Vaba eestlane , December 13, 1979

              Nr. 93
id nädalalõpul toimu-
)S.EStO-80 festival-ga-
)äevad. Leida Lees-
Ikaasäs Malmö tüdruk,
ivaš olevad harjutused
demonstreeris, mis
feidile võeti, et nende
|,a õpetama seda võim-i,
kes on lubanud end
peetavaist'pidustusist
tästaadioni saamist on
valmis olnud kavad
raldada, kuid seda pa­roole,
sest staadion pa-laid
võimalusi Imjun-
)n pealegi veel esinejai-
|m i^ise etneduse välti-id
näib olevat ees otse­mad,
Jet juba koostatud
lülitaks ja efektiküUa-ida,
et haarata oma
I võõrrah\iistest külali-freeningpäevad
ja hüi-
(Ir on nüüd aluse pan­en
imetluse ärata-lülgas,
kes sellega nen-ajal
said tutvuda. L.
\n oma rohkipd esine-lused
suutnud koon-sks
esinemisvormiks,
jatlejat seob j a kaasa
täpselt teada kui pai
itost minejaid, kuid
|iüreneb see arv, kus
le see kava on, mil-dus
omapoolse osavõ-liuuremat
efektsust an-ite
koreograafiline ku-nende
fragmentide
lootustäratav ja oo-selle
tõeHse eslne-luks.
tounus Kjrjamke L i i -
iolek. 21. nov. peetud
emaks oli kirjaniku
iH^ Prof. H. Peep pidas
[Kn-jahik ja meie sa-ettekanne
oli ENSV
iiäu esimehelt Paiü
kes andis põhjaliku
inase aasta jooksul
ja mõnevõira ka eel-
-Üsist. '\r ';:•[•
sotsiaalne roll on läbi-iistliku
partei eeskir-
,4oovtöö**, mis tegi-
H. Peep ütleb, et
Ludus j a sotsialismi-hib
sõnakunsti sot-
>e hindamine otse
itavalt", „ega kutsu
Id kõhklusi". Samuti
pdanliku maailma
äed krütikud sotsio-iterpreteerimismeeto-muidugi
üldistus^ ku-fnda
aega ei saa H.
mdest, et^esti ilukh-
)osa on tunnetuslikult
(sotsiaalsel alal).
Id pool- ja ebatõed on
fl kirjanike tunnetus-lalt
universaalsemate
llahkamisel. Moni aas-vähemalt
luules ja
Roosas taotletud ^suurt,
sõnalist hinnangut
munese osale selles,
ajä; kh-janduses hak-
^ält peale suruma ol-le
= olukord, elu-
1" kujutamisobjektina,
larakterid oma sise-;
ega, olmeline autori-bgava
jutustajapoosi-
[liäuiv, et subjekt on
)]ektiks.
memaäilm olevat sel-lükkavad.
mehed joo-iütuma
printsiibituiks
s, olud ajendavad nai-ihega
lapsi saama või
a unistused ohvriks
jiuruvad tahte ja mõt-
[teks, et need mõjuvad
,a. Vist on need olud
;eya keskkondliku mõ-
-nikud ei saa neis olu-unistada
kommuniš-ga
mängida oina šot-
|. Viletsuse ja puuduste
!ks võõpamiseks, kus
iiiik on (töö)sangar
•lüse asemel, oleks ik-itliku
utoopia ,unistu-tehnika
olevat mõ-iritum
kui eelmisel
)Ievat isegi huvitavaid
- (Järg lk. 3)
• li •
:Nr. 93 VABA J i ^ T i ^ w i L neljapäeval, 13. detsembrü 1979 — Thirsdsy, December 13.1979 Lk.
-taxtwctasamaa
15. ja 16. dets. dr. T. Sauks;tel
461-0912. '
22. j a 23. dets. R. Pahapill, tel.
-?777.
ko'kkyfyl@k
MöMtmud reede õlit4 tc^i^"^
Eesti Maja ikohviküs Maa,psalu
koojide vilistlaste j a õpilaste kck-kutuleik,
mülesit paarip^
endist õpilast osa iVõtsid, et selle­ga
t^iötada kooli 01. aastar
päefva ja tämvu 70(j-aasta®elks
saajiiud Haapsalu linna juubelit,
õhituisöögile järgi^evas lühema
Scavaiisesm «sibas E Afleve lühi­kese
Heino Jõe poolt (koostatud
ülevaate Haapsalu ja
amigust seitsme sajandi jooksul;
Ifeisetnia andis: E . il^oomet mõ-nihgaid
iseloomustusi N. Liidu
okuipatsiooaiiaegseüe ^ Haapsalu
, kooli õpiJasaliniainalüiidele, nüs
viimasitel aastatel aga pole enam
ilmumfeluba saanud. T a ieidk õpi-lastöödes
küllaltki ipaljü iseseis­vat
mõtJemisvõirnet, mis t õ ^
liselt ei meeldinud võimudele^^
Lõpu eel küsitleti k < ^^
aryamust, kas on soovi s^lesar-naste
ikolkfeiiMeikiit^ korraldami­seks
lm tulevikus, millega kõik
nõusttsid, et o m a p h eM sõprus­sidemeid
säüitada ja meenutada,
kunagisit kooliaega ja koolilinna
Haapsalut.
Möödunud aastal tähistati suu-
Festival-gala efektsemaks
osavõtjaid harjutamas, v a s aM esimeme Reel; Altosaare kes oini üheks võünlemise treeneriks Tc^
rontos. Foto: Vaba Eestlane
• NEW YORK (RL) - - - N o o r e m a J keskmise generatsioonide baltlaste
B A T U N - - Balti ApeU ÜROle--peakörteri^^^^ New Yorgis, on läbivihnas aktsiooni, mis levitaks 45-e
Balti riildde kodanike meinorandranii kõikidele ÜRO liikmesriikide saatkondadele maailmaorgar
nisatsiooni juures. Teatavasti tehti kõnesolev memorandum avalikuks lääne ajakirjanikele 23-hjdaI
aujpistil Moskvas, milline kuupäev oli Molotoy-Ribberatropi paJrtüe a U a k k j u t ^ 40-nes aasta­päev.
Memorandum nõudis Hitleri ja Stalini tookordse tehingu tühistamist, kuna, mis puutub
Balti riikidesse, m see i k k a veel : t ä n ^ päevani jõus, Ja Balti rahvuste enesemääramise õiguse:
taastamist. '\ ^ \.
rema osaArötjasto)maga H a ^ riikkie valitsuse juures t a i ^
lu koolide 60. aastapäeva. Nu eel­mise
kui ika tänaviise ikoošvübimi-
Baäti vabariikide akrediteeritud Sarnast avaliku arvamuse iknki-diplomaatüised
esindused ühend-; g u t N . Liidu piirides nimetataikse
BATUN'i podlt pretsendendituiks,
sdd edasi juba oktoobri ikuu kes­mida
on äärmiselt rasike läbi viia
kel ÜRO ipeasekretäir Kurt Waid- selle rügi (polütiMses õhkkonnas.
se korraldajaiks on olnud E. Mar- ^^Q^ kõnesoleva mem^wrandu-'See näitab, et Balti rahvaste tun-ley,
kellele osavõtjate poolt aival-dati
aplaAJSiga tänu. .
Insurance
Agency
23 VVESTMOREDr,, Süite 200
Rexdaie, Ont: M9V m
Tel. 745-4622
mi. venekeelse originaalse teksti,
niis oli Mjutišaaounud tervikli­kult
läände ja selle ingliskeelse
tõlke. BATUNl nüüdne aktsioon
tagab memorandumi leviku ka
kõikidele ÜRO aiikmesriikide saat­kondadele,
kas üleahtuna
BATUNl esindajate isiklikel koh­tumistel
diplomaatidega või kirjar
teel.'-., ... ^-
I 45-e Balti riiMde.kddaiiike me-i
morahdumi tökstile ja .sellega
kaasnenud toetusapellile. nime­kate
Moskva dissidentide
küsimuse
(Algus ik. 2)
eesotsas Nobeli j^upTeermo.
lajureaadi akadeemik Andrei Sah-haroviga,
enesemääramise
on selgepiirilised. -
Teise asjaoluna tõstatoBATU
esüe pmä lisaselgituses LRO 'liik­mesriikide
saatkondadele paavst
Johannes Paul II kõne lõpulaused
ÜRO Peaassambleele 2. oktoobrü
paavsti küiaskälkü jooksu;!
ühendriikidesse: , ^ a loodan, et
kõik rahvused, k a kõige yäikse-mad,
isegi need kes veel ei naudi
täielikku suveräänsust, ja need
j kellelt see on vägivaldselt röövi­tud,
saavad kohtuma täies üheöi^
guslikkuses teistega ühinenud
Rahvaste Organisatsioonis. Ma
loodan, et ühinenud Rahvad saar
vad, jätkuvasti ikka olema rahu
väidab, et see Johannes P a u l il
öolt sõnastatud vihje kehtib sel­gelt
Eesti, Läti ja Leedu kohta,
kuna need bn ainukesed -Rahvas-teüidü
liikrnesriigid, kes ei ole 'ka
selle .'õigusjärglase ühinenud Rah'^
vaste Organisatsiooni liikmed.
EATUNI delegatsioonid ürita­vad
külastada isikul Juilt vähemalt
ühte osa 15p-nest ÜIRO liikmes-riiikide
'saatkonnast New Yorgis.
Kanada saatkonna diplomaat häi-töks,
kes võttis vastu BATüN'i
esindaja Juta RiStsoo-Juksi,
oli vägagi teadlik balti küsimus­test
ja oli ka informeeritud kõ­nesoleva
45-e kodaniku memo­randumi
olemasolust. . • . ' .
süzheid. Ometi jätvat needl muga-nejate
ja väid bioloogilist elu ela­vatest
antikangelastest ängistava
mulje. Tekidvat küsimus!, kas siis
selline ongi ineie päevade kirjan­dus
ja meie ajä kangelane?
Kuna kirjanduse sotsiaalse tuu-makase
määravat kunstniku sot­siaalne
südametunnistus, talent Ja
eruditsioon määraivat _ äga ära,
miilist oodatud ja võiinalikest
rollidest ta võiks täitma ^ asuda,
siis olevat terve rida kirjanduslike
ke tüüpsituatsioone^ mis tulenevat
kirjaniku betketunnetusest ja
mingi sotsiaalse grupi vaimsest
tellimisest. See sotsiaalne grupp ei
ole aga sotsialistliku maailmavaa­tega*
•
Need ^ spetsiaalsed grupid nõud^
vat läänelikke aineid ja kujundar
vat niiviisi tarbimisühiskonna, kus |
eelistatavamad on dekadentliku
lääne eeskujud. Nii oleväij ka tä­napäeva
eesti kirjanduses seda ak­tiivset
alget vähe, mis rahva elu-1
Jõuda tugevdavad ja aitaksid tun-j
netada tegelikkust. p:uigi eesti kir-|
Janduses on mõned teemärgid sel- j
les suunas, siis kui kaua saadakse
end lohutada ilmuvatpraaKKatute j
massis üha ümsemalt kõlavi tui­ma
olme ja teeservale astumise
apoloogiaga.; ; . | ./. ,.
Ja lÕDuks pidi kirjandusteadlane!
vee! rõhutama, et kirjanik, kes
oma rahva saatust kujundada ta­hab,
peab olema ajastu südame­tunnistus,
peegel j a heerold. See
väide on kindlasti õige ja selle jä­rel
tõenäoliselt praegune kodumaa
ku-jandus Oligi käinud, ^ aga kui
nõukogude ajastu on nii vilets,
müleks siis nõuda selle peesfeldu-sena
midagi eriti ideaalset. Partei
käsk on alati olnud nõukogude kir­janiku
südametunnistuse heerol-
|diks shakespearellku kas „olla või
mitte olla", kas Wrjutada või mit­te
vaiikuvalbaduses.
on. BÄTUN lisanud omapoolse: . , „ ^
diplomaatffistde t w a d e l e v a s f e ^ ' J ^ ^ i S t e ^ ^ n n^
lisel^ rahvaste ja u ^
vabaduse paigaks nende igatsuses
va saatekirja j a üheleheküljeli­se
seletuse kahe sündmuse koh­ta,
mis on toimunud pärast
memorandumi avalikuks
mist
Kõigepealt Öeldalkse i B A T Ü N I se-parema
Meviku: järele." BATUN
kommenteerib, .et paavsti üleskut­se
annab veelgi kaalu juurde kÕ-.
nesoilevas 45 Balti riikide kodani­ke
memorandumis väljendatud
letušes, et oktoobrikuu alul jõud- nõudele, et ÜRO võtaks arutlusele
sid läände teated, et Leedus on Balti riikide iseseisvuse taastämi-kogutud
limardatuit 35.000 all- se, anis on neilt „vägivaldselt röö-memorandumi
toetuseks., vitud." BATUN oma lisaseletuses
Wahrenöorffsgatan 8, S-111 47 Stockholm, Sweiei
08/21 8050 või 21 703®
seaduslikke või teštamentaarseidpärijaiiäalljärj
eesti soost isikutele:
BROCKHAUSEN, GEORG;
:GROSS,>MÄRT,
I s^SSBERG, MARI
HOLLAND, JOHAN
HÄRM, JÜRI
;;JÖHANSÖN, KARL..-: r:^^^^^^^^^^^
KARTAU,.:JULIA::V^
KEERNIKv ADOLF
KiVKTIK, JAAN
KOPPEL, KARL
KÄBI, JOHANNES
KÜMMEL, SERGEI •
LEISMAN, MARETTA .•
; LILIENTHAL, ARNOLD V
LOBJAK, (HANS) JAKOB . :
LUCKMAN, ALEKSANDER:
LUIGA, J O H . , ^ ' : ' . ^ ^
MÄNNIK, JAAN ; .
OBERG, LUDVIG : . : / V
••.•••Teatada: advokaat Ervin J
OIDEKIVI, VÄSni ; ;
ÖIUKiADO; ^'^
PALGI, DANIEL '
P Ä R E ; JOHAM
R E I N H O L D . ; K A R L ; : -
RÖSENTHAL, EDIT ^
ROSS, E D U A R D . :
RÖSSMAN,.-PÄUL. '•
RÄTSEP, 7MIHKEL:.. •'••
SEGLIN, E E D E RT
SIMSIVÄ,:.JÜRI ' /
SOOSAAR,TÕNIS^;
TILK, J A A N : ; -.^
TIŠS-TEEISAÄR, HANS
TOMSON,-ALBERT:
TOMSON, PEET
; T R U V E v V n . L E M ( ; ;
\UNT, A L M A /
3IŽENBERG, EMMA
Lahiketest vastuvõttudest; senini
tuleks veel nimetada neid tmis toi­musid
Austraalia ja Jaapani ÜRO
saatkondades asetleidnud külas­käikude
jooksul.' BATUN'i aktsi­ooni,
mis ei ole kerge nii-kui-nii,
on vümaste päevade jooksul mõ­nevõrra
komplitseerinud Iraani
ja ÜSA vaiieline kriis, mis on aru­saadavalt
domineerimas ka ÜRO
õhkkonda.:
Juuresolev „Vabadusraadio"
tarvis ikirjuitatud skript on see-koTü
kasutusel ka- k u i BATUNI
presšiinfo^rmatsioon lalikeks ka.-
sutamiseiks eesti~ pagulasajakir-
BATÜNi eesti sektsioon
1975. aastal asutati Torontos
kuulsa mdiä poeedi jä füosoofi —
Nobeli laureaadi Rabindranaifch
Tagore dufeö mälestuseks ,jRa-bindranath
Tagore tecturesW^^
Foundation", müle eesmärgiks oli
ja on sälitada, elustada ja austa­da
Tagore panust inimkonna
vaimsele arengule.
Süitasutuse esimene esünees
prof. B . K. Matüal kutsuti Järg­misel
aastal Oxfordi ülikooli füo-soofia
õppetoolüe;: Sihtasutuse
uueks esimeheks kinnitati Valve
Andre. Prof. Matüal jäi edasi Süit­asutuse
Komiteesse vahenduslük-mena
Ingljpiiaal. "
Hüjuti leidsid aset uue juhatuse
valünised järgmiseks kaheks aas­taks.
R. Tagore Lektoraat Süitasu­tuse
presidendiks valiti uuesti Val­ve
Andre. Teda abistavad uues ju­hatuses
df. Paul Weinzweig abi-presidendi
ja peasekretäri posit­sioonis,
Toronto ül&ooli usuteadu­se
professor Joseph 0'Gonnel lae-kunna
ning R. K. Ray vahendus-sekretärina.
Prof. Matüal, kes mo-mendü
samuti viibib Torontos, lu­bab
oma jätkuvat kaastööd Komi^;
tee li&mena Inglismaal.
Sihtasutuse 15-liüjmelisse Nõuko­gusse
kuulub nünekaid hariduste­gelasi,
õpetlasi ja kirjanikke.
Rabindranath Tagore sündis
1861. a. Kalkuttas, Indias. Terve
oma elu veetis Tagore kujutades
j a tööitades inimkonna tihtsuse
"INSURANCE"
M82 Bathurst S U ^
(Bathurst-St aaür)
Telefon kontoris 653-7815 Ja
653-7816
ketserlysesf
ROOMA — Peaaegu 350 aastat
pärast seda, kui inkvisitsiooi
mõistis hukka Galüeo ta õpeitu^e
eest, et maakera ei ole universumi
keskus, on nüüd paavsti nõukogu
hakanud tema nime ketserluse
pitseri alt puhastama. Galüeo pidi
pärast kahepäevalist pimamist
oma õpetuse tagasi võtma j a mä^
rati piiramatuks ajaks vaigistus?
•se:- •
heaks, visualiseerides: maaüma,
kus kõik kUltuurid>õiksid kohtu­da
— kultuurüises universaalsuses.
Tagore looming on ka Eestis
tuntud j a hmnatud. Tagore kuul­sad
luuletuskogud „Gitandzali"
nmg ,,Aednik" on haaravalt ela­muslikud.
"
Rabindranath Tagore suri 7. aug.
1941. a., kuid tema kultuuripärand
on jätnud kustumatud jäljed kogu
tiaailma vaimsele palgele.
Maksab Kanadast
$19.5©
Väljaspool Esii&iäaitiis
- $ 3 8 . - - ^ •
: $ 2 1 . -»
I B I P 0 S T I 6 Ä
USÄ-s:
$16.-^
$32.50
$17
Toronto rootslased ja eesturoots^
lased pühitsevad igal aaastal
' Rootsis väga populaarset ennejõu­lust
Lucia-päeva. Tänavu toimub
Torontos kaks Lucia-pidustusit,
üks neist Eesti 'Majas ja teine
Toronto Rootsi Luteriusu koguduse
korraldusel. Viimane on laupäeval,
15. detsembril keU 6 õhtul Maurice
Cody HalVis, 195 Bloor St. East.
Rootsi koguduse Lucia'ks on tä­navu
Noarootsist põlvenövate va­nemate
tüta-r Kristine Ahlberg.
Nagu õp. Tõnis Nõmmik ütles,
oleks sellisest koosviibimisest osar
võtt kasulüc neüe, kes tahavad
oma kunagist rootsi keelt enne tu­leval
suvel toimuvat ESTO-80 pi­dustusi
värskendada.
LENNUPOSTIGA ülemere-maaiöiesse:
Aastas $72.—^ poolaastas $36.—, veerandaastas
]ur,
\ woi sekretär: Inga-Brita liarssom. • .
Advokaadifirma võtab rahvusvahelisi asjaajamisi eesti,
rootsi, inglise ja saksa keeltes.
Klubi jõulu-köosviibimine toimub
neljap., 20. dets, kell 2.30 Eesti
Maja suures saalis, mülest klubi
liikmeü koos külalistega palutakse
osa võtta.
Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hind 45
Kanada aadressidele palame märkida „POSTAL COBE"
USA aadressidele „ZIP C O D E "
Pangatshekk või rahakaart kurjutada
Free Estonian Publishers nimele.
ii
Palua mulle saata V A B A E E S T L A N E aastaks /
veerandaastaks -^tavaüse/küripöstiga alates ,j . .
19 , Telliniise katteks lisan $ ^-----^^^^^^^ sünjuuries i
rahas / tshekiga / rahakaardiga.. <Eaha saats ainölž tajitkirjag). :
xmz
J