1980-01-10-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
vmA "E^TLMm adjapto®!, 10. jaanuaril 1 « — m i i i ^ y , toüaay 10, Nr. 3
. < n T n r T i m ' i i H i v i M i i w nv
O/Ü Vaba Eestlane, m TmxmMk St ®
POSTIAABRE^: P.O. Bos ^ , Stn. C, Toronto 3, Oat » 3M7
TELEFONID: tdmetus 364-7521, talitus (telllmis(M,kudutus8d,
TELL
$21.-^
^ A D väijas|Kiol Itoad^^
veerandaastas ^tpostigä ÜSÄrs: aastss
^/polaastas $3^
iöemere-maadesse::, ,aast«s $72y--v
c. ~ üksi
PybMied by Free Estonian BjblisherLtd.^ 135 TeeumsÄ
Torojsto 3, Oat. M6J 2H2
Lpnemaallmä riigimehedy polü-tnkiid
Ja poliitilised yaatiejad seisavad
suure mõistatuse ees: Millest
m see tingitud, et M. Iii'
ÄfgamstanI okupeerimisega
da oma 'koostöölisi valiekordi. lää*
aerükidegä. Ja asuda uuesti kiitma
sõja teele? Mis on kogu Afgamsta-ni
vallutamisoperatsiooni õige tagapõhi
Ja miks riskeerivad venelased
rikkuda selle seiklusega oma
Iseniseiä baid vahekordi kolmanda
maailma riikidega? l a lõpuks —
kas ei kujune Afganistani partisanidega
sõdimine raskel maastikul
venelastele sama ohtlikuks nagiüi
Ühendriikidele kujunesid võitlused
Vietnpmis,.mis lõppesid ameeriklaste
taandumisega Ja võidu loovutamisega
kommunistidele?
Näib, pi teooriaid Jä eriarvamlsi
M. Liidu järjekordse vallutamisoperatsiooni
hindamisel on mitmesuguseid
Ja need on iiksteisest sageli
väga erinevad Ja suurelt lahknmi
Mevad. On neid kommentaatoreic
Ja välispoliitiliste vaatlejatena
Mnnätnd mehi, kes ütlevad, et siin
oa lihtsalt tegemist venelaste ette
vaatusoperatsiooniga oma piiride
Ja oma Julgeoleku kaitseks. Maini
takse, et venelased teevad Afganis-jfeani
enne y,yaikseks" kui sealsed
mässumeeleolud Ja vastupanulüku
mise ideed Jõuaksid N . l i i d u lõu
laosades elavate mnhamediusulis
te Juurde. Ön aga ka neid, kes Mn
Eas venelased
mängu i i e ? Praegu on seda raske
kuna paljud sündmuste
mõjutavad tegurid on veel
välja kujunemisel. Kahtlemata on
need väga optimistlikud Ja ebareaalsed
mõtted kui mõnelt poolt
arvatakse, et N Lüt satub Afganistanis
samasuguste suurte raskuste
ette nagu ameeriklased Vietnamis.
Venelaste operatsioon on kahtlemata
palju paremini Ja põhjalikumalt
ettevalmistatud Ja Moskva viib
oma plaanid läbi palju hoolimatult
Ja resoluutsemalt kui seda söandasid
teha ameeriklased. Kuigi Afga-nistani"
maastik on mägine, ei paku
paljad mäeküljed Ja lausikmaad
afganistani vabadusvõitlejatele sellist
vairju nagu Vietnami dzhüngüd
ning vene lennuvägi oma soomustatud
helikopteritega võib Mgatis-tani
partisanidele tekitada suuri
kaotusi, ühtlasi ei tule Kremli
Kanada päriämendi Juures puudub ametlik komitee Nõuk. Ludus toimuvate Mmõigustie
miste Jälgimiseks Ja kmdlaks tegemiseks. Sellise organi Järele oh olnud pidev vajadus, eriti aga Helsingi
konverentsi idee tekkimisest alates. Mõte on leidnud toetamist mitmete senaatorite Ja rahvasaadikute
poolt kuid on puudunud küllaldane huvi selle rakendamiseks. Komitee vajadust on pidevalt rõ-hutahüd
ka ikestatud rahvaste esmdajad Ja on töötanud selles suunas. Järjekordselt on see akuutseks
kttJUncMd eeldeva Madriidi konverentšii^^^^ -
Hiljuti parlamendliku umbusalduse
ohvriks langenud Joe Clark'i
valitsuse seisukohad jäid selle lühikese
valitsemisaja tõttu lähemalt
ja mis selletõttu äratas tõsist
tähelepanu ning huvi mi Lääne-
Euroopas kui ka Ühendriikides.
Komitee uurimismaterjalid, mis
võimudega Ja kommunistliku
doktrimigä.
Arvatakse, et komitee aruandest
ollakse iseäranis huvitatud Was-selgitamata.
Konservatiivide valit-peamiselt koosnevad tunnistajate hingtonis, kuna president . Carter
susäratas siiski aga mõnesuguseid seletustest, ulatuvad 1050 lehefcül- on süüdistanud M Liitu
lootusi pärast seda kut Välisiriinis-1 jeni. Siia juurde ei ole lisatud kin- inimõiguste rikkumises nii N. L i i ga
Bitavad, et Afganistan! vallutamine
Ja N. Liidu iilemvõimu alla painu
taEöline ön Kremlile prestiizMküi
museks, kiina oli selge, et afganis-tanlased
ei talunud neile kohalike
kommunistide poolt venelaste abil
Ja toetusel pealesurutud kõmmu-listlikku
riigikorda Ja ähvardasid
selle kukutada. Kommunistlikku
rezhiimi oli võimeline päästma ainult
N. Ludu punaarmee ning sellele
anti^Kremlist käsküle püri tun-plaanitsejatel
arvestada sisepoliitik
aryamisteiga ega opositsiooni-mis
Vietnami sõja ajal Jane
Ja teiste temataoliste Was-i
valitsuse vastu suunatud
näol võttis vaatamata
OJDia traagilistele toonidele sageli
otse naeril väärse lm|u.
Mis puutub president CafterS
vastuabinõude rakendamisesse,
siis tundub, et Moskva ei ärvesta-
M d selliste rangete sammudega , ,
nagu teravüja eksporm keehistamf. 1
t e r F l o r a McDonald
välispoliitilises kõnes
nud inimõiguste rikkumisi teravamalt
kui tema eelkäijad.
.Komitee küsimuses on aga
Austraalia parlament jõudnud
kaugemale ette Ja Jääb vaid loota,
et antud eeküjn on nakkav ja
aluseks samasugusteks sammudeks.
Kanadas. ,/ . •
Hiljuti Austraalias lõppenud parlamentlik
uurimine inimõigu^-
rikkumise kohta Nõuk. Liidus äratas
ülemaailmset tähelepanu.
Parlamendi allkomitee, mis
koosnes valis- ja kaitsekomiteede
liikmetest, senaator Wheeldoni
eesistumisel, kuulas.ära enam kui
kolmekümne tunnistaja seletused.
Osa küsitlemisi toimus avalikult
kuid osa korraldati mitmesugustel
oli mitmes nistelülekuulamistel kogutud se-hukkamõist-
letused, mis arvatakse oma alla
võtvat samapalju rearuumi.
Tunnistajaid oli saabunud Austraaliasse
mitmetest fülemeremaa-dest.
Nendelt kogutud andmed sisaldavad
üksikasjalikku informatsiooni
riouk. võimude poolt toimepandud
tägakiusamiste, arreteerimiste
ja brutaalse kohtlemise kohta
nõukogude vanglates, sunnitöö
laagrites ning psühhiaatrilistes
Juurdlus on olnud seUe algusest
peale pinnaks silma nõukogude Võidus
endas kui ka selle poolt okupeeritud
aladel. Garter olevat isegi
kaalunud Moskva mõjutamiseks
majanduslike sanktsioonide; rakendamist.
N. Liit peab Austraalia parlamentlikku
uurimist tema siseasjadesse
segamiseks.
j^ahvaesindusliku komitee tööl
on kahtlemata rohkem tähtsust ja
kaalu kui mõne eraorganisatsiooni
algatusel, nagu Sahharovi komisjoni
j.t. poolt korraldatud uurimis-tulemustel.
Eesti Keskorganisatsioonidele pn
Kommentaarid
Läänemaailmas on suureks prob-lemikSi
kuidas reageerida Nõnko-^
gude Liidu vägivallategudele Afganistanis
ja demonstreerida nii venelastea,
kui ka n.n. kolmandale
maaibnale, et lääneriigid on ikka
veel elus Ja terved ning tahavad
ka veel maailmaasjades kaasa
rääkida. See ei ole pärast pikka
uinakut kerge ülesanne, kuid
Ameoika Ühendriigid on sün lõpuks
Juhtimise enda Olgadele võtnud
ning president Carter on tulnud
välja terve rea ettepanekutega
ja praktiliste aktsioonidega
Moskva härradele varvastele astu?
misfeks.
Kõrvuti koos teiste survevahenditega
on esÜe kerkinud ka kavatsus
1980. aasta suvel Moskvas kavatsevatest
olümpiamängudest
loobumiseks, millele vihjas ka president
Carter möödunud nädalal
töhnimud televisioonikõnes, kus
ta tegi teatavaks oma vastuabinõud
Kremli juhtkonnale surve
avaldamiseks. Pärast presidendi
sõnavõttu on olümpiamängudest
loobumine elavalt kõne all olnud
fiüi sünsel mandril kui ka Euroopas
NATO liitlaste hulgas kuid paraku
arvavad paljud läänemaaU-ma
Juhtivad sporditegelased, et
olümpiamängudest ei tohi loobuda,
kuna see tähendaks lõppu sellele
suurele rahvusvahelisele traditsioonilisele
spordispektäaklile.
M i ütleb Rahvusvahelise Olümpiakomitee
esimees lord Killanin,
et olümpiamängud on rahvusvahelised
atleetide vahelised võistlused
Ja poliitilised motüvid ei tohiks
takistada nende vahelist jõukatsumist.
Briti Olümpiaühmgu
esimees Sir Denis Follows ütleb
kategoorüiselt, et Briti võistleb
Moskva ol^piamängudel nagu ta
ön seda teinud kõigil teistel olümpiamängudel.
Itaalia Olümpiakomitee
president Franco Carraro
ennustab Moskva olümpia boiko-teeriinisega
lõppu olümpiamängudele
ning Lääne-Saksamaa parlamendi
spordikoniitee esimees
Hans Evers arvab koguni, et boikoteerimine
võib kaasa tuua diplomaatiliste
sidemete katkestami-
N. Luduga. Olümpiamängude
Kuid on ka neid kainema pilguga
vaatlejaid, kellede teooriate kohaselt
Afganistani vallutamine kujutab
endast ühte sammu edasi N.
Liidu maailmavallntamisplaanide
teostamisel. Sealjuures on seUel
operatsioonil veel erakordne tähtsus
Araabia poolsaare ümberpüra-raisel,
mis on eriti oluline maailma
suurimate õlivarude vallutamiseks".
Afgänistanlslt võivad venelased läbi
Pakistani Araabia mereni välja
tungida Ja oma laevastikule Pakistani
ranniku! tugipunktid rajada.
Vümane arvamine tundub palju
tõenäolisemana Ja sellele annavad
kinnituse N. Liidu senised väUuta-misoperatsioonid.
Nü ei ole Kuubal,
Angoolas, Etioopias Ja Lõuna-leemenis
tegemist N. Liidu Julgeolekut
kindlustavate sõjaliste ette-väatusabmõudega
vaid puhtakuju-liste
imperialistlike manipulatsioo-laidega
N. Lüdu mõjuvõimsuse
suurendamiseks, kogu õlirikka
Araabia poolsaare oma kontrolli
alla pakutamiseks ning lõpuks
lääneriikide täielikuks põlvili srann-
. miseks. ' •
le, krediitide kärpimine, tehnoloogia
külmutamine Jne. Kuid Moskva
tiimeb läänemaailma psühholoogiat
Ja mineviku kogemused 01
talle tõestanud, et Ungari Ja Tšheb-hoslovakkia
okupeerimisel tõsteti
läänemaailmas palju kisa, kuid villa
oli vähe. Sama olukord võib ka
nüüd korduda Ja nagu kõnelevad
viimased teated on Ühendriikide
farmerid CarterUe vihased, et nad
ei teen! teraviljamüügiga N. Lütu
suuri summasid ning nende vastupanu
kooriga on liitunud ka terve
rida Ühendrükide presidendikandidaate,
kelledele farmerite hääled
on ilmselt tähtsamad kui vajalik
ühendriikide praegune Jõuline po^
lutika N. Lüdu edasitungi pidurdamisel,
ühtlasi arvestavad venelased
ka Lääne-Euroopa kõlkuva
hoiakuga, kuna seal on hirm venelase
ees suur j a järelandmise mõtted
palju sügavamad^ kui vastupa
nu mõtted. Nü onüldiselt teada,
et Lääne-Saksamaa ,on alati olnud
palju suurem detente poliitika pooldaja
kui Ameerika Ühendriigid.
Kõigi nende edasl-tagasi kalkulatsioonide
j a mõlgutuste Juures
jääb Kremli kohale šüsld hõljuma
üks suur murepöv— ühendriikide
ja Hiina tihe sõjaline koostöö N .
Liidu edasitungi piiramiseks. Af-ganistam
okupeerimine annab sellele
koostööle erakorraliselt uue ja
tugeva süsti Ja venelastel tuleb
tõsiselt mõtlema hakata — mis
juhtub siis kui lüna sajad miljonid
saavad endile ameeriklastelt
Allkomitee töötas 1977. a. sep
tembris Vastu võetud juhtnööride
alusel. Asetleidnud uurimine oli esmakordne
ja omataoline mis Mä-nes
on parlamendi algatusel läbiviidud
mudele. Komitee tegevuse kohta on sellega ^ t u d m'õjuv relv -ja neüe
N. Liidu saatkonna poolt esinetud | jääb vaid ülesandeks kirjastatud
mitmel korral protestidega. Samuti
on selle tegevus leidnud teravat
kommenteerimist nõukogude teadeteagentuuride
bülletäänides.
Tunnistajate hulgas on olnud intellektuaale
ja usulisi juhte. Need
on olnud pärit kas Nõukogude L u dust
või selle poolt okupeeritud
riikidest ja aladelt.
Enamus on isiklikult kannatanud
vaadete erinevuse tõttu valitsus-andmeid
ja materjale kui ka nende
saamise käiku ja tingimusi tutvustada
parlamendi liikmeüe ja inimõiguste
eest võitlevatele organisatsioonidele.
Ka igale üksikule kesknõukogu
liikmele pakub see materjal võimalust
individuaalse vabadus-võitlusliku
töö edukaks Jätkamiseks.
h. KOOBAS
STOKHpLM (EPL) — Aastavahetusel majanduslikult Ja polütiliselt ebastabiilses õhkkoimas,pöör-
Stokholmis ilmuv „Eesti Päevaleht" informatsiooniks majandusteadlase Rudolf Jalaka poole. Küsimusele,
mUline on teadlase prognoos 1980-nda aasta kohta, ütles ta, et maailmamajandus on olnud
kaunis tugev paar aastat, kuid nüüd näib, et konjunktuur on hakanud halvenema. See algab Ameerika
Ühendriikides, kus esimesed tundemärgid on Juba näha. Euroopas toimub see areng pisut M -
Jem. L.-Saksamaa, Norra ja Jaapan on veel väga heas olukorras, aga pikapeale Järgnevad needki ül-disele/
arenguIe.V''• ; ^
R. Jalakas mainib, et konjunk- Iseloomustades Rootsi riigi ma-tuur
Icõigub pidevalt umbes viie- j janduse olukorda, ütleb R. Jala-aastaste
perioodide kaupa. Madal-! kas, et Rootsi riigimajandüs on
konjunktuuri aeg on niiöelda käes. ^pankrotis. Eelarve puudujääk on
. , , ; \, ^ aastas 50-^60 müjärdi krooni (ca
^Tapsustades küsimust otse Eoot- 20 miljardi dollarit). Kodanlik väsi
k(^ta, ütleb ta,^t Rootsi majan-dusel
on praegu hea hoog sees ja
tõenäoliselt on selle olukord ka
K.Ä.
©'Laupäeval, 30. novembril avati
Stdkholmis Eesti Ma-ja näituseruumides
Eesti Kultuuri- Koondise
poolt korraldatud Karin Luftsu värvilise
graafika näitus apvuka publiku
osavõftul/ Kokku oli välja pandud
27 teost erinevates
tes tehnikates. Pärast ametlikku
avamist ipidas Karin Luts ettekande,
rääkides oba õpingutest ja
loomingust graafikuna ja tutvustas
graafilisi tehnikaid ning prob
1980-ndal aastal rahuldav. Rootsi
majanduslik tõus algas kaks-ja-pool
aastat hüjem kui teistes maades.
Rootsi tõstis, oma palku lüga
palju, lüga kallid kaubad polnud
müüdavad.
Rootsi sai iflldise
tõusuga kaasa minna alles süs,
kui see seik oli parandatud deval-
^ veerimisega.":;/'
R. Jalakas arvab süski, et konjunktuuri
langus tuleb Rootsüe liiga
yara. Rootsi tööstus pole jõudnud
endale miöelda rasvakihti koguda,
et edukalt madallcönjunktuu-rile
vastu panna; Ettevõtted on fi-hantsüiselt
nõrgad, need finantsid
langesid 1977. a. väga madalale ja
pole hüüd veelgi tõusöud tavalisele
mädalkonjunktuuri tasemele. Pä-duse
vastu ja selle ärahoidmine
läks riigile väga kalliks/ Valitsus
ei teostanud ka vajalikku devalveerimist,
oodates sellega Uiga
kaua. Väga heal aastal 1079 maksti
tööstustele 13 müjardi Rootsi
krooni toetust! Ka Rootsi välisbi-lanss
on nõrk, puudujääk 10^15
miljardit: krooni.
Puudutades Rootsi välisvõlga,
märgib R. Jalakas, et see on ikka
veel üsna väike võrrelöes Norraga.
Muidugi laenab Norra selleks,
et õli toota, Rootsi laenab selleks,
et õli osta. .
Rootsi võlg on umbes viiendik
Soome või Taani võlast.
Nii on Rootsi finantsUiselt veel
küllalt tugev.^:^^^^;;:j •
tJheks küsimuseks on, kuidas on
töcstusei ja avaliku sektori suhted?
Siin vastab R, Jalakas, et lühikese
kahjulik. Eksport langeb, mille
tõttu välisbüahss on katastroofiliselt
halvenenud. Mädalkonjunktuuri
tulles ipeaks kiiresti devalveeri
ma, mis tähendab inflatsiooni tõusu
13---15%-le.:'
R. Jalakas Usub siiski, et Rootsi
tööstuse aktsiad tõusevad endisele
tasemele. Eelmine krüs umbes
1930-ndal aastal lõi Rootsi aktsiaturu
rööpast välja kahekskümneks
aastaks, Krüs 1974—76 oli umbes
pool eelmisest krüsist. Uus hooaeg
võiks tulla umbes kümne^aasta pärast.-
Lõpuks küsib vestle j a Arvo ä-gi,
kas dollar võiks tõusta endisele
tasemele?
rast sõda pole Rootsi tööstus kuna- aja jooksul on 30.000 töölist sürdu-gi
läinud madalkonjunktuurilevas- nud avaliku sektori teenistusse.
B. Jalakas ei usu, et dollar tõu
seks endisele tasemele, aga umbes
aasta pärast on see tõenäoliselt
kõrgem kui praegu, kuna
dollar on praegu Umselt liiga alla
hinnatud/
Ja kuna Rootsis on aktuaalseks
tuumaenergia kasutamise poolt
või vastu küsimus, süs ütleb ta, et
tuumajõudu on toodetud jüle 15 aasta
ja seni pole üski inimene selle
tõttu surma saanud. Samal • ajal
saavad tuhanded surma lennukite
se
boikoteerimise vastu on ka Ühendriikide
Olümpiakomitee president
Robert J . Kane ja olümpiakomitee
täidesaatev direktor Don Miller.
Nü-siis —^ lääne sporditegelased
arvavad, et sporti ei tohi ära segada
politikaga! Mis sellest kui N.
Lüdu punaarmee Afganistani mägedes
naisi ja lapsi maha kõmmutab
ja nende eluasenieid hävitab
-4 meie teeme ausat sporti ja
paneme venelastegta rinnad kokku
Moskva staadionU ja TaUiniaa
laheL' .
Kuid selle spordi ja poUitika jutuga
ei ole kõik kõige paremas
korras. Olümpiamängudel oh tehtud
polutikat 1936. aasta olümpia,
mängudest alates j a eriti sellest
ajast peale, mil raudeesrüdetagu-sed
riihvad eesotsas venelastega
olümpiamängudest osa hakkasid
võtma. N. Ludule on olümpiamängud
alati olnud suureks polütUi-seks
propagandavahendiks, kuiia
mängudel võidetud medalid peavad
näitama^ et kommunistliku
rezhümi all üleskasvanud noor on
kehalistelt võimetelt tugevam ja
vastupidavani kui kapitalistlike
riigi noored. Ja kuidas on lood
LõunarAafrikaga ja Taiwaniga,
kes poliitüistel põhjustel mängudelt
eemale on lülitatud?!
Vahas Kreekas olid olümpiamängud
niivõrd pühalikuks sündmuseks,
et selleks ajaks lõpetati
kõik tülid ja võitlused. Ja moodsate
olümpiamängude rajaja Pier-re
Goubertm üritas nende mängudega
rahu Ja sõpruse süvendamist
kogu maailma homse vahel. Kahtlemata
oleme jõudnud punktini,
kus läänemaailm peaks N. Ludule
B80. aasta olümpiamängudest loobumisega
deklareerima, et vaba
mäaüma noorus ei saa võistelda
selle rezhümi poolt korraldatud
olümpiai, kelle eesmärgiks ön
oma naabrite orja,stamine ja oma
maailniavallutamise plaanide teostamine.
On saabunud aeg, kus lää-nerügid
oma taandumöisel on
jõudnud viimase piiritulbani ja
olümpiast loobumine oleks €Sit.
suureks löögiks venelaste moraalile
Ja prestiizhile.,,
tu nii eeldustega. Rootsi välisbüarisiie on see väga Ja autode läbi (Järg lk; 3)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 10, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-01-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800110 |
Description
| Title | 1980-01-10-02 |
| OCR text | vmA "E^TLMm adjapto®!, 10. jaanuaril 1 « — m i i i ^ y , toüaay 10, Nr. 3 . < n T n r T i m ' i i H i v i M i i w nv O/Ü Vaba Eestlane, m TmxmMk St ® POSTIAABRE^: P.O. Bos ^ , Stn. C, Toronto 3, Oat » 3M7 TELEFONID: tdmetus 364-7521, talitus (telllmis(M,kudutus8d, TELL $21.-^ ^ A D väijas|Kiol Itoad^^ veerandaastas ^tpostigä ÜSÄrs: aastss ^/polaastas $3^ iöemere-maadesse::, ,aast«s $72y--v c. ~ üksi PybMied by Free Estonian BjblisherLtd.^ 135 TeeumsÄ Torojsto 3, Oat. M6J 2H2 Lpnemaallmä riigimehedy polü-tnkiid Ja poliitilised yaatiejad seisavad suure mõistatuse ees: Millest m see tingitud, et M. Iii' ÄfgamstanI okupeerimisega da oma 'koostöölisi valiekordi. lää* aerükidegä. Ja asuda uuesti kiitma sõja teele? Mis on kogu Afgamsta-ni vallutamisoperatsiooni õige tagapõhi Ja miks riskeerivad venelased rikkuda selle seiklusega oma Iseniseiä baid vahekordi kolmanda maailma riikidega? l a lõpuks — kas ei kujune Afganistani partisanidega sõdimine raskel maastikul venelastele sama ohtlikuks nagiüi Ühendriikidele kujunesid võitlused Vietnpmis,.mis lõppesid ameeriklaste taandumisega Ja võidu loovutamisega kommunistidele? Näib, pi teooriaid Jä eriarvamlsi M. Liidu järjekordse vallutamisoperatsiooni hindamisel on mitmesuguseid Ja need on iiksteisest sageli väga erinevad Ja suurelt lahknmi Mevad. On neid kommentaatoreic Ja välispoliitiliste vaatlejatena Mnnätnd mehi, kes ütlevad, et siin oa lihtsalt tegemist venelaste ette vaatusoperatsiooniga oma piiride Ja oma Julgeoleku kaitseks. Maini takse, et venelased teevad Afganis-jfeani enne y,yaikseks" kui sealsed mässumeeleolud Ja vastupanulüku mise ideed Jõuaksid N . l i i d u lõu laosades elavate mnhamediusulis te Juurde. Ön aga ka neid, kes Mn Eas venelased mängu i i e ? Praegu on seda raske kuna paljud sündmuste mõjutavad tegurid on veel välja kujunemisel. Kahtlemata on need väga optimistlikud Ja ebareaalsed mõtted kui mõnelt poolt arvatakse, et N Lüt satub Afganistanis samasuguste suurte raskuste ette nagu ameeriklased Vietnamis. Venelaste operatsioon on kahtlemata palju paremini Ja põhjalikumalt ettevalmistatud Ja Moskva viib oma plaanid läbi palju hoolimatult Ja resoluutsemalt kui seda söandasid teha ameeriklased. Kuigi Afga-nistani" maastik on mägine, ei paku paljad mäeküljed Ja lausikmaad afganistani vabadusvõitlejatele sellist vairju nagu Vietnami dzhüngüd ning vene lennuvägi oma soomustatud helikopteritega võib Mgatis-tani partisanidele tekitada suuri kaotusi, ühtlasi ei tule Kremli Kanada päriämendi Juures puudub ametlik komitee Nõuk. Ludus toimuvate Mmõigustie miste Jälgimiseks Ja kmdlaks tegemiseks. Sellise organi Järele oh olnud pidev vajadus, eriti aga Helsingi konverentsi idee tekkimisest alates. Mõte on leidnud toetamist mitmete senaatorite Ja rahvasaadikute poolt kuid on puudunud küllaldane huvi selle rakendamiseks. Komitee vajadust on pidevalt rõ-hutahüd ka ikestatud rahvaste esmdajad Ja on töötanud selles suunas. Järjekordselt on see akuutseks kttJUncMd eeldeva Madriidi konverentšii^^^^ - Hiljuti parlamendliku umbusalduse ohvriks langenud Joe Clark'i valitsuse seisukohad jäid selle lühikese valitsemisaja tõttu lähemalt ja mis selletõttu äratas tõsist tähelepanu ning huvi mi Lääne- Euroopas kui ka Ühendriikides. Komitee uurimismaterjalid, mis võimudega Ja kommunistliku doktrimigä. Arvatakse, et komitee aruandest ollakse iseäranis huvitatud Was-selgitamata. Konservatiivide valit-peamiselt koosnevad tunnistajate hingtonis, kuna president . Carter susäratas siiski aga mõnesuguseid seletustest, ulatuvad 1050 lehefcül- on süüdistanud M Liitu lootusi pärast seda kut Välisiriinis-1 jeni. Siia juurde ei ole lisatud kin- inimõiguste rikkumises nii N. L i i ga Bitavad, et Afganistan! vallutamine Ja N. Liidu iilemvõimu alla painu taEöline ön Kremlile prestiizMküi museks, kiina oli selge, et afganis-tanlased ei talunud neile kohalike kommunistide poolt venelaste abil Ja toetusel pealesurutud kõmmu-listlikku riigikorda Ja ähvardasid selle kukutada. Kommunistlikku rezhiimi oli võimeline päästma ainult N. Ludu punaarmee ning sellele anti^Kremlist käsküle püri tun-plaanitsejatel arvestada sisepoliitik aryamisteiga ega opositsiooni-mis Vietnami sõja ajal Jane Ja teiste temataoliste Was-i valitsuse vastu suunatud näol võttis vaatamata OJDia traagilistele toonidele sageli otse naeril väärse lm|u. Mis puutub president CafterS vastuabinõude rakendamisesse, siis tundub, et Moskva ei ärvesta- M d selliste rangete sammudega , , nagu teravüja eksporm keehistamf. 1 t e r F l o r a McDonald välispoliitilises kõnes nud inimõiguste rikkumisi teravamalt kui tema eelkäijad. .Komitee küsimuses on aga Austraalia parlament jõudnud kaugemale ette Ja Jääb vaid loota, et antud eeküjn on nakkav ja aluseks samasugusteks sammudeks. Kanadas. ,/ . • Hiljuti Austraalias lõppenud parlamentlik uurimine inimõigu^- rikkumise kohta Nõuk. Liidus äratas ülemaailmset tähelepanu. Parlamendi allkomitee, mis koosnes valis- ja kaitsekomiteede liikmetest, senaator Wheeldoni eesistumisel, kuulas.ära enam kui kolmekümne tunnistaja seletused. Osa küsitlemisi toimus avalikult kuid osa korraldati mitmesugustel oli mitmes nistelülekuulamistel kogutud se-hukkamõist- letused, mis arvatakse oma alla võtvat samapalju rearuumi. Tunnistajaid oli saabunud Austraaliasse mitmetest fülemeremaa-dest. Nendelt kogutud andmed sisaldavad üksikasjalikku informatsiooni riouk. võimude poolt toimepandud tägakiusamiste, arreteerimiste ja brutaalse kohtlemise kohta nõukogude vanglates, sunnitöö laagrites ning psühhiaatrilistes Juurdlus on olnud seUe algusest peale pinnaks silma nõukogude Võidus endas kui ka selle poolt okupeeritud aladel. Garter olevat isegi kaalunud Moskva mõjutamiseks majanduslike sanktsioonide; rakendamist. N. Liit peab Austraalia parlamentlikku uurimist tema siseasjadesse segamiseks. j^ahvaesindusliku komitee tööl on kahtlemata rohkem tähtsust ja kaalu kui mõne eraorganisatsiooni algatusel, nagu Sahharovi komisjoni j.t. poolt korraldatud uurimis-tulemustel. Eesti Keskorganisatsioonidele pn Kommentaarid Läänemaailmas on suureks prob-lemikSi kuidas reageerida Nõnko-^ gude Liidu vägivallategudele Afganistanis ja demonstreerida nii venelastea, kui ka n.n. kolmandale maaibnale, et lääneriigid on ikka veel elus Ja terved ning tahavad ka veel maailmaasjades kaasa rääkida. See ei ole pärast pikka uinakut kerge ülesanne, kuid Ameoika Ühendriigid on sün lõpuks Juhtimise enda Olgadele võtnud ning president Carter on tulnud välja terve rea ettepanekutega ja praktiliste aktsioonidega Moskva härradele varvastele astu? misfeks. Kõrvuti koos teiste survevahenditega on esÜe kerkinud ka kavatsus 1980. aasta suvel Moskvas kavatsevatest olümpiamängudest loobumiseks, millele vihjas ka president Carter möödunud nädalal töhnimud televisioonikõnes, kus ta tegi teatavaks oma vastuabinõud Kremli juhtkonnale surve avaldamiseks. Pärast presidendi sõnavõttu on olümpiamängudest loobumine elavalt kõne all olnud fiüi sünsel mandril kui ka Euroopas NATO liitlaste hulgas kuid paraku arvavad paljud läänemaaU-ma Juhtivad sporditegelased, et olümpiamängudest ei tohi loobuda, kuna see tähendaks lõppu sellele suurele rahvusvahelisele traditsioonilisele spordispektäaklile. M i ütleb Rahvusvahelise Olümpiakomitee esimees lord Killanin, et olümpiamängud on rahvusvahelised atleetide vahelised võistlused Ja poliitilised motüvid ei tohiks takistada nende vahelist jõukatsumist. Briti Olümpiaühmgu esimees Sir Denis Follows ütleb kategoorüiselt, et Briti võistleb Moskva ol^piamängudel nagu ta ön seda teinud kõigil teistel olümpiamängudel. Itaalia Olümpiakomitee president Franco Carraro ennustab Moskva olümpia boiko-teeriinisega lõppu olümpiamängudele ning Lääne-Saksamaa parlamendi spordikoniitee esimees Hans Evers arvab koguni, et boikoteerimine võib kaasa tuua diplomaatiliste sidemete katkestami- N. Luduga. Olümpiamängude Kuid on ka neid kainema pilguga vaatlejaid, kellede teooriate kohaselt Afganistani vallutamine kujutab endast ühte sammu edasi N. Liidu maailmavallntamisplaanide teostamisel. Sealjuures on seUel operatsioonil veel erakordne tähtsus Araabia poolsaare ümberpüra-raisel, mis on eriti oluline maailma suurimate õlivarude vallutamiseks". Afgänistanlslt võivad venelased läbi Pakistani Araabia mereni välja tungida Ja oma laevastikule Pakistani ranniku! tugipunktid rajada. Vümane arvamine tundub palju tõenäolisemana Ja sellele annavad kinnituse N. Liidu senised väUuta-misoperatsioonid. Nü ei ole Kuubal, Angoolas, Etioopias Ja Lõuna-leemenis tegemist N. Liidu Julgeolekut kindlustavate sõjaliste ette-väatusabmõudega vaid puhtakuju-liste imperialistlike manipulatsioo-laidega N. Lüdu mõjuvõimsuse suurendamiseks, kogu õlirikka Araabia poolsaare oma kontrolli alla pakutamiseks ning lõpuks lääneriikide täielikuks põlvili srann- . miseks. ' • le, krediitide kärpimine, tehnoloogia külmutamine Jne. Kuid Moskva tiimeb läänemaailma psühholoogiat Ja mineviku kogemused 01 talle tõestanud, et Ungari Ja Tšheb-hoslovakkia okupeerimisel tõsteti läänemaailmas palju kisa, kuid villa oli vähe. Sama olukord võib ka nüüd korduda Ja nagu kõnelevad viimased teated on Ühendriikide farmerid CarterUe vihased, et nad ei teen! teraviljamüügiga N. Lütu suuri summasid ning nende vastupanu kooriga on liitunud ka terve rida Ühendrükide presidendikandidaate, kelledele farmerite hääled on ilmselt tähtsamad kui vajalik ühendriikide praegune Jõuline po^ lutika N. Lüdu edasitungi pidurdamisel, ühtlasi arvestavad venelased ka Lääne-Euroopa kõlkuva hoiakuga, kuna seal on hirm venelase ees suur j a järelandmise mõtted palju sügavamad^ kui vastupa nu mõtted. Nü onüldiselt teada, et Lääne-Saksamaa ,on alati olnud palju suurem detente poliitika pooldaja kui Ameerika Ühendriigid. Kõigi nende edasl-tagasi kalkulatsioonide j a mõlgutuste Juures jääb Kremli kohale šüsld hõljuma üks suur murepöv— ühendriikide ja Hiina tihe sõjaline koostöö N . Liidu edasitungi piiramiseks. Af-ganistam okupeerimine annab sellele koostööle erakorraliselt uue ja tugeva süsti Ja venelastel tuleb tõsiselt mõtlema hakata — mis juhtub siis kui lüna sajad miljonid saavad endile ameeriklastelt Allkomitee töötas 1977. a. sep tembris Vastu võetud juhtnööride alusel. Asetleidnud uurimine oli esmakordne ja omataoline mis Mä-nes on parlamendi algatusel läbiviidud mudele. Komitee tegevuse kohta on sellega ^ t u d m'õjuv relv -ja neüe N. Liidu saatkonna poolt esinetud | jääb vaid ülesandeks kirjastatud mitmel korral protestidega. Samuti on selle tegevus leidnud teravat kommenteerimist nõukogude teadeteagentuuride bülletäänides. Tunnistajate hulgas on olnud intellektuaale ja usulisi juhte. Need on olnud pärit kas Nõukogude L u dust või selle poolt okupeeritud riikidest ja aladelt. Enamus on isiklikult kannatanud vaadete erinevuse tõttu valitsus-andmeid ja materjale kui ka nende saamise käiku ja tingimusi tutvustada parlamendi liikmeüe ja inimõiguste eest võitlevatele organisatsioonidele. Ka igale üksikule kesknõukogu liikmele pakub see materjal võimalust individuaalse vabadus-võitlusliku töö edukaks Jätkamiseks. h. KOOBAS STOKHpLM (EPL) — Aastavahetusel majanduslikult Ja polütiliselt ebastabiilses õhkkoimas,pöör- Stokholmis ilmuv „Eesti Päevaleht" informatsiooniks majandusteadlase Rudolf Jalaka poole. Küsimusele, mUline on teadlase prognoos 1980-nda aasta kohta, ütles ta, et maailmamajandus on olnud kaunis tugev paar aastat, kuid nüüd näib, et konjunktuur on hakanud halvenema. See algab Ameerika Ühendriikides, kus esimesed tundemärgid on Juba näha. Euroopas toimub see areng pisut M - Jem. L.-Saksamaa, Norra ja Jaapan on veel väga heas olukorras, aga pikapeale Järgnevad needki ül-disele/ arenguIe.V''• ; ^ R. Jalakas mainib, et konjunk- Iseloomustades Rootsi riigi ma-tuur Icõigub pidevalt umbes viie- j janduse olukorda, ütleb R. Jala-aastaste perioodide kaupa. Madal-! kas, et Rootsi riigimajandüs on konjunktuuri aeg on niiöelda käes. ^pankrotis. Eelarve puudujääk on . , , ; \, ^ aastas 50-^60 müjärdi krooni (ca ^Tapsustades küsimust otse Eoot- 20 miljardi dollarit). Kodanlik väsi k(^ta, ütleb ta,^t Rootsi majan-dusel on praegu hea hoog sees ja tõenäoliselt on selle olukord ka K.Ä. ©'Laupäeval, 30. novembril avati Stdkholmis Eesti Ma-ja näituseruumides Eesti Kultuuri- Koondise poolt korraldatud Karin Luftsu värvilise graafika näitus apvuka publiku osavõftul/ Kokku oli välja pandud 27 teost erinevates tes tehnikates. Pärast ametlikku avamist ipidas Karin Luts ettekande, rääkides oba õpingutest ja loomingust graafikuna ja tutvustas graafilisi tehnikaid ning prob 1980-ndal aastal rahuldav. Rootsi majanduslik tõus algas kaks-ja-pool aastat hüjem kui teistes maades. Rootsi tõstis, oma palku lüga palju, lüga kallid kaubad polnud müüdavad. Rootsi sai iflldise tõusuga kaasa minna alles süs, kui see seik oli parandatud deval- ^ veerimisega.":;/' R. Jalakas arvab süski, et konjunktuuri langus tuleb Rootsüe liiga yara. Rootsi tööstus pole jõudnud endale miöelda rasvakihti koguda, et edukalt madallcönjunktuu-rile vastu panna; Ettevõtted on fi-hantsüiselt nõrgad, need finantsid langesid 1977. a. väga madalale ja pole hüüd veelgi tõusöud tavalisele mädalkonjunktuuri tasemele. Pä-duse vastu ja selle ärahoidmine läks riigile väga kalliks/ Valitsus ei teostanud ka vajalikku devalveerimist, oodates sellega Uiga kaua. Väga heal aastal 1079 maksti tööstustele 13 müjardi Rootsi krooni toetust! Ka Rootsi välisbi-lanss on nõrk, puudujääk 10^15 miljardit: krooni. Puudutades Rootsi välisvõlga, märgib R. Jalakas, et see on ikka veel üsna väike võrrelöes Norraga. Muidugi laenab Norra selleks, et õli toota, Rootsi laenab selleks, et õli osta. . Rootsi võlg on umbes viiendik Soome või Taani võlast. Nii on Rootsi finantsUiselt veel küllalt tugev.^:^^^^;;:j • tJheks küsimuseks on, kuidas on töcstusei ja avaliku sektori suhted? Siin vastab R, Jalakas, et lühikese kahjulik. Eksport langeb, mille tõttu välisbüahss on katastroofiliselt halvenenud. Mädalkonjunktuuri tulles ipeaks kiiresti devalveeri ma, mis tähendab inflatsiooni tõusu 13---15%-le.:' R. Jalakas Usub siiski, et Rootsi tööstuse aktsiad tõusevad endisele tasemele. Eelmine krüs umbes 1930-ndal aastal lõi Rootsi aktsiaturu rööpast välja kahekskümneks aastaks, Krüs 1974—76 oli umbes pool eelmisest krüsist. Uus hooaeg võiks tulla umbes kümne^aasta pärast.- Lõpuks küsib vestle j a Arvo ä-gi, kas dollar võiks tõusta endisele tasemele? rast sõda pole Rootsi tööstus kuna- aja jooksul on 30.000 töölist sürdu-gi läinud madalkonjunktuurilevas- nud avaliku sektori teenistusse. B. Jalakas ei usu, et dollar tõu seks endisele tasemele, aga umbes aasta pärast on see tõenäoliselt kõrgem kui praegu, kuna dollar on praegu Umselt liiga alla hinnatud/ Ja kuna Rootsis on aktuaalseks tuumaenergia kasutamise poolt või vastu küsimus, süs ütleb ta, et tuumajõudu on toodetud jüle 15 aasta ja seni pole üski inimene selle tõttu surma saanud. Samal • ajal saavad tuhanded surma lennukite se boikoteerimise vastu on ka Ühendriikide Olümpiakomitee president Robert J . Kane ja olümpiakomitee täidesaatev direktor Don Miller. Nü-siis —^ lääne sporditegelased arvavad, et sporti ei tohi ära segada politikaga! Mis sellest kui N. Lüdu punaarmee Afganistani mägedes naisi ja lapsi maha kõmmutab ja nende eluasenieid hävitab -4 meie teeme ausat sporti ja paneme venelastegta rinnad kokku Moskva staadionU ja TaUiniaa laheL' . Kuid selle spordi ja poUitika jutuga ei ole kõik kõige paremas korras. Olümpiamängudel oh tehtud polutikat 1936. aasta olümpia, mängudest alates j a eriti sellest ajast peale, mil raudeesrüdetagu-sed riihvad eesotsas venelastega olümpiamängudest osa hakkasid võtma. N. Ludule on olümpiamängud alati olnud suureks polütUi-seks propagandavahendiks, kuiia mängudel võidetud medalid peavad näitama^ et kommunistliku rezhümi all üleskasvanud noor on kehalistelt võimetelt tugevam ja vastupidavani kui kapitalistlike riigi noored. Ja kuidas on lood LõunarAafrikaga ja Taiwaniga, kes poliitüistel põhjustel mängudelt eemale on lülitatud?! Vahas Kreekas olid olümpiamängud niivõrd pühalikuks sündmuseks, et selleks ajaks lõpetati kõik tülid ja võitlused. Ja moodsate olümpiamängude rajaja Pier-re Goubertm üritas nende mängudega rahu Ja sõpruse süvendamist kogu maailma homse vahel. Kahtlemata oleme jõudnud punktini, kus läänemaailm peaks N. Ludule B80. aasta olümpiamängudest loobumisega deklareerima, et vaba mäaüma noorus ei saa võistelda selle rezhümi poolt korraldatud olümpiai, kelle eesmärgiks ön oma naabrite orja,stamine ja oma maailniavallutamise plaanide teostamine. On saabunud aeg, kus lää-nerügid oma taandumöisel on jõudnud viimase piiritulbani ja olümpiast loobumine oleks €Sit. suureks löögiks venelaste moraalile Ja prestiizhile.,, tu nii eeldustega. Rootsi välisbüarisiie on see väga Ja autode läbi (Järg lk; 3) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-01-10-02
