arved Yiirlaidi romaan „Vaim ja ahelad'^ soomekeelne tõSge sjHenki ja kahleet" on saanud hea vastuvõtu. Soome ajalehed, eriti just maakondlikud, on fiõstnud esile teost ja seffles väljenduvat eestlaste vabadusiha. „Kaakkois Häme" nimelises ajalehes (9. 4. 1981) vaatleb teost Torsti ^Blom, märkides autori kuulumist eestlaste vabatahtlike üksusse ja iseloomustab raamatut, kui julget jutustust sellest; kuidas väike Eesti Vabariik sattus II maa-ilmasõja ajal kahe suure diktaator-riigi rõhumise alla ja kummagi huvide eesmärgiks. Kumbki suurriik vägistas, hävl-ftas ja hukkas eesti rahvast ja ' maad jõhkralt bing toorelt. Soome kriitik ütleb, et teos on /hämmastav, kui see on tõsi, mis selles kirjutatakse. Lõpuks soovitab ta, et see julgelt kirjutatud raamat on vapustav lugemiseks, kuid paneb inimese järjekordselt mõtlema tapmisele tapmise, piinamisele piinamise, pärast. Kaminas ilhiuvas „Kymen Sa-nomat" (20. 3. 1981) vaatleb-teost nimemärk JH. K a tema tutvustab autorit endise eesti vabatahtlikuna Soomes. Kriitik ütleb, et selles teoses Viirlaid avaldab omi tundeid Ja kogemusi Eerik Hormi kaudu lugejaile mõtlemiseks. Kogemused on realistlikud. Viirlaid joonistab üsna terava sulega eestlaste saatust. Ta ei hakka siiski mitte maalima mingisuguseid sangarimüüte vaid vastupidi. Kirjeldus on Realistlik, paiguti apaatne, tõdev. Kõige I põhjas Ilmneb sMsM m-tori usk oma asjasse - - Eesti oleks vaba, kui kogu rahva vaimi oleks piisinud üksmeelsena ja tugevans. Joensuus ilmuvas „KarjalaineE" (8. ^ . 1981) retsenseerib Martti Hahtila raamatut, andes 'lühikese sisu kirjelduse, märkides et rahvuslik uhkus, teadvus oma kultuuripärandist ja -tugevusest ning jä- ^ releandmata vaim raskeis olukordades ei saa olla laenatavad naaberriigist, kW need on väikese rahva elutingimuse alused. Kriitik toob esile autori erilise sõpruse soomlaste vastu. Ta hindab tõlget ja märgib, et vaid korriti on jutustus natuke kohmakas ja sama kordav. Tulemus olnuks parem, kui tõlget oleks lühendatud saja lehekülje võrra. Kuid see on võimas eesti rahvusvaimu ja -kultuuri ülistus, mida soovitab soojalt lugeda. Soome suuremas ajalehes ,yHel-singin Sanomat" (22. 4. 1981) retsenseerib raamatut Helga Seppälä koos ühe saksa; autori-samaainelise teosega. Kriitik teeb teosest kokkuvõtte jagades peategelase saatus-käigu 'osadeks SS-ohvitser, sõjavangis ja' Siberi ajajärk. Kokkuvõttes on Öeldud, et Viirlaidi romaani viimane väljend on mingil viisil vastuoluline raamatu sisuga: vanu- • sega tuleb siiski tarkus ja etteyaat-likkus, mida koolipoiss Tartu vanglast nimetas arguseks. Lugejail on hea meeles pidada, et raamat on kirjutatud Torontos 1957— 1961, . Teises ,'Helsingi päevalehes ,,Suomen Sosialidemokraatti" (23. 4. 1981) kirjutab Annikki Hyvönen. Ta nimetab romaani poliitiliseks seiklusromaaniks. Selle antikommünisni ja venevas-tasus põhjenevad peategelase isikule. Teoses valitseb must-valge skaala, kuigi mõned kõrvalisikud esitavad oma vaateid mõnikord peategelase mõtetest erinevalt» Kriitik märgib teost vaadeldes, et Arved Viiriaidi romaan pole kunstiliselt väga kõrgetasemeline, luge-1 jäid lõdvestav ega meeltülendav teos. See paljastab inimese viletsust ja sõja tooruse mõjutusi. See pakub võimaluse pilgu heitmiseks medali teisele poolele, võidetud sõja ja võitjate ebainimlikule tegevu-' sele. Kõiges traumaatilisuses see omalt poolt valgustab tänapäeva-eestlaste traumasid. VEETKE JÕULUD SOO Dl VABA EESTLANE -t lil .s: lii CA N I „Vaba Eestlase" toimetosB Ja talituse asukoha plaao TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaspäevast' reedeni keUa 9—-3-ni Telefonid: toimetus 364-7521 talitus 364-7675 Toimetajad kodus väljaspool tööaega: ( K a r i Arro 482-024: , Hannes Oja 481-5316 Kuulutusi yõetokse vastu: nädala esimesse ajalehte kuni esmäsp. I homm. kella 11-ni ja nädala teise ajalehte kuni kol- •map. homm. kella l l - n i. KUULUTAMINE VABA EESTLASES on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu. üks toll ühel veerul $4.25 esiküljel ' $5.— tagaküljel $4.50 ' KUULUTUSI VÕTAVAD VASTU: 1. ^^aba Eestlase talitjus 135 Tecumseth Street Telefon 364-7675 Postiaadress: Box 70. Sta C Toronto, Ont, M6J 3M7 Talitus väljaspool tööaegar Helmi Liivandi 251-6495 2. Mrs. Leida Mariey Postiaadress: p Parravano Ct. Willowdale, Ont. M2R 3S8 Telefon: 223-0080 (Algus lk. 2) Riik, mille konstitutsiooni paragrahvid peaksid garanteerima kõigile kodanikele nende vaadete 'ja veendumuste vabaduse, tungib aga jõhkralt oma kodanike kallale, kui need keelduvad pimesi uskumast ametlikke dogmasid. Jüri Kukk kasvas üles maal, kus alates 1940. aastast on vahetunud kolm okupatsiooni. Eesti rahvas ei ole veel vabanenud hirmust, mida külvas tuhandete inimeste füüsiline hävitamine võõra ülemvõimu püstitamisel siin peale Teist Maailmasõda. Jüri Kukk kirjutas: ,,Ta vaikib s.t Eesti rahvas ja ön olnud sunnitud osalema Nõukogude Liidu poolt Ungari ülestõusu verisel mahasurumisel (1956) ja Tshehho-slovakkiä sotsiaalsel vägistamisel (1968)". Jüri Kuke õiglane meel viis ta eelmise aasta märtsis vanglasse. Teda süüdistati- § 1941 alusel Nõukogude TÜklikku ja ühiskondlikku korda halvustavate valede väljamõeldiste levitamises. Protestiks alustas Jüri Kukk novembris 1980 näljastreiki, mis mõjus eriti kumavalt rasketes vanglatimgimustes* Kohtuprotsessil, mis toimus 5 . - 8 . jaanuarini 1981 Tallinnas, mõisteti Jüri Kukk süüdi ja karistati kaheks aastaks vabaduskaotusega. Teades^ et Jüri Kuke tervislik seisukord on eluohtlik, ei võetud midagi ette tema tingimuste parandamiseks. Nagu nähtub ametlikest teadaannetest, sõidutati teda ühest laagrist teise. Jüri Kiike nõrgaks jäänud organism ei pidanud sellises olukorras vastu ja ametlikel andmetel suri ta 27. märtsil 1981 Vologdas, Vologda oblasti kinnipidamiskohtade keskhaiglas. Me ei tea Jüri Kuke tõelist surma põhjust, kuid nii või teisiti oli ta süsteemi ohver -—süsteemi, mille suurimad vaenlased on . mõtlevad ja lõpuniausaks jäävad inimesed. Selline on kodumaise põrandaaluse väljaande „in memoriam" õiguse ja vabaduse eest võitlejale. See sisaldab veel üksikasjaliku kirjelduse ' dramaatilisest matusest Volgdas. (EPL/EWAK/K). NAAN PÕLD Hamburgis tähistas 19. oktoobril 60. juubelisünnipäeva sealse ^iik-hku Muusikaülkooli korraüne professor tenor Naan Põld, kes meile tuntud kontsertidega ka USA-s. Sündinud praost Harald Põllu noorema pojana, lõpetas ta Tallinnas Westholmi g:ümnaasiumi, jätkates pärast õpinguid Tallinna Konservatooriumis laulu alal Helmi Betlemi klassis. Sõda ja pealetulnud okupatsiooniajad Vene ja Saksa poolt ^ katkestasid õpingud. Juubilar jätkas neid põgenikupõlves Saksamaal, Detmoldi muusikaakadeemias aastatel 1945 kuni 1952 tuntud muusikamehe prof. Husleri meistriklass sis. Õpingud lõpetas ta diplomiga jä aurahaga. Ta on esinenud kontsertidega kõikides Euroopa maa'les ja ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Temalt Ott,ilmunud rida heliplaate. 1967. a. kutsuti Naan Põld õp-i pejõuks Hamburgi Riikliku Muusikaülikooli, kus ta on avansseeru-nud lauluala juhatajaks, töötades korralise professorina. Kodymcaa uudiseid ETKVL koondises „Autö" on um^ bes 1300 autot, suurim majand asub Tallinnasi Selles süsteemis registreeritakse aastas umbes 150 mitmesugust liiklusõnnetust Täna-' vu esimesel poolaastal peeti kinni, juba 30 meest,, kes enne autosse istumist otsustasid vägijoogipude-lit kummutada. Suuremaks murelapseks bn olnud Rakvere. Seal pandi joomisele piir kõige rangema suhtumisega neisscj kel iseloom on vünahimust nõrgem. Seal veendu-ti, et sellised nõrgad mehed pole väärt kandma taskus autojuhtimise luba. Kes lõhnadega autokabii-nisj sellelt luba ära! Joodikute-vastasesse aktsiooni oH haaratud kogu majar-^. Kui saaci teada, kes viina vü õLega lõhnastatult rooli" taha istusid, teatati koheselt liiklusinspektorile, kes olid peatselt liiklusreeglite patustaja kannul, peatasid ja järgnes lilMuslubade ära võtmme. Peeti kinni ka need, kes arvasid, et egas isikliku auta sõitmisel tülitama ei hakata. Rakveres oli selline range aktsioon teinud joomarlusele peaaegu lõpu. Tallinnas alustati 1973.'a; esimesena koondises ,jAuto" igahommikust kontrollimist. Sellega, jääb Tallinnas igal aastal umbes 40 meest lõhnade pärast väljasõiduloast ilma. Järgnev karistus ei võta mehelt juhüuba, kuid toob kaasa palju ebameeldivat. Selle tõttu nõrga iseloomuga mehed seal töötada ei saa. Palju ollakse komandeeringus, seega ülemuste silma alt ära. Pealegi on üsna sageli autol koormaks kas õlu, vein, või viin, Pahatihti ulatavat maakaupluste töötajad autojuhtidele ja nende I abüistele kauba mahalaadimisel meeleheaks õlle- või veinipudeli. Suomem Kirjallisuuden Seura (Soome Kirjanduse Selts) valis oma kirjavahetajaliikmeks eesti kirjaniku ja luuletaja Ellen NiidiE. FimmT organiseerib kelm grupilendu jõululcs Torontost Soome. Valige sobivad kuupäevad väljasõiduks ja tagasitulekuks. Väljasõidud Toifontosds Reedel, 18. dets., pühap,, 20. dets. ja teisip,, 22.. dets. 1981. Torontosse tagasisaabumise kuupäevads Laup., 2. jaan., esmasp., 4 jaan., laup., 9. jaan. ja pühap., 10. jaan. 1982. Hinna sisse kuulub bussisõit Torontost Montreali ja tagasi, $40 isikult, koos kohvi ja võileibadega. Montreal "—Helsingi — Montreal reisite suurtes mugavates Finnair DG-10 lennukites. Sõiduhmd lastele alla 12 aasta $362.50 (Nende mõõdukate hindade tõttu 4-lükmeline perekond Rnnoir on dnuke lennuliin Skandinoaviost, mis Kanadat Soomega \\m^ vahemaandumiseta. säästab $842 võrreldes APEX hmdadegaj kus täiskasvanu piletihinnaks on $862 ja laste $646.50) / Lend peab olema reserveeritud vähemalt 30 päeva enne väljalendu. Hinna sisse kuulub Kanada lennuväljamaks $12.50 täiskasvanult ja $6.25 lastelt. Grupisuuruse alammääraks on 10 reisijat. Allnimetatud reisibürood organiseerivad grupisõidud bussidöl Torontost Mohtreali ja tagasi koostöös Finnair'iga. Võtke ühendust allnimetatud reisibüroodega või otse Finnair'i bürooga Toirontos, 8 King St. E., tel. (416) 362-1^511 \FINNaiR 191 Eglinton Ave. E., Süite 104 (416) 485-9437 BZBS Aateo Travel Service Atria North, Süite A 121 2255 Sheppard Ave. E. Wülowdale (416) 497-3622 Anja Kivinen-Velickovic Yorkland Travel Ltd. 185 Yorkland Blvd. Ramada Inn Hotell - Lobby Wülowdale (416) 497-0300 Skytrain Ltd. Tours & Travel 2656 Danforth Ave., 'Toronto (416) 690-4922 Soomes, Turu linnas toimus N . Liidu ja Soome noorsoo III' sõpru?- festivall. Eestit esindas ansambel „Apelsin". Festivali raames toimus avakontsert, töötasid kaks seminari ja noortelaager keskkonnakaitse probleemide arutamiseks. Festivali lõpul toimus kontsert Helsingis. Praegu toodetakse Tartu õlletööstuse kõrvaltootena ,,Värska" mineraalvett 18i miljonit- pudelit aastas. Käimas on aga plaanide tegemine/'tööstuse-:SOT mis aastast 1984 hakkaks villima 40 miljonita pudelit astas. Plaani täitmine on' püha asi ja seda tuleb teha igale olukorrale vaatamata, üks sõitja kurdab, et ta sõites Tapale mööda Rakvere- Tapa-Paide maanteed, nägi et kogu päevasest vihmasajust hoolimata käis täie hooga teele asfaldikatte paigutamine, kuigi eeskirjade kohaselt asfaldi ei tohi märjale pinnale panna, kuna see ei seo aluspinnaga ja tulemuseks on praagiks tunnistatud töö. Kõpu majaka tehnik Erich Pihel otsustas kodu lähedalt, metsast vana ajahambast puretud heinaküüni küttepuudeks saagida. Lammutamine võetigi käsüe. Vana küüni põ-randalauatükke korjates tulid nende alt välja kaks mürsku ja granaadid. Nagu hiljem oli selgunud, olid need põranda alla peidetud juba sõja ajal. Roostetanud mürsud olid sütikutega ja seetõttu eriti ohtlikud. Hudlaste eluviisid on tublisti muutunud. Möödunud kevadel hoiti Emmaste meestel kevadkülvi ajal süm peal ja neile, kes kõvasti töötasid korraldati v ekskursioon Kaukaasiasse. 25-luikmeline grupp tutvus Jessentuki ja selle ümbrusega. Ka varemaü aastail on tehtud samasuguseid grupireise Karjalasse ja Taga-Kaukaasiasse. 1. Juulist alates kontroUiti N. Liidus ja ka Eestis .kiireid autosõitjaid, et ohutut liiklust edutada ja kontrolhda kih-usest kinnipidamist. Juulikuu oli valitud selletõttu, et süs on üm. üus, asfalt kuiv ja päüce ere, mis umutavat jiihi. valvsust-. Ja 'too^vat .kaasa, õnnetusi. KontroUaktsioon kestis 20 g päeva. Jõgeval on valmimas seavabrik, kus esimene järk andvat aastas 24.000 põrsast. Reproduktorsigalaid tahetakse juurde ehitada. Praegu lükatakse ehitamise kiirust igati taga ja igal Õhtul analüüsitakse päevaülesannete täitmist ning arutatakse läbi järgmise päeva fööd. liir Juuni keskel paigutati Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna uuele hoonele nurgakivi. Uus hoonetekompleks ehitatakse nelja hektari suurusele ehitusplatsile ja koosneb kolmest ehitusest, kus on kergejõustikumaneezh, spordimän-gude hall ja olmekeskus. õppehoone peaks valmima tuleva aasta 1. septembriks ja on . ehitajailt kingitus ülikooli 350. aastapäevaks. ^ • Kodumaal on juba .aastaid tahe^ tud nii kaugele jõuda, et iga koolikohustuslik laps õpiks ujuma. Selle võimaldamiseks on ettenähtud arvukate välisujulate ehitamine. Kuid ometi on tulnud ilmsiks, et koolikohustuslikust ujumisest püüavad lapsevanemad lapsi' kõikvõimalike tõenditega eemal hoida. IDVGKAiDli Lahti lähedal toimus rahvusvaheline seminar, kuhu olid kogunenud 20 riigi kirjanikud. Eri maade kirjanike kohtumised, mida korraldatakse iga kahe aasta tagant, on alati pühendatud teatud teemale, seekord oli teemaks ,,Kirjandus ja müüdid". Kodumaa kirjanikest võttis seminarist osa kriitik Aksel ÄDVOKÄAT-NO'»'AR E®öm 1882, Royal Trust Teweif Twoötö Dominion Centre i*«3tiaadre§s: P.O. 326, Toronto Oot. (Bay & Kipg) M5K 1E7 Telefon: 8^M777 . ?4-tundi telefoni valveteenistus im aOLÄNDiÄAM 11 RichDjoiad St. W., Ste Toronto, M5H 2L3 Tel. 364-7172 . s . OPTOMETRIST (OPTIK) Tel. 5314251 412 RONCESVALLES AVE. AT HOWARD PARK Juunis korraldati Tallinna lähedal Rannamõisas ekslibristide se-minarlaager. Algatus toimus koos Raamatuühingu Tallinna organisatsiooniga. Ligi saja Eesti ekslib-risti kõrval võttis sellest osa suur rühm harrastuskaaslasi j a kunstnikke Lätist, Leedust jm. PõhÜi-seks arutlusteemaks oli eksliibrise-kunsti populariseerimine. Seminari puhul anti välja ka ^eksliibris „Eks-libristid Rannamõis|s". |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-11-10-07
