Vaba eestlane , July 11, 1985

              aattUUBBOaCC:
Neljapäeval, 11. Juuiü 1985— T&uEsday, July 11,1985
• o a a a a a a i B v a a i s a i i i i n a n a a B a a a a v a i a a a a B i i i D a i i D a o a a a a a i B n o a o a o B a a a a a a a a a oe
o
22. juuöil loimuš Trentoni ligi­dal
asuval Robert ja Mai Kreemi
Oma saarel Võidupüha ja jaani-l^
eva pühitsemine. Rahvast oli
Gornwaliist,^ Kmgstonist ja Toron-
: tpst, kes lahke pererahva vastuvõ­tul
ja võõrustamisel tundsid end
nagu kodus, pidid isegi pererahvast
hoiatama ja manitsema j et nadki
end kodus tunneksid, ega mitte ei
oleks j>idevalt tegevad külaliste
toitmisega. Ka olid Uad vahnista-nud
keelekasteks saaremaa õlu lin­nastest
ja humalaist.
Küll oli häid lauluinimesi ja teh­ti
ka vägevat laulu. Kui pealelõu­nat
hakkas vihma sadama, siis tehti
saun tuliseks ja seda said särutada,
kes aga soovis.
Äga ega see toaru olatiiirie po^
nud ainult saarlaste koguiiemine,
kuigi igaüks, on keksinud, et Saare-maa
on see kõige tähtsam maa.
Aga Mdlane taas Mvat^;^^^^^^^ ........ ... , -t j
kambas. Pde kiili p i n a mehe viisi EestllaagTlkula elanikud ÖE^^^to^
oma valla mees, aga lööb saarlas­etele
silmad ette. perenaine Mai on
hoopis tartlane. Kuid: rahvast oli
Tallinnast ja mujalt.^^^^^^^^^^
Vihmasaju ajad; tehti
suures toas. Ed. Kreem: män^^
öraä suurt akordioni, bajaani kräu^
nutassõruläne. See kestis tundide _
viisi. Erich Roodus korraldas^^^
ja pani raiivale särtsji juurde.
LILL
O
Juba paar aastaidimmet ta- gi pähe öm võtnud, siis ei jõua
asi kinkis keegi Arukeste Anni- seda mõtet ühe mehe piiratud
le pisikese laiade lehtedega po- tahtejõud j a nääpsuke aru mit-tilille,
mis jõudsasti kasvama te kõigutada ja seda teadis Au-hakkas.
Nimi öeldi ka, aga lille- gust ise kõige kindlamini. Tuli
toojale suures tänuütlemise ohi- vaid oodata asjade käiku,
nas ei jäänud see Ännikesele pä- Annike oleks selle plaani ise ja
ris täpselt meelde, aga umbes omal jõulgi korda ajanud, aga
nagu Diefenbachia see ©li ja ei jõudnud üksipäini lülepotti
nõnda see jäigi. tõsta ja nõnda asuti siis ühiselt
Kuidas seda nime õigekeelselt Diefenit aeda toimetama,
kirjutada, sedagi Annike ei tead- „Pagana Bachia", porises Au-nud,
aga arvas, et esimene pool gust jällegi Ja haaras lillepoti
on kindlasti Kanada kuulsa po- sülle.
lütiku nime järgi ja teine pool „Ma aitan, hoian Diefenit üle-lähedane
Saksa heliloojale, nii vait varre otsasti et ta ei mur-et
nimi oli vägev igati.
Lille kastmisel või muidu ju­tuajamisel
(mtüdügi te teate, et
duks!" lubas alandlikult Annike
ja ühisel jÕul asuti süs tegutse­ma.
August kandis lillepotti ja
^etamise
toaliUedega tuleb nende hmge- Annike toetas lillevart, vÕi õigu-elu
arendamiseks. ka. kõnelda) poolest rippus selle küljes bale-nimetas
Annike oma lille Diefen rimi kombel aegajalt varbaid
ja August omakorda pahandas maha ulatades.
L i l l sai koha aeda päikesepais­telisse
paika ukse kõrvale. Maja
seina tuli taguda mitu naela ja
Diefenbachia nööri abu nende
vahele siduda, et ta ümber ei
ketuld. Selles hnr^uses on mipalju . ^ ^««g j « ' ^ " ^ ^^
asju, mis: a j a l o ^ nime BUng^W SOpu
yäärib. ^[õigepealt kiviviske masin, ^ damatu, teise
Ms ön võimas relv, Seal on ka tei­si
huvitavaid asjii. Kreemil on
kunstimeelt, ^Mgasfest, soos ja
jamböreel
aja ja külaliste arv
osavõtul oli kaks esöiärki: 1. elaäakaasa
tutyustada Eestit
eesmärkidest on selge ja vaiel-mülist
vÄtust'
jälle Bachiaga, kui see kuskU
jalgu jäi või kui ta ise muidu
tujust ära oli. Nü sai ühest pi­kast
nimest koguni kaks ja lü­hemat.
Diefenbachia kasvas suureks ja kukuks,
laiaks, aga kõige hullem oli see, Väike dramaatiline arusaa-et
alumised lehed loopis ta ära, matus tekkis sellest, kui August
pikkuselt kasvas laeni ja oleks pooltäis lillepotti kiihvlitäie mul-laestki
läbi kasvanud. Selle vii- da samast aiapeenralt juurde
o
o
a
n
D
O
n
D
n
D
D
B
D
D
n
D
D
•
O
B '
11
D
B
B
n .
m
m
X
•
9
a
o
n
a
B
II
B
0
a
a
a
a
a
a
. a
a
a
a.
a
a
mase võimaluse vältimiseks lõi­kas
Annike süs lille ladvaotsa
maha, pani selle mõneks ajaks
veeämbrisse ja sedasi tulid Die-viskas
ja Annike selles vihma­ussi
märkas. Ja jälle kiljatas
Annike:
„Halästus, mis sa nüüd tegid!
metsas kasvanud puust on tehtud
mees ja koer. ICreeniide isa oli
Skautlus ei ole tänapäeval mitte
enam; populaarne masšiorganisätsi-
. , ^ . , i . . ^« iriis ta oli kahe maailmasõja
- f ^ ? f^? ' ^^^^^^^^^ jõukuse tõi^
oskus j a bidliMcusparit. - laagri- ja sporditarvete iiingin^^^^
Kõigile jaanipäevapidustusest lahutuse mitmekülgsus j a kättesaa-osavõtjaile
oli see õhtu linnuses da^^us ea kutsu enairi poisse massi-meeldepäv^
Sü^ liselt skaüüusesse. Kõik© s k a ^
• • koostasid dr. VeUo Soote ja airlh.;
^ Peeter Sepp ,^do you 'know
v.Estoma?*^ .• . ^ - - v '"^^
Voldikus oli rahulÜcult ja asjali­kult
tutvustatud Eestit, eestlasi ja
Eesti tänapäeva just sellises vor­mis,
kuidas see sobib slkiäudilaag-risse.
E K N andis skautidele selle
.nmg koige iopuks andis kolmes
keeles eesti saunalaulu „Ants oli
aus saunamees". Sauna-voldik anti
nendele, kes sauna tülid vaatama.
Kes aga telk-saunas käisid, need
said saunamehe poolt allakirjutatud
jsaüna-tunnistuse", et nad on ga­ranteeritult
kehaliselt ja vaimselt
fenbachia varrele uued juured See peab olema poest ostetud
alla. See sai suuremasse potti Memuld, mis on puhastatud,
istutatud ja kasvamine äigas kuumendatud, väetatud, sõelu-maast
madalast uuesti. tud, vahustatud ja nõnda edasi!
Nü oli süs Annike aastate väi- Aiamullal on ju ussid sees, ise
tel oma Diefenit Juba mitmed ma nägin! No kuidas me nüüd
korrad sedasi ümber istutanud selle Diefeni talveks uuesti tup-
Ja seda tulnuks teha tänavu jäi- pa saame vüa, vaata, siis on
Md on ^täimlM
bert l&eeiml^;ji^ba palju a ^ ^ ilma et selleks oleks vaja ^.^v^^^^ io r m n ^ w ^ t ^ iuhul -kogu näda^^
toimunud vastuvõtu eest.
A. S.
IllllUiilHlHiniHlillillHIIillllililililililllllüill^^
Torontos ja
MNOPIHNSÄLÜ
Real Elatate Bröker
vaja
kuuluda organlsatsioom ja alluda
' sdle distsipliinüe.Skauthise vähese­le
populaarsusele on kaasa aidanud
igasugused; distsiplineerimata liiku­mised
^ hipid, sõja-, militarismi-jä
korravaštased grupid, kes skaut­luses
näevad patriotismi^ riigitruu­dust
ja isikule suunatud survet.
Skaüdi hüüdriimi Kanadas on „sis-s
i " vorstikene, tähendusega
memmepoeg ja paipoisu.
Kanada ajakirjandus
skautlusele vähe tähelepanu osutab,
on skaudiliikumine siiski tugeval ja
kindlal jalal
ja voldikut trükiti 12.000 eksemp- Juhul kogu nädala,
lari. : Eesti tutvustajaks d i ka laagri
Teine vold^, mille triikikulüd vükingiiaeva^värav, miüele suuliste
kattis Toronto Eesti Ü h i s p a n k , l i s a t i ajaloolisi
kuulus laagris püstitatud telk-säu- fakte Eesti viikingiaj asi ja muist-na
juurde j a tutvustas eelkõige ing­lise
ja prantsuse keeltesse adoptee­ritud'
soome-eesti sõna „saün, sau­na'^
ning seletas selle tagapõhja.
Voldik soovitas kasutusele võtta
uusi saiinäsõnu, mida põle võimalik see käib nii skaudipoiste' kui täis-tõlkida:
keris, leil, lava, y kasvanud külaliste kohta.
nende tähendust ; ; EeiiiM) Jõe
terve maja sellest usse täis
ja Augusti jutt, et vihmauss ei
hakka mitte majja poegi tooma,
ei leevendanud Annikese tur­sest
vabadusvõitlusest.
puri meelitas eesti
palju Idilalisi.
Nende huvi voldikute ja suulise
teabe järgi oli elav ja siiras ning
REAL ESTÄTE LTD., R E A L T OR
isiiHiituiiUHHnniiiiiiiiiniiiiiiiniinilii
8iiiiiiuuiiiiiniiiiiiiiiiuiiiiiii!iiiiiiniiiiiiniiiii!iiiiiiiiisi!>
F^cway Bakek'!^^^ to nüüö
saatvat ka BROABYIEW D E I i -
€AlTSSBa>Pi äil^ 141 I M o r t l i
Ave.
ütelda, eit; Kanada, skautlu-.
sesse kuulub põhimõttelik, pat­riootiline
ja distsipliini armastav
moonis. Selles vaimus kasvavad
noored on ka. täiskasvanutena
ühiskondlikult ja poliitiliselt ak.
tiivsemad kui nende distsiplinee-^
127 Manville Rd. Unit 14
ii»iHiii»iiiiiiiiniHiiiiiiiiiiiniiii!iiiiiiiiiiiiiini{ii!!Jii^
Eesti Kunstnike Lüdu senine esi-
Eesti kultuuriministeerium jagas mees Ilmar Torn läks pensiomle jä
teartrialaseid aastapreemiaid 1984.ä. vabastati ametist. Uueks esime-teatejtöö
eest Laureaatideks on
rimata vastasTOÄu%ü^i^ viibis ka N. M d u
gesti oletada, et tänastes Kanada " ^ ^ ^ " ^ ^ ^ S ^ ^ " Vüjandi Braa- Kunstnike Ludu juhatuse sefä:etfc
mateatris, Arvo HaUik osa eest A.
Dudarovi^,,õhtus^* ja 0. Kooli näi-deÄs
^äe", E ^ ^ i ramialaevastiku uus ah^
mõlemad ;Draamteatris,:^^H^^
Raamat osa eest R . W a ^ ^ müe mahuli 230 reisijat ja 36 sõ^
Need on immesed, kellele on.suu-^ m^^^
natud Eesti tutvustamine ja vä^
propraganda, mida me Kanadas Lauks nukuteatri lavastuse ,,Ro-teeme.
v meo ja J u l i a " ja ,,Priidu viiuli
kujunduse eest. Kaarel Ird
skaudilaagrites ja skaudiliikumi­ses
viibivad tulevased Kanada
peaministrid, vaÜtsuse liikmed,
sõjajõudude juhtkond ja iÜu&?
köndiikud võtmeinimesed.
R . : s a M B ,
vaUk eopodpa
emistet
me
>MST. W . l
Dandas'e mlmw.
m 535-6252
fHied j a parandamine»
Eoistnate parandamiuea
Ealimiieii 492
Metro licence 2422
Nooruse ~^äudi^^ :wnduri= kahe teatrialase raamatu eest.'
eas on noored vastuvõtlikud igasu­gusele
huvitavale infole, nende õig- ^
lustunne on teravam kui täiskasva^
nutel ja nad reageerivad elavamalt.
Nii on nendele suunatud Eesti tut-vustamme,
Eesti eluõiguse rõhuta­mine
ja Eestüe sõprade võitmine
tegelikult külv põllule, kus see vü-ja
kannab tulevikus, kui skaudi-poistest
on saanud Kanada elu võt-memehed.
See õigustab Eesti tut­vustamiseks
tehtud kulutusi ja
meie poiste ,saadikud p%püks-
•tes";aktsiooBi.:
Skautlik kasvatus ei. luba orga­nisatsiooni
raamides. teha polÜtüist
propagandat. Vabalt arenev noor
pea^b kord ise leidma oma maaü-fflavaatelise
suuna.
Eesti tutvtistaiiuneCJ'85-s toi­mus
kahel viisil,
pi^alike materjalidena olid väl­ja
jagamiseks Ikaks voldikut ing­lise
ja prantsuse keelesiPeaväl-ja-
andeks oli E K N % bro^hüür
nmille ,9.:
legi, kui ei taha, et ta laest lau­sa
läbi pressib.
,,Las kasvab veel", otsustas
Annike seekordselt ja Diefen­bachia
tõsteti hämarasse nurka ba südant sugugi,
teise korruse trepiplatvormüe Lõpuks sai Augus jutu teisale
nii, et ta võiks seekordselt koi- pöörata ja asjad koi^da sellega,
manda korruse laeni välja kas- et nimetas: •
vada ja sedasi kaks korda e n d i - „ N p tööd sai nüüd küll teh-sest
pikemaks saaks. tud kõvasti. Täna sa võid kmd-
Seal see Diefen siis seisis, lasti 100 kalorit rohkem süüa,"
Trepp küUalt lai> ei ta tülitanud ja tegi siis kärmesti lahti karbi
kedagi. head shokoladi, miUest ligemale
Ühel vaiksel õhtusel sööma- poole Annike raske tööpäeva tä-ajal,
kui Annike oma Augustüe histamiseks kohe hingetaha pa-kõike
head- paremat ette oli ni. ~
ladunud, kuuldus ülevalt äkitselt DiefenbacMa on nüüd Arukes-salapärane
kopsatus. te suvesoojas aias.
Annike tõttas vaatama, kilja- Kui vümati Annikest nägin,
tas süs südantlõhestavalt ja hüü- tundus, et tal oli midagi süda-dis
ahastades:„Heldus, August, meL Üsna varsti ta alustaski:
tule appi! Diefen kukkus tre- „Ei tea, mis selle Diefen^
pist a l l a ! " bachiaga teha, lüga suur ja tü-
„Pagana Bachia", pomises likas. Nii palju aastaid teda
August ja tõttas hädalisele appi. peetud ja hoitud, südametunnis-
Eks oligi pikaksveninud l i l l kas- tus ei luba ära visata, müüa või
vanud kaldu valguse suunas, pi- kinkida, või kes teda tahakski,
kapeale tasakaalu kaotanud ja Kuule, sa lase. jutt linna peal
„ nüüd siis latv ees tõesti trepist l a h t i t e a d , nü
. l alla kukkunud. Mulda j a prahti ja saladuse katte all — et meie
Tallinna sadamas kinnitas otsad i kogu maailm täis. inaja juures seal j a seal oh aia-
S Kui Annike seda juhtunut tükk nurgas hooletusse jäetud lill, et
3 aega järelemõelnud ja nagu ta ehk keegi tahab. Kui see süs on
S ise väitis — „seedmud o l i " , võt- võetud, kadunud või varastatud,
S tis ta seda asja Augustile ette siis nagu omal kergem, ei ole
• kanda j a seletas nii: süüd huige peal, et annad oma
g „Tead, see on selge märk lille hoole alt ära. Egas kadumise
• psühholoogiast. Vaata nüüd, kui- või varguse vastu ju keegi ei
n das tä märku andis, et ei taha saa
I siin pimedas nurgas konutada. Kui soovite — suurima sala-
S Diefen tahab välja, tahab duse katte aU võite saada Ahni-l
aeda!" kes© aadressi.
t Kui nüüd Anmke omale mida- i
paremaks teenindamiseks Rohukü-la-
Heltermaa liinil. Reisijate käsu­tuses
on uuel praamü avar salong,
sajakohaline restoran-bäar ja müü-
Praam hakkavat ühen-ama
juha enne 1. maid.
D
D
B
B .
a
D
D
0
a
0
0
0
o
n
• '
0 .
O
n
D
D
D
• '
D
0
a
0 •
D
D
B
0
D.
0
D
D
B
B
X
a
a
0
a
a
a
u
•a
B
a •
D
D
D
O
B
B.
B
n
D
B
B
B
B
' B '
' B
a
• ,
: i l
a.
. tl
D
a
a
B,
0
o
0
a .
a
o
a
0
0
a
a
0
a
0
o
o
D
D
D
D
O;'
0
o o o Q a e a a a a o a a q i a B Q a B a B a a B a a a a a a t B a B B B D a i i B B a D a a a a a a a B a i i n n o a n a B a n o a a a a i i a B B B ^ aD
Moskva vanglad
tulvri joodikuist
Moskva — Kuu aega pärast l^an-ge
alkoholikasutamise keelu kehti­ma
panekut on Moskva vanglad
Uus tornaacld Torofit©
lähistel
Möödunud laupäeval tegi tomaa-do
jäUe hävitustööd Toronto naa­berlinnas
Mississaugas, tekitades
«.iijoni Ulata
J keraanffiat, laudu, raimspärase^^
esemeid jä palju muiid.
Burk'sFÄ, Ont POA iCÖ — TeL (705) 382-2026
aaaax
duse kohaselt on viinapoed avatud
kella 2—7 p.l. Inimesed, kes töö
ajal joovad, saavad rangete karis­tuste
osaliseks. Politsei vedas ares­timajja
rohkem joobnuid kui ku­nagi
enne, kuni pobiud enam ruumi
nende vastuvõtmiseks.
Knahitamine
ses, kuid inimestega mingeid õn­netusi
ei olnud.
Süiidmusfe kalender
®3.—10. angBsthil loekäärnl Spoff-diJaager
85.