Vaba eestlane , December 13, 1979

              .2 '-\BA EESTLAN K. neljapäeva!, 13. detsembril 1979 — Thursjiay, December 13, Nr. 93'
VABADE EESTLASTE
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St. Torontos.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521,-talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.-^ poolaastas $19.50 ja
veerandaastas $10.50, kiripostiga aastas $56.— poolaastas $30.50
• ja veerandaastas $16.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.-, poolaas­tas
$21.— ja veerandaastas $11—. Kiripostiga USA-s: aast?.is
$61.—, poolaastas $32.50 ja veerandaastas $17.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $72.—„ poolaastas
$36.— ja veerandaastas $19.—.
50 c. — üksilmumbri hind 45 c.
Füblislied by Free Estonian Publisber Ltd., 135
Toronto 3. Ont. M6J 2H2
ükslMsilmte võimeid ning vaim-i rast, on teinud nüüd Iraani pant-s
©t ja füüsilist tugevust hlniiatak»
§e selle järele, kuidas nad raskus­tes,
pingutavates ja ohtlikes olu­kordades
käituvad ja raskustele
reageerivad. Sedasama võib ütel­da
k i riikide ja rahvaste kohta,
kellede edu krutilistes situatsioo­nides
on tihedalt seotud raHvä
ja selle juhtkonna kindla ja üks­meelse
hoiakuga, mis peab eel­kõige
silmas üldrahvuslikke ja
riiklikke huvisid ja unustab selle
kõrval isiklikud ja kliMhuvid.
Ühendriikide rahvale ja juht­konnale
on praegune Iraani ter-jporistide
väljapressimiskampaa-nia
pantvangide võtmisega era­korraliselt
suureks katsekiviks
ning praegusest ummikust välja
pääsemine ja komplitseeritud
kriisi lahendamine ei ole ainuüksi
presidendi, valitsuse ja Kongressi
i^eiandeks vaid neUe peab oma
toetuse andma kogu rahvas, iga
üksikisik, iga inimene — olgU te­ma
positsioon ühiskonnas suur
või väike, tähtis või tähtsusetu.
Loomulikult peavad selle hoiaku
andriüsel kõigile eeskujuks olema
iildtuntud juhtivad isikud, kelle­de
kohustused riigi ja rahva vas­tu
rahvuslikes ohuolukordades
on eriti suured ja kaalukad.
Ameeriklased tegid Vietnami
-sõja ajaS selle suure vea, et nad
andsid ekštremistlikele ja radi­kaalsetele
elementidele vaba voli
tegutsemiseks, kes kasutasid ära
Ühehdiiikides valitseva ülidemo-
Kas mõm veel?
vangide kriisist endale lööknumb-ri,
süüditades president Carterit
saamatuses ja heites talle ette, et
ta lubas Ühendriikidesse tulla
Iraani shahhil, kes Kennedy sõ­nade
kohaselt „on juhtinud maa­ilma
ajaSoo ühte vägivaldsemat
režhiüni"- Kui kriitünid Kennedy­le
ette heidavad, et ta mängib
50. pantvangiks võetud ameerik­lase
eluga oma poliitilistes huvi­des
odavat mängu, siis on see et­teheide
väga tagasihoidlik. Ken­nedy,
kes miljöriäripojana juba
varem mitmel korral on kritisee­rinud
maailma parempoolseid
rezhiime kuid on väga ettevaatlik
ja reserveeritud olnud oma kom­mentaarides
punaste diktaatorite
hindamisel, on tegelilqilt raken­danud
enda selliste Väidetega
Iraani fanaatiliste diktaatori Kha-meini
vankri ettej mida Iraan!
praegused juhtivad ringkonnad ja
sealne ajakirjandus osavalt ära
kasutavad, kirjeldades Kennedy
naiivseid väiteidi mis väljendavad
muide ka tema ajalooliste tead­miste
nõrka tagapõhja, Ühendrii­kide
juhtivates ringkondades va­litsevate
suurte lahkhelidena. Sel­line
Kennedy „valimiskampaania"
on tegelikult riigi ja rahva huvi­de
vastane; toiming Ja senaator
Kennedyl ei oleks enam mingit
põhjust mööda Ühendriike ringi
sõita, oma su^ri ,,juhtimisvõi­meid"
esile tõsta ning oma pilku
Valge Maja poote suunata.
alt) — Ämeesriklaste vägivaldsest kinnipidamisest Teheranis
alguse saanud suur tüfiij nõndanhnijtatud Iraani kriis on hõlmanud esikoha USA masskommuni-katsioönivahendite
kirjutustes ja programmides, Sellekõrval on hoopis tagaplaanile jäänud seni
kõige olulisemaks Ühendriikide välispolütiliseks probleemiks peetud strateegilise riinderelyästuse
püramise lepingu, SALT II küsimus. Nüüd on aga selgunud, et selle lepmgu lõplik Mnnitamine
USA senati poolt lükkub edasi eelolevale talvele. See pn suureks tagasilöögiks Garteri administrat­sioonile,
kuna Washingtonis oodata SALT II lepingu, ratifitseerimist senati .ppoitv juba .sügisel, Ml-.:
.;jemalt ..novembri, lõpuks. • ;/'
Möödimod suvel Viinis Jiiiimy; ' Siis aga segasid end vahele vä-
Carteri ja Leonid Brezlmevi poolt jispoliitilised sündmused: Kuiiba
En-aaliku šüsteenü ja suured va- Kuid kõrvuti Kennedy kõrval-badüšed
ning ässitasid suure osa hüpetega ön Iraani kriis esile töö­rahvast
valitsuse ja sõjaväe juht- [nud ka teisi dramaatilisi katseid
konna vastu, mjüe tulemusena Ühendriikide presidendi ja valit-ühendriikide
sõjalisi pingutusi' suse jõupingutuste nurja ajami-õõnestati
ja nõrigestati, mis oli ka seks pantvangide kriisi lahenda-allakirjaitatud
SALT II leping
nõuab eaune joai'Stumdst kinnitust
ÜSA senati poolit kaiheikolaiiandi-kulise
häälte-enaaniLsega. Senati
vastavate ikomisjonide — nimelt
#lissiuihete komisijoni ja relva­jõudude
ikomisijoni — 'poolt kor­raldatud
arutlusistungitel vaagiti
SALT II lepingut igaikülgselt ja
põlij aiikult, ^kutsudes selle Ijoiita
aru landma ja arvamusi esitama
nii selle pooldajaid kui selle vas­taseid.
On ju tegemist poliitUiselt
haardeulatuseit veelgi põhilise­ma
ja ulatuslikuma küsimusega
kui ainult strateegiliste tähtsu­sega
ründerelvade osas tasa­kaalu
loomine Ameerika Ühend­riikide
ja Nõukogude Liidu va-
; hele/ ' . •
saiarel tehti ikindlalks Nõukogude
Liidu laihinguiise koosseisuga
paärituihandenidheliöe säõjaväeosa
paiknenilne. Kuigi see lütosüs ise­enesest
ei ikujuta endast mingit
ohtu Aimeerika: Ühendiriiikide jul-geoleikulö,
juhtiis see üldsiuse tähe­lepanu
asjaolule,
et kohe USA külje all paikneb
vaenulik riik, mida venelased
kasutavad oma baasina ja mis
sellisena moodustab küllaltki
tõsise potentsiaalse ohukolde-—
ja seda mitte ainult Ühendriiki­de
vastase võimaliku sõjalise
baasina, vaid platvormina kom­munistlike
revolutsiooniliste
liikumiste edendamiseks KaJrii-
M mere saareriüddes ja Kesk-ning;
Lõuna-Ämeerikas.
lõige suuremaks sõja kaotamise
põhjuseks. Võiks arvata, et
ühendriikide rahvas oh seEest ta­gasilöögist
midagi õppinud ja tu­levateks
ohupäevadekš tarkusi
tallele pannud, kuid mitmesugu­sed
poliitikute ja erifraktsioonide
reageeringud lasevad kahjuks
oletada, et Iraani krüsi ajal lööb
uude astjasse pandud vana kali
uuesti käärima, mille tagajäirjeks
on Ühendriikide valitsuse ja pre­sidendi
jõupingutustele vastu töÖ-
'tamineja Ühendriikide: huvide,
kahjustamine. —
, Nii kunimaline kui see ka on
kui^ president Carteri algatuste
iibeks sümapaistvamaks õõnesta­jaks
Iraani krüsi lahendamisel on
deniokraatide partei üks presi­dendikandidaate
senaator Ed-ward
Kennedy, kes mõrvarite
ohvriks langenud oma kahe ven^
na eeskujul on alustanud hästior­ganiseeritud
valimiskampaaniat
Valgesse Majja pääsemiseks. Se­naator
Kennedy, kes eriti ön pl
elanud vajalikuks riinnata prae­gust
president Carterit tema ta­gasihoidlike
juhtimisvõimete pa­nusel.
Nii saabus Teherani mingi­sugune
kummaline ameeriklaste
delegatsioon, nende hulgas kaks
Kansase ülikooli õppejõudu, kes
avalikult toetavad diktaator Kho-meini
hullumeelseid ja rahvusva­helisi
seadusi pilkavaid ja igno-reerivaid
sanune nihg^kinnitavad,
et Teheranis vangistatud ühend­riikide
saatkonna personali tu­leks
kohelda kui spioone.
Kõiki neid lugusid jälgides te
kib pajratamatult küsimus käs
Ühendriikides tõesti ei leidu sea­dusi
riigi ja rahva huvide õõnes­tajate
vastu võitlemiseks ja sel­liste
„õppejõudude*' paigutami-sel^
s trellidega varustatud „üli-kooli"
seinte vahele? Kui selliseid
seadusi ei ole, siis tuleks need
Mirešti rakendada, sest ka demo­kraatlikul
süsteemil peavad ole­ma
kaitsevahendid oma eksis-tentsi
kindlustamiseks.. Või tüüri­vad
ameeriklased ka praeguse
Iraani kriisi lahendamisel abitult
karidele; mis võib lõppeda Vietna­mi
;draamale sarnaneva tragöödia-
M - : -
: K.Ä....
maksnud
il
TEHERAN - Iraani revolutsioon
kui Iraani religioosne ^unta teos­tab
oma ähvarduse, jättes maks-mata,
kõik välisvõlad.
Kanada saatkond on teinud kor­duvaid
järelpärimisi Iraani valit­susele
ja Iraani Keskpangale selle
i 119 miljoni dollarilise garantiilae-on
läinud maksma^anadälemit-' nu asjus^ mille fpteaalvalitsuse
med sajad miljonid dollarid kaota-1, juures olev E^^ort' Development
tüd ärivahekordades. Kanada võib -Gorporation maksis Kanada:kom^
veel kacKtada 110 miljomt dollarit, i paniide projoktideks It^aanis:
Kähe suurvõimu vaheline kokku­lepe
relvastusik.üsimustes ..tähm-dab
ka uut sammu rahvusYahelise
pingeiõdvendüse," rni. detonte,
arengus ja lepingute jõustumine
mankeeriks rahuliku kooseksistee­rimise
poliitika jätkximst.
SALT lepinguga pole aga siiski
nõus üsola paijudki ameerika po­liitikud,
;kes kardavad sellest
Ühendriikide kaitsevõime ohusta­mist
ja USA mõjuvõimu veelgi
vähenemist rahvusvahelises. ula­tuses.
Samuti on lepingu vastu
need, kes ei usalda Mosikva. val­midust
sellest kinni pidada.
Siis kui SALT Ii lepingu väär­tuses
kahtlejate ja seille vastaste
kritiseesrivad hääled senati komis­jonide
aruteludel liiga tugevaks
muutusid, sooritas Carteri valit­sus
osava taJktMise m ^
ning tilli vastu mitmelt poolt esi­tatud
soovidele suurendada järg­mises
riigieelarves sõjaliseks ja
kaitse otstarbeks tehtavaid raha­lisi
kulutusi. 'V
Mitmed äraooiaval seisukohal
olevad senaatojrid olid nimelt
ütelnud, et nad saavad ainult
sus SAI/T'II lepingu poolt l^ä-letada,
kui samaaegselt valitsus
suurendab ühendriikide relva­jõudude
võimsust ja efektiiv-
•sust.-:\';..:;;V;.^'-;-
Carteri: valitsus tuli neie vastu
jä tõmhas nad €fndaga ühtlasi
kaasa..;--
Pärast seda kui ÜSA senati vä­lissuhete-
komisjon otsustas hääl­teenamusega
üheksa kiiue vastu
SÄUT II lepingutekstiainult väik-;
semate muudatustega^^to
ja selle edasi saata üldiseks debfe
tiiks tervek senati .koosseisule^
hajkkasiki juba kuuldavale tulema
hääli, et lepingu küsimuses ön
mäest :üle saadud ja ©t selle
heakskiitmine ning • ratifitseerinni-ne
senati poolt on ette näha.:
- Ameerika rahva seas tekitas
mõtlemapainefvat hämmastust ka
še0 asjade käik, ikus alguses Was­hington
küllaltiki krõbedas toonis
hõudis Kuubal paikneva nõuko­gude
üksuse laialisaatmist ning
kui venelased sellele nõudele vas-tii
seisid, siis anti Washingtonis,
ise järele, lastes kogu probleemi
tasapisi päevakorralt kaduda,
paljudki tegid sellisest asjade käi­gust
järelduse, et Ühendriikidel
poliitika läbisurumisefes isegi en­da
lähedases piirkonirias.,
Ja siis plahvatas teade Ühend­riikide
saatkonna okupeerimisest
Teheranis hing saatkonna ametni­ke
pantyangldeiks haaramisest.
Edaapidine asjade käik ori kõigil
reljeefselt silmade ees, koos kõr-vafoähetega
USA saatkondade
rtindamise näol Pakistanis ja Lii­büas.';-:..
Silmade ees on ka Ühendriikide
võimetus midagi efektiivset
korda saata preistiisEhilt piinliku
Ja rahvusvaheliselt sitiiatsioo-nüt
komplitseeritud olukorra
likvideerimiseks.
Mitte ainult -rahva hulgas, vöid
ka tnüidu lüldiselt liberaalses aijar
kinjanduses tõstatafcse küsimus —
kas Ameerika Ühendriikide mõ-jUipositsiooniga
maaümas pole (mi­dagi
viltu? Kas Washingtoni lep­lik
poliitika rahvusvahelistes su­hetes
pole, mitte, viinud respekth
puudusele USA suhtes muu maar
ilma poolt? 'Seliline senist poliiti­kat
iküšitlev õhkkond ei ole ilm­selt
soodne Moskvaga sõlmitud
SALT II lepingu ikinnitamise aru­telule
senatis. Seepärast otsustas­ki
demokraatide enamiusrühma
liider, senaator Robert C. Byrd,
Möödunud nädalalõpul toimu­sid
Torontos ESTO-80festiyal-ga-la
treeningpäevad. Leida Lees-meritü
cli kaasas Malmö tüdruk,
kes kõik kavas olevad harjutused
stiilipuhtalt demonstreeris, mis
süs videolindile võeti, et nende
järgi hakata õpetama seda võim­lejate
hulka, kes f on lubanud end
Stokholmis peetavaist pidustusist
osa võtma.
Pärast Jäästaadioni saamist OB
tulnud kõik valmis olnud kavad
ümber korraldadij^^, kuid seda pa-paremüse
poole, sest staadion pa­kub
simremaid võimalusi Inijmi-düseks
ja on pealegi veel esinejai­le
kasulikum teise etneduse välti­misega.
Nüüd näib olevat ees otse­sed
tööpäevad, et juba koostatud
kava stiUipuhtaks ja efektikülla-seks
kujundada, et haalata oma
rahvast ja võõrrahvuštest külali­si.
.'•.::\'-:\''^;.::-..^
Toronto treeningpäevad ja hili­sem
seminalr on nüüd aluse pan­nud,
kuid see on imetluse ärata­nud
nende hulgas, kes sellega nen­de
päevade ajal said tutvuda. L.
Leesment on oma rohked esine­miste
kogemused suutnud koon­dada
selliseks . esinemisvormiks,
mis igat vaatlejat seob ja kaasa
haarab.
Veel i>p|e täpselt teada kui pal­ju
on Torontost minejaid, kuid
võib-olla suureneb see arv, kus
nähakse milline see kava on, mil­lele
on võimalus omapoolse osayÕ-tuga
veelgi suuremat efelttsust an­da.
Võimlejate koreograafiline ku­jundus
pn nende fragmentide
põhjal juba lootustäratav ja oo-tusivalmistav
selle tõelise esine­misõhtu
puhuks.
SALT debati järgmisele aastale
puudub kas jõud või tahe oma edasi lükata. '
OTTAWA — Canadian Union of PostalWorkers hääletas 93,4%-
liselt ametiühingu uute lepingunõudmiste poolt, tegi möödunud nel­japäeval
teatavaks ametiühmgu president Jean-aaude Farrot, kes
ütles, et see tulemus näitab selgelt, et postüneheio Jät­kama
oma võitlust õiguse eest,
Ametiühing alustas selle tugeva
volitusega uue kokkuleppe läbi­rääkimisi,
et jõuda kollektüvsele
kokkuleppele, mis peaks lahenda­ma
postiga seotud probleeme.
Ametiühingu uute nõudmiste
Imlgais on kaks lisa puhkepäeva,
topelttasü ületundide eest ja pa­remad
tööolud.. Postiteenistujate
ajalehes ei olnud sõnagi öeldud
töötasu suurendamise nõudeist.
Farrot ütles, et ametiühing
avaldas ^ oma nõudmised ajalehes
selleks, et hoiduda arusaamatusist
posti ja publiku vahel, nagu johtus
möödunud aastastel lepingu läbi­rääkimistel.
Praegune kokkulepe
lõpeb käesoleval 31. detsembril.
Veel on lahendamata ametiühin­gu
presidendi kohtuasi, kes pärast
ühepäevast vanglas olemist pää­ses
ülemkohtusse edasikaebamise
tõttu;
WASHINGTON - Lübüa valitsus
on teinud ameeriklastele teata­vaks,
^ et hiljuti purustatud USA
saatkonna hoone korrastamise ja
parandamise kulud kannab Liibiia
valitsus. Samal ajal anti; ka luba­dus
, et tulevikus antakse saatkon­nahoonele
rohkem kaitset. Vümarie
kinnitus siiski ei suutnud veenda
USA ametivõime ja seni pole min­git
seisukohta võetud, kuidas on
diplomaatiliste suhete korraldami­sega.
Ameeriklasil on usaldamatu­seks
põhjust, sest nagu nüüd on
selgunud, oli saatkonna hoone
rüüstajate hulgas ka sõjaväe vor­mis
mehi.
Kodumaal toimus Kirjanike Lii­du
aastakoosolek. 21. nov. peetud
kopsoleku teemaks oli kirJanUiu
sotsiaalne roll. Prof. H. Peep pidas
ettekande „Ku'janik ja meie sa­jand",
teine ettekanne oli ENSV
Kirjanike Liidu esunehelt Paul
küusbergilt, kes andis põhjaliku
ülevaate vümase aasta jooksul
tehtud tööst ja mõnevõrra ka eel-seisvaist
üritusist.
Khjariiku sotsiaalne roU on läbi­nisti
kommunistliku partei eeskir­jade
kohane „loovtöö", mis tegi­jaile
antud. H. Peep ütleb, et
„Nõukõgude Ludus ja sotsialismi­maades
kuulub sõnakunsti sot­siaalse
väärtuse hintiami»e otse
enesestmõistetavalt", „ega kutsu
eisile mingeid kõhklusi". Samuti
lähtuvat kodanliku maailm„a
„progressiivsed kriitikud sotsio­loogilisest
interpreteerimismeeto-
'^dist".V :'. • •
Šee olevat muidugi üldistus, ku­na
juba mõnda aega ei saa H.
Peep lahti tundest, et eesti Uukir-janduslik
proosa on tunnetuslikult
väheaktüvne (sotsiaalsel alal).
Mitmesugused pool- ja ebatõed on
devalveerinud kirjanike tunnetus-tahet,
vähemalt universaalsemate
probleemide lahkamisel. Mõni aas­ta
tagasi oli vähemalt luules ja
nooremate proosas taotletud siuirt,
paiguti vägisõnalist hinnangut
kõiksusele ja inimese osale selles,
süs vümase aja kirjanduses hak­kavat
tüütavalt peale suruma ol-meaine.
(Olme = olukord, elu-kond).
oime kujutamisobjektina,
olmelised karakterid oma sise-maailhiakestega,
olmeline autori-positsioon
mugava jutustajapoosi-ga.
Olevat häiriv, et subjekt on
muutumas objektiks.
Knjanike ainemaaüm olevat sel-lihe,
et olud lükkavad mehed joo­ma
või muutuma printsiibituiks
karjeristideks, olud ajendavad nai­si
mitme mehega lapsi saama või
rutiinüe oma unistused ohvriks
tooma, olud suruvad tahte ja mõt­te
nii pisikesteks, et need mõjuvad
naeruväärsema. Vist ön need olud
süskl nii tugeva keskkondliku mõ­juga,
et ktrjanikud ei saa neis olu­de
viletsusis unistada kommunis­mi
võidust ega mängida oma sot­siaalset
rolli. VUetsuse ja puuduste
kullavärviliseks võõpaniiseks, kus
iga kolhoosnik on (töö)sangar
joomasangarluse asemel, oleks ik­kagi
marksistliku utoopia unistu-
•seks.'' '
kufanduslik tehnika olevat mõ­neti
rafineeritum kui eelmisel
kümnendilj olevat isegi huvitavaid
Nr. 93
15. ja|
461-091^
Ä/v. Jt
s^i-?:?";
MöÖdi
Eesti
koolide
kutulekj
endist
ga tähii
päeva j|
saanud
fca^v
-kese
tileva^
arengusi
ningaidi
okupatsl
kooli
viimast
lastööd<
vat m<
liselt ei
Lõpu
arvami
naste
seks kai
nõustusl
sideniedc
kunagistl
Haapsali
MöödJ
rema
' lu koolid
mise kui
se kom
ley. kelli
dati äpli
23 WI
nai
(Järg lk. 3)
süzheid.
ncjatc ji
valest
mulje. 11
selline o|
dus ja n|
•. .';Kima^l
makiise
siai!lne
eruditsiol
millist ,
rollidest
siis olevil
ke tiiüpsj
kirjanikul
mingi sj
tellimisel
ole aga j
tcga.
^ Need
vat lääni
vat niivi^
eelistatav
lääne ee)
napäevj'.'
tiivset
jõudu till
netada tcj
jandusos
les suunq
end loluil
massis il
ma olmi
apoloogij
Ja ]J)M
veel rf!
oma rahl
hab, pe£
tunnistusi
väide onl
rel tõen^
kirjanduj
nõukogul
müleks s|
sena mic
käsk on
janiku
diks shal
mitte olli
te valikm