Vaba eestlane , July 31, 1984

              Nr. 57: Nr. 17 VABA EESTLANE teisipäeval, 31. juulil l^^^-Tue&day,. July 31, 1984 lk. 3
ntaar
idmatust
lisattuniisc tõttu op
i:istatcl ilmunud raa-
|()0l kindlakskujune-mis
• valgustavad
fcgii kä viimasel aJaJ
inuisi ning olukorda
}(I on üksikisikute
Litõncd otse imetlus»
fsukuscga.
(^esti ühiskonda, aga
tje kergemini loeta-
1 erimecisc Jüril Ku-tida
kirjeldav prof,
la äsjailnmnud teo!§
jiout Uberalization in
Li: The Gase of Jü-piversity
Press of
lluss 244 tiheda lao-kirjeldatakse
eesti
Iku, mis on üksikisi-
|fuh^im nõukogude
lapsepõlv oli Stallnl
liekas õpUane, kee°
I parteiga ja siis pä-lolekut
järgnes kogu
liyarisemine ja surm
IVende , sündmuste
Inarkantselt esile N .
rriik oma halastama-teisel
poolel ihnus
^Kommentaarid"
-Eesti). Teos on va-cu
temaatilises maa-e.
Kui läänemaail-iga
päev informat-
> jõuab inimesteni
meedia või ajaldr-kuid
need on ena»
[I teisele pufoliknle
kutor on neid kom~
anud teoses eestlas-dio
Stokholmis, kus
ädalas lähevad eet-ed
saated, mi!s kuul-kholmi
piirkonnas,
eed tänapäeva ana-nentaarid
jõuaksid
iie eestlasile, on au-'
igutanud oma kroo-viimase
r paari aasta
„Nagn isamaaline.
ivastane, vabadust
It nõudev, eesti kul-õhutav
ja innustav
[a kulgeb raamatu
a ekraani". Raamat,
^juhiks tänapäeva
i{DaaUmas. .
samasseizhanri kuu-on
Agu Kriisa
i^esti ^ nii nagu ta
aduslüdu väljaanne
teos kodumaa olu-ates
sõjajärgsete aas-j^
praegust iihis-
Praeguse olukorra
las palju materjali,
kogutud andmeid ja
nii Eestist välja
iSL kodumaad külas-ellilse
raamatu koos*
dnud palju aega ja
on lisadena antud
lotovi pakt, apellid
sriikidele ja muid
Teos kavatsetatakse
inglis- ja rootsikeel- <•
is sellisena heaks in-ikalös
meist huvita-
, kui ka meile enes=
!ö käsiraamatuks.
e kuulub veel EestS
Vabadusvõitlejate
ise väljaanne „Mart
[ukk. Kaks kes ei
eoses tuuakse esile
:le julgeolekuorgani
patsioonikohtute ka-n
mehe vastuhakk
nastajaile. Kuid selle
I esile ka tuhanded
i. kaotanud oma elu
^tuis haudades vÕS
imt sunnitöölaagreis
tüs. Raamat on sead-tiesandeks
kirjeldada
edusvõitleja ja inim-mtusi,
ei nende kau­balt
ja otse kaasa-jndada
kogu kodna?
cstlaste elu.
[, õiks veel märkida
I Sinilinnu raamatuid.
>a pealkirjaks „MO-
[vuspoliitika aspekti-
Rahvnsfond, Stok-antakse
ülevaade
h riiklusest, rahvasti-
\, olevikust ja tulevi-majandusest
ja kul-
[islikust tcaävusest,
Ilstlikust kasvatus-
(Jürg Be. »)
VALVE^RSf
NÄDALALÕPUL
4, 5, ja 6.aug.
• dr. J. Marley, tel. 921-7777
kokkutulek
©öttingenis
Mai viimasel nädalalõpul leidis
Göttingenis aset balti ajaloolaste
järjekordne kc^kkutulek. Selle ka­vas
oli ettekandeid väga mitmetel
teemadel ^ keskajast kuni täna­päevani.
, I
Eriti huvitav öli professor Hain
Rebase loeng 1. detsembri 1924. a.
mässukatsest Tallinnas, 'milles ta
elavalt valgustas selle nurjunud et­tevõtte
tagapõhja, motiive, käiku
ja järelkaja.
Kongressi korraldajiaks on Bal-tische
. Historische • Kommission, ESTO-mädala puhul kutsus T<i>]ronto Eesi. Ma^ juhaite külla kõigi Eesti
mille liikmeskond koosneb teadlas- jaskond Eesti Maja kohvikus».
test elukohaga Saksa Liiduyabarii- • - •\ ..- • ' -' ' .-•'.-.-•^
gis. Seekord valiti aga kongressile
eekienud istungil uueks korraliseks
liikmeks, peaarhivaar dr. Vello
Helk Kopenhaageaist, kes seni oli
korrespondeeriv liige.
ESTO-84 raames toimiis meie teQ^ilialase vsmavam näitus®
avamine juba. 9. juulil Royal Ontario Muuseumi tekstiiliosakomia&
Näiti^ avas muuseumi dkektor doktor James £. Cniise is^dikult,
millele järgnes meie aupeakonsul Dmar Heinsoo lühike sõnavõtt.
Oma sõnavõtus I. Heinsoo mär- teoks tänu ESTOr84 Etnograafili- -
kis, etühe rahvuse karakteri tund- se Rahvakunsti Toimkonna'ennast-maõppimiseks
oh vajalik.. tundma salgavale tööle. ROM'i töötajad,
õppida selle rahva traditsioonilist Dorothy Bumham, Adrienne
kunsti ja käsitööd. Rahva kanna- Hood jä direktor Cruise, meenu­tus
ja valu, ta õnn ja rõõm --rah- tašid kõik oma sõnavõttudes Eesti
va tunded on^ kootud ta rõivaste Etnograafilise Ringi esinaise, Ene
kangasse ja lõigatud ta tööriistade Runge, visa ja järjepidevat tööd
kaunistusse ning tikitud ta pidu- eesti rahvakunsti varude loomisel
rõivaste mustreisse. Ta märkis ka, ROM*is. Ka avatud näitus sai
et avatav väikey kuid esinduslik teoks Ene Runge eestvedamisel,
näitus on just selline, mis laseb õhutusel, tagantlükkamisel ja orga-vaatajal
saada pü^i me väikesest, niseerimisel näitamaks muulastele
kliid sitkest rahvast, milline on kolme nädala vältel me rahva ilu-
* pidanud üle elama palju torme Bai- meelt minevikust tänase päevani,
ti mere ääres. See näitus oli kui Pakutud kohvi ja maitsvate suupis-tõend
muulastele, et me rahvas oö tete juures jätkus muljete vaheta-vaatamata
välismaisele survele jon-mist ja ' eestluse tutvustamist
le ©smdajad. FMdü osavÕi- näkalt suutnud kesta ja säilitanud kauaks. Meeldiva täienduse kogu
Foto: TommyTomson oma rahvusliku kultuuri, keele ja sündmusele andsid veel rahvariides
rahvakunsti. Sõnad võivad olla sü- rohkearvulised külastajad me oma
titavad, kuid inimeste kätetöö on rahva keskelt ning Elna Libe ja
see, mis kannab ühe rahvuse sure- Oskar Haameri meeldivalt esitatud
matust läbi aegade. kodused viisid.
Näitusel oli välja pandud üle
,,Ennekuulmatu edu Malmötüdrukutel. läks kõik korda". Nii algas valitsusleht }^^^°^®!^^^^
,,Arhetet'^ oma arvustust pärast Mahnö^ järjekordset tegevn^asta lõppesmemist Mahnö ihmateat- ^ ^ - ^ ^ ^ micpyaigast Kuni Ka^^
ris. Nagu varematelgi aastatel oU teater viuiise kohani läbunüüdud. Ja publik tundus veelgi rohkeii vai- ^^}}^^^^^
mustunud kui tavalsselfc ,,õhtost moodustus^^ M - varvücmiased ranvusiiKu
Jutas Arbetei
V&^eraad uudised lo^
„VÄBA E E ^ Ä S E S T "
mustriga mütsid, sokid, kindad ja
Imetlen ja vööd. •
tänu- ^ Mõni päev pärast esinemistkoh-*tüdrukudkun
1 tan Malmötüdrukute loojat ja tavaline hinnang pärast esinemist, seda näidatakse Rootsi'televisioonis
/ Soovin tvaldada oma imetlust ^"^^tilist juhti Leida Leesmenti ta Sarnaselt väärtustas õhtut Rootsi on paljud tüdrukutest juba Kana-ja
tänu ESTO-84 korrddäjätele^o^^^^^s-Terve loodus r^^ •
igas kategoorias. Oli lihtsalt liigu- «"idu nii (enese):kriiüline Ixida t&;0^^^
tav ja meeltülendav nii paljudest ^dub esmemistega rahul. , kirjutas: Suur ta,nu jumdiku etea- ^^^^^
<i««^^ ^tf^^oo^Mr _ Kahdcsäteistkümnestnumb- 150. aasta juubelist,
kete, abivahnis ja sõbralikkude .j^t vaid kaks täiesti muutma- ä^ustaf^^^^^^^
kaasmaalastega igast maaitaiakaa- ^ emie lavastatud, ütleb tei-: enne pe^^ionUe m ^ ^ ' " ^ ' ^ ^ Tiinaga: (kes
rest osa votfa uhke olles seUe to- ^a. Rahvusvaheliselt tuntud koreo- võ f Sla ^usf^^^^^^^^^ ^ °" "'""'^ """^ täheleoanu köitsid ka voodipesu • • • . ^- , A
Leedu kultuurikeskus
Muusemni ekspertide arvateis oli hävis Saksamaal
esitatud näituse tippesemeks
Muhu rahvariie 1938. aastast, BONN (EPL) - - Lõuna-Saksa-mis
koosnes heegeldatud vestist, maal Lampertheimis põles 6. juu-põllest,
käsitsi kootud seelikust, nii maha muinsuskaitse all seisnud
tikitud pluusist ja dekoratüvsest loss Renrihof, mis kuulus Leedu
tubakakotist, mida kasutati pul- ühiskonnale Saksa Liiduvabariigis,
makülalistele tubaka pakkumi- Lossis paiknesid leedulaste kesk­seks,
komitee ja gümnaasmm. Kahjud
ulatuvad miljonitesse markadesse.
reda eesti rahva liikmena,
soov
argipäeval, sama... heatahtlikkuse
: TVTZZ^L^Z Marsh oli näijeks ü - j ^ Ä i i a teie t ^ j ä l . ZTf^^. ^tf" ja eriti^pulmatekk ning kaasawa- ffiTSSÄ^ä V on, et Toronto eestlased ka paar uut tantsupala. Tal on g^ i.m. H,d lääbhii a»aas.ttaattee ssuuunrriimma. hhui,vvi jiaa M^^ute juhtimisel). Tuna tütar ^^„, . f ™ ^ ? ? ^ ^ ' ! ^ ^ P°'
kritiseerimise jätavad ja uhes^mee- ^ga sellest jätkus. Pärast õli ta iga
les, ühe grupina, meie kõikide ^-^^^ sama üllatunud, et tüdrukud
eesmärkide eest voitlbvad.
Leida Strauss, Toronto
a^!^Ziam^L'>^^ÜM^^ töökoorem,-et^sai veeta ij„e^ Napisõnalises saksa pressiteates
omale harjumuseks tee,^a4 üksteise p^h^paevad meiega, seega sobivakslõpp-punktiks. P/ogrammis. Mu teme War Reet, • tuleõmietuse Wh
I ii';», j * irÄinS.- mA^,v,L^ .«,t.. kes.00 ^Kanada$:v(nmtelusopeta]a,': ,, pole margituü tmeonnetuse^ p^^
nii kiirelt taipasid ja ta Mõtteid aga truuks jäädes tugevale alusele, õpetas Jessicaleselle kava ara. ../v;. • ' . Z; • .V , : . • \^ ; . ' . . '
lahi viisid.
OPTOMETRIST (OPTIK)
Tel. 531-4251
412 RONCESVALILES AVE.
. AT HOWARD PARK
/Algus lk 2}
V mis juba noorimatele ehitatud, on ^]^ootaN^ib,^^^^e^ Malmötüdrukud
Tantsupala ,,Takejour/ lihtsalt vaimustav." saastavad EstO-84-ndal sama suu-
- please" oli üks- mitmetest, mis täis- .. , , , , .0 -in kui Esto-80-1. Ja ehk naudi-arvulise
publiku suure poolehoiu Malpiomdruk^^^^ on tänavu 30 ^ad neid paljud torontolased samu-
^ i t i s . Smälaadse ovatsiooni teki-, aas^ J^ubd. Jimias^ te^vusaasta^^^^^^^^ _ , ^
/ tasid Kontrastid" mille Leida tavaliselt ran- ti nagu enamik skänelasi. Kui
/ ir«^««r i Tocrrrl of\ • > 1 v • nanud mööda maailma. Eriti hea Škäne endisele maavanemale Niis ' ^^^eSZ&^^^Š^ Leida ülekaalukat Hörjeiile .hiljuti korraldati uhke
teise nune all, „Vabadus, rõhumine; f ' . ' " " ™ ' ' ' ; rahvüsva- lalikumispidu, lasti tal iseendal va-vabastus".
Kavast ja värvide ^ ta valis
kust selgusaga ka see kord,;et kü- Praegu võib tüdrukuid jälgida Malmötüdrukud.
simuses pii eestlaste vafijidusvõltliis Rootsi televisioonis, kus nad esine- Leida Leeänent; on oma Võimle-läbi
aegade, nagu ka ,,Arbetet'' vadprogräinnüsarjas,,01y^ nii
oma esUeheküljöl ära märkis. gan" (Olümpiaküsimus). Vinjetis oma uuele ködiiliimale, Malmöle,
Lauht ja muusikal on suur osa^ ^ ' ^ ^ ^ ' ^ ' ^ f f l ^ ^Ülf t ^ ^ ' ' ^ ' • ^ ' ' ' ^ ' ^^
tähtsus Mahnötüdrukute esinemi^ T'^''**'-^^'* ^
tel. Tänavu olid valikrühma vilu­nud
võimlej annad lindistanud laulu
mötüdrukute esinemine selle TV- Andres
Maksab Kanadass
$51.—
$28.~
Veerandaastas $ 1S.-—
$65.
$35.
$18
ilööst", sõjaväest,--partei irahvusp#- väljudes vana piiskop Thomase
lutikast ja assimileerumisest, par- rootsikeelsest yabadusluuletusest,
fieist ja rahvusküsunuse ajaloolst „Frihet är det bästa ting, som sö-
. Ligi sajal leheküljel analüüsitakse kas kan all võrlden kring'^ (Vabä-väga
terava pilguga praegust olu- dus on parim, mida otsida võid ter-korda
kodumaal ves maailmas). Malmötüdrukute
, J moodsas variandis kõlas see
Samalt aiUonlt on djmimid Oalle- dzhäzzitaolisena jä seega erakord-gi
Eesti Rahvusfondi k«3astusel) ggi^ ,^5:^^^^^
„Estonia in the PriscM of Nations".
See on tegelikult eehnise eestikeel- Kõhnas pala, mis publiku nau-fee
raamatu kokkuvõbikum inglis- ^^^^^ ohkama pani oli ,,Vh:vel-keelne
väljaanne, kiis võõrastele ^ind" (Tormine tuul). Kasutades
mõistetavas vormis tuuakse esile rootsi helilooja Wilheto
eestlaste o^ N, Oidu «rahvuste muusikat tantsisid tüdru-vangistuses".
kud sini-valgetes rõivastes ja lehvi­tasid
samavärviliste lintidega, inter-
Huvi selliste inforniatiivset laadi foheeritud laiade valgiete ja pünäs-tteo!
ste vastu on elavsmaks muutu- te lintidega üha kasvavates keeris-mud,
nagu , üldse huvi kodumaa teSc
irangemaks kujunenud olukorra . V^^^^ .
. vastu. Ka on etnilise |knuluvuse ot- — Parmi etendus, mis M d ^ ^
simine äratanud huvi nooremais. -———-—" V' " . •
Kuulumine ühe vana I rahva, hulka
Hõstab eneseteadvust, kuid tekitab Saltl PäeV CCBIlb@r^^^
iküsünusl selle rahva praeguse olu­korra
üle. Kannatused ja neile teh? . . . ,1 ; w ,
M ülekohus, langeb Wgu kõigüe ^ai lõpul kogunesid X^^^^
• eestMe, sundides neid midagi se juhtiyad^Austraalia bah^^^
kannatavate heaks tegema, kel see f^' B f i Nõukogu Austraali^^^
võimalik. Need teosed amiavad in- korraldanud Baltr Päeva j a se^^^^
formatsiooni eesti., rahvast.. Ja ta ^henduses piduliku ö^^^
gaatusest. • parlamendi söögisaalis,
kus õhtusöök pidi toimuma, strei-
Kui väSja^jate eesmark oli kisid personali liikmed, siis korra 1-
teosed välja anda enne ESTO-84 dati üritus Ganbeira Klubis. Päe-isündmusi,
siis peaks ESTO-84 vai peeti omavaheline koosolek
sündmusilt kaasasaadud rahvuslik Canberra Leedu Klubis, millest
vaimustus otse vajalikuks tegema võtsid osa esindajad Adelaide'ist,
selliste raamtutega lähema tutvumi- Melboume'ist, Hobarfist, Sydney'st
se. Ainult teadlik olles olukorrast, ja kohapejalt Peale koosolekut
saame sellest teistele rääkida ja siirduti parlamendi majja, kus de-maailma
avalikkuse ette viia oma legatsioonid külastasid valitsuse
kannatava rahva, okupeeritud ko- liikmeid, eesotsas peaminister
dumaa ja • feMasMtud^ ra^ HawkeMga:^ Peaministrile ^ '
meelsuäCo ' tutvustati balti küsmiusi, eriti inim- Mahnötüdrukute juhid Leida Leesment tiitre Tiina ja tiitretütre Jes-
H. õiguste alal. : :;. \ ; slcaga Ontario"Flace^Ss ESTO-84 avainispäevalL Fotol Vaba. Eestlane
SAATEKULU
Kaiwd&§;
Kanadat:
$47.—
$30."^ + $21^ 5 124.-
$16.~ $10.50 s $12,--^
VÄUASPOOL KANADAT ja USA-ds
LENNUPOSTIGA aate $129.—$ - jpooiaastas $67.—
aastas $35.:
Aadressi muudatus 70 centi. Üksamumlm hind 70 ceati
Ü S A a a ^ ^
lansda aadressidele pahmie mSridda „POSTAL CODE''
Pangatshekk TÕ| ishakaart kfr]!^^
^^^^^
10
lo
VABA EESTLANE
11955 ieslie St., Don Mills.Önt. M3B 2M3
Pahm mulle saata VABA EESTLANE aastaks / i^laastaks /
veerandaasta — tavalise / kiriposti^
19......... simjuures
rahas / Miekiga / rshs^kaardiga. (Rahia saata afaudt
• o a « o « * » e o » e o o •