Vaba eestlane , April 25, 1978

              ÄBA EES Nr. Sl — Tei^Sevsl, ŽS/apsraifl 1818
V
• T r m r ' ^ T M « ' ~ i - i ' ' ^ - " ' T T ^ ^ ' T T m " ' ' ' ' ~ ' ' « ™ * ^ ^ i'iii«mrrnrwmvi*iTirou«t')i>^ IDQSQZCE&aSZE
e •
Torontos itoimusid 15.
Noorbe-Aasta ujimisyõistlused.^ T^^
lemused piid järgmised:
25 y. libllk 10 ja aUa tütarlastele:
Valia Reinsalu 17,5 rek., 2) Mol-ly
Parum 18,5.
50 y.liblik 11-12 tütaa: 1) Ciii-dy
õunpuu 35,0 rek. — 13—14 pois­tele:
1) Kalev Entmaä 303. - 1 7
|a üle tütarl.: i ) Piret Kreem 34,6.
100 y.aiblik 17 ja Iile poistele: 1)
Martin Tiidus 59,8C
25 y, vabalt 10 ja alla tütarl.: 1)
Biisa Pilvet 26,8, 2) Monika Roose
33,3, —10 ja Ä p m ^ 1) Ken-nyAWfeg
17,7,'2) Erik Naar 22,6,
3) Andrus Kmigv 24,5.
50 y. vabalt 10 ja alla tütarl: 1)
Valia E e i n Ä 35,9, 2) M Pa­rum
37,8, 3) Rutt Küng 1.01,4: ^
11—12 a. poistele: i ) Hillar Laine­vool
31,0, 2) Mait Ainsaär 40,5, 3)
Robert Paju 45,7.-11-12 tütarl.:
1) Cindy õunpuu 30,8 rek., 2) Elina
Pilvet 48,9. — 13-44 poistele: 1)
Kalev Entmaa 26,6, 2) Mark Kor­jus
36,5j 3) Thomas Mandra 39,4. —
13^14 tütarl.: Il) Linda Haüing
32^2,2) Linda Paju 35,0. — 15-16
•tütarl: 1) Anne Krüsa 30,Õ, 2)
Ingrid Mandra^ 3^^^^^
100 y. vabalt 15—16 poistele: 1)
Michaei Sadul i.04,4, 2) Hillar Hei-ne
1.08,3. — 17 ja iile poisteüe: 1)
Peter tudus 58,2.
25 y. selili 10 ja alla tütarl.: 1)
: f olly Parum 19,i, 2) Valia Rein-salu
19,2, 3) Rutt Küng 26,8. - 10
ja alla poistde: 1) Kesnny Ahlberg
23,8, 2) E r i k Naar 25,9, 3) Eric
Korjus 26,5.
50y. selüi 11-12 tütarl: 1) Elina
Piivet 563. — 11--12^ 1)
HiBar Lainevool 373f 2) Mait Ain­saär
47,4, 3) Robert Paju 48,9. -
13-14 tütarl: 1) Linda Halling
38,7, 2) Linda Paju 39,0, — 13—14
1) Mark Korjus 42,0, 2)
1.04,7. — 13—14 tütarl.: 1)
Halling. 50,1, 2) Linda Paju 55,2. -
13-14 poistele:, 1) Thomas Mandra
53,3. — 15-16 tütarl: 1) Anne
Krisa 44,2,2) Ingrid Mandra 1.07,5.
- 1 7 ja üle tütarl.: 1) Piret Kreem
38,0.
100 y. rinnuli 13—14 poistele: 1)
Kalev Entmaa 1.09,0 rek. — i M 6
4)oistele: 1) Michael Sadiil 123,0, 2)
Hillar Heine 1.25,9. - 17 ja üle
poistele: 1) Martin Tiidus 103,2
rek., 2) Alar Tallmeister 1.20,8, 3)
Jüri Lainevool 1.28,7.
Keenia panus maailma l^õikide
aegade parmiäte 5000 m jooksjate
hulgas on tähelepandav. Äsja jook­sis
sel distantsü kooliõpilane jos-huaKimeto
aja 13.13,58. Praegu on
Kaenlal kolm jooksjat maailma
fcõikidö aegade parimate liulgas.
Nandi hõimu kuuluv Henry Hono,
kes on sündinud 1952, on praegu
L73 pikk ja fcaa^ jooksis
y. eristiili 10 ja alla
1) Valla Reinsalu 1.33,8. - 11-12
tütarl: 1) Cindy õunpuu 1.14,6 rek.
— 11—12 poistele: 1) Hülar Laine­vool
1.18,8 rek., 2) Mait Äinsaar
i.48,8. - - i 13—14 poistele: 1) Kalev
Entmaa 1.09,2. — 17 ja üle tütarl:
i) Piret Kreem 1.18,6.
200 y; eristiii 15—16 poistele: 1)
, Midiäel Sadul 2.52,0, 2) Hülar Hei­ne
3.21,4.-17 ja üle poistele: 1)
Alar tallmeister 2.40,0.
BALTIMORE' EESTI ORGA­NISATSIOONIDE
BÜLLETÄÄN
nr. 128—-1978. Uue numbri si­suks
H. Ederana „Uuteil radadel
vabaduse j a humaansuse poole'
„Tänti tublile töömehele", .^lesti
luuleipM;-^ Marie Under 95 a.",
„Eesiti Vabariigi kuueskümhes
aastapäev Baltimores*', „Välisüri-
, J . t itusi Eesti Vabariigi aastapäeva
uue m a Ä e k o r d i sel distantsil „Läuhiõto BaJtimires",
ajaga^ W _ T a sa^yutas^
3Oo5pisl(K)00 m aja^^ fm^^^U^ tegevusa^
aas^ h i l j em saaddi ta ^^^^ ja mitmeid i ü h ^
esindajana ^Äit^ infoimatsiU j a kuulutusi
gudele, kuid ei saanud neist osa
•mmpmoA UUDISED x x i i:
Toropto Eesti tJtiisi)®ngä välja-andiös
kirjutavad V. Emesaiks
jäitkuiv tagasiminek?", A.
Pedijflse jjTomnto Eesöti "ühispank
1977. aaisitafH. Urm Ühispanga
läesnuitamištegevus 1977. aastal 3 ^
müügil
.VABA EESTLASE'' ^TALITUSES
võtta, kuna aafriklased boikoteeri-sid
mänge. Sõjaväe teenistusest
vabanenud Rono lahkus siis Kee­niast
ja siirdus Ameerika Ühend-riikidesse
õppima.
Rösio on neljas keenia maaüina-rekordi
jooksja. Varem on seda
TEATEUJUMISED:
4s5Ö y. valsfalt: 1) Korp! Frater-nitas
Estica n^eeskond 1.44,1 (P.
Tiidus, M. Tiidus, H. Aruvald, A.
Tallmeister), 2) E.Š.S. Kalev'i
meeskond 2.05,0 (It. Entmaa, E
Heine, J . Liainevool, M. Sadul), 3)
E.S.S. Kalev'i naiskond 2.19,2 (A.
Kriisa, L. Paju, L. Halling, P.
Kreem), 4) li—12 a. meeskond
12,37,1 ( a Lainevool^ R. Paju, M .
Äinsaar, C. õimptra)^ _
4x25 y. vabalt: 1) 10 ja, alla
meeskond 1.38,0 (E; Korjus, E;
Naar^ K. Ahlberg, A. Küng).
4x50 y. eristiüis: 1) Korp. F r a -
temitas Estica meeskond 2.05,7
% o m a š ^ ^ ] ^ ^
relpuu 54,3. - 15-16 tütarl.: 1) dus,P. Aruvald), 2) E,S^S.Kalev'i
Anne Kriisa 36,2, 2) Ingrid Mandra I 2.09,2 (K. Entmaa, J .
teinud Kipchoge M n o , Benjamin Uordiliiie", V. Emesaks „Eesti
Jipcho']a Samson Kmiombwa. I ^jiispair^aiiduse ^5-^daks
päevaks", J. - Künnapuu „01ulisi
muudatusi läh^maü aastaü Kana­da
ipaaigasiduses^', Ä. Kea:son ,/rur
lu >ja tulumaksu arvestamise
K. Arro „„Eesti
Maailmarekordijooks toimus Kä-lifomias,
Berkeleys peetud võist­lusel,
kus ta juhtis jooksu stardist
alates.,
ae­gade
paremustabel välja järgmi- Kodu" —• ausammas eöstlsst© v i -
selt:,-
13.08,4 Henry Rono, Keenia
13.12,9 DickQuax, Uus-M^emaa
13.13.0 EmifelPuttemans, Belgia
1313.6 Joshua Kimeto, Keenia
1313.7 0 . Hüdenbrand, L-Saksa
13.13.8 MirutzYifter, Etioopia
13.13.9 Kari Flesoheny L-Saksa
13.14.4 BenJipcho, Keenia
13.14.5 Peter Weight, L.-Saksa
13.14.6 Brendan Foster, Inglismaa
13.15.1 Marty Liquori, USA
13.16,4 Lasse Viren, Soome
13.16,6. Ron Qarkey Austraalia
Sellekõrval on aga huvitav võr-
100 y. selili 17 j a üle poisid: 1)
Peter Tudus li)8,3rök.
25 y. rinnuli 10 ja alla tütarl: 1)
Mutt Küng 32,0, —10 ja alla poiste-lei
1) Kenny Ä l ^ ^ 2) And­rus,
Küng 32,2, 3) Eric Korjus
M y. rinnuli 11-12 tütaiü,: i)
Gindy õunpuu 35,8 rek., 2) Elina
Pilvet 1.13,2. — 11-12 a. poistele:
1) Hülar Lainevool 39,6, 2) Mait
Äinsaar 1.00,5, 3) Robert Paju
Lainevool, H. Heine, M. Sadul), 3)
E.S.Š. Kalev'i naiskond 2.30,0 (L.
Halling, A. Kriisa, P. Kreem, L.
Paju), 4) 11—12 a. meeskond 2.55,2
(H. Lainevool, R. Paju, C. õunpuu,
M. Äinsaar). 13.25,8 Ron Glarke, Austraalia -65
4x25 y. eristülis: 1) 10 j a aUa! 13r24,6 Kipchoge Keino, Keenia -65
meeskond 1.59,2 (T. Äinsaar, E. ^ ^ f ^ ' Austraalia ^
sadusele j a ettevõtlikkusele", S.
Veidenbaum ,iüJiistegevus on päi­k
e , / E . Kuris „Noorts osatähtsu­se
pidev tõus", Š. Kask «Kahe­kordne
noorte aaista", O. Kess
„Mida ipeaks t ^ d m a iga ühispan­ga
liige meie elu- j a laenukindlus-tusest",
V . E . ,;E3toüiste gruppide
koostööst ühispanganduse alal
Ontarios", J . : Künnapuu ,,CUNA
imuÄs CUMIS'eiks^- j a Sadlk-
Ogli ^Finnairi esjme®8 aasta len­nud
Monfcreolist".
VABHAK nr. 4 —m8,Inglise
^ keelelise piirfeofnna eestlaste luge-relda
pärastsõjalist maailmarekor- Ijakirjade kuukirja tänavusüö nel-di
arengut: jas number avaldab J . ICaup*i
luuletuse „ül€istõusmise' hom-
13.58,2 Gundfir Hägg, R M s i -421 mik", H. Uiga „Loe, mõtle, ütle"
13.57,2 E m i l Zatopek, T-slovakia -54 H. Tederi aktusefedne Hsmütonis,
13.56,6 Vladimir Kuts, NL -54 y. MinneSte, j r . „Eesti rahva eau-
13.51,6 Chris Chataway, V õigusest", E. W. Aiigrove'i „The
Ii^ismaa -54 Decline of Moralš in
13.51,2 Vladimir Kuts, m -54 eation", H . R i g a , ^
13.50,8 Sandor Iharos, Unfeari -55 j korstnasse". J , Eäi^,,Valitsus eik-siüis",
EATUNI infoiranaitsiooni,
senaator R. Dolel sõnavõtt Bel­gradis,
V. Obeti „Lömbi!tu jälge­des",
H. Riga „Qn teisi teid",
nende vahel a m t o l t lühiartik-leid,
ristsõna j a nalja ning lõpuks
13.46,8 Vladimir Kuts, NL -55
13.40,6 Sandor Iharos, Ungari -55
13.36,8 Gordon Pirie, Inglismaa -56
m5,0 Vladünü' Kuts, NL -57
13.34,8 Ron Glarke, Austraalia -65
Naar,K. Ahlberg, A. Küng).
Parima meesujuja trofee võitis
Kalev Entmaa ja parima naisu ju ja
trofee Cindy õunpuu.
13.16,4 Lasse Viren, Soonie -72
13.13,0 Emiel Puttemans, ^elgia -72
13.12,9 Dick Quax.
Uus-Meremaa -77
13.08,4 Henry Rono, Keenia -78
ankeet omä lugeijasikonnas. Aja­kiri
on jällegi paisunud 72-lehe-küljele.
Seda läbi lehitsedes jääb
ikkagi veidi vclõTastaiv tunne,. et
miks tuuakse eesti ajakirja südi
all nü palju ingliskeelset mater­jali
eesti kodudesse?
Urne Ivandi
Koldile tammetõra
ettekanded noortele
L. Wahtras — iiUvaklasiS
Rayimta^med, 25® retsept
Enn Nõu Vastuvett
Anna Ahmätova — Marie Under
H/Michelson - Skan^^ -
H. Michelson - r - Noorsootod rada^S
H. Michelson--Eesti radaM
Eduard Krants — Lomeliitiased (luuletuskogu)
lona Laaman — Mis aeed sJpelgaiä
(hiuletuskbgu) |
Estcmiaa-OfficiÄlGnide^
Paul Laan — Mõttelend pilt® Ja peegdSasi
Karin Saarsen ^ Loheogrioi lal Inimine
Hed>ert &yiu ~ Uto^
Triinu-^ üksiknumbreid
A. Kübja --- Kadonnd kodojfl --^ mäiesfcns®^
: A/Kub j a— Mälestusi ^1^^ . .
A. Kubja — Paiukesed
E. Uustalu jä R, Moora — Soomepisid
426 lk.-4-64 %. fotosid
Leho lAmliste -~ Alajmise Äffl^
line jutustus kirjanik Oskar Lutsüst
L; Lumiste -^Atlandi aknal
L. Lumiste--^ Kiilad kiilas
A. Vomm — Eistsõnad 1
A. Vomm — Eistsõhad H
A. Vomm - Ristsõnad M
A. Vomm — Eistsõnad IV
Aists Vomm — Minu hing (MuiIetuskjQg
S. Eerme — Surnud laevad Ja elavad
2.50
5 . -
3.59
3 . -
5.-
4J0
1.50
4 . -
2 . -
1.5©.
35 .
13
18
40
33
35
S5
ss-
IS
13
25
25
20
20
8.65
2.1C
2.50
2.25
2.25
40
40
40
20
20
K. Eerme — Päevata pä<
S. Ekbaum ~ Äjatar (luuletuskogu)
Aarand Roos — Jumalaga,
J Pitka — RajusõlMed
A. Käbin - Vaim ja innld,
Urve Karuks^ — Kodakoadar (luuletuskogu)
H. Oja — Koputused eneses
~ Taaimet© prardel
4.-
Kalevipoeg ^ õppe- ja töörsaaMt lastel©
Õpeta miffid lugema I — (Õpp$ ja tööraamat
eelkooliealistele lastele^^y^^
õpeta mind lugema II— õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele vfep?itHiki§)
4 . - 30
4 . - 30
8.80 40
5 . - 40
1 - 20
1.50 25
§.75. . n
2.50. :
OÜ
40
m: 85
2:
esivanematel oli kohn ele-menu,
sest maa vulkaanilise tule
ganeü kokkupuuteid ei olnud. Tuld
peeti päris lÄdlasti tehisvõimuks,
mida inimesed võisid ränikivi ja
tulerauaga suvakohaselt teha või
tegemata jätta. Kalevipoja reisiloo
Sädkoetje saar seisis kõrvuti hiig­laste
maaga, kus ,,kuked kulda ja
'kanad karda sõid" — ilmselt müi-
KõMde soome-ugrl elementide
valiit^ja pidi hästi läbi saama tae­va-,
maa- ja vetevaimudega, Selle-
, pärast ta voolis pihlakast või ju-
' gapuust -noolevarre ja tegi kolme
V teraga noole — fcolmiktera. Sellega
ambudes ei dnud ühtegi jõudu
iKwle siht^ 1973
toimus esivanemale vaha tarkuse
testimine Kotkajäcvel Kolmiktera
laagris peaaegu saja inimese peal.
Kõik klappjs suurepäraselt;
tik, vaim, saavutused. J a kolmik-
* tera nool on nüüd seinal aukohal.
Enne laagrit ohn seda teatud kaht­lusega
hoidnud nooletupes, kuigi
kõik mu aastate matkad kolmes
elemendis ~ Õhus, maas ja vees
on t^tud kdmiktera' võlujõuga.
Taevavainwidsinisemad, mustad
muUavaimud, valged vee- ja vih-
~ leed on meie hõi­mud.
See on tükk Kolmiktera
rUaulust.
ehk tcyst šdi mets
Seda on mmultildia küsitud S^^^
lepärast on põhjust matkakirja
alustades lauda puhastada — enda
pärast ja küsijate pärast.
Tegemist on — kui mitte spiö-naazhi,
siis igal juhul luuramisega.
Sa hiilid otse nende sekka, salgad ^
maha oma päritolu, oma haisu ja
oma harjumused. Ša püüad neid
veenda, et oled üks neist. Mida
rohkem nad seda usuvad, seda roh­kem
andmeid sulle antakse. See on
täpselt nii nagu liiimluurajad meie
ridades, rohkem omamehed, kui on
võimalik olla —• über-ober-super-eestlased.
ükskõik kellele nad siis
luuravad.
Nagu luuretegevuses ikka — sa
ei saa säilitada oma väärikust ega
kriipsutada alla oma inimlikku
tähtsust. Mefeiku orhidee õis ja
karu julgad on sulle ühteviisi täht­sad,
sest mõlemas ön sõnum. Sa
pead kannatlikiflt käpuli olema
metsaprahis, et näha sipelgalõvi
röövlitööd. Ussiga ninapidi vasta­misi
susisemas, liikumatult valva­mas
piibrit sel ajal kui sajad sää­sed
võtavad verd su kaela peal.
Vöötorava meelitamine püksitas­kusse
ja tihase toitniine huulte va­helt
on terve hulk kannatlilcke
tunde.
Selle luuretöö eest makstakse
priskelt. Rägastikus kraapivate
okste ja- rabas lortsuvate kingade
eest tasutakse sulle linnupesa juu­res.
Piletid. sümfoonia;kontsertide-le:
müjonite sääskede pirin sutae-soojal
suveööl või konnade kirglik
armulaul. Kuivanud männiokka
langemise kilin pakases kuuvalgel
ja järvejää rebenemise tarin, mida
pole võimalik imiteerida ühegi tei­se
istrumendiga.
Niisuguse siira ja nimala pihti­muse
puhul kerkib veelgi küsimu­si.
Kelle ülesandel mees niisugu­seid
andmeid kogub? Mis sihiga ta
neid kirjutab? Kas on üldse luba­tud
niimoodi reisida? J a miks pole
teda juba aastaid nähtud „ F l a i
World Society" peakoosolekul ega
aasta-ballü?
üks eesti vanasõna räägib küsi­misest,
üheksast targast ja ühest
rumalast. Vanasõna ei valeta, aga
kõiki asju ei saa ka seletamisega
selgeks.
et hoone ehitamine ei nõua maa
Kadunud Hendrik Tanner, kes
tundis ihna ja inimest paremmi,
arvas, et sellise majandusliku asja
teostamiseks tuleb asutada vastav
organisatsioon. Teine kolletanud
paber — 26. oktoober 1951 bn To­ronto
Eesti Skaudisõprade Seltsi
asutamiskoosoleku protokoll. 29
osavõtjat 32-^t kirjutasid asutaja-liikmetena
alla. Uus organisatsioon
asutas kohe k a allorgani Suveko­du
muretsemise üldkomisjoni",
mis 22. mai 1952. kolletanud paberi
järgi muutis nime „taluringiks".
sa
Beatty (loe Biidi) Lake, mille nime
pole iihelgi kaardil ja mida praegu
üldiselt tuntakse Orajärvena.
Onijärve idatipus ühinevad mõ­lemad
lärmi-lained üheks seltskon- Tffol « ' i ^ ^ ^ l , , t.x. ,
naks, mis hetk hiljem jõuab välja ^J^^J^
metsalagendikule. „Taevale tänu,
viimaks ometi pääsesime eluga!
J u m a l — missugune põrgu! Ja
vaadake, kui ilus — kuidas järv si­netab
üle latvade ja see kaljurin-nak
siin! Näe, sün on maja ase,
palgid kõdunenud pulbriks. Näe;
oma suvise au ja uhkuse.
Lehestik kolletab täidab nukra
kailmisfu-lõhnaga kogu metsa, lan­geb,
kõduneb ja moodustab siis
happelise huumusrikka metsamul-la.
Kaljumaal variseb lehtedele l i ­saks
tuuiemurdu. Juurtel pole kin-pa.
5.u ^ u « . . m u ^^.^^^ ~ ^jtust, puud ei suuda vajaliku jõu-sepa
tehtud raudnael! Viimaks ^^m^^^Ar. ^ i J {^f
ometi kohal!
Kolletanud lehtedega raamat
„Toronto ^ t i vanemskautide pere
KROONIKA" (hiljem Lembitu
nuiamehed). Sissekande 12. mail
1951 on teinud loSoots.SeMes kir­jeldatakse
ühe mõtte algatamist —
„skauditare ehitamist kusagile To­ronto
ümbrusesse". Asukohana on
kõne all ühe eesti farmeri talu
Soundi k mdis ja eelduseks,
RomantUine ja puutumatu met­sajärv,
nii neitslik ja süütu. Tege­likult
idalääne suunaline kai jupra-gu,
kUomeeter pikk, 200r-300
meetrit lai.
Järve m'õlemal kaldal toimib
paanilme põgenemine läänest itta.
Punased- ja vöötoravad litsuvad
ees, pesukarud, jänesed, okas-sead,
konnad, sisalikud ja ussid. Linnud.
Teod (sõnast „tigu") virutavad
viimastena, hing rinnus kinni.
Mets põleb? — E i
Järve mõlemal kaldal järgneb
põgenevatele loomadele lärmi-lai-ne:
oksad ragisevad, maa tümiseb,
haised nutavad,' mehed vannuvad,
lapsed karjuvad. Kõik peksavad
käte j a lehisluudadega sääski ja
musti kärbseid. Ronitakse üle tüu-iemurdude,
roomatakse risuhunni-kute
alt, surutakse läbi rägastiku.
Dramaatfline sündmus toimub
! 16. mail 1953. Sündmuskoht on
ga kallistada emakest maad. Mõ­ned
puudu murduvad — pmnuline
känd jääb püsti. Vaadeddes, koged,
et see õnnetu ^aõpppQhiudki mingi
ime. Puu on täiesti mäda, sipelga-on
puu
1 tühi, ok^abad ristamisi
as torus. Need on palsami-nulud,
mis. nii kergesti hakkavad
kasvama, et neid hüütakse koguni
inetsa umbrohuks, ja mis sama
kergesti ja küresti saavad lõpu.
Need sündmused määrasid mu m , , , : . ,
kogu eluajaks matkarajale, panid . ^ " f ^ " ^ ^ ^ ^ ^ ™ ^^
v(>olamalkrite viisi higi ^ j ^ di-ja-muru-one^ ^.
Skaudisõprade seltsi taluringi fa­naatikud
perekondadega olid avas­tusretkel
j a samal lagendikul, mis nu...u..d on K-ro, tuka jä..r. ve lipuväljak voj 1 treõl Jse"e*s^ v" ä•^go \e!vlv «ÖasUuUnUdUuÄs. .v Vuõii
Anton õunapuu väljak,— kuidas
soovite, tehti otsus n ^ oleva.
200 aakri võsa (kaks „lotti") ost­miseks.
Peakoosolekul 13.
1953 legaliseeriti ostu-otsüs.
süni, aga piõhjustasid mulle, mu
perele ja sadadele skaudinoortele
rõõmsaid hetki, tunde ja päevi,
mida kuskil raha eest ei anta.
Kaks me^t pidasid mind Kotka­järve
tekkimise peasüüdlasteks —
mõlemad on nüüd juba aastaid
Looja-karjas. üks — ,,seda ma sul­le
ei ikihgi, et sa eesti nooiiise süa
padrikusse vedasid" —. Andres
Laur ei revideerinud enne minelqit
oma otsust. Teine, kes paika alul
„Põrgupõhjaks" nimetas, õppis
seda hiljem mi südamest armasta­ma,
et saatuse tahtel sulges seal
igaveseks oma silmad.
ristamatuna. Tegelikult on selles
nietsa süütuse-tunnistus, tuleviku
tõotus ja uuestisünni monument.
Metsarisu ja lehekõdu hoiab niis­kust,
annab miljonitele putukatele
ja loomadele elu- ja tööpaiga. Ri­sust
tõuseb uus'mets, vapast ter­vem
ja tugevam -^mullapinda
Nr. 31 -
VilfridI
Paljudel
vad Devü
omaniku
Mait Rei
Ukult kai
miitmeid
väiksem:
Vüfrid
pikka ja
rioodi k0
ka. Kuid
eriti üi
ettevõtliku
edu,
V. Hoh
maal talui
laste esinl
arreteeiit
ja määra'
risse. Ta
rekoniiali:
rongi ja
poole. Imi
veel 13-a
Harkusse
sele määr
tagasi koi
1944. aa:
duküla i
mere, sattl
si", nägu
väljuvasse
tormide
des oli ta
vanemate
vabas
ja hali
se eest, o
oma eluj
aidilvselt
nide tööst'
sportlane
gis.
V. Hoi
kes eoiüg
• tes vastu
kaugel põ
sel. Töölü
elama .Tori
maöiade eh
gi omale
„Holm C
all,inissel
eestlaste e
Kuid ül
juikbuur
olukorra,
tulid mõtt
jamiseiks,
isegi eitea
tus. Kuid
Elbows^ B
võeti mah;
mägedele i
nud veel
list levikut
arenes eda
• k i d haiklca
suuirehitu
mus lühik
kaipitaliga.
mis saanu
tüd, suur
liunetegem
jaoks oma
niniietavad
' Suure
on Vüfrid
Mart Reigi
kiiresti edi
eeskuijüllikei
Alustades
jõua jiõut
ettevõtteks.
? Oma ots(]
kõrval on V
ga teiste ii
Tema katet
töö korras
laste ja ka
ja majad.
: tehi^lisi töi
heaitahtliküq
kasutatud
Teona
puhul on (k(
oma parimj
vai. ta juur^
du, tervist jž
diseiks tege^
® Meie nocl
USA-s Näiil
GreenLake'
loominguga I
galeriis. Sai|
abikaasa
vüisi puulo|
esineb õlii
kunstnikud
ke, rannaj
Bauam sai
loomingugii
•tusel Baltin
ti kuiistinsl
möödunud
Mm
\ •