1984-12-27-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 6 VABA EESTLANE neljapäeval, 27. detsembrü 1984 — Thursday, December 27, 1984 Nr. 96
fösHinj<5vis äväü
ringrada Öiinelja,^ 100 m rad^
kuue s ü ^ Ta j aga. Hall avati kergejõustikuvõistlustega,
Mlest osa
võtsid ka Eesti noored sportlased,
kes saavutasid kaks esikohta: Silja
100 m tõkkejooksu
15,1-ga jä Velj(> 800
raa ajaga 103,2. Risto Ö t sM
m teine ajaga 2.03,3. '
Tallinnas - peeti karikavõistlused
' iluvõrmlemises (rütmilises võistlus-
^imleihises) nelja grupis. /Vanemaist
tiüdrukuist võitis Natalja
Smirnova, teises grupis Jaanika
Mölder, kolmandas E. Gustjaköva
ja neljandas ^ . Mölder.
I N. Uidu jälgrättüri^^^ mitmepiäe-vasõidu
meistrivõistluste viimane
etapp viis Jaltast^leAi-Petri tipu
Äferooppli^ 1270 lau p ^ ^
dUsõidu võitis 3ö:30,22-ga riiala-,
ne P. Ügrjumov. Eestlasist oli Toomas
Kirsipuu üheksas, Riho Suun
,13^$. Meeskondade arvestuses jäid
eestlased/neljandäkšj kuigi olid alg-osas
püsinud teisel kohal.
Eestlane Jaak Uudmäe on kd-inikhüppajate
maailma paremus j är-
Jdkorras 16-ndal kohal oma 17.35-
ga. Maaihnarekord kuulub 1975.
aastast alates brasiillasele Joao
Carlos de OHveirale tagajärjega
17.89, talle järgnevad inglane
mm A
Sverdlovskis lõppes N : ; Liidu
tshempionaaädi; esiliiga turniir.
Eestlane Jaan =M leppima
6,5 punktiga ja 13. kohaga.
^^^i T ^ malesuurpieis-fcer
Vlaštimil H(>rt andis Kölni ees-jiinnas
male simultaani 663 laual.
Ta saavutas võidüprotsendi 86,
kulutas selleks 32 tundi, käis mäda
45 km ja kaotas kehakaalust
vaid koljn kilogramnii. Endine
tipptulemus kuulus läänesakslaste
; meistrile KarWIeinz Podziehiyle,
kes mängis 1982. aastal üheaegselt
571 vastasega.
Keith eönnor 17.57-ga, ameeriklane
Wiliie Bahkš; 17:56-gai;
ŠolmiMüi^ jäM: taseme
tõus algas juba 1983. aastal, mil
18 naeest liüppa^^^^ 17.20, Aasta
varem d i neid olnud veel 7, varasematel
höpaegadel 2—4, kuid
brasiillase rekord öü peagu k^
aastat olnud ületamatu.
Venelased on viimastel aastatel;
hakanud seda ala eriti harrastama,
esimese kümne hulgap on neid juba
5. Ameeriklane Mike Conley oii
17.50-ga kaheksas, austraallane
Kenneth J^uiaway 17.46-ga^^ k^
nes. Jaak Uudmäe aeg näib olevat
möödas, tema parim ön kuldmedal
Moskva olümpiamängudel, kus ta
jättis teiseks kolmekordse olümpiavõitja
V. Sanejevi.
LUGEJAKIRI
ESTO-84saaYutas rekordilisi tulemusi
nii rahva arvult kui ka rahaliselt
läbikäigult, mis ületas üle
miljon dollari. Kui lisada iga üksikisiku
sõidukulud, inajutused jne.,
siis see miljon mitmekordistub.
Laulsime, tantsisime jampne tu^
hande. dollarilise amietuse eest tär
histastme kohalike oniavalitsuste
tähtpäevi, inis varjutasid Eesti vabadusvõitluse
sihte ja ülesandeid.
Meil on kujunenud traditsioonilised
kohapealsed pidustused, kuhu
alati korraldatakse ülemaaihnselt
ühissõite. Seega ESTO-88 USA
LääneTämiikül või Austraalias ^^k
junöks järjekordseks omavaheliseks
kokkutuleicuks teatrite, näituste,
kolka-kohtumište ja bälliülikondade
demonstratsiooniks, hüüdes , sealjuures
„proosit!" ,jRilliva estoonia-ga'^'
Välisvõitluslik saavutus —
null.
ESTO-84 juhatusele soovitatud
lippüde-loosungite defilee Ottawas
kasvõi 200 mimesega praeguse
20.000 asemel Toronto raatuseplat-sil
oleks kindlasti saavutanud rohkem
vaba maailma tähelepanu nagu
seda saa.vutati Stokholmis ES-RAAMATUID
MÜÜGIL .VABA EESTLASE" TALITUSES
Hind Saato-
$
2.—
18.—
9,—
5.—
10 —
$1^
M
M
M
.50
$1-—
.50
.50
.50
.50
.50
.50
.50
Foto: M. Sultsoh
Toronto Eesti Segakoorüe,!^ sõpradde ja küla-istde
saabusid jõidiid juba laup;, ISr^^d Toronto Eesti
Majas. Koori esimees A. Kel^^
koori nimei ja soovis kõigile häid pühi. Sõnavõtt lõppes
vi
Kui Kodu-Eestis vabadusvõitlejad
riskivad oma vabaduse ja eluga,
siis meil tuleks kujundada ESTO-
88 esmajoones Eesti ja teiste Ida-
Euroopa riikide vabastusnõude de-
-monštratsiooniks. Otstarbekaim
asukoht on selleks Euroopa —
Saksamaa, kus kord määratakse
tuleviku Ühendatud Euroopa pii-fagaplaaail
olija
55;
Õpetaja ü. Petersoo, kes koõs
abikaasaga olid kutsutud külaliste
seas, pidas jõulujutluse, milles rõhutas
Kristuse sünni: tähtsust ristiusu
üldpildis. Taas kõlas ühislaul,
seekord „Ptiha öö". J
Järgnesid kaks soololaulu koori-liikme
sopran S. Preemi esituses
koorijuhi U. Kooki klaverisaa-teli
esimeseks Max Regerl „Ma-na
hällilaul" ja teiseks „0 mio
babbino caro" G. Puccini ooperist
,jGianni Schicci". Meeldivalt esitatud
laulud said kuulajaüt sooja
vastuvõtu osaliseks.
Aeg oli saabunud, et revideerida
külmlaua rikkalikku toiduvalikut
ning süs sai otsemaid selgeks, et
koorivaiiem Leida Päjur — kes tegutses
Õhtu jooksul ka teadustajana
•— ei olnud säästnud ei fantaasiat
ega rahakotti. Toidu kõrval ei
Värskemad Bii^ied toeto
ii.
rai
puudunud ka vastav keelekaste ja
seUe voolava distributsiooni eest
hoolitses eeskujulikult V. Voikä
koos oma ,,kassameistrist" abilise
0, Pajur'igä.
Ilmselt oli kokkutuliiuil palju
üksteisele öelda, sest vešüus oli
elav, mida aeg-ajalt katkestati jõululaulude
laulmisega, õhtu hüise-mas
järgus võttis veelkord sõna
esimes A. Kelder, tänades kõiki,
kes on möödunud aasta jooksul
T. E. Segakoori mitmesugusel kujul
aidanud, tõstes seejuures eriti
välja koorijuhti Uno Kook'i ja koori
eelmist ejsimeest S. Preemi,
keüedele üle anti vastavad „pree-miad".
Juhatuse ja koori nimel tänas
esimeest omakorda koori sekretär
Saade Ristmäe.
Selliste hubaste ja meeldejäävate
jõuluõhtute omaduseks on, et
need lõpevad näiliselt liiga ruttu.
Nii ka seekord. Kuid lohutuseks
Olgu teadmine aasta pärast on
T.
EESTI SEAimnLUS VHSKtJMMENIl)
ESTONIAN: SCOÜTING
Fred limberg — ISAMAA EEST . .
EDUAMD RÜGA graafik ja liiaaUia
A. Käbin — VAIM JA MÜLP !
Ivar Ivask - - ELÜKOGU ^ .
Heino Jõe LÜGÜ lÜUIIST, LUGU K i ^ ^ 2.—
Jolian Kangur — VAIM, VÕIM JA VABADUS 7.50
Hanno Kompus — KUSTUTAMATA N ALG
KUNSn JÄREUB .............
Anna Ahmatova—Marie Und«r — REEKVIEM 3.50
Herbert IVUchfOson KODUMAALT^ 10.—
Herbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL 3.—
Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.—
Heri)ert Michelson — EESTI kADADELF 9.^
Pani I^an — MÕTTELEND — pitte ja peeg^
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA
ERZURUM 6.— - .50
Anti Vomm — VARJUD (Inidetnskoga) ...
Sabne Ekbamn AJATAR (hndet^^
An<s Vomm — MINU HE^G (fandetoskogig)
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS
Jofaffli Pitka — ILUUSÕLMED
Urve Karuks — KODAKONDUR (Imdetoskoso)
Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES
(iDidetiiskoga) ,
Hannes OjaTUNNETE PURDEL
Oooletnskogu)^^.^^^.^^..^^..^..^;^.^: . . . . . . . . 2.75
Andres Küng — MIS TQIMUS SOOMES? . . 14.—
Emar Sanden— LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST
V. Veedam — LURICH AMEERIKAS 8.—
1. Uostaln — TAGURPIDI SÕUDES
(Mälestosi 1914—1943) . .18^
A. Roos — RÄNDAMAm (hnrfetiri&o^ 6^ .70
Prof. Felix Oinas— KALEVIPOEG^K^^
j.m. esseid • 1 3 . — $1.—
VE, Sanden ,3tJDA JA KIVID* 19.50 .70
i;KiÜvet — NAnTEMÄNGURAAI^
(5 näidendit) .......... 15.— .70
H. Rajamas — MARIE UNDER INIMESENA 4.— «50
Arvi Tinite — VÄLGUMÄRGI KASVANDIKUD 47.—
Saatekidii K«nadaslM $1.50, mujale $3.—
20.— $1^
•50
>50
.50
1.50 M
.50
•50
.70
Gisela McBride — TALES FROM ESTOÜOA 5.75
V. Kimberg-Kotkas hraletnskoga
PILVE ALL JA PILVE PIIRIL^^.^^.^.„...... 7.—
Ei Uüstaln — FOR FREEDOM ONL¥'. . . M
REHVnUD PURJEDEGA H 8^--
NAER ON TERVISEKS — kõdi|Dtto ..... 8.—
Bmar JAKS — NEPTUN 18.—
Ivar Ivask — VERANDARAAMAT
loidetuskf^ ........::....;.......:...,....v...................... 7.—
S. Ekbanm — Imdetaskoga ÕHUM£EGI'ALL. 10.—
2.50
2.25
Vomm RISTSÕNAD I .
Ants VommJWSrSÕNADH^^^^.^..^^....^.^..
NAER ON TERVISEKS II .
M. Juhkam — ÜSK ON MEID AIDANUD
(Valimik vaimulikke sönavõte kodonuude)
Robert Raid — IVENN Dm S^^
KOMMEN
TAIMI PROOS — ELUKHGEL On
E. Eenne — EESTI EKSLIIBRIS
VÄLISMAAL rv
H. Meret — TEREMI JUTUSTUS
.50
•70
1.—
1 —
.70
1.—
.70
$1.75
.70
.70
$1.—
$1.50
19.— $2.
5.—
25.—
.50
.70
$1.50
Kui me õue kohale jõudsime,
nägime imede imet: koini tüdrukut
hoidsid seal üksteise kätest ja
vaatasid üles meie poole*. Need olime
ju meie! Me ölinie siiski seal
all, me olime Lepiku õuel, ja samal
ajal olime maailma lõpu segaduses
niuutunud kolmeks valgeks
1
• \-^alge. udu / hakkas- liikuma-' ja
lametama, mina kehatu olendina
sellega koos. Tundsin MH^^ oma paremal
ja Maiut vasakul käel — ka
nemad olid valge udu -—ja jne sirutasime
üksteisele käed.
Ma ei teadnud, kui kaua me
aõnda hõljusime, oli ju igavik ja
aega ei mõõdetud. Aga siis hakkas
laotus me ümber muutuma siniseks
jaiaüniks»; Me'ujusime selles
Me ei jäänud kauaks sinna aru
pidama, me olhne igavikus, meil
oli kerge ja hea. Tõusime uuesti
kõrgustesse, tepiku jäi maha, me
ei näinud teda enam. -
Laotus oli vahepeal üha sinise-maks
muutunud, üha kaunimaks
läinud. Lõpmatus täitus õhkõrnade
looridega, sinistega, sinistega ja
veel smisematega. Nende 'kandja
nägu hakkas lähenema, ta imeliste
silmade pilk võttis meid endasse.
Lähenedes muutus nägu suuremaks
ja kaunimaks ja kaunimaks
— kuni lõpmatus oli terveni ainult
see üks ja kaunis nägu, mille sumade
sinasse me lõplikult sulasi-me,
viimseks tajuks ebamaine sõnulseletamatu
õnnetunne.
: Kui ma hommikul ärkasin, leidsin
Lepiku, nagu ta eelmisel õhtul
oli jäänud. Viimnepäev oli edasi
lukkunud. Aga mina olin ühe imeilusa
elamuse võrra rikkamaks
-saanud.
JÄRELSÕNA .
pilve. Ja all, üsna
sügaval all hakkas paistma Lepiku.
Laskusime madalamale, olime
karjamaa kõrge männiku kohal,
puudutasime puude latvu. Lendas!^
me üle heinamaade, üle lainetavate
põldude. Maanteekallastel olid
lepad tolmunud, äga kibuvitsapõõ-sad
õitsesid roosalt, roosalt, roosalt.
Lepiku oli alles, niaailma lõpp
temast
on jäänud kaugde nii
ajas kui ruumis, temast on saanud
minevik. Aga lõplikult ei yöeta
mimeselt ;;midagi ära, omal kombel
elab Lepikugi minu jaoks edasi.
Lepiku ja üks ajajärk mu lapsepõlvest.
Mu mälu on nagu tohutu
varakamber hulga suletud ustega,
ühe taga on varjul Lepiku.
• See pole alati mina ise ega mwu
tahe, kes koputab Lepiku uksele.
Koputajaid on mitu, ja kunagi ei
või teada, niissugusele neist ta avaneb.
Lepiku, ajajärk mu lapsepõlvest
e mingi pidu ega pillerkaar,
ometi lähen õnnelikus hardustun-des
ta teedele kõndima, kui avaneb
uks. '-^^
Mõnikord lendan Lepiku kohal
nagu valge udupüv maailma lõpu
päeval, teinekord lähen maanteed
mööda kõndides õueväravast sisse.
Mu noor ja nägus ema talitab
õuel, Palli jookseb klähvides vastu,
ta ei tea, et see olen ainult mina.
Milra püherdab õunaaia taga
koplis, kõik neli jalga terved.; Kaseladvas
ori tuulepesa, Õunapuudelt
kukub kopsatades õunu.
Aga mõnikord tulen koolist, Ko-dusoojus
tuleb vastu kohe, kui
metsavaheteelt ära pööran ja pikka
õlgkatust nägema ulatan. Korsten
ju ajab suitsu taeva poole, see
seguneb värskelt sadanud hmielõh-naga
ja tuleb mu sõõrmetesse kui
tervitus. Maantee ääres piinab pihlakatel
kühnavõetud marju, lume-suhkruga
üle riputatud. Mõtlen, et
peaksin seal maiustama, enne kui
linnud puud tühjaks teevad. ,
Toale lähenedes hirmutan kirsipuult
varblaseparve. Eemal istub
aiateibal must vares, soputab tübu
ja tõuseb siis kraaksudes lendu.
Toas istub soemüüri ääres mu
haige õde Elli, ikka veel elus, när^
pud nobedasti kudumas. Ja akna
all juba hämarduvas valguses ajab
näpuga tähti mu väike õde Maiu,
pildiraamatu nimi on „yaarikpiru-
Toimetüsde s^aiadetud
LÄÄNEKAARE POSTIPOISS nr.
3 (U9) - 1984, 30-ndat juubeüaas-tat
tähistav Vancouveri eestlaste
sidemepidaja uues numbris on
avaldatud E. Lepmirme „30 aastat",
L. Viitre„Eesti lipu pühitsemise
100-aasta juubeli mälestustee-nistus
3. juunil 1984", S, Mihkelson.
„Rahvuslipu 100. aastapäevaks", A.
H. Esto-84 rahvuskongress", ESTO-
84 rnanifest. Eesti Rahvuskongres-si
resohitsioon", Th. Vaga „Füm,
mis tutvustab eestlasi kanadalaste-le",
H R. P. „Tagasi vaadates IV
Ülemaaümsetele Eesti Päevadele",
H. J. „Eestlane Toronto Sümfooniaorkestri
dirigent ESTO-84 ajal",
Neeme Järvi kiri kallitele eestlastele,
Th. Vaga „Füm Jeesuse eluloost
eesti keeles"j E. R. ,,Lühimõtteid
lauljatest ja koorilaulust
ESTO-84 pidustuste ajal", H. K.
, ,Eesti baptismi 100 aasta juubeli-kcöiverents
Torontos", ,,V. E. S.
Segakoori kontsert", Kirikuline „E.
Ev. Lut. usu Peetri koguduse Suure
Reede mälestamine 20. apriUü
1984 a." Taimi Proosi luuletus
„Äraminek", A. Vaga „Moenäitus
VES Täienduskooli toetuseks" Hm.
J. „Külaskäüc Victoriasse"*, A. Vaga
, ,Kevadpidu Mäeotsal" ja „Jaanipäev
Mäeotsal", H. Joasalu „V.
E. S raamatukogu teateid", Hlm.
J. „Uusi eesti kirjandusteoseid",
„Pensionäride tegevusest", W. Saks
«Kunstnik Endel Kõks (1912-1983),
„Suure põgenemise" materjal
kasvab", L. Kann „Globus Getway
bussituurigä Euroopasse/Londonis"
ja luuletus „Smd tänan Kanada".
Nende kõrval lühemaid teateid, jä-relehüüdeid
ja informatsiooni sealne
eestlaskonna tegevusest.
RAEmjSLIK KONTAKT nr. 3
(103) — 1984. Sisukorras: K. Mei-kopi
luuletus „Po6l südant . . .",
J. Lattik „Kes elu armastavad",
IV Eesti Rahvuskongressi resolutsioon,
M. Raud „Toronto ääremärk-meid",
S. Soldatov „Mart Niklus
SO-aastane'*, J. Adüa „Parteipolü-tüised
maaümalüdud", E. K. „Ma-jandusmüüdid
vastupropaganda-na",
Arvi Moor „Maapagulane",
A. Mägi „Arvi Moor kolmveerand
sajandit", A. Mägi „Paul Pmna
sajand", K. Meikop „Veelkordselt
„õmast ööbikust"", E. Teemant
„Eesti kool Vraka põgenikelaagris",
K. Meikop „Keelekursus
(22)", J. Kangur „Müütide kume»-
dusest jumalate hämarusse".
CHRONICLE OF THE CATHOLIC
CHURCH IN LITHUANIA nr. 62 -
1984. Leedu rooma-katoliku preestrite
liidu poolt väljaantud Leedu
katoliku kiriku kroonika järjekordses
väljaandes on avaldatud artikleid
Püha Casimiri surma 500. aastapäevast.
Katoliiklik Leedu tänab
püha isa Johannes Paulus II, protestid
arreteeritud preestrite pärast,
avalik kiri ateistüe Bronius
Jaunishkisele, uudiseid kogudusist,
yangistatuist, ja uutest põrandaalustest
väljaamsetest.
LIIVIKA VÕÕRSIL. Üliõpilasselts
Lüvika 75. aasta koguteos. Toimetajad
E. Järvesoo ja L. Koobas.
Toronto 1984. 116 suureformaadüi-sel
(stensileeritud) leheküljel üle
paarikümne artikli.
EESTI TEADLASED VÄLJASPOOL
KODUMAAD. Biograafiline teatmik.
Estonian Scholars and Scien-tists
abroad. Toimetanud T. Küö-nppas.
Eesti Teadusliku Instituudi
toimetused. Stokholm 1984. 150 lk.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 27, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-12-27 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e841227 |
Description
| Title | 1984-12-27-06 |
| OCR text |
Lk. 6 VABA EESTLANE neljapäeval, 27. detsembrü 1984 — Thursday, December 27, 1984 Nr. 96
fösHinj<5vis äväü
ringrada Öiinelja,^ 100 m rad^
kuue s ü ^ Ta j aga. Hall avati kergejõustikuvõistlustega,
Mlest osa
võtsid ka Eesti noored sportlased,
kes saavutasid kaks esikohta: Silja
100 m tõkkejooksu
15,1-ga jä Velj(> 800
raa ajaga 103,2. Risto Ö t sM
m teine ajaga 2.03,3. '
Tallinnas - peeti karikavõistlused
' iluvõrmlemises (rütmilises võistlus-
^imleihises) nelja grupis. /Vanemaist
tiüdrukuist võitis Natalja
Smirnova, teises grupis Jaanika
Mölder, kolmandas E. Gustjaköva
ja neljandas ^ . Mölder.
I N. Uidu jälgrättüri^^^ mitmepiäe-vasõidu
meistrivõistluste viimane
etapp viis Jaltast^leAi-Petri tipu
Äferooppli^ 1270 lau p ^ ^
dUsõidu võitis 3ö:30,22-ga riiala-,
ne P. Ügrjumov. Eestlasist oli Toomas
Kirsipuu üheksas, Riho Suun
,13^$. Meeskondade arvestuses jäid
eestlased/neljandäkšj kuigi olid alg-osas
püsinud teisel kohal.
Eestlane Jaak Uudmäe on kd-inikhüppajate
maailma paremus j är-
Jdkorras 16-ndal kohal oma 17.35-
ga. Maaihnarekord kuulub 1975.
aastast alates brasiillasele Joao
Carlos de OHveirale tagajärjega
17.89, talle järgnevad inglane
mm A
Sverdlovskis lõppes N : ; Liidu
tshempionaaädi; esiliiga turniir.
Eestlane Jaan =M leppima
6,5 punktiga ja 13. kohaga.
^^^i T ^ malesuurpieis-fcer
Vlaštimil H(>rt andis Kölni ees-jiinnas
male simultaani 663 laual.
Ta saavutas võidüprotsendi 86,
kulutas selleks 32 tundi, käis mäda
45 km ja kaotas kehakaalust
vaid koljn kilogramnii. Endine
tipptulemus kuulus läänesakslaste
; meistrile KarWIeinz Podziehiyle,
kes mängis 1982. aastal üheaegselt
571 vastasega.
Keith eönnor 17.57-ga, ameeriklane
Wiliie Bahkš; 17:56-gai;
ŠolmiMüi^ jäM: taseme
tõus algas juba 1983. aastal, mil
18 naeest liüppa^^^^ 17.20, Aasta
varem d i neid olnud veel 7, varasematel
höpaegadel 2—4, kuid
brasiillase rekord öü peagu k^
aastat olnud ületamatu.
Venelased on viimastel aastatel;
hakanud seda ala eriti harrastama,
esimese kümne hulgap on neid juba
5. Ameeriklane Mike Conley oii
17.50-ga kaheksas, austraallane
Kenneth J^uiaway 17.46-ga^^ k^
nes. Jaak Uudmäe aeg näib olevat
möödas, tema parim ön kuldmedal
Moskva olümpiamängudel, kus ta
jättis teiseks kolmekordse olümpiavõitja
V. Sanejevi.
LUGEJAKIRI
ESTO-84saaYutas rekordilisi tulemusi
nii rahva arvult kui ka rahaliselt
läbikäigult, mis ületas üle
miljon dollari. Kui lisada iga üksikisiku
sõidukulud, inajutused jne.,
siis see miljon mitmekordistub.
Laulsime, tantsisime jampne tu^
hande. dollarilise amietuse eest tär
histastme kohalike oniavalitsuste
tähtpäevi, inis varjutasid Eesti vabadusvõitluse
sihte ja ülesandeid.
Meil on kujunenud traditsioonilised
kohapealsed pidustused, kuhu
alati korraldatakse ülemaaihnselt
ühissõite. Seega ESTO-88 USA
LääneTämiikül või Austraalias ^^k
junöks järjekordseks omavaheliseks
kokkutuleicuks teatrite, näituste,
kolka-kohtumište ja bälliülikondade
demonstratsiooniks, hüüdes , sealjuures
„proosit!" ,jRilliva estoonia-ga'^'
Välisvõitluslik saavutus —
null.
ESTO-84 juhatusele soovitatud
lippüde-loosungite defilee Ottawas
kasvõi 200 mimesega praeguse
20.000 asemel Toronto raatuseplat-sil
oleks kindlasti saavutanud rohkem
vaba maailma tähelepanu nagu
seda saa.vutati Stokholmis ES-RAAMATUID
MÜÜGIL .VABA EESTLASE" TALITUSES
Hind Saato-
$
2.—
18.—
9,—
5.—
10 —
$1^
M
M
M
.50
$1-—
.50
.50
.50
.50
.50
.50
.50
Foto: M. Sultsoh
Toronto Eesti Segakoorüe,!^ sõpradde ja küla-istde
saabusid jõidiid juba laup;, ISr^^d Toronto Eesti
Majas. Koori esimees A. Kel^^
koori nimei ja soovis kõigile häid pühi. Sõnavõtt lõppes
vi
Kui Kodu-Eestis vabadusvõitlejad
riskivad oma vabaduse ja eluga,
siis meil tuleks kujundada ESTO-
88 esmajoones Eesti ja teiste Ida-
Euroopa riikide vabastusnõude de-
-monštratsiooniks. Otstarbekaim
asukoht on selleks Euroopa —
Saksamaa, kus kord määratakse
tuleviku Ühendatud Euroopa pii-fagaplaaail
olija
55;
Õpetaja ü. Petersoo, kes koõs
abikaasaga olid kutsutud külaliste
seas, pidas jõulujutluse, milles rõhutas
Kristuse sünni: tähtsust ristiusu
üldpildis. Taas kõlas ühislaul,
seekord „Ptiha öö". J
Järgnesid kaks soololaulu koori-liikme
sopran S. Preemi esituses
koorijuhi U. Kooki klaverisaa-teli
esimeseks Max Regerl „Ma-na
hällilaul" ja teiseks „0 mio
babbino caro" G. Puccini ooperist
,jGianni Schicci". Meeldivalt esitatud
laulud said kuulajaüt sooja
vastuvõtu osaliseks.
Aeg oli saabunud, et revideerida
külmlaua rikkalikku toiduvalikut
ning süs sai otsemaid selgeks, et
koorivaiiem Leida Päjur — kes tegutses
Õhtu jooksul ka teadustajana
•— ei olnud säästnud ei fantaasiat
ega rahakotti. Toidu kõrval ei
Värskemad Bii^ied toeto
ii.
rai
puudunud ka vastav keelekaste ja
seUe voolava distributsiooni eest
hoolitses eeskujulikult V. Voikä
koos oma ,,kassameistrist" abilise
0, Pajur'igä.
Ilmselt oli kokkutuliiuil palju
üksteisele öelda, sest vešüus oli
elav, mida aeg-ajalt katkestati jõululaulude
laulmisega, õhtu hüise-mas
järgus võttis veelkord sõna
esimes A. Kelder, tänades kõiki,
kes on möödunud aasta jooksul
T. E. Segakoori mitmesugusel kujul
aidanud, tõstes seejuures eriti
välja koorijuhti Uno Kook'i ja koori
eelmist ejsimeest S. Preemi,
keüedele üle anti vastavad „pree-miad".
Juhatuse ja koori nimel tänas
esimeest omakorda koori sekretär
Saade Ristmäe.
Selliste hubaste ja meeldejäävate
jõuluõhtute omaduseks on, et
need lõpevad näiliselt liiga ruttu.
Nii ka seekord. Kuid lohutuseks
Olgu teadmine aasta pärast on
T.
EESTI SEAimnLUS VHSKtJMMENIl)
ESTONIAN: SCOÜTING
Fred limberg — ISAMAA EEST . .
EDUAMD RÜGA graafik ja liiaaUia
A. Käbin — VAIM JA MÜLP !
Ivar Ivask - - ELÜKOGU ^ .
Heino Jõe LÜGÜ lÜUIIST, LUGU K i ^ ^ 2.—
Jolian Kangur — VAIM, VÕIM JA VABADUS 7.50
Hanno Kompus — KUSTUTAMATA N ALG
KUNSn JÄREUB .............
Anna Ahmatova—Marie Und«r — REEKVIEM 3.50
Herbert IVUchfOson KODUMAALT^ 10.—
Herbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL 3.—
Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.—
Heri)ert Michelson — EESTI kADADELF 9.^
Pani I^an — MÕTTELEND — pitte ja peeg^
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA
ERZURUM 6.— - .50
Anti Vomm — VARJUD (Inidetnskoga) ...
Sabne Ekbamn AJATAR (hndet^^
An |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-12-27-06
