Vaba eestlane , November 1, 1977

              ^ ^ ^ ^ ^^^^^^^^^
^ ^ ^ ^
^ ^ ^ ^
^^ ^^ ^^ ^^
1^;
, 1. novembril, im - 'Tuesday, November 1, 1977
mti'iiiiT'i!aBenB3ffCgg>'-''' i f M U i ' i i ' U i i « » ' , > i » i , . M , i . i i w i H . i T i i , i i i . . . i , . . i , i t . i w t n im
Nr. 80
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VÄUAÄNBJA: O/Ü Vaba Eestlane^ 135 Tecumseth J
I PEATOIMETAJA: Kari Ä^^
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Bos 70, Stn. C, Toronto 3, Ont.M6^ 3M7
TELEFÖim): toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675 -
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.~> poolaastas $16.- ja
veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas $48.—, poolaastas $25.50
ja veerandaastas $13.50.
TELLBÖSHINNÄD väljaspool Kanadat: aastas $32.—, poolaas­tas
$17.- ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$53.--, poolaastas $27,50 ja veerandaastas $15.—^
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62.—/
; $31.50 ja veerandaastas $16.50
• ' 35
Ei IST©liiÄN^
Fublished by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecismseth St.,
Toronto i i Ont. M6J 2H2
Belgradis toimuva Euroopa jul-geoJekukonverentsi
nii-ütelda re-vkeerimiskonverentsil
on nüüd
töö ja tegevus iile vüdud komis>
jonidesse, kuid Belgradist saabu­nud
napisõnalise informatsiooni
põhjal võib otsustada» et asjad ei
arene kaugeltki nii sujuvalt nagu
lääneriikides enne konvierentsi
algust arvati. Inimõiguste raken­damise
küsimus, mida mitme
iäanerügi esindajad lubasid Bel­gradis
üles võtta ja N. Liidult ja
teistelt kommunistlikkudelt riiki­delt
aru pärida selle probleemi
iabendamiseks astutud sammude
kohta, ei ole kübetki kohalt nih­kunud
ning yehelased ja teised
raudeesrüdetagaused rahvad ma­nipuleerivad
osavalt komisjoni­des,
et amtada kõiki teisi küsi­musi
kuid lülitada konverentsi
päevakorrast välja inimõiguste
prol3leemi«i
Belgradi informatsiooni põhjal
011 konverentsU töö alanud sõja-iise
ja poliitilise detene ning ma­jandusliku
koostöö arendamise
komisjonides, kuid sellevastu ei
ole kolmandas komisjonis, mis
pidi arutama inimõiguste raken­damist
ja inimlikke kontaktide
loomist läbi raudeesriide, töö seni et ta
kuidagi vedu võtnud. Vene dele­gatsiooni
esindaja Vorontsov te­gi
ettepaneku,' et konverents
peakiš tegelema peamiselt selliste
probleemidega, nagu seda on
transport, energia ja keskkond,
iijüs olevat olulise tähtsusega
Neljapäeval,, 20.-oktoobril algas õppetöö Toronto ülikoolis eesti keele kursusel edasijõudnuile,' mis
toimub möödunud aasta eeskujul. Eui eelmisel aastal oli osavõtjaid 11, siis tänavu on registree­ritud
,17 (lubatudüleniinääraks on 18). Pildil esimene Victoria CoUegel ruumes, - seisab
prof..Vello:Salo. . , : . • V '' • Foto: Ao Loo^
guste küsimuse väga domineeri­valt
esUe, saates isegi isikliku
idr ja nõukogude tähtsamale dissi­dendile
Andrei Sahharovlle ja
võttes Venemaalt välja saMetud
dissidendi Bukovski Valges Ma­jas
vastu. Nendel sammudel oli
üldiselt julgustav mõju N. Xüdu
ja •: teiste • : raudeesrüdetaguste
inimõiguste eest võitlejatele, mi­da
kinnitasid ka vastavad inim­õiguste
nõudmise deklaratsioonid
Tshehhoslovakkias ja Kumeenias.
Kahjuks tõnibUs Garter oma
esialgsest agressiivsest ja mõju­vast
hoiakust väiis- ja sisepoliiti­listel
kaalutlustel ning N. Lüdu
julitide ja tjhendi-iikide detente
poUitika pooldajate survel peat­selt
tagasi. Viimasel ajal on la
inimõiguste küsimust konmiunist-likkudes
riikides ainult põgusalt
puudutanud hing tunneb rohkem
huvi Lõuna-Äafrika rassiküsimus-te
kui inimkannatuste vastu N.
Liidus ja teistes raudeesriideta-gustes
riikides. Kommunistlik­kudest
riikidest saadud andmete
põhjal on sealsed inimõiguste
eest võitlejad väga pettunud Car-teri
poliitiliast, kuna Garter andis
valjude pasunahelidega märku,
alustab suurt aktsiooni
Tema Majesteedi MUningaimä Eüzabeth II külaskäigu puhul Kanadasse võttis Ontario EtiiiMse
ühingu juhatus oma 13. oktoobril 1977 toimunud koosolekul vastu järgmise deklaratsiooini:
„Juba kaua aega enne Kaksik-
N. Liidu ja teiste kommunistlike
riikide juhid kmnitavad pidevalt
kui õnnelikult elavad inimesed
„punases Paradiisis", kuid nad ei
suuda seletada, miks kommunist­likkude
rczhnmide elanikud nii
palju alkoholi tarvitavad. On see
tingitud alkohoolsete jookide ^m•
gešt kättesaadavusest? Või nende
odavusest? Või on siin koguni te­gemist
psühholoogiliste probleemi-
Sega, kuna elu nõukogude korra
all on nii sünge, kurb ja väljavaa­teta,
et inimestel ei jää muud üle
kui meeleheitest lihtsalt klaasi
tõsta?:
üks lääneriikide sotsioloog, kei-le!
oli hiljuti võimalus külastada
N. Liitu ja Ida-Euroopa raudees-riidetaguseid
riike, kinnitas, et
läänemaaUmas ei tarvitata kusa­gil
nii palju alkohoolseid jooke kui
kommunistlikkudes viikides, eriü
N. Liidus, Tshehhoslovakkias, Poo
las ja Ungaris. Tshehhosiovak]da.s
ja (Ungaris on viimasel ajal alko­hoolsed
Joogid keelustatud etteyõ
tete sööklates ja kohvikutes ning
mõlemad riigid on andnud väijy
uusi seadusi alkoholismi pidurda­miseks.
Poolas pidas partei pea­sekretär
Edwad Gierek hiljuti kii­ne,
milles ta hoiatas elanikkonda
liigse alkoholi tarvitamise eest
mainides, fet joovastavate jookide'
tarvitamisega kaasuvad sellised
väärnähted nagii korruptsioon, rii-i
varanduste raiskamine ja var­gused.
kõikidele riikidele. Teda toetasid
raudeesriidetagused riigid ja ilm­selt
oh ka osa lääneriike selle
poolt, kuna nad kardavad vene­lastega
kokkupõrkeid inimõjguö-te
esiplaanile tõstmisel.
Ühendriikide peadelegaat Bel­gradis
Arthur Goldberg oh oma
seisukohtades kõikunud üles ja
alla. Ühest küljest on ta rõhuta­nud,
et konverents peaks panema
suurt rõhku inimõiguste küsimu­se
käsitamisele kuid teisest kül­jest
on ta raudeesriidetaguste rii­kide
kritiseerimisel olnud väga
üldsõnaline ja tagasihoidlik, tõs­tes
küU esile Helsingi kokkulepe­te
rikkumisi, kuid jättes delikaat­selt
ja tagasihoidlikult nünetama-ta
need riigid, kes on süüdi inim­õiguste
piiramises ja vägistaiiii-
/ses..'' ' ••• •
I Ühendriikide ja teiste läänerii-
-kide sordiini- alla surutud esine­mine
on suurelt osalt tingitud
president Carteri kõikuvast hoia­kust
inimõiguste küshnuste käsi­tamisel.
See ebakindel hoiak ei
I ole oma mõju avaldanud mitte
ainult Belgradis vaid ka N. Liidu
' ja teiste raudeesriidetaguste F E -
kide dissidentide ridades, kes ar­vavad,
et neid on teataval mpral
. • petetud.. President: Carter" tõstis
• Valgesse- Majja .asumisel, iniii^õi-inimõiguste
jalule seadmiseks
kuid peagi selgus, et kogu see
aktsioon jäi ainult pasunaheliks.
Mainitakse, et see meenutab 1956.
aastat, kus ÄJiieerika Hääl julgus­tas
ja tiivustas Ungari vabadus­võitlejaid
edasi võitlema, kuid ei
liigutanud nende abistamiseks
sõrmegi....
Raudeesriidetagwised dissiden
did on veendunud, et Ühendrngid
jä teised lääneriigid saaksid aval­dada
kommunistlikkudele riikide­le
majanduslikkude vahendite ra­kendamisel
tugevat ja mõju­võimsat
sui^vet. kuid selle asemel
on venelastele ja teistele kommu-nistlilckudele
rahvastele jagatud
heldel käel krediite, mis nüüd on
paisunud juba 40 miljardi dolla­rile,
milliste tohutute summade
tagasisaamise võimalus ha,kkab
tegema läänemaailma pankuritele
juba muret.
„Teie lähete oma ahnusest väl­ja
suurtele teenimisvõimalustele,
kuid kommunistlikkudele riikide­le
antud dollarid, margid ja fran­gid
on küuöd, mis hävitavad
inimõigused Ida-Euroopäs," mai­nis
sarkastiliselt üks rumeenlane.
Ja see oleks suureks kaotuseks
kogu inimkonnale, kui vaba maa­ilma
rahvad eesotsas Ühendriiki­dega
Belgradis samas vaimus
oma polütikat ajavad, tehes suu­ri
järelandmisi kommunistlikku­dele
riikidele, hävitades sellega
kõigi allälieidetud rahvaste loo­tusesädemed.
keelsuse ja Kaksikkultuürt Kuning­liku
Komisjoni rakendamist oli et­nilise
pressi üheks eesmärgiks Ka­nada
ühtsuse viljelemine'/, märkis
1970. aastal riigisekretariaadi side­ohvitser
G. P. Allen oma rapordis
Qttawasse. :
Kanada etniJiine ajakirjandus on
tegelikult mitme aastakümne kes­tel
mitte ainult kaasa aidanud im­migrantide
sisseelamisele Kanadas
vaid on ohuid tõsiselt huvitatud
kanada yäljaarendamisest Ka­nada
rahva ja territooriumi ter­vikluse
vainius.
Immigrantide arvu suurenemisega
laienesid etniliste ajalehtede ja ig^-
rioodiliste publikatsioonide tege­vusväli
ja kohustused ning etnili­sele
ajakirjandusele tekkisid. iiued
hõudmised. Kanada lihtsus ja Ka­nada
identsus, mida on sepistatud
üle saja aasta, ön olnud etnilise
ajakirjanduse tegevuse uuteks
eesmärkidd^s.
Etnilise ajakirjanduse esmdajad
on Ottawas pidevalt alla kriipsuta­nud,
et riigi juhid ei ole alati ar­vestanud
Kanada muutuva palgega
niog et etno-kültuurilisi gruppe ei
ole küsitud ja neid ei ole aktsep­teeritud
Kanada ühtsuse tugevnda-misöks
Kanada elus proportsio­naalse
osa mänj
- Etnüised ajalehed, väljaarvatud
üksikud kommunismi pooldavad
publikatsioonid, on alati pooldanud
Kanadat. Nad bn taotlenud Kanada
ühtsuse säilitamist ning on lisanud
värvi seliele mitmepalgelisusele,
mis eksisteerib selle ühtsuse raa-
ISfeid etnilise ajakirjanduse sei­sukohti
väljendati selgelt ja detail­selt
Kanada Etnilise Pressi Föde­ratsiooni
läkituses, mis esitati
Kaksikkeelsuse ja Kaksikkultuuri
Kuninglikiüe Komisjonile.
Mde igapäevaseks tarbesõnaks
on vün^asel ajal saanud mõiste
j,külamängud". Sellest on palju
räägüid, tehakse kavasici„killa-
' mängude" korraldamiseks, kujun-dataitee
„kiMamängude" sisu,
kuid nii mõnigi on küsinud, et mis
need „kil]amängud" õieti M kuna
, ei üheski eesti entsüklopeedias (ei
iseseisvusaegses ega hilisemas), ei
sõnaraamatuis (Müügi väikeses,
„Gigekeelsuse Sõnaraamatus" ega
selle uustrükis, ega ka mitte Saa-reste
„Eesti keele mõistelises sõ­naraamatus")
pole sellist sõna
olemas. Ön olemas küll sõna killa-voor
ja killas aga see on mõistes
„nende või teiste kallas", s.o. tä
hendusega hulgas, ka kambas.
Kas on kedagi kes on teadlik
kust see sõna on tuhiud, mis meüe
igapäevaseks mõisteks tehtud ja
Lisaks sellele rõhutasid š^da
seisukohta 1969. aastal peaminis­ter
Pierre Elliott Trudeaule ka
Kanada Etnilise Pressi Föderat­siooni
ja Ontario Ühingu esmäa-kes
iihtlasi väitsid, et need etnili­sed
grupid, keUede eest kõnelevad
etnilised ajalehed, ei soovi olla
„quantite negligeable" kui aruta­takse
üldrahvusliku tähtsusega
probleeme.
Delegatsioon ^kriipsutas ka alla,'
et etno-kuituuriliste gruppide sot­siaalset
struktuuri ja hariduslikku
taset võib võrrelda Kanada raja­nud
gruppide tasemega niiig selles
ei ole mingit kahtlust, et etnilised
ginipid on küpsed jä valmis võtma
koos teiste kanadalastega vastu
tust Kanada kultuurüise, majan­dusliku
ja poliitilise, elu edasiseks
väljaarendamiseks.
Etnilisele ajakirjandusele on see
juba ammu selge ohiud, et Kanada
on astunud sotsiaalsete muudatus­te
ajastusse ^
ning et tema konstitutsionaalset
struktuuri ja ühtsust ei taheta
Kui praegune ki^iis ohustab Ka­nada
ühtsust tõsisemalt kui kunagi
varem minevilcüs, siis ei ole see
etnüisele pressile üllatuseks ning
etmline ajakirjandus ei saa - jääda
ükskõikseks kui Kanadat ähvardab
lõhestumine. Meie pooldame nii
nagu meie pooldasime seda mine­vikus,
et Quebeci küsimus lahen­datakse
õiglaselt demokraatliku
protsessi abü ühtse Kanada raa­mistikus.
Paljude Kanada etniliste grup­pide
liikmed on saabunud Kana­dasse
riikidest, mis lagunesid
seetõttu, et valitsevad enamused
ei osutanud küllaldast huvi sise­miste
pingete vastu või katsusid
rahulpiematute rahvusgruppide
probleeme lahendada liiga hilja.
Meie usume, et Kanada prantslas-^
te õigustatud nõudmiste lahenda­mine
oli ja on praegu võimalik
Kanada konföderatsiooni raami­des,
kuna meie oleme täielikult
veendunud, et põhiseaduses teh­tavad
muudatused võimaldavad
garantüde andmist Quebeci pro­vintsis
ärganud rahvuslikule liiku- •
misele ning kindlustada prantsuse
keelt kõnelevatele kodanikkudele
õigused vaba kultuurilise, majan­dusliku
ja sotsiaalse elu arendami
seks.
koondama oma jõud ja tõestama,
et igale kanadalasele on kindlusta^
tud õiglus, vabadus ja võrdsed õi­gused
ning võimalused vaatamata
ta rahvuslikule päritolule, emakee­lele
ja kultuunüisele tagapõhjale.
- Etniline ajakirjandus võib palju
kaasa aidata Kanada ühtsuse se­pistamiseks.
Ta reageerib alati po­sitiivselt
kui kõne alla tuleb Kana^
da ühtsus ja terviklus. Etnilise
pressi hoiak minevikiis annab sel­lest
kinnituse,
Etmline ajakirjandus teeb seda
vaatamata faktile, et etnilistest
gruppidest mindi jällegi mööda
kui föderaalvalitsus nimetas Kana­da
ühtsuse säilitamiseks eriülesan­netega
Task Force'i.
^ Üks kolmandik; Kanada elanik­konnast
ei ole esindatud selles
orgamsatsioönis,
mis tegeleb sellise tähtsa pi-oblee-miga
nagu seda on. Kanada ühtsus
ja tervikkis.
Komliiunistlikud rugid on
olnud väga kiiitilised läänemaail­ma
suhtes ning on esile tõstnud
seal esineva uimastusrohtude laial
dase tarvitamise, kuid nad pole ku
nagi jidgenud avalikult analüüsiiJa
oma alkoholismi probleeme ja sel
le põhjusi. Uimastusrohtude tarvi
tamine aetakse kapitalistliku süs­teemi
süüks, kuid nende süüdis­tuste
puhul tekib paratamatult kü­simus
— kelle süüks tuleb ajada
alkoholiga liialdamine raudeesrii-detagustes
rükides? Meie ei las»'
vist palju märgist mööda kui viii-dainp,
et joomise Ja joodikute
probleieniid N. Liidus ja teistes
kommunistlikkudes riikides on tiu- ,
gitud sealsetest viletsatelt korteri­oludest,
lootusetust tuleviluist ja
hallilt igapäevasest elust, ku:V es
sära juhtegi rõõmukiüt. Ja mei'|
võime juba ettekujutada, kui suu­reks
kujuneks kommunistlikus
maailmas teiste uiniastusainete ji?
-rohtude tarvitamine kui need olek­sid
sama vabalt saadaval kui lää-
Olen lugenud ajakirjanduses
sageli kunstnike intervjuusid,
milledes mainitakse, et eesti
ühiskonnas puudub praegu per­manentne
riiüügikoM eesti kuns­ti
j a eesti maalikimstnike tööde
müümiseks. Torontos , tegutseb
Meie ei usu, et kogu see prob­leem
on ainult majandusliku ise­loomuga
ning et lahendus peitub
ainult majanduslikus sektoris.
Kui seda arvatakse, siis võib sel­lest
järeldada, et poliitikutel Ja
meedial* kes taotleb lahendust
sellel alusel, puuduvad teadmi­sed
rahvusiikkudest liikumistest.
Rahvuslikud liikumised - baseeru­vad
emotsioonidel, idealistlikel
unistusil ja aspiratsioonidel,: rah­vusliku
uhkiise haavumisel või vi-havimmal,
miUe põhjuseks on ol­nud
minevikus toimunud reaalsed
ja ebareaalsed pahandused. Eah-vuslased
ei karda ähvardusi, mis
vihjavad majanduslikkudele ka­tastroofidele
pärast iseseisvuse
saavutamist.
Meie arvates peaksid kõik kana-dälased
koos töötama põhiseaduse
ümber töötamiseks, prantsuse ja
ingMse keelt kõnelevate kanadalas-te
vahel valitseva õhkkonna inuut-miseks
ning vastastikiise respekti
ja arusaamise ülesnäitamiseks Ka­nada
prantslaste kaebuste ja soo­vide
suhtes.
müle päritolu vüakse sajandite ta­ha?
Ehk on süs kergem ka mõi&.
tele sisu anda kui teatakse mis see
Kanadaühtsus on selleks mga
tõsine küsimus, et seda jätta ai­nult
polütikute lahendad^. /
Kirjanikud, kunstnikud, muusikud
ja tavalised kodanikud
üle 60 kunstigalerii, kes k:õi*k
taotlevad kunstnike tööde vahen­damist,
kuid kui (mõnda kunstnik­ku
pole sellesse galeriisse akt­septeeritud,
siis jäävad tema või-mailused
oma -tööde tutvustami­seks
väga väikeseks. Võiks ütel­da,
et ^kujutav kunst põeb praegu
läbi suunt kiiisi ja ainult siis kui
kunstnik on mõnevõrra erinev ja
isikupärasem, on tal võimalusi
kunstigaleriidesse pääsemiseks.
Aüiijl.t üksikutel eesti päritolu­ga,
kunstnikel on avanenud või­malusi
esineda oma loominguga
tuntumates gaJeriides. Nende
hulka ikuuluvad " esinemisaastate
järjekorras Joann Saarniit, Os-wald
Timmas, Andres Kingissepp,
Ruth Tulvüig ja mõned teised.
Galeriide kaudu avaneb kunstni-kele
küll klientuur, kuid see on
ainult osaliselt itee tasandajaks
kunstniku loomingu tutvustami­sel.-
Arvustused^ei mõjuta enami­kel
juhtudel ostjaid, kuna mime-sed
(teevad oma hinnangu oma
isiklike tunnete põhjal.
Kuna Eesti Kunstimuuseumi
mõte jääb kõigi eelduste koheselt
kauemaks ajaks lauasahtlisse,
süs .on Toronto maalikunstoikel
Võimalik oima töid eesti ühiskon­nale
esmajoones esitada sellistes
kohtades nagu Eesti Maja, Tartu
Gollege, ja Peetri kiriku' sel ts-kondlikud
ruumid. Neiide ruumi­de
ütinltoiad on soodsad kuigi
j valgustus jätab: alati soovida.
Xiitunud. Rahvaste ^ Organisatsioi»-,
uis räägitakse praegu palju sellest,
milliseid surveabinõusid tarvituse
le võtta Lõuna-Aafrika vabariigi
vastu, et sealt välja juurida vtÜH-tegemist
valgete ja mustade vahel
ning luua aluseid võimu üleandmi­seks
valgetelt mustadele. Räilgi-takse
väga kaugeleulatuvatest abi­nõudest
ja isegi majanduslike
sanktsflooriide (larvitamisest, mis
peab sealsete buuride vaiitsuse lõ
puks põlvili suruma. Sanktsiooni
dega on päri ka Ameerika Ühend­riikide
peadelegaat Liitunud Ilal»
vaste Organisatsioonis ning tõe
näolistlt nõustub nendega ka prc
sident Garter. • - . ' .
Need nõudmised ja sanktsiooni­de
ähvardused Lõuna-Aafrika vas­tu
tõstavad^ eriti reljeefselt esU«
maailmaorganisatsiooni baõiglus«
ja ükskõiksuse N. Liidu ülemvõi
mu alla ja satelliitriikide staatust'
raamidesse painutatud rahvaste
suhtes. Miks Liitunud Rahvaste Or­ganisatsioonis
leitakse, et Lõuna-
Aafrikas tehakse sealsele pärisrah
vale ülekohut, kuid ülekohtule j
näidata sõrmega Eestis |a teistes
N. Lüdu iilemvõimu alla painuta­nud
riikides? Miks inimõiguste kü­simusele
tähelepanu juhtimme N.
Liidus on teise riigi sisemistesse
asjadesse sekkumine kuid teiste
riikide ettekirjutisi Lõuna-Aafrika
valitsusele võetakse kui pärisrahva
õiguste jaluleseadmise aktsiooni?
Selline topeltstandard ou jubw
liävitanud Liitumid Rahvaste Or­ganisatsiooni
prestiizhi ja kahtle­mata
on paljud praegused maaÜ-maprobleemid,
segadused ja ter­roristide
aktsioonid tingitud lääne
riikide ja maailmaorganisatsioonj
kahepaiksest ja moraalitust män-gust.
• .
Nr. 80
5. ja ö|
A. Mae.
L()ND(
iiis ilmul
graph"
I^EN-klull
.sest prei
daando,
NõukoguJ
kutsutud
jäänud lil
ku.s küsi)
janike Pl
ne. Seni
jüäiuid s<
ha, et Eel
leb sel jil
Seni oi(
gevamakj
uaJilse P'
ge ja Pa
sef ,Ioste
»'t Josefl
PEN eks
on LilüuJ
luid vasal
te. mis oi
klubide
iiSsatsiooil
tidoli kel
ta WUlml
Oras, EdI
Erik Tlio
venelastel
eesti PEl
TubH
VANCOl
päeval Va)
likul tsorf
vande llf
dajat-revi|
eastlaiiuia I
eestlased
saavutust]
õpingute^
alles süsi
.sirgunud
gute käi'\
dajana nij
<;nei'giat
kuuludes
Liit Lää]
'Kcsti-rootl
ne 011 jun
juhtinud,il
kohaliku
tööd.
Aleksil
ukraii
meisti
Yalel il
Book Rc
. kunstinäil
Tüiizdovs
lik ulcraij
dosl.
Nähtus J
iiöküljeiliij
(luktsioori
saab. Ka j
7-^]x3hökül|
. ja j^i kui]
nit: peal]
dovsky -|
Artist*'.'
raina \^\
J narrib
oksisteait:
on oma,
ukraüaa.
.n imetan u|
ajaJ. lät^üj
kunia, kij
!:uiristnilc]|
•MailoVichil
iia.. Vene!
tud jubii
Gogol.
J. Hnl
1915 . vk
.Lvivis lcl,j
õppis UI
• latoti^-i-ij
aialx,^ tJi]
• "loo(inu.sta|
stiiü ortc
puugravi
:kmstni|'.i|
viisi omal
mist liht.j
listeslilltl
A. Ran
oo3;iLkaJjt
ma)ailirna\
kumstitei
sees võre
ga ikiijutil