Vaba eestlane , October 2, 1984

              National Li jrary RS pc;q
Gcn. Acquisitions Scctior,
JJ
J- •
QEMUB IGAL TEISIPiUSyAL
JANELIÄPÄEVAL
Nr. 73 (3090) XXXDtt aastakäik Teisipäeval, 2. oktoobril 1984"-Taesday, Odober 2,1984 ÜksQEDnmbri hind 76 tm^
Läbfirääkiiniste tutemyseks arv^enliie, et p©.ded yy@s'fi M M s id
ÜRO, NEW YOEK — M. Liidu väHsminister Andrei Gromõko ütles, et Ameerika välispolütika on võt-mud
üle militaristid, kelle eesmärgi^^ Jaheda valie-korra
presidemRonald Reaganiga/Groinõko^
käendab maailmas terrorismi Jä
„ICogu aeg, mis me kuuleme on
«tugevus, tugevus, tugevus ja üle^
kõige tugevus"^ mis peab olema ta­gatis
internatsionaalseks rahuks,",
ütles Gromoko Reagani valitsuse
poliitika kohta. ,,Šee tähendab teis­te
sõnadega^ relvi, relvi/ ja vee^
gi rohkem relvi!"
Gromõkoi ütles veel, et y,selliseid
väljendusi on tehtud kõrgemate
USA juhtide hulgas, ;
saavutada ülekaalu K. Ludust tuumarelvastuse ülesehitamisega.
Üldiselt arvatakse, et kiiigi Rea­gan
— Gromõko nõupidamised and­sid
mõnesugust optimismi, on esi-;
algu liiga vara hinnata. Oodatakse:
ka, et millise aruande esitab Gro­mõko
oma poliitbüroole. Kuna N.
Ludus on juhtkomiäs võimuvõitlus,
on lõplik otsustaja, kuidas N. Liit
v^astab president Reagani kutsele ^
relvastuse üle rääkimiseks. Mis kä
», et maailm ön veidi kind­lam
koht ©lamiseks kui oli emie
;;koht«misi. ;
Diplomaadid ja poliitilised vaatle­jad
"on aga jagatud kahte gruppi,
kes näevad selle ajaloolise tähendu­sega
nädala tulemusi eri aspektist,
et USA'l ön õigus esimeseks tuu­marelvade
löögiks, mis
alustada tuumasõjaga."
75-minutüise kõne ajal kuulas
vaikselt USA välisminister George
Ühtki' märgatavat läbimurret või
kokkulepet ei saavutatud 8;5 tunni­lise
New Yorgis ja Washingtonis tulemus võiks olla, pole ^ e mm-peetud
läbirääkimiste ajal, välja- Sü uut initsiatüvi, kui USA presi-arvatud
üsna nõrk arvamme, et dentUyalimised on möödunud,
kaks poolt, pe^^^^^
]atkama. Tulemuste poolel pli, et, Lüdusvilijavad, et Gromõko reis
president RonaldReagan^^e^^^ kitsendamid vahemaad kahe
, ^ ^ ^ ^ ^ "^^^^^^^
Shultz, kmd uües^hüjem, et olrpet ajalteise tuumarelvas^^^^
tunud seHe iile mida Gromõko oli ga. Teine, et n
öelnud. Oma kõnes Gromõko tegi tulevikus veelgi kohtuma,
kaks spetsiifilist ettepanekut reso- Gromõko kordas tihti sama väi-lutsiooniks
peaassambleele: esime- det, et Reagan ja USA peavad nai­ne
oleks, et maailmaruum jäetakse tama valmisolekut praktilisteks
ainult rahulikuks kasutamiseks ja sammudeks ja mitte ainult rääki­ma.
See oli ka Gromõko ainus väi­de,
tai polnud midagi muud pakku-
,-^^da.-
teine oleks „rügiterrorismi keelus­tamiseks."
kuna Gromõko oli kohtumistel;
rääkmud pingeliselt, kuid rahuli­kult
Ja ärimehelikult asjalikult
mternatsionaalseis .;.
kuigi kahe mehe vahel oli olnud
ilmne usaldamatus.
Näiteks sellest terrorismist Gro^
mõko tõi USA invasiooni ,,väiksö-le
Grenaadale,
' , mis"Julges. Mniiatä' oma Iseseis­vust^*
jä Nikaraagua, kellö ela­nikud
on heroiliselt vastu pane­mas
deklareerimalia sõjale,
kes pärast koklmsaämis^
, Kuid üks tJSÄ kommentäatoip üt-- sile, et jutuajamine president Rea-les,
et kui Gromõko Jõuab tagasi ganiga ei teinud kabjuks yõimali-
Moskvasse, süs ta võib rääkida kuks praktilist positüvset poliitilist
seal N. Liidu uutest suhetest kursimuudatust USA valitsuse vä-
USÄ-ga. y lispolütikas.
Kuid Gromõko oU Pessimistlik l^esti kanti neid rahvamustri tikanditega riietusesemeid Maakondade Päeva meenutusõhtul. Pildil vasa-kult
Linda LMgamd, Elnä Kungla, Uno Kook, Linda Kook Ja Anne PaJuäär.
Foto: Vaba Eestlane
mille
ton."
on organiseerinud
Shultz ütles reportereile, et , išee
on kurb ja pettumušlik, et Gromõ­ko
toob omapoolse tõlgenduse aja-loost
ja vääriti Itir jeldatud USA rol­list,
selle asemel et tõeliselt hin­nata
USA rahusooviyat ja konst­ruktiivset
rolli maaümapplütikas.
Gromõkol ojü kokkusaamine pre
etöö algas eesti fceskkoolis ja giimnaasiyiiiis
Möödunud re^ õhtul toimusid Eesti Majas tunnise vaheajaga eesti keskkooli ja gümnäasiiuni avsi»
aktused; mõleniadõppeästDsed alujstasid eesti ainete õppimisega, kuigi esimese! koolipäeval piirduti aktus®
vaid registreerimise ja klassiga tntvumisega.
nistust
maile. ~
iKoolikomitee esimees H. Lupp
OTTAWA — Võõrriikide investeeringud on võtmeks ksmaäaWi
tagasi tööle panemiseks, ütles peaminister Brian Mulroney, märkides
et konservatiivide partei jätab kõik teised tähtsamad kiisimused oote-sidentRonald
Reaganiga ja väüs- Järjekorda seniks kui ta tegeleb töötuse probleemidega, t a Usas, et VnoHaa^ta alul mär-münster
George ShultzigaWashing-^^^^K^^
tonis. Kuigi Gromõko sealt lahku^ seks, sellepärast tuleb kutsuda „mele välisriikide sõbrad", d; nad t u t t ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^ V^A Z
deš naeratas oli see ka kõik mis sM Kanadasse ari tegema. zu-aastaseJcs. öe^ alustas tooa
qos^naeratas, on see Ka KWK, mis,. ; ^ aastat tagasi 11 opüasega, nimd-oh
Mtumise tuiemus^^^ Mulroney väljendust, et „väHs- peaminister Pifirre Trudeäu ajal, seks on keskkooli lõpetanud 425, SyS^^^ —^^^^^^
laupäeva pnmi. märgiks Kanada rahvusliku majän- ma kontroffi^ väüsrükide investee-
Gromõko jättis oma seljataha duspolütilise^^^^^^^^^^
ebaselguse, vähese lootusega olu- seks, mida
WASHINGT.bl — USA president Ronald Reagan ütles
toskatset" N. Luduga, kus olid arutlusel revlastuse probleemid, ct „t©-
marügü on terasest selgroog", mis ei paindii kui provotseeritakse: '
Kõneledes üliõpilastele ja toenäo- teks toetust oma demokraatlikult
Ilselt ka N. Liidu ,,kõrvadele" enne võistlejalt, mõlemad mehed
reedest kohtumist N. liidu valis- valmistusid läbirääkimisteks Gro-mimstri
Andrei GromÕkogä, hoia- mõkoga. Walter Mondale, jõudes
tas Reagan: ^ ; New Yorki kohtumise eelsel Õhtul,
,,ÖnuSam on sõbralik vana -üÜes:'' -' -'^'^
mees> aga tal on terasest selgroog. ,,Me ^^^s^^^^
Me peame olema kiiUalt tugevad oma presidendi seljataga, kui, meil
jä küllalt ennast usaldavad, et olla on läbirääkimised võõrastega.
Mulroney ütles, et esimene samm
tema plaanis ön panna töötu4 töö-
Selleks ta korraldab. M. novemb-ni
nõupidamise provintside mi-
• ••Eiistritega;^^
aktuaalsete majandusprobleemide
arutlemiseks.
Peammistri ütluse kohaselt on
Kanada finantsiline olukord väga
tõsine ja nõuab suuri kulutuste pü-
Keskkoöli.avamisel ütles palvu- tere tuleinäst õpilasile, kahekordse na, see ppleks püsinud ilma oma
se Rita Lees, paludes Taevaisa õn- tere tulemast aga neile, kes tule- keeleta, õppetöö alul teame, et
koolitööle jä nende vane- vadkesto meie süda tuksub edasi eesti väi­des
noortele, et nad on need, kes mu ja kultuuri edasi kandmisel,
kannavad edasi eesti keelt ja eesti Seda kinnitati Eesti hümniga.
' SeUe järel asusid lapsed klassi-
Peale ESTO-84 oleks vaja koo- desse, kus täitsid registreerimisleh-
Hs eesmärgiks võtta tihedam ko^ ti. Esimest klassi alustasid lö,
du ja kooli vahekord. Mitmel kuid arvatake, et see arv suureneb,
®i ole kodus suhtlemiskeeleks kuna algkooli lõpetasid 20.
enam eesti keeL _-:M- V J TTX- J «
Hiljem alanud Taiendusgumnaa-Üksteisest
paremaks arusaamiseks siumi avaaktus toimus väiksema
tuleb vaadata, kuidas täita seda perega. Koolikomitee esimees H.
lünka. Kooüaeg õppeaasta jooksul Lupp märkis nddykooUde kohta
Ta märMs edasi ka teist juube- on 90 tundi, selle ajaga ei saa eesti antud andmeid, mis juba keskkoo-lit,
et algkool saab 24. oktoobril keelt koolis kätte õpetada. Ta aval- lis oli öeldud. Ka tänas ta õpilasi
35-aastaseks. See alustati 35 õpita- das lootust, et tuleval kevadel on kaasabi eest ESTO-84 ürituse kor-sega,
nüüdseks on lõpetanud 1279. kooli töötulemused paremad, küna räldamisel. Samuti märki^ ta ko-pole
vaja koolitööd jagada muu- dümaalt lahkumise 40. aastapäeva
dele vajadustele ettevalmistusteks, ja ütles,
kelle osatähtsus eesti rahvuslikus
elus on väga tähtis, nagu seda
näitas ESTO-84, mille korraldajaist
osa olid endised õpilased.
Paljud tänased vanemad on
ise olnud õpilased.
kord
H. Lupp tänas kõsM, ke^
kaasa ESTO-84 heaks ja
muudatusest algkooli Õpetajas­konnas,
kus V. Lenk asendas en­dise
kooiijuhataja H. Ründva.
Vaadates eelolevale õppeaastale
märkis ta, et 2. nov. on ühine
marditrall gümnaasiumiga, ühised
on jõulupuu, talipäev ja koolide
kevadpäev (VÖib-oUa Montrealis või
Quebecis). Sügisel on koolide juu-ramisi.
Selletõttu tulevat ka paljud Samuti koostööst Toronto limiava- beiipidustusi kuhu kutsutakse kök-valimiskampaania
ajal antud luba- Htsusega, kes kesikkõoli osas kan- j^õik endised lõpetajad, milleks
et noorte kohus on meelde tule­tada,
mida teised nendevanused
kodumaal peavad läbi elamsi.
Ta avaldas lootust, etnoored ta­havad
neid kohustusi täita.
dused edasi lükata^ nab kuni 8. klassini kulusid. ruu-
Koolijuhataja E. Marten tegi
teatavaks, et I klassi juhatajaks on
Lõpuks ta nünetas veel kolman- mid. Teadet^ osas marias^^^^^ kunstiringi juhatab Abel Lee, aja-juubeHt:
40 aastat möödub sd- klassi 1^^^
on varutud kõik Eesti
proyotseerimise puhul kahnatükud,
aga meile peab olema sams
selt selge, et teatud punkti im-gaies,
võil) sel tägajärjek& olla
:-iiiükatüs.".^.•^••:v^;.'r
Ma tahan talle öelda, et viivita­misega
ei ole midagi võita
lest km vanavanemad pogenesiaA^.^""^'^ Kui õpilaste arv kaevab võib veel
kodumaalt, kuid paljud hukkusid rahvatantsu x>petat^se^ kahes ^gru- ^ ^ P ^ asutada. iŽ>oütöö toimub
ka tormis. Pääsenud tõid lubaduse pis, vanemaile on o p e ^ ——
Eesti eest võidelda; et see saaks va- Tüll, nooremaile Piret
baks. Meie ei tohi seda lubadust
Reagan kõneles
miskampaahia reisil Ohios.
Samal ajal Reagan sai uuteks
relvastuse kontrolli läbirääkimis-
DIJBLINKaks iiri sõjalaeva unustada,.noortel tuleb seda luba- ^
püüdsid kinni traaleri, millega ta- dust edasi kanda. Ka praegu põge- ^^j^ "^^ kuid. üks vastus on
ja, see on meie lootus, et ta (Gro- heti Iiri.Republikan Armeele vüanetakse Eestist oma elu kaalule gügi^i üjiine, '
raofe)) võtaks seda koltonist tõ- suurem relvasaadetis, mis tuli pannes, midagi pole seal muutu- ^
siselt" Ameerika ÜlfendriiMd^^ See näitab kui tähtsad on
Mondale ei saanud süski jätta ustakse olevat suurim pärast aas- meie kohustused oma rahva vastu.
Reaganit kritseerimata, • öeldes tat 1973, selle hulgas oli aütoiiiaat- Teie kdiusoü õppida eesti keelt,
,,selle presidendi töötulemused relr 1 ^ lõhkeaineid ja laskemoona, et eestlasteks jääda, aga s^ ei to-vastusie
kontrolli alal on kahvatul- Tavaüselt on süüdistatud' N.^^^I^ raske,
niad moodsas ajaloos."^:; iiri vastupanulükumise toetamisel. Koolijuhataja E. Marten ütles
sama skeemi järgi, igal koolipäeval
on 2 eesti keele tundi, keelekorras-
Lõpuks lähenes ta noortele küsi- tämine ja kirjandus; viimasel on
musega: milleks oleme siiri? Vastu- kavas A. Viirlaidi ..Ristideta
hauad" II köide, ka jätkuvad loen­gud.
Koolijuhataj a märkis, et loo­tuste
kohaselt kujuneb eelolev õp­Seda
tunnete oma südames, et peaasta huvitavaks.
eesti kool on midagi teie elust,
mille järele tunnete vajadust •Günmaasiumi aktus lõppes Ees­ti
hümniga, klaveril saatis mõlemal
Rahvas kuhu kuulume ei kao, %es- korral Lisa Abe.
ti rabvas on tuhandeid aastaid ya-
, f anf s, eeskavq.
V. Gystdvsoni orkester. Eeskavaüies osas Avo Kitfosk.
$30 isikult koos õhtusöögi ja veiniga. Toronto Eesti Seltsi juhatus palub piletid
lunastada eelmüügiltj niipea kui see ön võimalik ja mitte hiljem kui 2. nov. 1984.
Laudade reseryeerimiseks ja informatsiooniks helistada prl. Piret Kon^