1981-06-11-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 44 ^ABA EESTLANE neljapäeval, 11. Jumisl 1981 iüursday, Juae 11,1981
I I I I M U
MMM
1979. 256 lk.
^ajult, 17 kaarti Eesti
)mstanud Vello Kallas.
lastalt) eesti rahva aja«
itsamate süadmiutega
mõjustaimd eesti a)&^
põhijooni, sündmus
j^lnkordi, teeb IšreMosI
jkinketeoseks.
itekola
TALITüSEg
'"VX^osra
ja maalijci
ja ARNO VIHALEMM
ind kunstnik Edaahl
laatlnsi» kõrval tmudae
ena ja eesti kanstnikjB
iv Ingeda ks üalenii-lisada
SOc)
TALITUSES
G
iST
ijoududt
ihfkond.
[e, keda lagedes lekkQi
)ni neist on oma >naise
havinennd koog BesÜ
tnhat meie sõj&ineei-
/meenatnst
^ulu 70 centi
ITALITUSES
ja kooMõhtntel Eesti
$6.50
ü
nzso
jitelnud ise: „0h suksuke,
[kel. Kannata, kannata na-hakkab
tuli ja vesi ras-
|rmaid vedama!"
naernud sel ajal Jaani
Nüüd tunnistab rahvas
taks, nähes, et tuli ja vesi
rasked koormad ära veab.
fannud Jaan Virtsu Kiisa-lantee
äärde teivad püsti,
lõnga teivaste vahele. Kü»
taud mööda, imestanud:
|is nüüd teed?" — Jaan
iagu ma nüüd teen, te-faspidi.
Mõtte kärmusel
kaugele!"
|nilt saadud teisendi järgi
faan kodus kalakarpi ja
pärast ise, et nii hakati
kaugelt kõnelema. .
hud aastasaja keskkohal
lelegraafi postid tee äär-
|astasaja algusel telefoni
Jis^amäeltki käib nüüd
Imõtete vahetuse abinõu
I järgi kuulutanud Jään
pini tehnika saavutusi.
|nud ,ta: „Aeg tuleb, et
pse ja müüakse, pikad
^nnakse tee äärde,, raud-imatakse
üle m'^a; need
I inimeste keelt. Välk ja
'itayad; tulevankril sõide-yiskamisega
on ratas
lima otsas!"
rd ütelnud Jaan: „Aeg
[aanteel sõidab vanker il-sta!"
Viimase ütlusega
i muidugi autosid ette,
fsel ajal. meie maale Ju
lõõdui ihnunud.
• 0 yiks Reagan •
Ühendriikide lätlased nagji Austraalia,
Kanada l a Argentima, kes
kõik on suured teraviljatootjad.
AUföi hiljuti teatas Kanada valit
-sus^ et ta on sõlminud Moskvaga
lepjngu, mille kohaselt müüakse
Nõwkogude Ludule viie aasta
Jooksul vähemalt 25 miljoni ton-mi
ieravilja.
See näitas, et Washingtoni poolt
kehtestatud embargo ei olnud mi
,efektiivne kui s|eda alguses president
JimmyGarter oli lootnud.
Eksperdid on I küll arvamusel, et
Ühendriikide-poolne embargo on
teinud Moskvale tõsist peavalu ja
nõudnud suurdmate koguste välisvaluuta
kulutamist (eriti Argentiina
küsis^oma vilja eest venelastelt
kõrget hinda) süs läbi raskuste sai
Moskva, vähemalt esialgu, oma
leiva- ja sööc^avilja vajandusi täita
lisaostudega teistelt maadelt.
Need eespoolmamitud kolm motiivi
ongi peamisteks põhjusteks,
miks president Reagan otsustas
eelmise presidendi poolt kehtestatud
kitsendused teravüia väljaveo
osas Nõukogudä Liitu'"' kaotada.
Pealegi üteldi valitsusringkondadest,
et kui vaja, siis võime jälle
uuesti keelu peale panna. Kas see
samm oli õige ja otstarbekohane,
eks seda näi% tulevik.
m täi IM
ENN ALFRED
ABlvOKAAt-NOTAR
Eoom 1$I2, Royal Tmst Tdwer
Toronto Dominion Centre
Pestjaadress: P.O. 328, Toronto
Ont. fBay & King) M5K l E I
Telefon: Ö^M???
24-tundi telefoni valveteenistus
1 •
BCDSBQS
ROLANS Ikm
133 Richmond St. W., Ste 7@5
Toronlo. M5H 2LS
. Tel. 364-7S72
ÄDO PARK, Q.C.
EETHERINGTON,, FALLIS
^ iVdvpkaadid-motariS
\ m Bay St., Süite 401. 3634411
> õhtuti 447-2017 või 929-3425
Sageli mainitakse, et vaimsete ja füüsUiste häirete all kannatavad inimesed ei
ole võünelised osa võtma tänapäeva komplitseeritud ühiskonna elust.
Sümboolse zhestina Rahvusvahelisel Aastal oleme astunud ühe
erakorralise sammu — oleme valmistanud televisiooni-kuulutuse, et seada
tõde jalule.
Mõtelge ainult. 68-st meie produktsiooniga seotud inimestest, kannatavad
42 vaimsete ja füüsiliste defektide all, nende hulgas direktor, kaameramees,
lavakujundaja, puusepad, elektrik, jumendaja,heliinsener, teadustaja, paljud
Margaret Birch William Davis
Provlncial Secretary for Premier
Sõelal Development
muusikud ja mees, kes kirjutas muusika. Ta oli kurt ja sel puhul on põhjus
meenutada Beethovenit. \
Kui te olete näinud seda kuulutust, siis teate, mis juhtub sel juhul kui me
töötame koos. Kui te pole seda, veel näinud, siis olgu mahutud, et see ,
kujutab endast ühe hhtsa punkti dramaatilist demonstratsiooni: defektide- alt
kannatavatesse inimestesse tuleb suhtuda sellest vaatevinklist, mida nad
suudavad teha ja mitte seÜest seisukohastj mis nad teha ei suuda. Meie
hüüdlause, mille koostas üks invalüdsuse all kannatav mees on: „label us able*'
(märgistage meid võimelistena).
-Ontario
International Year i98i w
ofDisabled ^
Persons
7ÕNU TOOM
B.A.Ie., LLB.
• . ADVOKAA-ff — NOTAR
¥®fkdale Pla«e, 1 Yorkdale
Saite 207
Toronto, Ont. M6A 3Al
Telefon 78lW, 789-757S,
kodus 4S9-6769
RAAMATUPIDAJAD
JOHN E. SOOSAAR,
O^artered Accoimtail
š Uiaivmil^ Ave.» St®. S®®
fel. 8Q2-711S
Tor<>nto. Ont. M5J 2m
OPTICAL S-tuDIO Ltd.
E. SCHMID, saksa optik
Snnr valik ^ei!q'oopapri]liraam@:
Zeiss, Rodenstock, Metzler
Spetsialiseemnnd contact lenslde
im BLOOR ST. W. 1 tänav lääse
pool Dnndas^e subway*d
TELEIFON 535-€252
- Oktoobrikuu lõpus kattusid Eesti;
veekogud õhukese jääga, mis aga
jälle sulas. Esimene jää oli ebaühtlane.
Kuid paremad pole jääolud
oMud kahel möödunud aasta viimasel
kuul^ kus sagedased sulailmad
muudavad hapraks vähese
külmaga tekkinud jää. Paljud äga
ruttavad noorele jääle kalastama,
uisutama ja kõigutama, ülearu varajane
jääleminek põhjustas 27 õnnetust,
kusjuures 23 inimest suudeti
päästa. Üks purjus mees, kes
pimedas nõrgale jääle läks, uppus.
Sama saatus tabas ka kolme kalameest.
Tamula järve jääl uppumisohtu
sattunud noormees päästeti, kuid
mi hästi ei läinud Narvas ühe jääl
kalastajaga. Kuigi appihüiiu peale
tulid kohale mitmed mehed, ei
mõistnud need ähmiga midagi peale
hakata enne kui 35-aastane mees
oli juba jää alla vajunud.
2B. detsembrü läks Uusküla alt
ohtlikule järvejääle õngitseja, kel
imekombel õnnestus mööda habrast
ja õhukest jääd kaudu jõuda
ligi kahe küomeetrini kaldast. Siis
aga kukkus jääprakku ja- püüded
omal jõul jääle pääseda ei õnnestunud.
Mees hakkas appi karjuma.
Üks külaelanikest kuulis ja tõttas
kohale, kuid ei suutnud jääaugus
olijat välja tõmmata. Seni kuni kaldalt
uusi abilisi Juurde tuli, oli poolteist
tundi möödunud. Jääserva
külge klameerdunud kalamees tiriti
küll jääle, et teel kaldale suri.
Kes on praegu N. Liidu kangelased?
Kui vaadata ajalehti siis on
selleks lüpsjad ja seatalitajad, need
inimesed kes muretsevad selle eest
et või ja püm ning liha jõuaks tarbijani.
Seda kangelaslikkust on varemaltki
hinnatud, aga möödunud
aasta lõpul sai üks lüpsja Rakvere
rajoonis Lenini ordeni, teine Võru
rajoonis Oktoobrirevolutsiooni ordeni,
kakeksale anti tööpunalipu
orden, 14 said ordeni „Austuse
märk", 18 töökuulsuse II järgu ordeni,
21. medali „Töövapruse
eest*' ja 26 medali „Eesku3uliku
töö eest". Lehmalüpsjate ja seatalitajate
kõrval pn au saajate hulgas
ka kolhoosnikke, brigadire,
zootehnikuid ja vasikatalitajaid.
Sellekohasele asutamise seadlusele
on alla kirjutanud N. Liidu ülemnõukogu
Presiidiumi esimees L.
Brezhnev ise.
1979. a. viimases ja 1980. a. esimeses
kvartalis oli Kohila alevis
suursündmuseks uute, kõigi mugavustega
korterite valmimine, kus
eluruumi said 35 perekonda. Nende
hulgas ka Kohüa keskkooli õpetaja
H. Mälgi, kes kolis oma perega
neljatoalisse korterisse 1979. a. novembris.
Korteris oli sees elekter
ja kraanidest voolas külma vett:
Oodata tuli vaid lubatud sooja vett.
Et enamik olid elanud kortereis,
kus sellist luksust polnud, oodati
esialgul rahulikult. Nüüdseks on
oodatud kaugelt üle aasta ja elanikud
tahaksid ka vanni kasutada,
mis igas korteris on iluasjana olemas.
Sooja vett oleks hädasti vaja
enese ja tööriiete pesemiseks.
Õpetaja on pöördunud kohaliku
täitevkomitee esimehe Estra Mo-kejava
poole, on tülitanud teisi
ametimehi, aga keegi ei mõistnud
vastata, miks soe vesi kraanist ei
voola. Olevat ametkondade vaheline
probleem, amult keegi ei taha
inimeste sellise murega tegeleda.
1963. a. sündinud Garri P. õppis
paar aastat Tallinna 32. keskooli
6. klassis, ent ometi jäi nooruldl
see klass lõpetamata. Siis proovis
ta õnne Tallmna 44. keskkoolis mng
eduga: 1978. a. kevadel viidi Garri
üle 7. klassi. Samal ajal kolis pere
Mustamäelt kesklinna ja Garri
uueks kooliks sai 47. keskkool. Seal
käis Garri vaid poolteist päeva,
süs oli talle igasugusest õppimisest
küllalt. Poiss oli valetanud, et
pidanud lubadustest kmni ja olnud
„lausa jultunult" laisk ning hoolimatu.
Asjasse sekkus alaealiste
asjade komisjon, kus poiss koolikohustuse
mittetäitmise tõttu arvele
võeti.
1979. a. aprillis suunati nooruk
tingimusi Sindi erU^utsekooli. nr.
35,! tema. ema.aga karistati;•30-irul)-
lase rahatrahviga lapse väära
kasvatamise eest. Need asjaolud
veel meest^ ei" muutnud, pikapeale ;
samm-sammult edasi minnes sai
mees vargana ikka suuremaid kogemusi.
Kui alul poisi süda oli veel
värisenud, i oli käsi kindlaks jäänud,
kuni ta pärast pikemaid „edusam-me"
vahele jäi ja esialgul vabaduse
kaheks aastaks kaotas, kuna
saadeti kasvatusliku töö koloonias-
Pärnus valmis uus linnaosa, 9.
mai mikrorajoon, kuhu juba inimesed
majadesse on paigutatud. Elamute
juures on ka suurem äri,
mille nimeks on ,,Shiauliai". Vist'
pole linnas eestlasi, kes oma kodulinnas
leidnuks ärüe nimetuse kohalikus
keeles. Aga pole imestada,
maja juures oli kõvasti tööl olnud
noor kommunist Vitali Vaitovski,
temale kuulub võim ja äridele ni-mepanemise
õigus.
Tallinna Vabariikliku Haigla remont
on kestnud juba neli aastat.
Remontijate käes on kogu maja
ja nii ongi lasteosakond suletud,
teised osakonnad mõne teise haigla
juurde kaasüürüiseks pandud. Viimasel
juhul olevat hädas mõlemad,
sest ruumikitsikus annab end
igal sammul tunda. Mulal suudetakse
remont lõpule vüa, seda ei
oska praegu optimistlikumgi remontija
ega inimene vastata. Tööde
lõpetamine oli olnud ettenähtud
1980. aastaks, kuid seoses olümpia-
. regati ettevalmistamisega, oli tulnud
tähtaegu edasi lükata; kuna
mingit uut tähtaega ei antud, siis
järelikult määramatuks ajaks.
17. märtsist alates suleti Tartu
turuhoone, kuna selle katuslae ja
seinte varisemisoht on mi suur, et
ehitusinspektsioon pidi tegema vastava
sulgemist ettenägeva määruse.
Kuna ehituse juures on mõndagi
ajast ja arust iganenud ja varisenud,
süs ei suudeta hoonet päästa
väiksema remondiga, vaid kasulikum
oleks aga rekonstrueerida
täiesti uus hoone. Selleks olevatki
ettevalmistusi tehtud. Inimesed
aga leiavad, et esialgul puuduvad
turuplatsil kauplemiseks normaalsed
tingimused. .
Toimetusele saadetud
kirjandus
BALTIMORE EESTI ORGANISATSIOONIDE
BÜLLETÄÄN nr.
160 — 1980. Sisus- ,,Ema...
ema . . . eemaa-..H.E. „Alek:
sander Järv 70-aastane", R.K.
„Baltimore' Eesti Seltsi uus juha- •
tus", „Ingliskeelne eesti tahva
ajalooraam^at", R.K.. „Baltimore
Eesti Naiskoori aastakoosolek",
„Taas ridu eesti kirjast", „Esto-nian
Festival 1981 Hopkins Pla-zal",
lehekülg noortele, L.E. „Com-mission
on Ethinic taaris külastas
Baltimore Eesti Kooli", kuulutusi
ja teateid.
USURÄNDUR nr. 3 1981. Eesti
Baptistide Maaümaliidu ajaku-jas
on avaldatud: Don Clowers
„Emad", O.T.,,Jeesuse mõtteid
Pühast Vaimust**, D.H. Mattson
„Kahekordne niõõt Jumala vaimust",
A. Roos„011a esimene",
I. Kaevats „Issanda tagasitulek",
R. Vaikla „Issand, sina tead . . . " ,
P.K. „Kaljo Raid 60-aastane",
Harry EUer- 60-aastane", Linda
'Kauks„Minu suvi noortemisjonis",
palju vaimuhkku luulet, järelhüü-deid,
teateid koguduste elust. '
MITTEILUNGEN AUS BAL-TISCHE
LEBEN nr. Vz - 1981.
,,Bemerkungen zuT Selbständigkeit
der Baltischen Republiken", ,,A11-
tag in den baltischen Ländern",
„Mart Niklus",„Wer ist sowje-tischen
Staatsbürger? *', „30 Jahre
litauisches Gymnasium'^ -„Wer
sind die Latgalen?", „Wir geden-ken
verstorbener Freunde", „Aus
der besetzen Heimat", kultuuriuudiseid
eesti; läti, leedu ja baltisaksa
ühiskondadest, lõikeid saksa
ajalehtedest, bibliograafüisi märkmeid
ja poliitüisi nalju.
. VALGUS nr. 6 — 1981. Evangeelses
kuukirjas kurjutavad I. Kaevats
,,Kuidas saada Püha Vaimuga
ristitud?", H. Söderholm,,Saage
täis vaimu", E. Juuram,,Laske
endid päästa?', H. M-a „Kelle
juurde me läheme?", M. Vähi
„Kohtumine Jumalaga", Hüda
Diekwarti luuletus „Jumala juhtiv
käsi", E. Kiü„Nelipühi ärkamine
Eestis".
Ui
ST.
-1
2
» -
Ui
*0
s
w
sa
s
N
W-Oi
„\yaba Eestlase** toimetase ja
talitase asakona plaan
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni keUa 9—3-m.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
Kari Arro 482-0242
Hannes Oja 481-5316
Kaalatasi võetakse vasta: -
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella ll-ni ja.
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella ll-ni.
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu,
Kaalutnste hinnad:
üks toll ühel veerul $4.—
esiküljel $5.—
tagaküljel : $4.50
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1. Vaba Eestlase taUto»
135 Tecumseth Street
Telefon 364-767?
Postiaadress: Box 70. Stn. C
Toronto, Ont. M6J 3M7
Talitus väljaspool tööaega:
Hehni Liivandi 251-6495
2. Mrs. Leida Mariey
Postiaadress:
9 Parravano Ct. ,
Willowdale, Ont. M2R 3S8
Telefon: 223-0080
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 11, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-06-11 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810611 |
Description
| Title | 1981-06-11-07 |
| OCR text | Nr. 44 ^ABA EESTLANE neljapäeval, 11. Jumisl 1981 iüursday, Juae 11,1981 I I I I M U MMM 1979. 256 lk. ^ajult, 17 kaarti Eesti )mstanud Vello Kallas. lastalt) eesti rahva aja« itsamate süadmiutega mõjustaimd eesti a)&^ põhijooni, sündmus j^lnkordi, teeb IšreMosI jkinketeoseks. itekola TALITüSEg '"VX^osra ja maalijci ja ARNO VIHALEMM ind kunstnik Edaahl laatlnsi» kõrval tmudae ena ja eesti kanstnikjB iv Ingeda ks üalenii-lisada SOc) TALITUSES G iST ijoududt ihfkond. [e, keda lagedes lekkQi )ni neist on oma >naise havinennd koog BesÜ tnhat meie sõj&ineei- /meenatnst ^ulu 70 centi ITALITUSES ja kooMõhtntel Eesti $6.50 ü nzso jitelnud ise: „0h suksuke, [kel. Kannata, kannata na-hakkab tuli ja vesi ras- |rmaid vedama!" naernud sel ajal Jaani Nüüd tunnistab rahvas taks, nähes, et tuli ja vesi rasked koormad ära veab. fannud Jaan Virtsu Kiisa-lantee äärde teivad püsti, lõnga teivaste vahele. Kü» taud mööda, imestanud: |is nüüd teed?" — Jaan iagu ma nüüd teen, te-faspidi. Mõtte kärmusel kaugele!" |nilt saadud teisendi järgi faan kodus kalakarpi ja pärast ise, et nii hakati kaugelt kõnelema. . hud aastasaja keskkohal lelegraafi postid tee äär- |astasaja algusel telefoni Jis^amäeltki käib nüüd Imõtete vahetuse abinõu I järgi kuulutanud Jään pini tehnika saavutusi. |nud ,ta: „Aeg tuleb, et pse ja müüakse, pikad ^nnakse tee äärde,, raud-imatakse üle m'^a; need I inimeste keelt. Välk ja 'itayad; tulevankril sõide-yiskamisega on ratas lima otsas!" rd ütelnud Jaan: „Aeg [aanteel sõidab vanker il-sta!" Viimase ütlusega i muidugi autosid ette, fsel ajal. meie maale Ju lõõdui ihnunud. • 0 yiks Reagan • Ühendriikide lätlased nagji Austraalia, Kanada l a Argentima, kes kõik on suured teraviljatootjad. AUföi hiljuti teatas Kanada valit -sus^ et ta on sõlminud Moskvaga lepjngu, mille kohaselt müüakse Nõwkogude Ludule viie aasta Jooksul vähemalt 25 miljoni ton-mi ieravilja. See näitas, et Washingtoni poolt kehtestatud embargo ei olnud mi ,efektiivne kui s|eda alguses president JimmyGarter oli lootnud. Eksperdid on I küll arvamusel, et Ühendriikide-poolne embargo on teinud Moskvale tõsist peavalu ja nõudnud suurdmate koguste välisvaluuta kulutamist (eriti Argentiina küsis^oma vilja eest venelastelt kõrget hinda) süs läbi raskuste sai Moskva, vähemalt esialgu, oma leiva- ja sööc^avilja vajandusi täita lisaostudega teistelt maadelt. Need eespoolmamitud kolm motiivi ongi peamisteks põhjusteks, miks president Reagan otsustas eelmise presidendi poolt kehtestatud kitsendused teravüia väljaveo osas Nõukogudä Liitu'"' kaotada. Pealegi üteldi valitsusringkondadest, et kui vaja, siis võime jälle uuesti keelu peale panna. Kas see samm oli õige ja otstarbekohane, eks seda näi% tulevik. m täi IM ENN ALFRED ABlvOKAAt-NOTAR Eoom 1$I2, Royal Tmst Tdwer Toronto Dominion Centre Pestjaadress: P.O. 328, Toronto Ont. fBay & King) M5K l E I Telefon: Ö^M??? 24-tundi telefoni valveteenistus 1 • BCDSBQS ROLANS Ikm 133 Richmond St. W., Ste 7@5 Toronlo. M5H 2LS . Tel. 364-7S72 ÄDO PARK, Q.C. EETHERINGTON,, FALLIS ^ iVdvpkaadid-motariS \ m Bay St., Süite 401. 3634411 > õhtuti 447-2017 või 929-3425 Sageli mainitakse, et vaimsete ja füüsUiste häirete all kannatavad inimesed ei ole võünelised osa võtma tänapäeva komplitseeritud ühiskonna elust. Sümboolse zhestina Rahvusvahelisel Aastal oleme astunud ühe erakorralise sammu — oleme valmistanud televisiooni-kuulutuse, et seada tõde jalule. Mõtelge ainult. 68-st meie produktsiooniga seotud inimestest, kannatavad 42 vaimsete ja füüsiliste defektide all, nende hulgas direktor, kaameramees, lavakujundaja, puusepad, elektrik, jumendaja,heliinsener, teadustaja, paljud Margaret Birch William Davis Provlncial Secretary for Premier Sõelal Development muusikud ja mees, kes kirjutas muusika. Ta oli kurt ja sel puhul on põhjus meenutada Beethovenit. \ Kui te olete näinud seda kuulutust, siis teate, mis juhtub sel juhul kui me töötame koos. Kui te pole seda, veel näinud, siis olgu mahutud, et see , kujutab endast ühe hhtsa punkti dramaatilist demonstratsiooni: defektide- alt kannatavatesse inimestesse tuleb suhtuda sellest vaatevinklist, mida nad suudavad teha ja mitte seÜest seisukohastj mis nad teha ei suuda. Meie hüüdlause, mille koostas üks invalüdsuse all kannatav mees on: „label us able*' (märgistage meid võimelistena). -Ontario International Year i98i w ofDisabled ^ Persons 7ÕNU TOOM B.A.Ie., LLB. • . ADVOKAA-ff — NOTAR ¥®fkdale Pla«e, 1 Yorkdale Saite 207 Toronto, Ont. M6A 3Al Telefon 78lW, 789-757S, kodus 4S9-6769 RAAMATUPIDAJAD JOHN E. SOOSAAR, O^artered Accoimtail š Uiaivmil^ Ave.» St®. S®® fel. 8Q2-711S Tor<>nto. Ont. M5J 2m OPTICAL S-tuDIO Ltd. E. SCHMID, saksa optik Snnr valik ^ei!q'oopapri]liraam@: Zeiss, Rodenstock, Metzler Spetsialiseemnnd contact lenslde im BLOOR ST. W. 1 tänav lääse pool Dnndas^e subway*d TELEIFON 535-€252 - Oktoobrikuu lõpus kattusid Eesti; veekogud õhukese jääga, mis aga jälle sulas. Esimene jää oli ebaühtlane. Kuid paremad pole jääolud oMud kahel möödunud aasta viimasel kuul^ kus sagedased sulailmad muudavad hapraks vähese külmaga tekkinud jää. Paljud äga ruttavad noorele jääle kalastama, uisutama ja kõigutama, ülearu varajane jääleminek põhjustas 27 õnnetust, kusjuures 23 inimest suudeti päästa. Üks purjus mees, kes pimedas nõrgale jääle läks, uppus. Sama saatus tabas ka kolme kalameest. Tamula järve jääl uppumisohtu sattunud noormees päästeti, kuid mi hästi ei läinud Narvas ühe jääl kalastajaga. Kuigi appihüiiu peale tulid kohale mitmed mehed, ei mõistnud need ähmiga midagi peale hakata enne kui 35-aastane mees oli juba jää alla vajunud. 2B. detsembrü läks Uusküla alt ohtlikule järvejääle õngitseja, kel imekombel õnnestus mööda habrast ja õhukest jääd kaudu jõuda ligi kahe küomeetrini kaldast. Siis aga kukkus jääprakku ja- püüded omal jõul jääle pääseda ei õnnestunud. Mees hakkas appi karjuma. Üks külaelanikest kuulis ja tõttas kohale, kuid ei suutnud jääaugus olijat välja tõmmata. Seni kuni kaldalt uusi abilisi Juurde tuli, oli poolteist tundi möödunud. Jääserva külge klameerdunud kalamees tiriti küll jääle, et teel kaldale suri. Kes on praegu N. Liidu kangelased? Kui vaadata ajalehti siis on selleks lüpsjad ja seatalitajad, need inimesed kes muretsevad selle eest et või ja püm ning liha jõuaks tarbijani. Seda kangelaslikkust on varemaltki hinnatud, aga möödunud aasta lõpul sai üks lüpsja Rakvere rajoonis Lenini ordeni, teine Võru rajoonis Oktoobrirevolutsiooni ordeni, kakeksale anti tööpunalipu orden, 14 said ordeni „Austuse märk", 18 töökuulsuse II järgu ordeni, 21. medali „Töövapruse eest*' ja 26 medali „Eesku3uliku töö eest". Lehmalüpsjate ja seatalitajate kõrval pn au saajate hulgas ka kolhoosnikke, brigadire, zootehnikuid ja vasikatalitajaid. Sellekohasele asutamise seadlusele on alla kirjutanud N. Liidu ülemnõukogu Presiidiumi esimees L. Brezhnev ise. 1979. a. viimases ja 1980. a. esimeses kvartalis oli Kohila alevis suursündmuseks uute, kõigi mugavustega korterite valmimine, kus eluruumi said 35 perekonda. Nende hulgas ka Kohüa keskkooli õpetaja H. Mälgi, kes kolis oma perega neljatoalisse korterisse 1979. a. novembris. Korteris oli sees elekter ja kraanidest voolas külma vett: Oodata tuli vaid lubatud sooja vett. Et enamik olid elanud kortereis, kus sellist luksust polnud, oodati esialgul rahulikult. Nüüdseks on oodatud kaugelt üle aasta ja elanikud tahaksid ka vanni kasutada, mis igas korteris on iluasjana olemas. Sooja vett oleks hädasti vaja enese ja tööriiete pesemiseks. Õpetaja on pöördunud kohaliku täitevkomitee esimehe Estra Mo-kejava poole, on tülitanud teisi ametimehi, aga keegi ei mõistnud vastata, miks soe vesi kraanist ei voola. Olevat ametkondade vaheline probleem, amult keegi ei taha inimeste sellise murega tegeleda. 1963. a. sündinud Garri P. õppis paar aastat Tallinna 32. keskooli 6. klassis, ent ometi jäi nooruldl see klass lõpetamata. Siis proovis ta õnne Tallmna 44. keskkoolis mng eduga: 1978. a. kevadel viidi Garri üle 7. klassi. Samal ajal kolis pere Mustamäelt kesklinna ja Garri uueks kooliks sai 47. keskkool. Seal käis Garri vaid poolteist päeva, süs oli talle igasugusest õppimisest küllalt. Poiss oli valetanud, et pidanud lubadustest kmni ja olnud „lausa jultunult" laisk ning hoolimatu. Asjasse sekkus alaealiste asjade komisjon, kus poiss koolikohustuse mittetäitmise tõttu arvele võeti. 1979. a. aprillis suunati nooruk tingimusi Sindi erU^utsekooli. nr. 35,! tema. ema.aga karistati;•30-irul)- lase rahatrahviga lapse väära kasvatamise eest. Need asjaolud veel meest^ ei" muutnud, pikapeale ; samm-sammult edasi minnes sai mees vargana ikka suuremaid kogemusi. Kui alul poisi süda oli veel värisenud, i oli käsi kindlaks jäänud, kuni ta pärast pikemaid „edusam-me" vahele jäi ja esialgul vabaduse kaheks aastaks kaotas, kuna saadeti kasvatusliku töö koloonias- Pärnus valmis uus linnaosa, 9. mai mikrorajoon, kuhu juba inimesed majadesse on paigutatud. Elamute juures on ka suurem äri, mille nimeks on ,,Shiauliai". Vist' pole linnas eestlasi, kes oma kodulinnas leidnuks ärüe nimetuse kohalikus keeles. Aga pole imestada, maja juures oli kõvasti tööl olnud noor kommunist Vitali Vaitovski, temale kuulub võim ja äridele ni-mepanemise õigus. Tallinna Vabariikliku Haigla remont on kestnud juba neli aastat. Remontijate käes on kogu maja ja nii ongi lasteosakond suletud, teised osakonnad mõne teise haigla juurde kaasüürüiseks pandud. Viimasel juhul olevat hädas mõlemad, sest ruumikitsikus annab end igal sammul tunda. Mulal suudetakse remont lõpule vüa, seda ei oska praegu optimistlikumgi remontija ega inimene vastata. Tööde lõpetamine oli olnud ettenähtud 1980. aastaks, kuid seoses olümpia- . regati ettevalmistamisega, oli tulnud tähtaegu edasi lükata; kuna mingit uut tähtaega ei antud, siis järelikult määramatuks ajaks. 17. märtsist alates suleti Tartu turuhoone, kuna selle katuslae ja seinte varisemisoht on mi suur, et ehitusinspektsioon pidi tegema vastava sulgemist ettenägeva määruse. Kuna ehituse juures on mõndagi ajast ja arust iganenud ja varisenud, süs ei suudeta hoonet päästa väiksema remondiga, vaid kasulikum oleks aga rekonstrueerida täiesti uus hoone. Selleks olevatki ettevalmistusi tehtud. Inimesed aga leiavad, et esialgul puuduvad turuplatsil kauplemiseks normaalsed tingimused. . Toimetusele saadetud kirjandus BALTIMORE EESTI ORGANISATSIOONIDE BÜLLETÄÄN nr. 160 — 1980. Sisus- ,,Ema... ema . . . eemaa-..H.E. „Alek: sander Järv 70-aastane", R.K. „Baltimore' Eesti Seltsi uus juha- • tus", „Ingliskeelne eesti tahva ajalooraam^at", R.K.. „Baltimore Eesti Naiskoori aastakoosolek", „Taas ridu eesti kirjast", „Esto-nian Festival 1981 Hopkins Pla-zal", lehekülg noortele, L.E. „Com-mission on Ethinic taaris külastas Baltimore Eesti Kooli", kuulutusi ja teateid. USURÄNDUR nr. 3 1981. Eesti Baptistide Maaümaliidu ajaku-jas on avaldatud: Don Clowers „Emad", O.T.,,Jeesuse mõtteid Pühast Vaimust**, D.H. Mattson „Kahekordne niõõt Jumala vaimust", A. Roos„011a esimene", I. Kaevats „Issanda tagasitulek", R. Vaikla „Issand, sina tead . . . " , P.K. „Kaljo Raid 60-aastane", Harry EUer- 60-aastane", Linda 'Kauks„Minu suvi noortemisjonis", palju vaimuhkku luulet, järelhüü-deid, teateid koguduste elust. ' MITTEILUNGEN AUS BAL-TISCHE LEBEN nr. Vz - 1981. ,,Bemerkungen zuT Selbständigkeit der Baltischen Republiken", ,,A11- tag in den baltischen Ländern", „Mart Niklus",„Wer ist sowje-tischen Staatsbürger? *', „30 Jahre litauisches Gymnasium'^ -„Wer sind die Latgalen?", „Wir geden-ken verstorbener Freunde", „Aus der besetzen Heimat", kultuuriuudiseid eesti; läti, leedu ja baltisaksa ühiskondadest, lõikeid saksa ajalehtedest, bibliograafüisi märkmeid ja poliitüisi nalju. . VALGUS nr. 6 — 1981. Evangeelses kuukirjas kurjutavad I. Kaevats ,,Kuidas saada Püha Vaimuga ristitud?", H. Söderholm,,Saage täis vaimu", E. Juuram,,Laske endid päästa?', H. M-a „Kelle juurde me läheme?", M. Vähi „Kohtumine Jumalaga", Hüda Diekwarti luuletus „Jumala juhtiv käsi", E. Kiü„Nelipühi ärkamine Eestis". Ui ST. -1 2 » - Ui *0 s w sa s N W-Oi „\yaba Eestlase** toimetase ja talitase asakona plaan TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaspäevast reedeni keUa 9—3-m. Telefonid: toimetus 364-7521 talitus 364-7675 Toimetajad kodus väljaspool tööaega: Kari Arro 482-0242 Hannes Oja 481-5316 Kaalatasi võetakse vasta: - nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella ll-ni ja. nädala teise ajalehte kuni kol-map. homm. kella ll-ni. KUULUTAMINE VABA EESTLASES on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu, Kaalutnste hinnad: üks toll ühel veerul $4.— esiküljel $5.— tagaküljel : $4.50 KUULUTUSI VÕTAVAD VASTU: 1. Vaba Eestlase taUto» 135 Tecumseth Street Telefon 364-767? Postiaadress: Box 70. Stn. C Toronto, Ont. M6J 3M7 Talitus väljaspool tööaega: Hehni Liivandi 251-6495 2. Mrs. Leida Mariey Postiaadress: 9 Parravano Ct. , Willowdale, Ont. M2R 3S8 Telefon: 223-0080 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-06-11-07
