1978-09-28-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 72
)rganisatsiooni BA-I
bülletäänis nr. 325
läänemaailma on
^vas tegutseva Hel-ste
grupi viimane
Idateeritud 15. Juulil
antakse ülevaade
idus toimunud dissi-side
kohta,
(aidatud Shtsharans-teatavasti
lääne-leedlas
üksikasja-
Ija seetõttu ei paku
taldatud informat-
Jie erilist huvii Hõo-m
Leedus toimunud
fras Petkuse prot-läänemaäümä
ajavaga
tagasiböidii-
I. Ka selle protsessi
psidentide biilletään
jevaate, tuues ava-ptavaid
üksikasja,
ajakiri kinnitab; et
jss oli mõeldud ja
fti riikides tegutse-liikumisediskre-
*rotsessile kutsuti
dissidente kõigist
kiigist, et tekitada
^ikku atmosfääri,
lestunud, kuna ter-ite
keeldus tuhnis-ät.
Välismaailma
itide ajakiri mai-ise
senise tegeleks,
et Petkus on
^egelane Leedu Ka-
Liikumises, mille
fud 16 aastat vang-list^
ti „nQukogude
[andas" ja ,3Õuko-rgatlis^
ts^ooni*' r a -
bUele lisaks leiutati
Ilseks veel lisasüü-bldati
ta homosek-
Isse toodi viimase
tamiseks ka ainsa
|s sõdur, kes väitis,
ta 1973. aastal ära
süüdistus on r a -
lavijälgadele, kuna
ajal pideva valve
gi sellist oleks juh-kohe
arreteeritud
itud.
evuse kohta andis
llseloomustuse läti
Kalninsh kes hulasse
maailma ning
kikidesse. Kalninsh
tkust karistati sea-jina
ta ei teinud mi^
Ta väitis, et Hel-
^e täitmise jälgimi-
)dud grupp ei ole
Igude seaduste ko-p
s t süüdistati Ees-
Irahvusliku liikumi-moodustamises,
fal midagi ebäsea-
•organisatsiooni ra-
)na ei moodustatud
tis Helsingi kokku-
Ijärele valvavat or-
|:una neid ülesan-uus
keskkomitee,
oli uurida ka
bimuvät venestami-
|e keskkomitee ka-plja
andma ka oma
]-U'd'', millest ta-loimuval
pressikon-
)eerida ka iääneri-
\±e. Pressikonve-
[Ema 1977i aasta aii-kuid
KGB jõudis
larreteeris Petkuse.
(tmel kpiTal üle ka
tal õnnestus siiski
oma varem älga-
[ooniplaane läbi su-maaUma
pääseda,
ätab, et läänemaaiS-jd
pühendavad tä-nendeje
protsessi-rad
Moskvas, kuna
läijaspool pealinna
msed, millede huJ-
^tkuse protsess. See
lus, mülele „yaba
titmel puhul varem
listanud lääne-itakse
alati vaiki-
Inna Balti riikides
jdmustest nmg kar-
(äsitada neid vahe-on
seotud BaJti
lus võitlusega.
leidub ka neid po-istuse
eksperte, kes
N. Luduga sÕIma-ivaist
tuumarelvas-j
kokkulepetest ning
tilised kokkulepped
ts
Nr. 72 VABA EESTLANE neljapäeval, — Thursday, Seg^tömber ;
i I
(Järg l k . 3)
VALVEARST
3®. ja 31. sept. on valvearstiks
dr. Ä. Mae, tel. 493-7231 ja
1., 8., ja 9. m. ^r. E.^PaliapiIl, tei:
Otis© postistreigi lävel avaldas
Kanada postimimšter 1 J .
Lamonitagn© infpmaitsioöni, et
2(^.<^:smBb K t o d a Post välja
tänavu^ jõulupostmarkide
ria. Sellesse kuulub ikolm posit-maifei,
12-, 14- j a 30-centilised. Tä-riarvused
mötüvid on 15. sajandi
kunstiteosed. Esimenie ainonüüm-^
se Kölni meisitri töö „Madonna
õitšeiva hernega", teine flaamlase
Hans Memlingi „rfeitsi lapsega"
ja k o l n m Jaoopo d i Ciöne ,vNeit-sl
j a laips iÄaikute
Margid trükiMts© 6-värviliste-na
I b r o o^
kqjas, esimesi 111, teist 76 j a fcol-mandiat
24 aniljonit. Maiikide suurus
0(n 24 X 40
as^jdls.... • ' • --y
Lk. 3
E. S. Lasteaias algas
tutvnunisel
liiõpetäja kohustelbäiiliaj Anne Linkruš. Pofco: Vaba Eestlane
H . K I R IK
InsurancQ
Ägöncy
23 WESTMORE Dr., Sutte UI
Rezdale» Önž. M9V 3YT
TeL 745-4622
Möödunud nädalal viibis .
selle ala eriteadlane Harald Perten, kes esines konverentsil ka ettekandega Sudaanis kasvava^
teravilja sorghumi omapärase Jahvatamise menetluse ja selle vilja kasutamise kohta leivaviljana.
Harald Perten töötab juba pikemat aega oma erialal Aafrikas - varein Senegalis ja praegu Su.
daanis, kus ta Liitunud Eahvaste Organisatsiooni teenistuses olles aitab lahendada Musta mandri
leivaprohleeme. Seoses konverentsiga külastas ta ka oma
Eestlase" toimietusei ©Ii • v õ l m Ä temaga vestelda; •. :
SkautUke noorte julitide^staköosolekuteä Kotkajärvd t®S-mub
1. oktoobril mälestuskivi avamine Toronto Eesti Skaudfi-sõprade
Seltsi esimesele ja kauaaegsele esimehele Hendrik tsn-nerile.
Aktiivne tegelane sitaudisõpradejäüMstegel^^ liikumises,
oli Hendrik Tanner üks TESS-i asutajaid ja omab suuri
teeneid Kotkajärve laagrialä ning sealse eestlaste suvituskolo®-
nia soetamises. Tema surma puhu! avaldati ^ soovi mälestuse
jäädvustamiseks ja rajati sellekohane mälestusfond. Teoks smb-see
nüüd Kotkajärve 25-aastase juubeli puhul. Teraskotka val-misiasid
Lembitu lelled Olev Kindlam ja Endel Leis, pronksptot
valati Pau! Kriisa Islikel 'vahendusel, meinoriaali kujuniäas
asja algatajat ja projekt seisis
tervelt kaheksa pikifca aastet.
Nüüd Kotkajärve juubeliaastai
paisutavad piibrid i Kotkajärve
vesi, uus juhatus püüab energiliselt
laiiendada maia-ala juriidüisi
probleeme j a k a Tanneii suure
kivi asi pääsis lükuma.
Kolme meihe ühistöö tulemusena
rajatud memoriaal pidulik
avamisiie toimub pühapäeva, 1.
oktoobri hommikul gaidi- '. ja
äcäudinooruse juhtide osavi&tul.
Tulevikus tervitab Kotkajärvele
saabujaid mrava ikaljupalkkudel
istuv terasest valgepea-OTierifeot-kas.
Kivile oh (kixiniitatud jrfaat,
kirjaga: „Selle maa soetas eesti
noortele HENDRIK ' T A N I I^
obtained this liand for Estonian
youtih 1953". ,
iKottikajärve ostmise oitsus.
skaudisõprade taluringi väliteoös-olekul
praegusel Kotkajärve lipu-väljaifcul
16. mail 1®53. Poolteist
aastat varem oli asutatud Toronto
Eesti Skaudisõprade Selts juba
kindla sihiga, et selts muretseb
noortele tükikese „essti territooriumi"
laagripaigaks.
Aga ostu otsuse tegemisel puudusid
seltsil juriidilise isiku õigused
ja esimesed metsakrundid
ostis oma nhnele esimees
Hendrik Tanner.
• (Algus lk. 2X^^^^^^^::
loovad ainul petliku Julgeolekutun-de^
mis lõpuks võib välja viia sõjani
ja katastroofini.
Üks s€(Illstest meestest on Yale
ülikooli professor ja endine USA
välisministri abi poliitiliste küsimuste
alal Eugene Rostov, kes
ühes om& äsjases analüüsis üksikasjaliselt
kritiseerib Ühendriikide
praegust poliitilist liini S^lt 11 läbirääkimistel,
mille eesmärgiks on j
piirata ainult kontinentidevaheliši.
rakette, mis on suutelised lendama
N. Liidust Ühendriikidesse ja samuti
vastassuunas. Rostovil ei ole
!o*itiseerivaid sõnu ütelda mitte ainult
Salt II läbirääkimiste kohta,
vaid tä atakeerib ka neid administratsiooni
juhtivaid tegelasi, kes on
tembeldanud Salt Ü läbü^ääkimis-te
kritiseerijad detentje vaenlasteks
Ja sõjaõhutajateks.
Rostov mainib, et relvade piiramise
kokkulepped pole kunagi
süutnud ära hoida sõdasid. Ta deklareerib
külmalt, et detente poliitika
on ainult müüt ning et läbirääkimised
venelastega ei ole suutnud
kõrvaldada N. Liidu ja Ühendriikide
vahelist pinetüSt.JCülm sõda
ei ole kaugeltki likvideeritud,
kinnitab Rostov, vaid vastupidi —
see on pimgelisem W kunagi varem,
kuna N.i Liidu ähvardused
toimuvad palju suuremas skaalas
kui Berliini õhusilla ja Kreeka
kriisi ajal. Detente müüdi ja Salfi
läbirääkimiste tulemusena ^an
Ühendriigid jäänud N. Liidust maha
kõigi relvaliikide alal — nad
on jäänud ka maha relvade produtseerimisel,
uurimistöös j a vastavate
programmide koostamisel.
Rostovi analüüs on masendav ja
lääneriikide poliitikud-strateegici
kalkuleerivad praegu, kas N. Liit
suurendab oma relvastust oma julgeoleku
huvides ja aitab kogu
maailmas lääneriikidega koostöös
stabiilsemat olukorda luua kui ta
relvastuses Ühendriikidest on möödunud
või kasutab ta selle relvastuse
oma imperialistlike kavatsuste
huvides. Äsja Oxfordis toimunud
Rahvusvahelise StrateegUiše Uurimuste
Instituudi konverentsil vaieldi
selle küsimuse üle elavalt, kuid
kindlale otsusele ei jõutud.
Tundub arusaamatuna, et selle
küsimuse üle ve^l vaieldakse kuigi
veneljiste agressiivsete kavatsuste
tunnusmärgid on kõikjal silmaga
näha ja käega katsuda. Praegune
unistus detente pc|liitikast meenutab
Teise mäiailmasõja eelset Inglismaa
peaminister Nevüle Chäm-
Iberlaini, kes oma arvates teenis
rahu huvisid kui ta tegi Hitlerile
^uuri järelandmisi, mis lõppesid
. Tdse'maailmasõjaga. ,
. • - A M r .
Kuidas sattus Harald Perten
Aafrikasse? Ta viibis teravüja
eksperdina 1961. aastal rahvusva^
helisel konverentsil, kuš tal tekkisid
kontaktid Liitunud Bahvas-te
Organisatsiooni selle ala tegelastega.
1®67. aastal astus t a L i i -
timud Riahvaste Organisatsiooni
teenistusesse ja >viibis ühe aasta
kestel Roomas, kus asub maail-maorgajiisatsioom
arenguprogrammide
peakoiter,
. Sealt saMeti ta leivavilljade keemikuna
ja eriteadlasena ÄaM-kašse
Senegali, kus ta viibis 4,5
aastat ja aitas lahendada sealset
leivavilja probleemi.
Senegalis hakati tema juiieaidusel
valmistama hirsist jahu, mida l i sati
30 protsendi ulatuses nisujahule
juurde ning saadi sel teel
maitsev leib. .
Oma elu kohta Senegalis mainib
Harald Perten, et see oli
võrdlemisi meeldiv, kuna klüma
oli sobiv ja ^antsuse k u l t^
mõju on seal veel praegugi tugev.
Šenegalist viidi Harald P'erten
üle Sudaani, kus tulid lahendada
leiva valmistamisel uued probleemid.
Sudaan ei süudä osta nü
palju inisu, kui palju rahvas seda
oma toiduks vaj ab hing selle lünga
täitmiseks tuli hakata otsima
kohapeal ^kasvavat vilja.
Hakati., katseid tegema Sudaanis
kasvava hirsi liigiga, mis
on tuntud sorghumi nime all,
kuid mida Sudaanis nimetatak-
; .se.-dura. ''
See vili kasvab kuivadel maadel
ning ^ seda produtseeritakse Sudaanis
'umbes kaks miljonit tonni
aastas. Pärismaalased kasutavad
seda pannkookide ja pudru valmistamiseks,
kuid leiva valmistamiseks
ei ole see jahu oma koreda
koe j a tumeda värvi tõttu so-
Tuli leida moodus, kuidas saada
durast sobivat jahu, mida
võiks segada leiva valmistamiseks
nisujahuga. Harald Perten
töötab selle projekti mänedzheri-na
ning teda abistasid tehnilise
eksperdina .üks ipräntslane j a teised
eriteadlased. Tehti kindlaks,
et durat pole võamalik jahvatada
tavalise menetlusega vaid see vili Food Research Centre, kus töötab
tuleb pulveriseerida, milleks on umbes 250 inimest,
vajalik kasutada hoopis erilaadseid
masinaid ja jahvatamise
meetodeid. Dura vilja on aga samal
võimalik (kasutada k a teravil-ja
kujul kui vilja ümbert eraldada,
vastava menetlusega kõva va-liskest.
Katselistes tööstustes valmistatakse
nüüd leiba, kus nisujahule
on juurde lisatud 25—50
protsenti dura jahu hing uut tüüpi
leib oai väga imaltšev.
i>ura Jahu kasutamisele võtoaH-sega
vähendatakse nisu importi
tunduvalt ja riik saab sellega
• kokku hoicla. välisvaluutat.
Suuremaks probleemiks eurooplasele
on kuumus, kuna
termomeeter näitab
kraadi C järele.vilus.
Liitunud Rahvaste Organisatsiooni
vastavad asutiused on vünia-se
kaheteistkümne aasta jooksul
investeerinud umbes 10 miljonit
dollarit hirsi ja dura jahude uurimiseks
ja produtseerimiseks.
Sudaanis rajatud jahvatamise ja
küpsetamise tehased on läinud
maailmaorganisaitsioonüe maksma
mööduiiud aasta lõpuks umbes
350.000 dollarit. Jahvatamise
operatsioonidega alustati möödunud
aasta detsembris j a küpsetamisega
käesoleva aasta märtsis,
Praegu töötavad need tehased
katselisel alusel (kuid käesoleval
aasta lõpul loodetaikse need täies
ulatuses produktsiooni rakendada.:
• . ^ ^ •
lutajad jäävad sageli jõujaamas
tekkinud rikete tõttu seisma
ning siis on kannatused seda
suuremad. Seltisiköndlifc elu on
võrdlemisi tagaisäioidlik, kuid välismaalastel
onj €<ma klubid, kus
:|j^^ics« ujumas, tennist mäirigi-
Mäs. j a aega veetmas. H. Perten
koos abikaasaga on kohaliku
saksi klubi liikmed, kuhu võetakse
neid inimesi kes räägivad saksa
keelt. Peale selle on veel igasugused
teiste rahvuste klubid,
kuhu koond-utaikse peamiselt
e alusel.
Hüjem, k u i selts o l i ixiskoiporeer^^
tud, andis t a krundid lüle seltsüe-
Nü on Kotkajärve saamise lugu
lühidalt. Tegelfeult oli sellega
ühenduses lakkamatuid Sõite kohtade
valikuks, õiendamisi amet-asuitusbega,
eestlaste veeninlst
kaasa tulemiseks ja endale isiklikult
võetud majanduslik risk.
Hendrik Tanner õiendas kartmatult
ja väsimatult.
1951--1%6 oli Hendrik Tanner
Toronto Eesti Sfcaudisõprade
Seltsi esimees. Tema viimane avalik
sõnavõtt toimus Kotkajärve
kohviku avamisel. Seltsi peakoosolekul
järgmisel aastal oli ta tervislikel
põhjustel juba tagasi
tõmbunud ja valiti üksmeelselt
seltsi eluaegseks auesimeheks.
MOTÜ:M. FÜND, hm.
Aktsia hind 22. sept. $7.19 ,
ag St. W., Room 1900
Toronto, CM. M5H 1J8.
Telefon päeval 364-1131
õhtul 925-6812
H. Perten mainib, et palga maksab
talle Liitunud Rahvaste Organisatsioon,
kuid kogu töö ja
projekti teostamine toimub kohaliku
valitsuse -juhtimisel
kontroM all..;:;
Harald Pertenil on veel lepingu
järele vaja vtöötada üks aasta
Sudaanis ning siis siirdub ta erru.
Kuhu — kas Rootsi tagasi? Sinna
ei taha H . Perten enam minna,
kuna valitsus võtab seal mäk^
sude näol inimeselt kõik suure
vaevaga .teenitud raha. Kuid Kanada
— ^miks mitte siia tulla?
Milline on ühe välismaalase elu LKuid teil ei ole siin sugugi pa-
Sudaanis? On see meeldiv või t u - r e n i kui Root^s^^^ konstateerib
leb seal võidelda vastumeelsete [Harald Perten. „teie elu läheb
probleemidega? Harald Perten
mainib, et ta elab koos abikaasaga
Sudaani pealinnas Khartumis,
kus Ita! on korter ühe hoone teisel
ikori^sel. Töökoht; asuh linnast
väljas kuhu on rajatud suur
Juunis ISI"© lahkus Hendrik
Tanner igaveseks, jättes maha
noortele pühendatud Kotkajärve
ja tagasihoidliku soovi, ©t
üks Kotkajärve suurtest kiva-müralsatest
.JääSss igavesti. „t(E-
.-ma-.k!v5ks".;' ^ -
Viimase soovi kohaselt palusid
omaksed lillede asemel teha annetus
mälestusfondi.
Juba samal sügisel tõsteti mõned
kaljupakud väravasambaks
ja kujundati nendel^, terastorudest
kotkast meenutav stüisatsi-oon,
mis pidi lõpetatama ja pidulikult
avatama hijem. E i olnud
Pool teksti on inglise keeles, et
kotkajärvele sattuvad mitte-eesüased
teaksid mäle^tusmär-k
i respekteerida.:.;. .' ; •
Mälestu^skivi avamisele on kutsutud
Hendrik Tanneri lesk Meeli
Tannei* j a «poeg Teas per^on-naga,
kes elavad •Vancouveris.
Äsjase telefonikõnega andsid nad
memoraaii kavandile pmapoolse
heaksküdu, kuid teatasid mitte-tulekust.
Loodetavasti'võtab kivi
avamisest osa Hendrik^^^
tütar Saima Lüli, kes elab Ühendriikides.
.
„Hendrik Tanneri kivi'' on juba
teine mälestusmärk Kotkajärvel.
Esimene — n.n. „Lembitu kivi"
— asub lipuväljaku ääres ja püstitati
kõikide Eeäti vabaduse ©est
langenute , mälestusöks . esimese
nimeliselt teada-oleva kangelase
Sakala Lembitu 750. langemis-päevaks
poiste ipoolt kogutud k i videst.
„Lembitu k i v i " on Kotkajärvel
toimuva tegevuse ajal valgustatud
j a seal toimuvad laagrite
ning sündmuste ajal hardushetked
manalasse varisenud põlvkondade
mälestuseks; -
32.
$18.—
$9.50
$35.-
E I R I F O S T I G A
|1P.5@
U S A - 0 :
sotsialismi suunas palju küre-
•nialt kui Rootsis ja teie majan- j
käib kiiresti alla. Kanada
ei ole praegu kiili maa, mis meelitaks
siia tulema oma puhkepäevade
veetmiseks."
Aastas
Põoicacistcis
f
• Torontos toimub k a k l e v a l . nädalal
esimene „World of the Wo-men-'
nimeline naistepidustus.
Viiepäevalise pidustuse üritused
peetakse Toronto näituse" väljakul
asuvas Qüeen Elizabeth Buüding'-
us. Selle kavas on mitmesugused
naiste alasid (mitte nn. „womens*
liberation") käsitlevad ettekanded
kodukorrastusest ja -sisustusest,
iluravist, moest, toitlustamisest,
naiste osast spordis, tervishoius ja
mitmel muul alal. Ennelõunat al-gavaüe
ettekandeüe ja demonstratsioonidele
järgnevad moenäitused
ja meelelahutuslikud ettekanded.
Teiste arvukate esinejate ja demonstratsioonide
hulgas on ka eesti
moelooja Elleh Peterson School
of Desien moenäitus. See toimub
sept; kel! 7.30 õ.
IlMARHEINSOO
Eesti Majais:, •
ivenne, vmm 202,
Ontario M4I
Telefon 461-0764
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
"INSURANCE"
H 8 2 Bathurst SU., -3
(Bathurst-St aau-)
kontons 653-7815 Ja
653-7816
$53«"^ ' , $58.'
$28.-^ $30.—
$ 1 5 . ^ $16.5©
LENNUPOSTIGA ülemere-maataie; ^
Aastas $69,—, poolaastas $34.50, veerandaastas $18.-^
A a d r i l muudatus # centi. üksiknumbri hind 40 c Ä
Kaiadffl asiiäressldel© palume märMda «POSTALCOBE" Ja
ÜSA aadressidele ,.ZIP CX)DE'V
Pangatshekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Poblišhers nimele, i
: VAIÄ EiSTLANi
fMBmlQ, Pöstöi Stfii. Ce Toron*© 3 ,
PaluB mulle saata VABA EESTLANE aastale / pto^liiastaks:/
veerandaastaks-tavalise/kiripostiga alates
197-—. TelUmise katteks lisan ,^ . . . . . ..
r / tsheMga/
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 28, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-09-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780928 |
Description
| Title | 1978-09-28-03 |
| OCR text |
Nr. 72
)rganisatsiooni BA-I
bülletäänis nr. 325
läänemaailma on
^vas tegutseva Hel-ste
grupi viimane
Idateeritud 15. Juulil
antakse ülevaade
idus toimunud dissi-side
kohta,
(aidatud Shtsharans-teatavasti
lääne-leedlas
üksikasja-
Ija seetõttu ei paku
taldatud informat-
Jie erilist huvii Hõo-m
Leedus toimunud
fras Petkuse prot-läänemaäümä
ajavaga
tagasiböidii-
I. Ka selle protsessi
psidentide biilletään
jevaate, tuues ava-ptavaid
üksikasja,
ajakiri kinnitab; et
jss oli mõeldud ja
fti riikides tegutse-liikumisediskre-
*rotsessile kutsuti
dissidente kõigist
kiigist, et tekitada
^ikku atmosfääri,
lestunud, kuna ter-ite
keeldus tuhnis-ät.
Välismaailma
itide ajakiri mai-ise
senise tegeleks,
et Petkus on
^egelane Leedu Ka-
Liikumises, mille
fud 16 aastat vang-list^
ti „nQukogude
[andas" ja ,3Õuko-rgatlis^
ts^ooni*' r a -
bUele lisaks leiutati
Ilseks veel lisasüü-bldati
ta homosek-
Isse toodi viimase
tamiseks ka ainsa
|s sõdur, kes väitis,
ta 1973. aastal ära
süüdistus on r a -
lavijälgadele, kuna
ajal pideva valve
gi sellist oleks juh-kohe
arreteeritud
itud.
evuse kohta andis
llseloomustuse läti
Kalninsh kes hulasse
maailma ning
kikidesse. Kalninsh
tkust karistati sea-jina
ta ei teinud mi^
Ta väitis, et Hel-
^e täitmise jälgimi-
)dud grupp ei ole
Igude seaduste ko-p
s t süüdistati Ees-
Irahvusliku liikumi-moodustamises,
fal midagi ebäsea-
•organisatsiooni ra-
)na ei moodustatud
tis Helsingi kokku-
Ijärele valvavat or-
|:una neid ülesan-uus
keskkomitee,
oli uurida ka
bimuvät venestami-
|e keskkomitee ka-plja
andma ka oma
]-U'd'', millest ta-loimuval
pressikon-
)eerida ka iääneri-
\±e. Pressikonve-
[Ema 1977i aasta aii-kuid
KGB jõudis
larreteeris Petkuse.
(tmel kpiTal üle ka
tal õnnestus siiski
oma varem älga-
[ooniplaane läbi su-maaUma
pääseda,
ätab, et läänemaaiS-jd
pühendavad tä-nendeje
protsessi-rad
Moskvas, kuna
läijaspool pealinna
msed, millede huJ-
^tkuse protsess. See
lus, mülele „yaba
titmel puhul varem
listanud lääne-itakse
alati vaiki-
Inna Balti riikides
jdmustest nmg kar-
(äsitada neid vahe-on
seotud BaJti
lus võitlusega.
leidub ka neid po-istuse
eksperte, kes
N. Luduga sÕIma-ivaist
tuumarelvas-j
kokkulepetest ning
tilised kokkulepped
ts
Nr. 72 VABA EESTLANE neljapäeval, — Thursday, Seg^tömber ;
i I
(Järg l k . 3)
VALVEARST
3®. ja 31. sept. on valvearstiks
dr. Ä. Mae, tel. 493-7231 ja
1., 8., ja 9. m. ^r. E.^PaliapiIl, tei:
Otis© postistreigi lävel avaldas
Kanada postimimšter 1 J .
Lamonitagn© infpmaitsioöni, et
2(^.<^:smBb K t o d a Post välja
tänavu^ jõulupostmarkide
ria. Sellesse kuulub ikolm posit-maifei,
12-, 14- j a 30-centilised. Tä-riarvused
mötüvid on 15. sajandi
kunstiteosed. Esimenie ainonüüm-^
se Kölni meisitri töö „Madonna
õitšeiva hernega", teine flaamlase
Hans Memlingi „rfeitsi lapsega"
ja k o l n m Jaoopo d i Ciöne ,vNeit-sl
j a laips iÄaikute
Margid trükiMts© 6-värviliste-na
I b r o o^
kqjas, esimesi 111, teist 76 j a fcol-mandiat
24 aniljonit. Maiikide suurus
0(n 24 X 40
as^jdls.... • ' • --y
Lk. 3
E. S. Lasteaias algas
tutvnunisel
liiõpetäja kohustelbäiiliaj Anne Linkruš. Pofco: Vaba Eestlane
H . K I R IK
InsurancQ
Ägöncy
23 WESTMORE Dr., Sutte UI
Rezdale» Önž. M9V 3YT
TeL 745-4622
Möödunud nädalal viibis .
selle ala eriteadlane Harald Perten, kes esines konverentsil ka ettekandega Sudaanis kasvava^
teravilja sorghumi omapärase Jahvatamise menetluse ja selle vilja kasutamise kohta leivaviljana.
Harald Perten töötab juba pikemat aega oma erialal Aafrikas - varein Senegalis ja praegu Su.
daanis, kus ta Liitunud Eahvaste Organisatsiooni teenistuses olles aitab lahendada Musta mandri
leivaprohleeme. Seoses konverentsiga külastas ta ka oma
Eestlase" toimietusei ©Ii • v õ l m Ä temaga vestelda; •. :
SkautUke noorte julitide^staköosolekuteä Kotkajärvd t®S-mub
1. oktoobril mälestuskivi avamine Toronto Eesti Skaudfi-sõprade
Seltsi esimesele ja kauaaegsele esimehele Hendrik tsn-nerile.
Aktiivne tegelane sitaudisõpradejäüMstegel^^ liikumises,
oli Hendrik Tanner üks TESS-i asutajaid ja omab suuri
teeneid Kotkajärve laagrialä ning sealse eestlaste suvituskolo®-
nia soetamises. Tema surma puhu! avaldati ^ soovi mälestuse
jäädvustamiseks ja rajati sellekohane mälestusfond. Teoks smb-see
nüüd Kotkajärve 25-aastase juubeli puhul. Teraskotka val-misiasid
Lembitu lelled Olev Kindlam ja Endel Leis, pronksptot
valati Pau! Kriisa Islikel 'vahendusel, meinoriaali kujuniäas
asja algatajat ja projekt seisis
tervelt kaheksa pikifca aastet.
Nüüd Kotkajärve juubeliaastai
paisutavad piibrid i Kotkajärve
vesi, uus juhatus püüab energiliselt
laiiendada maia-ala juriidüisi
probleeme j a k a Tanneii suure
kivi asi pääsis lükuma.
Kolme meihe ühistöö tulemusena
rajatud memoriaal pidulik
avamisiie toimub pühapäeva, 1.
oktoobri hommikul gaidi- '. ja
äcäudinooruse juhtide osavi&tul.
Tulevikus tervitab Kotkajärvele
saabujaid mrava ikaljupalkkudel
istuv terasest valgepea-OTierifeot-kas.
Kivile oh (kixiniitatud jrfaat,
kirjaga: „Selle maa soetas eesti
noortele HENDRIK ' T A N I I^
obtained this liand for Estonian
youtih 1953". ,
iKottikajärve ostmise oitsus.
skaudisõprade taluringi väliteoös-olekul
praegusel Kotkajärve lipu-väljaifcul
16. mail 1®53. Poolteist
aastat varem oli asutatud Toronto
Eesti Skaudisõprade Selts juba
kindla sihiga, et selts muretseb
noortele tükikese „essti territooriumi"
laagripaigaks.
Aga ostu otsuse tegemisel puudusid
seltsil juriidilise isiku õigused
ja esimesed metsakrundid
ostis oma nhnele esimees
Hendrik Tanner.
• (Algus lk. 2X^^^^^^^::
loovad ainul petliku Julgeolekutun-de^
mis lõpuks võib välja viia sõjani
ja katastroofini.
Üks s€(Illstest meestest on Yale
ülikooli professor ja endine USA
välisministri abi poliitiliste küsimuste
alal Eugene Rostov, kes
ühes om& äsjases analüüsis üksikasjaliselt
kritiseerib Ühendriikide
praegust poliitilist liini S^lt 11 läbirääkimistel,
mille eesmärgiks on j
piirata ainult kontinentidevaheliši.
rakette, mis on suutelised lendama
N. Liidust Ühendriikidesse ja samuti
vastassuunas. Rostovil ei ole
!o*itiseerivaid sõnu ütelda mitte ainult
Salt II läbirääkimiste kohta,
vaid tä atakeerib ka neid administratsiooni
juhtivaid tegelasi, kes on
tembeldanud Salt Ü läbü^ääkimis-te
kritiseerijad detentje vaenlasteks
Ja sõjaõhutajateks.
Rostov mainib, et relvade piiramise
kokkulepped pole kunagi
süutnud ära hoida sõdasid. Ta deklareerib
külmalt, et detente poliitika
on ainult müüt ning et läbirääkimised
venelastega ei ole suutnud
kõrvaldada N. Liidu ja Ühendriikide
vahelist pinetüSt.JCülm sõda
ei ole kaugeltki likvideeritud,
kinnitab Rostov, vaid vastupidi —
see on pimgelisem W kunagi varem,
kuna N.i Liidu ähvardused
toimuvad palju suuremas skaalas
kui Berliini õhusilla ja Kreeka
kriisi ajal. Detente müüdi ja Salfi
läbirääkimiste tulemusena ^an
Ühendriigid jäänud N. Liidust maha
kõigi relvaliikide alal — nad
on jäänud ka maha relvade produtseerimisel,
uurimistöös j a vastavate
programmide koostamisel.
Rostovi analüüs on masendav ja
lääneriikide poliitikud-strateegici
kalkuleerivad praegu, kas N. Liit
suurendab oma relvastust oma julgeoleku
huvides ja aitab kogu
maailmas lääneriikidega koostöös
stabiilsemat olukorda luua kui ta
relvastuses Ühendriikidest on möödunud
või kasutab ta selle relvastuse
oma imperialistlike kavatsuste
huvides. Äsja Oxfordis toimunud
Rahvusvahelise StrateegUiše Uurimuste
Instituudi konverentsil vaieldi
selle küsimuse üle elavalt, kuid
kindlale otsusele ei jõutud.
Tundub arusaamatuna, et selle
küsimuse üle ve^l vaieldakse kuigi
veneljiste agressiivsete kavatsuste
tunnusmärgid on kõikjal silmaga
näha ja käega katsuda. Praegune
unistus detente pc|liitikast meenutab
Teise mäiailmasõja eelset Inglismaa
peaminister Nevüle Chäm-
Iberlaini, kes oma arvates teenis
rahu huvisid kui ta tegi Hitlerile
^uuri järelandmisi, mis lõppesid
. Tdse'maailmasõjaga. ,
. • - A M r .
Kuidas sattus Harald Perten
Aafrikasse? Ta viibis teravüja
eksperdina 1961. aastal rahvusva^
helisel konverentsil, kuš tal tekkisid
kontaktid Liitunud Bahvas-te
Organisatsiooni selle ala tegelastega.
1®67. aastal astus t a L i i -
timud Riahvaste Organisatsiooni
teenistusesse ja >viibis ühe aasta
kestel Roomas, kus asub maail-maorgajiisatsioom
arenguprogrammide
peakoiter,
. Sealt saMeti ta leivavilljade keemikuna
ja eriteadlasena ÄaM-kašse
Senegali, kus ta viibis 4,5
aastat ja aitas lahendada sealset
leivavilja probleemi.
Senegalis hakati tema juiieaidusel
valmistama hirsist jahu, mida l i sati
30 protsendi ulatuses nisujahule
juurde ning saadi sel teel
maitsev leib. .
Oma elu kohta Senegalis mainib
Harald Perten, et see oli
võrdlemisi meeldiv, kuna klüma
oli sobiv ja ^antsuse k u l t^
mõju on seal veel praegugi tugev.
Šenegalist viidi Harald P'erten
üle Sudaani, kus tulid lahendada
leiva valmistamisel uued probleemid.
Sudaan ei süudä osta nü
palju inisu, kui palju rahvas seda
oma toiduks vaj ab hing selle lünga
täitmiseks tuli hakata otsima
kohapeal ^kasvavat vilja.
Hakati., katseid tegema Sudaanis
kasvava hirsi liigiga, mis
on tuntud sorghumi nime all,
kuid mida Sudaanis nimetatak-
; .se.-dura. ''
See vili kasvab kuivadel maadel
ning ^ seda produtseeritakse Sudaanis
'umbes kaks miljonit tonni
aastas. Pärismaalased kasutavad
seda pannkookide ja pudru valmistamiseks,
kuid leiva valmistamiseks
ei ole see jahu oma koreda
koe j a tumeda värvi tõttu so-
Tuli leida moodus, kuidas saada
durast sobivat jahu, mida
võiks segada leiva valmistamiseks
nisujahuga. Harald Perten
töötab selle projekti mänedzheri-na
ning teda abistasid tehnilise
eksperdina .üks ipräntslane j a teised
eriteadlased. Tehti kindlaks,
et durat pole võamalik jahvatada
tavalise menetlusega vaid see vili Food Research Centre, kus töötab
tuleb pulveriseerida, milleks on umbes 250 inimest,
vajalik kasutada hoopis erilaadseid
masinaid ja jahvatamise
meetodeid. Dura vilja on aga samal
võimalik (kasutada k a teravil-ja
kujul kui vilja ümbert eraldada,
vastava menetlusega kõva va-liskest.
Katselistes tööstustes valmistatakse
nüüd leiba, kus nisujahule
on juurde lisatud 25—50
protsenti dura jahu hing uut tüüpi
leib oai väga imaltšev.
i>ura Jahu kasutamisele võtoaH-sega
vähendatakse nisu importi
tunduvalt ja riik saab sellega
• kokku hoicla. välisvaluutat.
Suuremaks probleemiks eurooplasele
on kuumus, kuna
termomeeter näitab
kraadi C järele.vilus.
Liitunud Rahvaste Organisatsiooni
vastavad asutiused on vünia-se
kaheteistkümne aasta jooksul
investeerinud umbes 10 miljonit
dollarit hirsi ja dura jahude uurimiseks
ja produtseerimiseks.
Sudaanis rajatud jahvatamise ja
küpsetamise tehased on läinud
maailmaorganisaitsioonüe maksma
mööduiiud aasta lõpuks umbes
350.000 dollarit. Jahvatamise
operatsioonidega alustati möödunud
aasta detsembris j a küpsetamisega
käesoleva aasta märtsis,
Praegu töötavad need tehased
katselisel alusel (kuid käesoleval
aasta lõpul loodetaikse need täies
ulatuses produktsiooni rakendada.:
• . ^ ^ •
lutajad jäävad sageli jõujaamas
tekkinud rikete tõttu seisma
ning siis on kannatused seda
suuremad. Seltisiköndlifc elu on
võrdlemisi tagaisäioidlik, kuid välismaalastel
onj € |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-09-28-03
