Vaba eestlane , December 27, 1984

              •<y
L L 2 VABA EESTLANE neljapäeval, 27/detsembrü 1984--Thursday,De(^I^r 27,1 . Nn
T A B A D E mSTLASI&WiMSSUiNBSA.
YÄBAKESTLANE
YMJAmDJA:.0/n Vaba Eestlane, 1955 Leslie St
Ont. MSB 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jöe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TBLUMISHINNAD Kanadas: aastas $54.—, poolaastas.
ja veerandaastas $16.~
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $68.—,
aastas $ 3 7 . ~ ja veerandaastas, $ 19.— .
Aairessi muudatus 70 c7 — 'toilüiumbri Ä d 70 ©.
KUULUTUSTE HINNAD:
üks toU üliel.veerul: $5.00, esildiljel $5.5©
F R A
Bublished by Free Estonian Publish^ Ltd.
1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
Eestimaa Kommunistliku Parte!
peahäälekandja„Rahva Hääle" 15,
novembri numbris ilmus prillita­tud
vanapoolse härrasmehe pilt.
Pildi juurde lisatud tekstist, mis
kannab pealkirja i,Endiselt eeslii­n
i l " , selgub, et tegemist on Eesti
NSV Siseministeeriumi kriminaal­jälituse
valitsuse jälitusjaoskonna
ülema miilitsapolkovnik Rudolf
Kukkoriga, kelle tööst j ^ karjäärist
antakse pikem ülevaade.
Meil poleks põhjust Kukkori tao-üse
mehe juures >,Vaba Eestlase"
veergudel peatuda, kui tema elu­lookirjeldusest
ei selguks, et ta oli
Pärnumaal üks suuremaid metsa­vendade
küttijaid. Artiklis ei mai-nita,
kas Kukkor oli Venemaa eest­lane
või Eestis punastega liitunud
reetur, kuid tema intervjuust võib
järeldada, et ta oli juba 1944/aas-eslreas
vasa- ^
kolt Epp L i s i k j aktiisekõmeieja imiago Aino MüMerbeck, Hüja Teose, eest-
Fotx): M . Sultsö^
numaal punaste loogimeeste }uhi-
. ''• na j a spioonina.
Mõne päeva pärast sulgub uiks
1984. aasta järele, ning inimkond
läheb uute lootustega vaistu uuele
aiastale. Suur osa möödunud aasta
sündmustest ön nüüd ajalugu, kuid
paraku pn elo kulg ja äre^^^^^
yõrd komplitseentud, et paljud
probleemid ei lahene aastavahetu­sega,
vaid kanduvad vanast aastast
iile Uude aastasse^ kus n ^
damiist tuleb jätkata. Need aasta-vahetuse
j,ülekanded". ei eksisteeri
mitte ainult üksikisikute, vaid ka
irahvaste ja riikide elus ning hõl­mavad
ka rahvusvahelid suhteid.
I l l i liie lieidame pflgu^ te
möödunud aastale, siis on loomu­lik,
et meie vaathisväljale kerkib
esmajoones meie oma elu, eeistlas-te
pale nii kodumaal kui väljas­pool
kodumaa piire. M
möödunud £^ista sündmusi ja aren­gusuundi
peame kahjuks konsta­teerima,
et eesti rahvale ei toonud
ajamerre vajunud Icaksteist kuud
lahendust kõige tähtsamatele küsi­mustele
— kais; ja millal võetakse
eespi rahvale tehtudiilekohus rah­vusvahelisel
foorumil arutusele ja
taastatakse meie rahvale ta põhili-
^ sed õigused j a vabadus? tJksikute
poliitikute lubadused ja sõnavõtud
ei vü meid meie prpbleemi lahen^
dusele Jähemale ning olukord on
seda kurvem, et aeg töötab meie
kahjuks: Mofekva surve kodumaal
suureneb pidevalt ning karta ei ole
mitte ainult meie kultuuri jai keele
kadumist, väid ka eesti rahva füii-
Mlist hävimistr See on küsimus^
millele meil tuleb tõsiselt mõtelda
t |a meie^ vabadusvõitluslikud or^^
msatsioonid peaksid ühisel meelel
ja keelel kaf^suma leida uusi võima­lusi
ja uusi ideesid ^ vajaduse
korral koostöös deiste Balti riikide­ga
— niide vabadüsvõifluse tõhüš-
:v tamiseks.;
::, Mife looksime ; eestlusest Ja eest­luse
dujõüst pettepildi, kui me üt­leksime,
et kõik on parimas korras
ja meU ei ole põhjust tuleviku pä­rast
muret tunda. Kahtlemata ole­me
seni pinud erakordselt visad ja
energilised eestluse j a eesti rahvus­grupi
säilitamisel, mille kõige pa­remaks
kinnituseks olid Torontos
möödunud juulis toimmiud ulatus-l^
ud Üleniaailmsed Eesti Päevad,
miš tõid kogu maailmast kokku tu­handeid
inimesi ja mille paljud
rahvarohked ürituseid kinnitasid, et
eesfluse elujõud ei õle vaatamata
paljudele raskustele veel murdimud
ega selgrot^ paindunud. Kiild pä­rast
Iseda suurt jõupingutust on
kerkuiud meie südamesse siiski nä-i^
v kahtlus — kas need Dlemaa-
• Ilmsed Eesti Päevad, ei olnud vii­maseks
sellelaadiliseks vabas maa­ilmad
elava eelstlaskonna suurüritu­seks?
Ja see kähttus suureneb se­damööda,
kuidas liikmete arv lau­lukoorides
ja teistes eesti organi-satsiponides
kahaneb, kuidas noor­te
arv eesti täiendu!skoolideš Ja
škautiikes prganisatsiopnides vähe-
Meb, kuidas segaabielude arv eesti
ühiskonnas suureneb ja kuidas
mooreraate generatsioouide juures
eesti keel on sunnitud kommuni-kat!
siöohivahendiha inglise keele
ees taanduma.
see teadmine, et eelmistest Eesti
Päevadest on möödunud juba pool
aastat |a seniajani ei ole suudetud
kindlaks määrata, kus toimuvad
järgmised suurpidustused ja kes on
nende korraldajaks. Meie lootused
|a ootused langevad sim paratama­tult
noorematele generatsioonidele,
kuna vanemad aastakäigud
yad järk-järgult bioloogilise prot­sessi
tagajärjel aktiivse elu protses­sist.
Jääb ainult soovida, et vasta­vad
e^ti organlsatisiooiiid, kelle
hooleks on tllemaailmsetele Eesti
Päevadele asukpha leidmine, selle
kiisimuše lahendamisega kiirustak­sid
— otsuse venimisel võib tekki­da
olukord, kiiš pidustuste vaheaeg
venib neljalt aastalt viiele või
kuuele aastale — kui siis veelüld-se
sellise ürituse kprraldsijaid-orga-niseerijaid
leidub? ÜEP pidustused
on seUeks meile liiga olulised J a
tähtsad, et Suhtuda meEdesaatuses-
. se
Kukkori jutust ajalehele selgub
mõndagi, mis väliseestlased seni
ei teadnud. Kõneldes Pärnumaa
metsades end varjavatest eesti ja
Helsingi kokkuleppe inimõiguste järelkonvereuts toimub Ottawas maikuul 1985, a.,miUefo saksa sõduritest 1944. ja 1945. aas-
Kesknõukogu Kanadas on juba mõnda aega temud ettevalmistusi. Kontakti on. võetud konverentsi delegaa- tal, kommenteerib miilitsapolkov-tidega
ja ettevalmistamisel on Balti riikide olukorda tutvustav broshüür, mis sisaldab ka immÕipiste rik- nik Kukkor ehtsas Ja laitmatus
kumiste juhtumite aruande Balti riikides pärast Madriidi konverentsi. Käesolevaga anname lühi-ülevaate bolshevistUkus stiilis: „Pämu kan-
Helsingi koklddeppest J a seletiisi vaba maailma eestlaste ja baltlaste eesmärkidest selles suhteS. dis oli seda kõntsa rohkem veel
^ *• r J U c 11 , seepärast, et Nõukogude armee
meeting md Sellega Ottawa^ kon- idi»e edasitungimine oU
.verents käsitleb^ ainult — g u s t e „e„de taganemistee ära I f i ^ »
kusimusi, StoMio mis tasito^^^^^ selgnb tema jutust, et
sojato julgeolekut, 19^^^
Bernis käsitlusele inmilikudkontak- ««i„„c* « * „ j +,«c.*«
. J X- 1 1. 1- J 1 • misi hästi relvastatud mng tulista-tid
ja Budapesüs kultuunlised k^- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ kandis isegi nõu-simused^.
J a r g m i ^ tais-pieenum kogude transpordilemmkeid. Nende
Maailmasündmuste sektoris olid
peaaegu kogu aasta jooksul tuli­punktis
Kesk-Ämeerika, Kesk-Idaj
Poola ja Afganistani sündmused^
mis peegeldavad N . Liidu ja tema
drabantide edaisitungioperatsioone
ja t)hendriikide püüdlusi nende pi­durdamiseks,
tlhendriikide mõjuvõi­mu
vähendamiseks, relvästamis-tempo
piiramiseks ja lääneliitlaste
vahele vaenu külvamiseks katkestas
Kreml relvastuse piiramise läbirää­kimised
Washingtoniga,. kuid oli
sünnitud pärast president Reagani
tagasivalimist j a Ühendriikide suu­ri
edusamme maailmaruumis uuesti
head nägu näitama ning uusi läbi­rääkimisi
alustama;
;i KOKKuieppe icriitika vas­tu
on aga seisukoht, et kuna kok­kulepe
ei ole mitte staatiline, ühe­kordne
ettevõte, väid pikaajaline,
jätkuv läbirääkimine J a manitse­mine,
siis on võimalik N ; Liidule
survet avaldada järjekindlalt Ja
edaspidi eriti näiteks inimõiguste.
suhtes. Allakirjutanud riigid otsus­tasid
Helsingis, et aegajalt kokku
tulla jä anda ülevaade kokkuleppe
kinnipidamisest osalevate riikide
l)öolt; N i i toimus 1977./78: a. esi­mene
: järelkonverents Belgradis.
Teine järelköriverents toimus 1980
—83. ya. Madriidis. Järgmine toi­mub
1986. a. Viinis. Nendel foo­rumitel
on võimalik ülestõsta riiaa-ilma
ees kokkuleppe sätete, rikku­misi
ja: teha vastavaid, n i k e vastu­tavaks
nende rikkumiste eest.
(Näib, et senini on olnud ühend­riigid
kõige agaramad selles suh­tes.
N i i Belgradis kui k a Madrii-dis,
Ühendriigid tõstsid igal yõi-
EKN-u peasekretär
kinnipidamne oleneb ainult iga
toimub Viinis 1986. a.) korraldati nidevaU metsa-Üldiselt
on^ E K N ^ ja teiste kammimise operatsioone, miUe
Balti riikide keskorgamsatsioomde kestel tabati Tori ja Vändra met-ülesandeks:
I) varustada kõiki kon- sades mitukümmend relvastatud
verentsi delegaate informatsiooniga isikut.
Balti riikide suhtes, rõhutades et
Balti riigid on iseseisvad riigid, mis 1945. aasta kevadel hakkasid
okupeeritud N . L i i du pOolt j a , et kommunistlikud võimud tegema
inimõiguste rikkumised Madriidi luetsa põgenenud mimeste hulgas
konverentsist saadik ön aina tihe- ägedat propalgandat metsast välja
nenud; 2) informeerida maailma tulemiseks. Kampaania tulemuse- "
pressi Balti riikide oiukorrast; 3) na tüli ainuüksi Halinga ja Kais-taotleda
Kanada delegatsiooniga n»a valdades 1945. aasta juunis-koostööd
ja neile rõhutada, et J"«Ms välja 140 Mmesi^^
inimõiguste taastamine N ; Liidus — ^^ab mülitsamees — „teatud
ja rahu ning julgeolek Euroopas on osa kõrvalehoidjatest, kes vihkasid
lahutamatult seotud; ja 4) kõikide- nõukogude võimu ja oHd end maa­le
delegaatidele selgitada, et N . L i i t rinud võõra verega, jätkasid oma ,
peab austama Helsingi kokkulepet varjamist." Miiütsapolkovnik lä-täies
ulatuses, mitte ainult siis, kui ^eb oma „võõra vere" jutuga üsna
see on neile sobiv. sügavale rappa ja paljud „Rahva
N e i d ülesandeid viiakseBbitrü/H^^'^.^^^
aru, miks eestlane ei tohi võõrale
maiikul juhusel üles iniinõiguste^^gV^^f^^^ fv^'
rikkumisi N^L^^^^^^ kiste valmistamise, isikhke kohtu- "«A. . . . « U ^ K . U,,U V ^ . . . .
muidugi Igal korral kaed-jalad vas-.1 aemohstrat ionnid. i . n r . . . sissetmiggale relvaga vastu haka-dhjava.
d N.
ILiidus valitsevatele majanduslikele
raskusile ja Sisepolütilistele problee­midele,
mis sunnivad poliitbürood
läänemaailmaga koostööd otsima ja
deteme poliitikale uut alust räjä^-
ma. Moskva kõige suuremaks mu­reks
näib olevat maailmaruumi rel­vastamise
piiramine, mis on ka en­dastmõistetav,
kuna ameeriklaste
maaUmaruumilennukid on juba
võimelised maailmaruumist üles
korjama venelaste poolt ülessaade-tud
Satelliite ja need hävitama.
Kmdpoliitliiste aktsioonide kõr­val
olid kogu maailmale shokeeri-vateks
sündmusteks gaasireser-vuaaride
plahvatus Mehhikos ja In­dias
teguteeva Ühendriikide kee-miateh^
Union Carbide'i mürgis­te
gaaside levimine elanikkonna
uixmxu^i^i^ciL^:^^^^^ inimõimiste kaitse miste, demonstratsioonide ja pres- ^^^^^^-tsucuc va^a va.Hi
tu pannud Äsuüdistuste^^u^ ""'^ f
tõstmisele, öeldes et see on n ^ d e ^ ^ ^ ^ ^^
r ^ ^ ^ . f - ^ l l ^ Ottawas konverentsi alguseks. ^^''^
nike. Ju^-sdlega^^^ Rudolf Kukkori ja tema miilUsa-konvei^^^^
N. Liit^taki^^^ et kuigi N . Liit Rahvuskomiteega ühendriikides j a numaa metsades oU Peeter Risu
R audus_^oimunud^ kokkuleppele ai- B A T U N ' i g a (Baltic Appeal to the nimeline metsavend, kes oU 15-17
rikkumisi Omalt^^^p^^^^ Ja United^Nations). mehelise salga j u ht
riigid^on taki^anud^N. omalmaal; Tuleb lisada, et tehniliselt saame tmigida oma meestega isegi Pär-t
d i t u d l ^ ^ ^ ^ nusse ja hävttada seal kõikpartei-s9jalisejulgeo^
ku. peale ni- siis edaspidi on vajalk kokku tulla kui on loodud Kanada valitsuse ja nõuko^de juhtivad töötajad,
metada, etvMadriidi konvere^^^^ järelkonverentsidele, juurde täisajaline ametlik Helsingi Kardeti iiegi seda, et Risu võib
oli senaator: Paul Y u z y k K a n a ^ eriti kui N . O i t järjest väidab, et järelvalve komitee. Eehnisevalit- oma meestega üle võtta Pärnu
delegatsioonist koige e^^^ on nende siseasi? Op- suse ajal eksisteeris mitte-ametlik vangla mng seal kinnihoitavad ees-c^
guste rikkumiste, kwsimusteule^ et kuna lä^ komitee, aga nüüd taotleme täis- ti rahvuslased ja metsa^^^^
. 1 11 1 ^ Wigid andsid kaudselt oma tun-õigqslikku komiteed. Väljavaated bastada.
Helsmgi kokkuleppe juures tu-nustuse a l l a k i r j ^ ^ ^ on
leb meeles pidada, et kokkuleppele du piir see tehti ainult head/ Kukkor peab oma suuremaks
allakirjutanud riigid ei ole mitte le- selle arusaamisega, et^^^ Liit tõs- Ottawa konverentsil ei d e ooda- saavutuseks Risu ja tema grupi
^gaalselt kohustatud kokkuleppest tab oma inimõigusi Helsingi kok- ta koostöövaimu N . Liidult inim- varjas ennast
kinnipidama." Kokkuleppel ei ole kül^^ Ja õiguste küsimuste arutamisel ja Saarde j a Tihemetsa vallas ning
mingisugust rahvusvahelist jurüdi- järelekonverentside kaudu on se- uurimisel. Ühendriikidelt võime ^nkkoril õnnestus Peeter Risu ühe
list alust ja puuduvad vastavad ka- da lõppude lõpuks N . Liidult või- oodata kindlat inimõiguste rikku- '^^J^^i^^n kolhoosniku abil tabada,
ristusyahendid kokkuleppe rikku- malik välja pressida. miste juhtumite ülestõstmist Ön kni nietsavend üksi Kanaküla lä-m
i ^ P * ^ l ^ H d s i D g i l ^ ^ et sel korral võtab aktiivselt ^aVühte tahikWastas Risu p
vaid nikide vahelme kirjalik nous- Kas eelnev vastab toele W i mit- avameelselt sellest knnverpnt*5i«5t Ristati alles pärast tulevahetust,
olek mille vastavatest t n a i m i K t e s t te, väliseestlastel tul^^ aj^^g^ptee-ja avameelselt sellest Konvere^^^^^^ mille kestel'Kukkor «^ai ra^kP^t
olek, mille vastavatest t m g » sai raskesta
rib ja selle raamistikus on võima1l:i1.k Euroopa inimõiguste, rikkunuste
ülemaailmsel foorumil ; ülestõsta ^ ^ ^ u s t e s . ^
keskele. Mõlema katastroofi taga­järjed
olid kohutavad ligemale
4000 inimest sai surma, kiinmed
tuhanded haavata ja vigastada. Kui
siia lüta veel Etioopias ja Aafrika
teistes piirkondades möllavad näl­jahädad,
mis nõuavad sadu tuhan­deid
surmaohvreid, siis võib Süt
ainult järeldada, et maailm on ela-nikkoninia
piiramise ja keskkondlike
probleemide lahendamisel jõudmid
krütilišse punkti* Näib, et tehnoloo­gia
areng, mis annab inimsoole tea­tud
mugavusi, ei ole alati, kooskõ­lastatud
julgeolekuprobleemidega
ning Etioopias rakendatud kommu-iMstlik
süsteem toob: rahvamasside­le
kaasa nälga, ^ häda ja viletsust ^neieSumaa olukorda ja seal toi-nagu
te on teinud seda mitmel pool. ^uvaid inimõiguste rikkumisi;
mujal teistes maailmanurkades. ;
Ei saa vastu vaielda — eelpooK
toodud : mõtted. on; pessimistlikud. EEN; TEGOTSJEl:
Kuid iieed ei liaseeni oletustele Ja
lootustele, vaid sündinud faktidele^ Mis puudutab tule^^ast inimõi-
Kukkor jätkas pärast paranemist
Oluline sõnatagavara: oma võitlust, bandiitide" vastu,
Helsinki Accords, Helsinki Final nagu mainib „Rahva Hääl". Vene-
Act — nimetused Helsingi kokku- maal hinnati tema tööd eesti rah-leppele,
Conference on Security and va hävitamisel kõrgelt ning vüe-
Go-operation in Europe (CSCE) — kümnendate aastate algul saadeti
üldnimetus tervele toimingule. ta oma teenete eest Moskvasse
CSCE process — nimetus Hei- NSV Lüdu Siseministeeriumi juh-
Kui me vana aastat ära saates vaa- guste järelkonverentsi Ottawas, siis singi ja järelkonverentsidele (Belg- tivkoosseisu kõrgemasse kooli kus
teme kriitilise puguga-^ M EKN peab eriti tähtsaks Ida-Eu-rad, Madriid jne.) ta sai oma viimase lihvi. '
siis uut aastat terviteme seevastu roopa riikidele vaatleja staatuse Non-Govemmental Observer —
"optimistlike ootuste ja lootustega» saamine (inglise keeles Non-Gö- vaatleja konverentsil. Näib, et artikli kirjutajal on õl-
§fün ei ole fakte, mis meie ilusaii vernm^ntal Observer Status, ehk Biäsket I, II, U i — nii. korvid ^ Rudolf Kukkor on endisett
tulevikuplaane tumestavad j a häi- NOO) oleks suur sanim edasi. Sel- millesse on jaotatud Helsingi lõpp- eesliinil, kiiid mitte ainult kurite-rivad.
Me opereerime ainult oma lega konverents, tunnustaks Ida- akti kaheksa printsiipi. geyuse vastu võitlemisel, vaid ka
mõttemaailmas tekkmud kujutlus- Euroopa riikide ametlikku osavõt- Principle VII — selle printsiipi ^sti^ ^^hva vabaduse eest võiüeja-tega,
mis on palju paremad, k^^ annaks meile ka all on kaetud mimõiguste k a i t s m i - ^ ^ ^ ^ * ^ ' ^^
nimad jä veeflevamad kuimöödU" har ^
nud faktid. konverentsi toiminguid j a arengut. Experts Meeting — need konve-
Selles parema; tuleviku loötiises Samme on juba astutud Kanada va- rentsid käsitlevad ainult teatud as- Läänemaailma ajakirjandus lei-ja
aastavahetuse optiniisttikus mee- litsusega selle staatuse saamiseks, pekte Helsingi kokkuleppest. dis enne ^pühi uue kuldpaberi sisse
leolus ütlema kõigile: Head uut (Segituseks^^^^^^^O Confidence Building -^Meäsures mähitud Jõulukompveki, mida on
suhtes: Madriidi konverentsil ot- — (CBM) — usaldust süvendavaid ~ '
Ka "A. sustati korraldada nn. • 5,experts otsuseid Euroopa riikide vahel; • (JIrg lk; 3J
Nr. 96
VAU
NÄDAI
29.ja30. detsei
dr. J . Marlcj
1. jaanuaril 1981
dr. R. Vanasl
S. ja 6. jaan.
dr. H. Tari,!
raekojas
Eelmiste aastil
pühap., 25. no\|
ronto raekojas
lest seekordsel
sid 9 rahvusgr
ka instrumentai
seisudes. Mitme
rahvariideid, kui
Korraldajate
rahvusgrupp om
looniingiiga; v£
di lõpunumbi
kontsertorkester!
likku jõulumm
stiilis. Suures sd
on hea akustika
sa aitas ansambi
Toronto Eest!
rim kõigist esin!
täiris oma osaf
mata sellele,
koosnenud eestll
esinemine hästi
oskusest olener
tugev aplaus m^
'Koorijuhi UI
esitas T.E. Sel
„Jõulukellad',
öö" ja K. A. ]
made-.
Toronto rael
on saanud jubj
niksi Seekordse
sed kindlasti a!
panuse.
Stolikeiii tl
. VÄBAl
oma
HliilllllllilliniURlltll^tll
mõnus ajalel4
tada. Selleks k€
du Kommunis
mltee kõige m
ne Mihail Gor(
vene parlam^
Inglismaale ki
jandus ülistal
lääneliste kald|
külgetõmbejõi
kellel olevat
võitu naine,
janduses peeta]
Näib, et Gori
sama naiivselt
omalajal Juri
Läänes levitaJ
kohaselt ei jooj
kat vaid sholil
tahtnud vene
lata „Katjusha{
liplaatidelt nai
Kahtlemata
„kultuuriliste
kui see kÕik t(
jem muidugi
oU läbi-lõhki
tarvitanud ül
Beethoveni ml
kunagi aega
KGB ülemanaj
valdamisega jJ
Uste operatsi(
Gorbatsjiov
selt olla „ladi
tõekspidamiste]
on ta sama M
munist nagu
Ultbüroos. Seel
käigu ajal Ka^
tad tagasi ja
sukohtade esi
Mihail Gorbat
isegi Kreniill
Tsheroenko jäi
Ukult ICremlisI
ega kommunis
maator, vaid
ja saadetud
märgiks on
lahkhelisid kiil
de relvastamis