1977-11-01-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
^ ^ ^ ^ ^^^^^^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^ ^^ ^^ ^^ 1^; , 1. novembril, im - 'Tuesday, November 1, 1977 mti'iiiiT'i!aBenB3ffCgg>'-''' i f M U i ' i i ' U i i « » ' , > i » i , . M , i . i i w i H . i T i i , i i i . . . i , . . i , i t . i w t n im Nr. 80 VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA VÄUAÄNBJA: O/Ü Vaba Eestlane^ 135 Tecumseth J I PEATOIMETAJA: Kari Ä^^ TOIMETAJA: Hannes Oja POSTIAADRESS: P.O. Bos 70, Stn. C, Toronto 3, Ont.M6^ 3M7 TELEFÖim): toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 364-7675 - TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.~> poolaastas $16.- ja veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas $48.—, poolaastas $25.50 ja veerandaastas $13.50. TELLBÖSHINNÄD väljaspool Kanadat: aastas $32.—, poolaastas $17.- ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-s: aastas $53.--, poolaastas $27,50 ja veerandaastas $15.—^ LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62.—/ ; $31.50 ja veerandaastas $16.50 • ' 35 Ei IST©liiÄN^ Fublished by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecismseth St., Toronto i i Ont. M6J 2H2 Belgradis toimuva Euroopa jul-geoJekukonverentsi nii-ütelda re-vkeerimiskonverentsil on nüüd töö ja tegevus iile vüdud komis> jonidesse, kuid Belgradist saabunud napisõnalise informatsiooni põhjal võib otsustada» et asjad ei arene kaugeltki nii sujuvalt nagu lääneriikides enne konvierentsi algust arvati. Inimõiguste rakendamise küsimus, mida mitme iäanerügi esindajad lubasid Belgradis üles võtta ja N. Liidult ja teistelt kommunistlikkudelt riikidelt aru pärida selle probleemi iabendamiseks astutud sammude kohta, ei ole kübetki kohalt nihkunud ning yehelased ja teised raudeesrüdetagaused rahvad manipuleerivad osavalt komisjonides, et amtada kõiki teisi küsimusi kuid lülitada konverentsi päevakorrast välja inimõiguste prol3leemi«i Belgradi informatsiooni põhjal 011 konverentsU töö alanud sõja-iise ja poliitilise detene ning majandusliku koostöö arendamise komisjonides, kuid sellevastu ei ole kolmandas komisjonis, mis pidi arutama inimõiguste rakendamist ja inimlikke kontaktide loomist läbi raudeesriide, töö seni et ta kuidagi vedu võtnud. Vene delegatsiooni esindaja Vorontsov tegi ettepaneku,' et konverents peakiš tegelema peamiselt selliste probleemidega, nagu seda on transport, energia ja keskkond, iijüs olevat olulise tähtsusega Neljapäeval,, 20.-oktoobril algas õppetöö Toronto ülikoolis eesti keele kursusel edasijõudnuile,' mis toimub möödunud aasta eeskujul. Eui eelmisel aastal oli osavõtjaid 11, siis tänavu on registreeritud ,17 (lubatudüleniinääraks on 18). Pildil esimene Victoria CoUegel ruumes, - seisab prof..Vello:Salo. . , : . • V '' • Foto: Ao Loo^ guste küsimuse väga domineerivalt esUe, saates isegi isikliku idr ja nõukogude tähtsamale dissidendile Andrei Sahharovlle ja võttes Venemaalt välja saMetud dissidendi Bukovski Valges Majas vastu. Nendel sammudel oli üldiselt julgustav mõju N. Xüdu ja •: teiste • : raudeesrüdetaguste inimõiguste eest võitlejatele, mida kinnitasid ka vastavad inimõiguste nõudmise deklaratsioonid Tshehhoslovakkias ja Kumeenias. Kahjuks tõnibUs Garter oma esialgsest agressiivsest ja mõjuvast hoiakust väiis- ja sisepoliitilistel kaalutlustel ning N. Lüdu julitide ja tjhendi-iikide detente poUitika pooldajate survel peatselt tagasi. Viimasel ajal on la inimõiguste küsimust konmiunist-likkudes riikides ainult põgusalt puudutanud hing tunneb rohkem huvi Lõuna-Äafrika rassiküsimus-te kui inimkannatuste vastu N. Liidus ja teistes raudeesriideta-gustes riikides. Kommunistlikkudest riikidest saadud andmete põhjal on sealsed inimõiguste eest võitlejad väga pettunud Car-teri poliitiliast, kuna Garter andis valjude pasunahelidega märku, alustab suurt aktsiooni Tema Majesteedi MUningaimä Eüzabeth II külaskäigu puhul Kanadasse võttis Ontario EtiiiMse ühingu juhatus oma 13. oktoobril 1977 toimunud koosolekul vastu järgmise deklaratsiooini: „Juba kaua aega enne Kaksik- N. Liidu ja teiste kommunistlike riikide juhid kmnitavad pidevalt kui õnnelikult elavad inimesed „punases Paradiisis", kuid nad ei suuda seletada, miks kommunistlikkude rczhnmide elanikud nii palju alkoholi tarvitavad. On see tingitud alkohoolsete jookide ^m• gešt kättesaadavusest? Või nende odavusest? Või on siin koguni tegemist psühholoogiliste probleemi- Sega, kuna elu nõukogude korra all on nii sünge, kurb ja väljavaateta, et inimestel ei jää muud üle kui meeleheitest lihtsalt klaasi tõsta?: üks lääneriikide sotsioloog, kei-le! oli hiljuti võimalus külastada N. Liitu ja Ida-Euroopa raudees-riidetaguseid riike, kinnitas, et läänemaaUmas ei tarvitata kusagil nii palju alkohoolseid jooke kui kommunistlikkudes viikides, eriü N. Liidus, Tshehhoslovakkias, Poo las ja Ungaris. Tshehhosiovak]da.s ja (Ungaris on viimasel ajal alkohoolsed Joogid keelustatud etteyõ tete sööklates ja kohvikutes ning mõlemad riigid on andnud väijy uusi seadusi alkoholismi pidurdamiseks. Poolas pidas partei peasekretär Edwad Gierek hiljuti kiine, milles ta hoiatas elanikkonda liigse alkoholi tarvitamise eest mainides, fet joovastavate jookide' tarvitamisega kaasuvad sellised väärnähted nagii korruptsioon, rii-i varanduste raiskamine ja vargused. kõikidele riikidele. Teda toetasid raudeesriidetagused riigid ja ilmselt oh ka osa lääneriike selle poolt, kuna nad kardavad venelastega kokkupõrkeid inimõjguö-te esiplaanile tõstmisel. Ühendriikide peadelegaat Belgradis Arthur Goldberg oh oma seisukohtades kõikunud üles ja alla. Ühest küljest on ta rõhutanud, et konverents peaks panema suurt rõhku inimõiguste küsimuse käsitamisele kuid teisest küljest on ta raudeesriidetaguste riikide kritiseerimisel olnud väga üldsõnaline ja tagasihoidlik, tõstes küU esile Helsingi kokkulepete rikkumisi, kuid jättes delikaatselt ja tagasihoidlikult nünetama-ta need riigid, kes on süüdi inimõiguste piiramises ja vägistaiiii- /ses..'' ' ••• • I Ühendriikide ja teiste läänerii- -kide sordiini- alla surutud esinemine on suurelt osalt tingitud president Carteri kõikuvast hoiakust inimõiguste küshnuste käsitamisel. See ebakindel hoiak ei I ole oma mõju avaldanud mitte ainult Belgradis vaid ka N. Liidu ' ja teiste raudeesriidetaguste F E - kide dissidentide ridades, kes arvavad, et neid on teataval mpral . • petetud.. President: Carter" tõstis • Valgesse- Majja .asumisel, iniii^õi-inimõiguste jalule seadmiseks kuid peagi selgus, et kogu see aktsioon jäi ainult pasunaheliks. Mainitakse, et see meenutab 1956. aastat, kus ÄJiieerika Hääl julgustas ja tiivustas Ungari vabadusvõitlejaid edasi võitlema, kuid ei liigutanud nende abistamiseks sõrmegi.... Raudeesriidetagwised dissiden did on veendunud, et Ühendrngid jä teised lääneriigid saaksid avaldada kommunistlikkudele riikidele majanduslikkude vahendite rakendamisel tugevat ja mõjuvõimsat sui^vet. kuid selle asemel on venelastele ja teistele kommu-nistlilckudele rahvastele jagatud heldel käel krediite, mis nüüd on paisunud juba 40 miljardi dollarile, milliste tohutute summade tagasisaamise võimalus ha,kkab tegema läänemaailma pankuritele juba muret. „Teie lähete oma ahnusest välja suurtele teenimisvõimalustele, kuid kommunistlikkudele riikidele antud dollarid, margid ja frangid on küuöd, mis hävitavad inimõigused Ida-Euroopäs," mainis sarkastiliselt üks rumeenlane. Ja see oleks suureks kaotuseks kogu inimkonnale, kui vaba maailma rahvad eesotsas Ühendriikidega Belgradis samas vaimus oma polütikat ajavad, tehes suuri järelandmisi kommunistlikkudele riikidele, hävitades sellega kõigi allälieidetud rahvaste lootusesädemed. keelsuse ja Kaksikkultuürt Kuningliku Komisjoni rakendamist oli etnilise pressi üheks eesmärgiks Kanada ühtsuse viljelemine'/, märkis 1970. aastal riigisekretariaadi sideohvitser G. P. Allen oma rapordis Qttawasse. : Kanada etniJiine ajakirjandus on tegelikult mitme aastakümne kestel mitte ainult kaasa aidanud immigrantide sisseelamisele Kanadas vaid on ohuid tõsiselt huvitatud kanada yäljaarendamisest Kanada rahva ja territooriumi tervikluse vainius. Immigrantide arvu suurenemisega laienesid etniliste ajalehtede ja ig^- rioodiliste publikatsioonide tegevusväli ja kohustused ning etnilisele ajakirjandusele tekkisid. iiued hõudmised. Kanada lihtsus ja Kanada identsus, mida on sepistatud üle saja aasta, ön olnud etnilise ajakirjanduse tegevuse uuteks eesmärkidd^s. Etnilise ajakirjanduse esmdajad on Ottawas pidevalt alla kriipsutanud, et riigi juhid ei ole alati arvestanud Kanada muutuva palgega niog et etno-kültuurilisi gruppe ei ole küsitud ja neid ei ole aktsepteeritud Kanada ühtsuse tugevnda-misöks Kanada elus proportsionaalse osa mänj - Etnüised ajalehed, väljaarvatud üksikud kommunismi pooldavad publikatsioonid, on alati pooldanud Kanadat. Nad bn taotlenud Kanada ühtsuse säilitamist ning on lisanud värvi seliele mitmepalgelisusele, mis eksisteerib selle ühtsuse raa- ISfeid etnilise ajakirjanduse seisukohti väljendati selgelt ja detailselt Kanada Etnilise Pressi Föderatsiooni läkituses, mis esitati Kaksikkeelsuse ja Kaksikkultuuri Kuninglikiüe Komisjonile. Mde igapäevaseks tarbesõnaks on vün^asel ajal saanud mõiste j,külamängud". Sellest on palju räägüid, tehakse kavasici„killa- ' mängude" korraldamiseks, kujun-dataitee „kiMamängude" sisu, kuid nii mõnigi on küsinud, et mis need „kil]amängud" õieti M kuna , ei üheski eesti entsüklopeedias (ei iseseisvusaegses ega hilisemas), ei sõnaraamatuis (Müügi väikeses, „Gigekeelsuse Sõnaraamatus" ega selle uustrükis, ega ka mitte Saa-reste „Eesti keele mõistelises sõnaraamatus") pole sellist sõna olemas. Ön olemas küll sõna killa-voor ja killas aga see on mõistes „nende või teiste kallas", s.o. tä hendusega hulgas, ka kambas. Kas on kedagi kes on teadlik kust see sõna on tuhiud, mis meüe igapäevaseks mõisteks tehtud ja Lisaks sellele rõhutasid š^da seisukohta 1969. aastal peaminister Pierre Elliott Trudeaule ka Kanada Etnilise Pressi Föderatsiooni ja Ontario Ühingu esmäa-kes iihtlasi väitsid, et need etnilised grupid, keUede eest kõnelevad etnilised ajalehed, ei soovi olla „quantite negligeable" kui arutatakse üldrahvusliku tähtsusega probleeme. Delegatsioon ^kriipsutas ka alla,' et etno-kuituuriliste gruppide sotsiaalset struktuuri ja hariduslikku taset võib võrrelda Kanada rajanud gruppide tasemega niiig selles ei ole mingit kahtlust, et etnilised ginipid on küpsed jä valmis võtma koos teiste kanadalastega vastu tust Kanada kultuurüise, majandusliku ja poliitilise, elu edasiseks väljaarendamiseks. Etnilisele ajakirjandusele on see juba ammu selge ohiud, et Kanada on astunud sotsiaalsete muudatuste ajastusse ^ ning et tema konstitutsionaalset struktuuri ja ühtsust ei taheta Kui praegune ki^iis ohustab Kanada ühtsust tõsisemalt kui kunagi varem minevilcüs, siis ei ole see etnüisele pressile üllatuseks ning etmline ajakirjandus ei saa - jääda ükskõikseks kui Kanadat ähvardab lõhestumine. Meie pooldame nii nagu meie pooldasime seda minevikus, et Quebeci küsimus lahendatakse õiglaselt demokraatliku protsessi abü ühtse Kanada raamistikus. Paljude Kanada etniliste gruppide liikmed on saabunud Kanadasse riikidest, mis lagunesid seetõttu, et valitsevad enamused ei osutanud küllaldast huvi sisemiste pingete vastu või katsusid rahulpiematute rahvusgruppide probleeme lahendada liiga hilja. Meie usume, et Kanada prantslas-^ te õigustatud nõudmiste lahendamine oli ja on praegu võimalik Kanada konföderatsiooni raamides, kuna meie oleme täielikult veendunud, et põhiseaduses tehtavad muudatused võimaldavad garantüde andmist Quebeci provintsis ärganud rahvuslikule liiku- • misele ning kindlustada prantsuse keelt kõnelevatele kodanikkudele õigused vaba kultuurilise, majandusliku ja sotsiaalse elu arendami seks. koondama oma jõud ja tõestama, et igale kanadalasele on kindlusta^ tud õiglus, vabadus ja võrdsed õigused ning võimalused vaatamata ta rahvuslikule päritolule, emakeelele ja kultuunüisele tagapõhjale. - Etniline ajakirjandus võib palju kaasa aidata Kanada ühtsuse sepistamiseks. Ta reageerib alati positiivselt kui kõne alla tuleb Kana^ da ühtsus ja terviklus. Etnilise pressi hoiak minevikiis annab sellest kinnituse, Etmline ajakirjandus teeb seda vaatamata faktile, et etnilistest gruppidest mindi jällegi mööda kui föderaalvalitsus nimetas Kanada ühtsuse säilitamiseks eriülesannetega Task Force'i. ^ Üks kolmandik; Kanada elanikkonnast ei ole esindatud selles orgamsatsioönis, mis tegeleb sellise tähtsa pi-oblee-miga nagu seda on. Kanada ühtsus ja tervikkis. Komliiunistlikud rugid on olnud väga kiiitilised läänemaailma suhtes ning on esile tõstnud seal esineva uimastusrohtude laial dase tarvitamise, kuid nad pole ku nagi jidgenud avalikult analüüsiiJa oma alkoholismi probleeme ja sel le põhjusi. Uimastusrohtude tarvi tamine aetakse kapitalistliku süsteemi süüks, kuid nende süüdistuste puhul tekib paratamatult küsimus — kelle süüks tuleb ajada alkoholiga liialdamine raudeesrii-detagustes rükides? Meie ei las»' vist palju märgist mööda kui viii-dainp, et joomise Ja joodikute probleieniid N. Liidus ja teistes kommunistlikkudes riikides on tiu- , gitud sealsetest viletsatelt korterioludest, lootusetust tuleviluist ja hallilt igapäevasest elust, ku:V es sära juhtegi rõõmukiüt. Ja mei'| võime juba ettekujutada, kui suureks kujuneks kommunistlikus maailmas teiste uiniastusainete ji? -rohtude tarvitamine kui need oleksid sama vabalt saadaval kui lää- Olen lugenud ajakirjanduses sageli kunstnike intervjuusid, milledes mainitakse, et eesti ühiskonnas puudub praegu permanentne riiüügikoM eesti kunsti j a eesti maalikimstnike tööde müümiseks. Torontos , tegutseb Meie ei usu, et kogu see probleem on ainult majandusliku iseloomuga ning et lahendus peitub ainult majanduslikus sektoris. Kui seda arvatakse, siis võib sellest järeldada, et poliitikutel Ja meedial* kes taotleb lahendust sellel alusel, puuduvad teadmised rahvusiikkudest liikumistest. Rahvuslikud liikumised - baseeruvad emotsioonidel, idealistlikel unistusil ja aspiratsioonidel,: rahvusliku uhkiise haavumisel või vi-havimmal, miUe põhjuseks on olnud minevikus toimunud reaalsed ja ebareaalsed pahandused. Eah-vuslased ei karda ähvardusi, mis vihjavad majanduslikkudele katastroofidele pärast iseseisvuse saavutamist. Meie arvates peaksid kõik kana-dälased koos töötama põhiseaduse ümber töötamiseks, prantsuse ja ingMse keelt kõnelevate kanadalas-te vahel valitseva õhkkonna inuut-miseks ning vastastikiise respekti ja arusaamise ülesnäitamiseks Kanada prantslaste kaebuste ja soovide suhtes. müle päritolu vüakse sajandite taha? Ehk on süs kergem ka mõi&. tele sisu anda kui teatakse mis see Kanadaühtsus on selleks mga tõsine küsimus, et seda jätta ainult polütikute lahendad^. / Kirjanikud, kunstnikud, muusikud ja tavalised kodanikud üle 60 kunstigalerii, kes k:õi*k taotlevad kunstnike tööde vahendamist, kuid kui (mõnda kunstnikku pole sellesse galeriisse aktsepteeritud, siis jäävad tema või-mailused oma -tööde tutvustamiseks väga väikeseks. Võiks ütelda, et ^kujutav kunst põeb praegu läbi suunt kiiisi ja ainult siis kui kunstnik on mõnevõrra erinev ja isikupärasem, on tal võimalusi kunstigaleriidesse pääsemiseks. Aüiijl.t üksikutel eesti päritoluga, kunstnikel on avanenud võimalusi esineda oma loominguga tuntumates gaJeriides. Nende hulka ikuuluvad " esinemisaastate järjekorras Joann Saarniit, Os-wald Timmas, Andres Kingissepp, Ruth Tulvüig ja mõned teised. Galeriide kaudu avaneb kunstni-kele küll klientuur, kuid see on ainult osaliselt itee tasandajaks kunstniku loomingu tutvustamisel.- Arvustused^ei mõjuta enamikel juhtudel ostjaid, kuna mime-sed (teevad oma hinnangu oma isiklike tunnete põhjal. Kuna Eesti Kunstimuuseumi mõte jääb kõigi eelduste koheselt kauemaks ajaks lauasahtlisse, süs .on Toronto maalikunstoikel Võimalik oima töid eesti ühiskonnale esmajoones esitada sellistes kohtades nagu Eesti Maja, Tartu Gollege, ja Peetri kiriku' sel ts-kondlikud ruumid. Neiide ruumide ütinltoiad on soodsad kuigi j valgustus jätab: alati soovida. Xiitunud. Rahvaste ^ Organisatsioi»-, uis räägitakse praegu palju sellest, milliseid surveabinõusid tarvituse le võtta Lõuna-Aafrika vabariigi vastu, et sealt välja juurida vtÜH-tegemist valgete ja mustade vahel ning luua aluseid võimu üleandmiseks valgetelt mustadele. Räilgi-takse väga kaugeleulatuvatest abinõudest ja isegi majanduslike sanktsflooriide (larvitamisest, mis peab sealsete buuride vaiitsuse lõ puks põlvili suruma. Sanktsiooni dega on päri ka Ameerika Ühendriikide peadelegaat Liitunud Ilal» vaste Organisatsioonis ning tõe näolistlt nõustub nendega ka prc sident Garter. • - . ' . Need nõudmised ja sanktsioonide ähvardused Lõuna-Aafrika vastu tõstavad^ eriti reljeefselt esU« maailmaorganisatsiooni baõiglus« ja ükskõiksuse N. Liidu ülemvõi mu alla ja satelliitriikide staatust' raamidesse painutatud rahvaste suhtes. Miks Liitunud Rahvaste Organisatsioonis leitakse, et Lõuna- Aafrikas tehakse sealsele pärisrah vale ülekohut, kuid ülekohtule j näidata sõrmega Eestis |a teistes N. Lüdu iilemvõimu alla painutanud riikides? Miks inimõiguste küsimusele tähelepanu juhtimme N. Liidus on teise riigi sisemistesse asjadesse sekkumine kuid teiste riikide ettekirjutisi Lõuna-Aafrika valitsusele võetakse kui pärisrahva õiguste jaluleseadmise aktsiooni? Selline topeltstandard ou jubw liävitanud Liitumid Rahvaste Organisatsiooni prestiizhi ja kahtlemata on paljud praegused maaÜ-maprobleemid, segadused ja terroristide aktsioonid tingitud lääne riikide ja maailmaorganisatsioonj kahepaiksest ja moraalitust män-gust. • . Nr. 80 5. ja ö| A. Mae. L()ND( iiis ilmul graph" I^EN-klull .sest prei daando, NõukoguJ kutsutud jäänud lil ku.s küsi) janike Pl ne. Seni jüäiuid s< ha, et Eel leb sel jil Seni oi( gevamakj uaJilse P' ge ja Pa sef ,Ioste »'t Josefl PEN eks on LilüuJ luid vasal te. mis oi klubide iiSsatsiooil tidoli kel ta WUlml Oras, EdI Erik Tlio venelastel eesti PEl TubH VANCOl päeval Va) likul tsorf vande llf dajat-revi| eastlaiiuia I eestlased saavutust] õpingute^ alles süsi .sirgunud gute käi'\ dajana nij <;nei'giat kuuludes Liit Lää] 'Kcsti-rootl ne 011 jun juhtinud,il kohaliku tööd. Aleksil ukraii meisti Yalel il Book Rc . kunstinäil Tüiizdovs lik ulcraij dosl. Nähtus J iiöküljeiliij (luktsioori saab. Ka j 7-^]x3hökül| . ja j^i kui] nit: peal] dovsky -| Artist*'.' raina \^\ J narrib oksisteait: on oma, ukraüaa. .n imetan u| ajaJ. lät^üj kunia, kij !:uiristnilc]| •MailoVichil iia.. Vene! tud jubii Gogol. J. Hnl 1915 . vk .Lvivis lcl,j õppis UI • latoti^-i-ij aialx,^ tJi] • "loo(inu.sta| stiiü ortc puugravi :kmstni|'.i| viisi omal mist liht.j listeslilltl A. Ran oo3;iLkaJjt ma)ailirna\ kumstitei sees võre ga ikiijutil
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , November 1, 1977 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1977-11-01 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e771101 |
Description
Title | 1977-11-01-02 |
OCR text | ^ ^ ^ ^ ^^^^^^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^ ^^ ^^ ^^ 1^; , 1. novembril, im - 'Tuesday, November 1, 1977 mti'iiiiT'i!aBenB3ffCgg>'-''' i f M U i ' i i ' U i i « » ' , > i » i , . M , i . i i w i H . i T i i , i i i . . . i , . . i , i t . i w t n im Nr. 80 VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA VÄUAÄNBJA: O/Ü Vaba Eestlane^ 135 Tecumseth J I PEATOIMETAJA: Kari Ä^^ TOIMETAJA: Hannes Oja POSTIAADRESS: P.O. Bos 70, Stn. C, Toronto 3, Ont.M6^ 3M7 TELEFÖim): toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 364-7675 - TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.~> poolaastas $16.- ja veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas $48.—, poolaastas $25.50 ja veerandaastas $13.50. TELLBÖSHINNÄD väljaspool Kanadat: aastas $32.—, poolaastas $17.- ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-s: aastas $53.--, poolaastas $27,50 ja veerandaastas $15.—^ LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62.—/ ; $31.50 ja veerandaastas $16.50 • ' 35 Ei IST©liiÄN^ Fublished by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecismseth St., Toronto i i Ont. M6J 2H2 Belgradis toimuva Euroopa jul-geoJekukonverentsi nii-ütelda re-vkeerimiskonverentsil on nüüd töö ja tegevus iile vüdud komis> jonidesse, kuid Belgradist saabunud napisõnalise informatsiooni põhjal võib otsustada» et asjad ei arene kaugeltki nii sujuvalt nagu lääneriikides enne konvierentsi algust arvati. Inimõiguste rakendamise küsimus, mida mitme iäanerügi esindajad lubasid Belgradis üles võtta ja N. Liidult ja teistelt kommunistlikkudelt riikidelt aru pärida selle probleemi iabendamiseks astutud sammude kohta, ei ole kübetki kohalt nihkunud ning yehelased ja teised raudeesrüdetagaused rahvad manipuleerivad osavalt komisjonides, et amtada kõiki teisi küsimusi kuid lülitada konverentsi päevakorrast välja inimõiguste prol3leemi«i Belgradi informatsiooni põhjal 011 konverentsU töö alanud sõja-iise ja poliitilise detene ning majandusliku koostöö arendamise komisjonides, kuid sellevastu ei ole kolmandas komisjonis, mis pidi arutama inimõiguste rakendamist ja inimlikke kontaktide loomist läbi raudeesriide, töö seni et ta kuidagi vedu võtnud. Vene delegatsiooni esindaja Vorontsov tegi ettepaneku,' et konverents peakiš tegelema peamiselt selliste probleemidega, nagu seda on transport, energia ja keskkond, iijüs olevat olulise tähtsusega Neljapäeval,, 20.-oktoobril algas õppetöö Toronto ülikoolis eesti keele kursusel edasijõudnuile,' mis toimub möödunud aasta eeskujul. Eui eelmisel aastal oli osavõtjaid 11, siis tänavu on registreeritud ,17 (lubatudüleniinääraks on 18). Pildil esimene Victoria CoUegel ruumes, - seisab prof..Vello:Salo. . , : . • V '' • Foto: Ao Loo^ guste küsimuse väga domineerivalt esUe, saates isegi isikliku idr ja nõukogude tähtsamale dissidendile Andrei Sahharovlle ja võttes Venemaalt välja saMetud dissidendi Bukovski Valges Majas vastu. Nendel sammudel oli üldiselt julgustav mõju N. Xüdu ja •: teiste • : raudeesrüdetaguste inimõiguste eest võitlejatele, mida kinnitasid ka vastavad inimõiguste nõudmise deklaratsioonid Tshehhoslovakkias ja Kumeenias. Kahjuks tõnibUs Garter oma esialgsest agressiivsest ja mõjuvast hoiakust väiis- ja sisepoliitilistel kaalutlustel ning N. Lüdu julitide ja tjhendi-iikide detente poUitika pooldajate survel peatselt tagasi. Viimasel ajal on la inimõiguste küsimust konmiunist-likkudes riikides ainult põgusalt puudutanud hing tunneb rohkem huvi Lõuna-Äafrika rassiküsimus-te kui inimkannatuste vastu N. Liidus ja teistes raudeesriideta-gustes riikides. Kommunistlikkudest riikidest saadud andmete põhjal on sealsed inimõiguste eest võitlejad väga pettunud Car-teri poliitiliast, kuna Garter andis valjude pasunahelidega märku, alustab suurt aktsiooni Tema Majesteedi MUningaimä Eüzabeth II külaskäigu puhul Kanadasse võttis Ontario EtiiiMse ühingu juhatus oma 13. oktoobril 1977 toimunud koosolekul vastu järgmise deklaratsiooini: „Juba kaua aega enne Kaksik- N. Liidu ja teiste kommunistlike riikide juhid kmnitavad pidevalt kui õnnelikult elavad inimesed „punases Paradiisis", kuid nad ei suuda seletada, miks kommunistlikkude rczhnmide elanikud nii palju alkoholi tarvitavad. On see tingitud alkohoolsete jookide ^m• gešt kättesaadavusest? Või nende odavusest? Või on siin koguni tegemist psühholoogiliste probleemi- Sega, kuna elu nõukogude korra all on nii sünge, kurb ja väljavaateta, et inimestel ei jää muud üle kui meeleheitest lihtsalt klaasi tõsta?: üks lääneriikide sotsioloog, kei-le! oli hiljuti võimalus külastada N. Liitu ja Ida-Euroopa raudees-riidetaguseid riike, kinnitas, et läänemaaUmas ei tarvitata kusagil nii palju alkohoolseid jooke kui kommunistlikkudes viikides, eriü N. Liidus, Tshehhoslovakkias, Poo las ja Ungaris. Tshehhosiovak]da.s ja (Ungaris on viimasel ajal alkohoolsed Joogid keelustatud etteyõ tete sööklates ja kohvikutes ning mõlemad riigid on andnud väijy uusi seadusi alkoholismi pidurdamiseks. Poolas pidas partei peasekretär Edwad Gierek hiljuti kiine, milles ta hoiatas elanikkonda liigse alkoholi tarvitamise eest mainides, fet joovastavate jookide' tarvitamisega kaasuvad sellised väärnähted nagii korruptsioon, rii-i varanduste raiskamine ja vargused. kõikidele riikidele. Teda toetasid raudeesriidetagused riigid ja ilmselt oh ka osa lääneriike selle poolt, kuna nad kardavad venelastega kokkupõrkeid inimõjguö-te esiplaanile tõstmisel. Ühendriikide peadelegaat Belgradis Arthur Goldberg oh oma seisukohtades kõikunud üles ja alla. Ühest küljest on ta rõhutanud, et konverents peaks panema suurt rõhku inimõiguste küsimuse käsitamisele kuid teisest küljest on ta raudeesriidetaguste riikide kritiseerimisel olnud väga üldsõnaline ja tagasihoidlik, tõstes küU esile Helsingi kokkulepete rikkumisi, kuid jättes delikaatselt ja tagasihoidlikult nünetama-ta need riigid, kes on süüdi inimõiguste piiramises ja vägistaiiii- /ses..'' ' ••• • I Ühendriikide ja teiste läänerii- -kide sordiini- alla surutud esinemine on suurelt osalt tingitud president Carteri kõikuvast hoiakust inimõiguste küshnuste käsitamisel. See ebakindel hoiak ei I ole oma mõju avaldanud mitte ainult Belgradis vaid ka N. Liidu ' ja teiste raudeesriidetaguste F E - kide dissidentide ridades, kes arvavad, et neid on teataval mpral . • petetud.. President: Carter" tõstis • Valgesse- Majja .asumisel, iniii^õi-inimõiguste jalule seadmiseks kuid peagi selgus, et kogu see aktsioon jäi ainult pasunaheliks. Mainitakse, et see meenutab 1956. aastat, kus ÄJiieerika Hääl julgustas ja tiivustas Ungari vabadusvõitlejaid edasi võitlema, kuid ei liigutanud nende abistamiseks sõrmegi.... Raudeesriidetagwised dissiden did on veendunud, et Ühendrngid jä teised lääneriigid saaksid avaldada kommunistlikkudele riikidele majanduslikkude vahendite rakendamisel tugevat ja mõjuvõimsat sui^vet. kuid selle asemel on venelastele ja teistele kommu-nistlilckudele rahvastele jagatud heldel käel krediite, mis nüüd on paisunud juba 40 miljardi dollarile, milliste tohutute summade tagasisaamise võimalus ha,kkab tegema läänemaailma pankuritele juba muret. „Teie lähete oma ahnusest välja suurtele teenimisvõimalustele, kuid kommunistlikkudele riikidele antud dollarid, margid ja frangid on küuöd, mis hävitavad inimõigused Ida-Euroopäs," mainis sarkastiliselt üks rumeenlane. Ja see oleks suureks kaotuseks kogu inimkonnale, kui vaba maailma rahvad eesotsas Ühendriikidega Belgradis samas vaimus oma polütikat ajavad, tehes suuri järelandmisi kommunistlikkudele riikidele, hävitades sellega kõigi allälieidetud rahvaste lootusesädemed. keelsuse ja Kaksikkultuürt Kuningliku Komisjoni rakendamist oli etnilise pressi üheks eesmärgiks Kanada ühtsuse viljelemine'/, märkis 1970. aastal riigisekretariaadi sideohvitser G. P. Allen oma rapordis Qttawasse. : Kanada etniJiine ajakirjandus on tegelikult mitme aastakümne kestel mitte ainult kaasa aidanud immigrantide sisseelamisele Kanadas vaid on ohuid tõsiselt huvitatud kanada yäljaarendamisest Kanada rahva ja territooriumi tervikluse vainius. Immigrantide arvu suurenemisega laienesid etniliste ajalehtede ja ig^- rioodiliste publikatsioonide tegevusväli ja kohustused ning etnilisele ajakirjandusele tekkisid. iiued hõudmised. Kanada lihtsus ja Kanada identsus, mida on sepistatud üle saja aasta, ön olnud etnilise ajakirjanduse tegevuse uuteks eesmärkidd^s. Etnilise ajakirjanduse esmdajad on Ottawas pidevalt alla kriipsutanud, et riigi juhid ei ole alati arvestanud Kanada muutuva palgega niog et etno-kültuurilisi gruppe ei ole küsitud ja neid ei ole aktsepteeritud Kanada ühtsuse tugevnda-misöks Kanada elus proportsionaalse osa mänj - Etnüised ajalehed, väljaarvatud üksikud kommunismi pooldavad publikatsioonid, on alati pooldanud Kanadat. Nad bn taotlenud Kanada ühtsuse säilitamist ning on lisanud värvi seliele mitmepalgelisusele, mis eksisteerib selle ühtsuse raa- ISfeid etnilise ajakirjanduse seisukohti väljendati selgelt ja detailselt Kanada Etnilise Pressi Föderatsiooni läkituses, mis esitati Kaksikkeelsuse ja Kaksikkultuuri Kuninglikiüe Komisjonile. Mde igapäevaseks tarbesõnaks on vün^asel ajal saanud mõiste j,külamängud". Sellest on palju räägüid, tehakse kavasici„killa- ' mängude" korraldamiseks, kujun-dataitee „kiMamängude" sisu, kuid nii mõnigi on küsinud, et mis need „kil]amängud" õieti M kuna , ei üheski eesti entsüklopeedias (ei iseseisvusaegses ega hilisemas), ei sõnaraamatuis (Müügi väikeses, „Gigekeelsuse Sõnaraamatus" ega selle uustrükis, ega ka mitte Saa-reste „Eesti keele mõistelises sõnaraamatus") pole sellist sõna olemas. Ön olemas küll sõna killa-voor ja killas aga see on mõistes „nende või teiste kallas", s.o. tä hendusega hulgas, ka kambas. Kas on kedagi kes on teadlik kust see sõna on tuhiud, mis meüe igapäevaseks mõisteks tehtud ja Lisaks sellele rõhutasid š^da seisukohta 1969. aastal peaminister Pierre Elliott Trudeaule ka Kanada Etnilise Pressi Föderatsiooni ja Ontario Ühingu esmäa-kes iihtlasi väitsid, et need etnilised grupid, keUede eest kõnelevad etnilised ajalehed, ei soovi olla „quantite negligeable" kui arutatakse üldrahvusliku tähtsusega probleeme. Delegatsioon ^kriipsutas ka alla,' et etno-kuituuriliste gruppide sotsiaalset struktuuri ja hariduslikku taset võib võrrelda Kanada rajanud gruppide tasemega niiig selles ei ole mingit kahtlust, et etnilised ginipid on küpsed jä valmis võtma koos teiste kanadalastega vastu tust Kanada kultuurüise, majandusliku ja poliitilise, elu edasiseks väljaarendamiseks. Etnilisele ajakirjandusele on see juba ammu selge ohiud, et Kanada on astunud sotsiaalsete muudatuste ajastusse ^ ning et tema konstitutsionaalset struktuuri ja ühtsust ei taheta Kui praegune ki^iis ohustab Kanada ühtsust tõsisemalt kui kunagi varem minevilcüs, siis ei ole see etnüisele pressile üllatuseks ning etmline ajakirjandus ei saa - jääda ükskõikseks kui Kanadat ähvardab lõhestumine. Meie pooldame nii nagu meie pooldasime seda minevikus, et Quebeci küsimus lahendatakse õiglaselt demokraatliku protsessi abü ühtse Kanada raamistikus. Paljude Kanada etniliste gruppide liikmed on saabunud Kanadasse riikidest, mis lagunesid seetõttu, et valitsevad enamused ei osutanud küllaldast huvi sisemiste pingete vastu või katsusid rahulpiematute rahvusgruppide probleeme lahendada liiga hilja. Meie usume, et Kanada prantslas-^ te õigustatud nõudmiste lahendamine oli ja on praegu võimalik Kanada konföderatsiooni raamides, kuna meie oleme täielikult veendunud, et põhiseaduses tehtavad muudatused võimaldavad garantüde andmist Quebeci provintsis ärganud rahvuslikule liiku- • misele ning kindlustada prantsuse keelt kõnelevatele kodanikkudele õigused vaba kultuurilise, majandusliku ja sotsiaalse elu arendami seks. koondama oma jõud ja tõestama, et igale kanadalasele on kindlusta^ tud õiglus, vabadus ja võrdsed õigused ning võimalused vaatamata ta rahvuslikule päritolule, emakeelele ja kultuunüisele tagapõhjale. - Etniline ajakirjandus võib palju kaasa aidata Kanada ühtsuse sepistamiseks. Ta reageerib alati positiivselt kui kõne alla tuleb Kana^ da ühtsus ja terviklus. Etnilise pressi hoiak minevikiis annab sellest kinnituse, Etmline ajakirjandus teeb seda vaatamata faktile, et etnilistest gruppidest mindi jällegi mööda kui föderaalvalitsus nimetas Kanada ühtsuse säilitamiseks eriülesannetega Task Force'i. ^ Üks kolmandik; Kanada elanikkonnast ei ole esindatud selles orgamsatsioönis, mis tegeleb sellise tähtsa pi-oblee-miga nagu seda on. Kanada ühtsus ja tervikkis. Komliiunistlikud rugid on olnud väga kiiitilised läänemaailma suhtes ning on esile tõstnud seal esineva uimastusrohtude laial dase tarvitamise, kuid nad pole ku nagi jidgenud avalikult analüüsiiJa oma alkoholismi probleeme ja sel le põhjusi. Uimastusrohtude tarvi tamine aetakse kapitalistliku süsteemi süüks, kuid nende süüdistuste puhul tekib paratamatult küsimus — kelle süüks tuleb ajada alkoholiga liialdamine raudeesrii-detagustes rükides? Meie ei las»' vist palju märgist mööda kui viii-dainp, et joomise Ja joodikute probleieniid N. Liidus ja teistes kommunistlikkudes riikides on tiu- , gitud sealsetest viletsatelt korterioludest, lootusetust tuleviluist ja hallilt igapäevasest elust, ku:V es sära juhtegi rõõmukiüt. Ja mei'| võime juba ettekujutada, kui suureks kujuneks kommunistlikus maailmas teiste uiniastusainete ji? -rohtude tarvitamine kui need oleksid sama vabalt saadaval kui lää- Olen lugenud ajakirjanduses sageli kunstnike intervjuusid, milledes mainitakse, et eesti ühiskonnas puudub praegu permanentne riiüügikoM eesti kunsti j a eesti maalikimstnike tööde müümiseks. Torontos , tegutseb Meie ei usu, et kogu see probleem on ainult majandusliku iseloomuga ning et lahendus peitub ainult majanduslikus sektoris. Kui seda arvatakse, siis võib sellest järeldada, et poliitikutel Ja meedial* kes taotleb lahendust sellel alusel, puuduvad teadmised rahvusiikkudest liikumistest. Rahvuslikud liikumised - baseeruvad emotsioonidel, idealistlikel unistusil ja aspiratsioonidel,: rahvusliku uhkiise haavumisel või vi-havimmal, miUe põhjuseks on olnud minevikus toimunud reaalsed ja ebareaalsed pahandused. Eah-vuslased ei karda ähvardusi, mis vihjavad majanduslikkudele katastroofidele pärast iseseisvuse saavutamist. Meie arvates peaksid kõik kana-dälased koos töötama põhiseaduse ümber töötamiseks, prantsuse ja ingMse keelt kõnelevate kanadalas-te vahel valitseva õhkkonna inuut-miseks ning vastastikiise respekti ja arusaamise ülesnäitamiseks Kanada prantslaste kaebuste ja soovide suhtes. müle päritolu vüakse sajandite taha? Ehk on süs kergem ka mõi&. tele sisu anda kui teatakse mis see Kanadaühtsus on selleks mga tõsine küsimus, et seda jätta ainult polütikute lahendad^. / Kirjanikud, kunstnikud, muusikud ja tavalised kodanikud üle 60 kunstigalerii, kes k:õi*k taotlevad kunstnike tööde vahendamist, kuid kui (mõnda kunstnikku pole sellesse galeriisse aktsepteeritud, siis jäävad tema või-mailused oma -tööde tutvustamiseks väga väikeseks. Võiks ütelda, et ^kujutav kunst põeb praegu läbi suunt kiiisi ja ainult siis kui kunstnik on mõnevõrra erinev ja isikupärasem, on tal võimalusi kunstigaleriidesse pääsemiseks. Aüiijl.t üksikutel eesti päritoluga, kunstnikel on avanenud võimalusi esineda oma loominguga tuntumates gaJeriides. Nende hulka ikuuluvad " esinemisaastate järjekorras Joann Saarniit, Os-wald Timmas, Andres Kingissepp, Ruth Tulvüig ja mõned teised. Galeriide kaudu avaneb kunstni-kele küll klientuur, kuid see on ainult osaliselt itee tasandajaks kunstniku loomingu tutvustamisel.- Arvustused^ei mõjuta enamikel juhtudel ostjaid, kuna mime-sed (teevad oma hinnangu oma isiklike tunnete põhjal. Kuna Eesti Kunstimuuseumi mõte jääb kõigi eelduste koheselt kauemaks ajaks lauasahtlisse, süs .on Toronto maalikunstoikel Võimalik oima töid eesti ühiskonnale esmajoones esitada sellistes kohtades nagu Eesti Maja, Tartu Gollege, ja Peetri kiriku' sel ts-kondlikud ruumid. Neiide ruumide ütinltoiad on soodsad kuigi j valgustus jätab: alati soovida. Xiitunud. Rahvaste ^ Organisatsioi»-, uis räägitakse praegu palju sellest, milliseid surveabinõusid tarvituse le võtta Lõuna-Aafrika vabariigi vastu, et sealt välja juurida vtÜH-tegemist valgete ja mustade vahel ning luua aluseid võimu üleandmiseks valgetelt mustadele. Räilgi-takse väga kaugeleulatuvatest abinõudest ja isegi majanduslike sanktsflooriide (larvitamisest, mis peab sealsete buuride vaiitsuse lõ puks põlvili suruma. Sanktsiooni dega on päri ka Ameerika Ühendriikide peadelegaat Liitunud Ilal» vaste Organisatsioonis ning tõe näolistlt nõustub nendega ka prc sident Garter. • - . ' . Need nõudmised ja sanktsioonide ähvardused Lõuna-Aafrika vastu tõstavad^ eriti reljeefselt esU« maailmaorganisatsiooni baõiglus« ja ükskõiksuse N. Liidu ülemvõi mu alla ja satelliitriikide staatust' raamidesse painutatud rahvaste suhtes. Miks Liitunud Rahvaste Organisatsioonis leitakse, et Lõuna- Aafrikas tehakse sealsele pärisrah vale ülekohut, kuid ülekohtule j näidata sõrmega Eestis |a teistes N. Lüdu iilemvõimu alla painutanud riikides? Miks inimõiguste küsimusele tähelepanu juhtimme N. Liidus on teise riigi sisemistesse asjadesse sekkumine kuid teiste riikide ettekirjutisi Lõuna-Aafrika valitsusele võetakse kui pärisrahva õiguste jaluleseadmise aktsiooni? Selline topeltstandard ou jubw liävitanud Liitumid Rahvaste Organisatsiooni prestiizhi ja kahtlemata on paljud praegused maaÜ-maprobleemid, segadused ja terroristide aktsioonid tingitud lääne riikide ja maailmaorganisatsioonj kahepaiksest ja moraalitust män-gust. • . Nr. 80 5. ja ö| A. Mae. L()ND( iiis ilmul graph" I^EN-klull .sest prei daando, NõukoguJ kutsutud jäänud lil ku.s küsi) janike Pl ne. Seni jüäiuid s< ha, et Eel leb sel jil Seni oi( gevamakj uaJilse P' ge ja Pa sef ,Ioste »'t Josefl PEN eks on LilüuJ luid vasal te. mis oi klubide iiSsatsiooil tidoli kel ta WUlml Oras, EdI Erik Tlio venelastel eesti PEl TubH VANCOl päeval Va) likul tsorf vande llf dajat-revi| eastlaiiuia I eestlased saavutust] õpingute^ alles süsi .sirgunud gute käi'\ dajana nij <;nei'giat kuuludes Liit Lää] 'Kcsti-rootl ne 011 jun juhtinud,il kohaliku tööd. Aleksil ukraii meisti Yalel il Book Rc . kunstinäil Tüiizdovs lik ulcraij dosl. Nähtus J iiöküljeiliij (luktsioori saab. Ka j 7-^]x3hökül| . ja j^i kui] nit: peal] dovsky -| Artist*'.' raina \^\ J narrib oksisteait: on oma, ukraüaa. .n imetan u| ajaJ. lät^üj kunia, kij !:uiristnilc]| •MailoVichil iia.. Vene! tud jubii Gogol. J. Hnl 1915 . vk .Lvivis lcl,j õppis UI • latoti^-i-ij aialx,^ tJi] • "loo(inu.sta| stiiü ortc puugravi :kmstni|'.i| viisi omal mist liht.j listeslilltl A. Ran oo3;iLkaJjt ma)ailirna\ kumstitei sees võre ga ikiijutil |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-11-01-02