Vaba eestlane , September 28, 1978

              STMNE »2B. sefpteaBbril 1978 — Itiursday, Sqpjbsoxber 28, 1978 Nr. 72 Nr. 72
Hiljutistel Euroöpa meistrivõist­lustel
tegejõustiküs Prahas pu­rustati
mitmed maailmarekordid.
Kuid parimaks alaks osutus 10 000
meetri jooks, mis kujunes koigi ae­gade
pingelisemaiks. Jooks andis
seitse \ rahvusrökordit ja kümme
isiklikku tipptulemust —- sellist
saaki ei nähta iga päev. Euroopa
ja ka maailma kõigi aegade ed^^^
tabel pöörati soria tõsises mõttes
pea peale.
Siin nad on: 1) M. Vainio, Soome
27.31,0 Soome r t o d ; 2) V. Or-tis,
Itaalia 27.31,5 — Itaalia rekord;
3) A. Antiiiovv N. 27.fe
N. Liidu rekord; 4) B. Foster, Ing­lismaa
27.32,7 ; 5) D. Black> inglis­maa
27.36,3; 6) G. tebroke, Mänd
27.36,6 ~ Mändi rekord; 7) I
Floroiu, R p i ^ i a 27.40,1 — Ru­meenia
ryiord; 8) Enn Sellik, N.
Lüt-Eesti 27.40,6 Eesti r^ord;
9) K. Kvalheim,.N<MTa 27.41^ 10)
X Kowoi, Poola --Poola
rekord. Alles ll-dana lõpetanud
iirlase Treasy aeg oli üle 28 minu-
Suurimateks üllatajateks olid
esimesed kolm. Enne nimetatud
võistlust ei olnud ükski neist Eu­roopa
tänavuses edetabelis esime­se
kümne hulgas. Ning mulluses
m^ailmatabelis asus soomlane 28.,
venelane 40. ja itaallane alles 74.
kobal. Vainio parandas oma islk-iikku
rekordit enam kui poole mi­nutiga
ning Örtis tõendas oma
suuri võimeid paar päeva hiljem
meistrikulla võitmisega 50G0 meet-
. ris. • •
Ka eestlane Sellik sooritas oma
elu ühe parima jooksu, Ta treener
oli, enne jooksu arvestanud, et Sel­lik
on võimelme distantsi läbima
ajaga 27.35, mis oleks andnud
viienda koha. Ta olekski sellega
visit toime tislnud, kui teda poMs
seitsmendal kilomeetril tabanud
maksapiste,- mis sundis tempot
aeglustama. Kuid rekordiparandus
18,2 sekundiga on ikkagi suursaa­vutus.
I
l©v ja Soome SAKmeesfepn
lev võitis kolm mängu tugeva üle­kaaluga'
15:2, 15:4 ja 15:6. Kalevi
meesteond võitis ka Soome mees­konna
Karhula Veikot tulemuste^
ga; 15:8, lö:5 ja 15:4, näidaites jäl­le
oma suuit Mevõimsusit.
vi meesikond fl[näingis vä,ga ülitla-selt,
kaid silma 'torkas siiski Jüri
Eolhilaid oma tugevate surumiste-ga
Kalevi tugevaim võte olildire
iTünhak ikiösi^^ soomla­sed
ei leidnud kogu mängu Ikes-tel
vaõaiiklku kaitset.
Suurimad aplausid said eest-lasitest
Avo Tasane ja Eein Ring,
eriti suutis Ring oma Mpetega
blokeerida feõik soopilaslte rünna­kud.
Sampti Jüri Rohilaid, k e ^
võrgumängu peeti kõigisit pare­maiks.-
• : • ;
Eesti 25. meistrivõistlustel mood­sas
viievõistluses tuli meistriks
tallinlane Raivo, Russmänn saades
kokku 5361 punkti. Varematel
võistlustel on ta neli korda saavu­tanud
teise koha. Seekord tuli tei­sele
kohMe Toomas Veltmann 5241
p. jä kolmandale Toomas Tõnise
5191 p. Meeskondlikult oli parim
Tallinna II meeskond, kuhu kuulu­sid
Raivo Russmann, Lembit'Pil­bas,
Toomas Tõnise, kellele järg­nesid
Tallinna Pedagoogiline lm-.
tituut jä Tartu meeskonnad.
Harkovis peetud karikavõistlus­tel
tuli kõrgushüppes esikohale Tiit
Pahapill tulemusega 2.21; Tarmo
Valgepea jäi tagajärjega 2.10
Saatekuäu
.VABA EESTLASE". TALITUSES
HELSINGI — Pühapäeval, 10.
sept. I toimus Soomes Karhuvuore
sjÄrdihallis võfTkpallivõistlus kol­me
Soome yõrkpallimeesikonria ja
Tallirma Kalevi valieL
võistlusel mängisid Tallinna Ka-
Põikread: 1. Muusikaline suur­sündmus,
7. Lapse imetaja, 9. Iga­ühte,
10. Parlamendi nimi mõnel
maal, 11. Leliefcülje algosa, 12. Si
nine värvaine, 13. Narr, klaun, 15.
Põhi, 16. Mütoloogiline olend, 19.
tihe kuu eestikeelne nimi, 21. Võl-lapuu,
23. Tagasi tulema, 24. Linn­riik
ABtük-Kreekas, 27. Kalapüügi­riist,
28. Vedel, lahja toit, 30. Kõr­gendatud
meeleolus, 31. Vankri
osa,. 32. Raudteejaam Tapa—Tartu
liinil.
Püstread: 1. ^.. Angeles, 2. Levi-
,3. Kasulik loom, 4. Hobuste­ga
hangeldaja, 5. Brasiilia jalg­pallitäht,
6. Ajalooline maakond
Eestis, 7. Järv Lätis, 8. õpetus me-kuuendale
kohale. Helgi Parts hei- loodiast, 13. Juusteta inimene, 14.
tis ketast 58.60 ja jäi sellega nel­jandale
köhale, Kaiev Külv taga­järjega
56.90 viiendale kohale.
Tallinna „KaIevi" körvpalli-meeskoiid
startis Riias rahvusva­helisel
turniiril edukalt, saavuta-^
des võidu Poola meeskonna üle
87:75, Minski me^konnä üle 124:
108 ja Riia meeskonna üle 127:114.
uueks Eesti rekordiks. Samuti on
uus Eesti rekord ta tulemus 1264
silma harjutuses PITA-1. Uued re­kordid
on veel Eve Suitsu 344 sil­ma
30 m, Mati Vaikjärve 298 silma
90 m ning 316 silma 70 m distant-sidel.'^
: ,:. ••'•'.•'^ • ^•
FITA-2 harjutuses sai kuldmefžrJ)
Pärnu vibulaskja Eve Suits 2451
Eesti maratonijooksu võistlus I sumaga, mis ületab suurmeistri
peeti tänavu Vändras. Tartlased I normi. Teiseks tuli 2433 silmaga
Veelangus, 17. Uus naine, 18. Sõna,
millega algavad paljud inuinasju­tud,
20. Keha osa, 21. Nimekas luu­letaja
Eestis, 22. Taani saar, 25.
Muinas-Iareeka jumal, 26. Suur
saal, 29. Impulss.
RISTSÕNA NR. 2175 LAHENDUS
Põiferead: 1. Lydia Koidula, 7.
Ani, 8. Bloridün, 12. Alf, 13. Sa,
14. Reo, 15. Huvitav, 17. Appi, 18.
Aate, 20. Ne, 23. An, 24. Kr, 26.
Eeiipälu, 28. Davis, 29. Udar.
Püstreaid: 1. Labidas, 2. Doos, 3,
Osi, 4. Uba, 5. Aafrika, 6. Hugo,
8. Nahin, 10. Iive, 11. Natt» 16.
Vall, 19. Enda, 21. Ees, 22. Onu,
24. Ka, 27.
saavutasid seal kolmikvõidu, neist
Aare Kuum tuli esimeseks ajaga
2.25.34,5y teine Küllo Tiido ja ko^
mas Aavo-Järve. • ^ r
Tallinnas Kadrioru staadionü
toimunud Eesti X suvemängude vi-bulaskevõistlustel
saavutati häid
tulemusi. Kersti Veer saavutas 70
m distantsil 309 silma,, mis on
17-aastane Järvakandi kooliõpilane
Kersti Veer, kes hiljuti Bukarestis
rahtvusvahelisel noortevõistlustel
sai esikoha harjutuses FITA-11217
silma. Kolmas oli Virve Holtsmeier
2395 sihnäga. Meestest sai võistlus­te
võitja tiitli Rein Mikson 2409 sil­maga,
teiseks jäi Mati Vaikjärv
2403 sikna ja kolmas Ants Tohveri
2367 silma.
® Beamis, Shveitsis itähistati 30
septembril oma 70. a sünnipäeva
tuntud saifcsa kirjanik Edzard
Schaper. Juubilair on Eesti Raii-vusSosidi
kuld-teenetemärgi kand­ja
ning paljude eesti-adneliste
teoste autor. E, Schaper sündis
1908. a. Osibrovis, endises Poola
provintsis, kus ta isa oli ohvitser
Käis koolis Glogaus j a HJannove-ris,
oma isa koduihmas. Oli süs
näitleja, aednik, madrus Jäämere
püiifeonnas sõitval laeval ning
asus 1Ö30. a. Eestisse. Ta Eestis
veedetud aastad on suure tähtsu­sega
ita edaspidises kirjandusli­kus
loomingus. Tema loomingust
on eesti keelde tõlgitud jutustus
„Stem über der Grenze" (Täht
püri kohal, kirjastus „Maarja-maa").
Dmfi Ivandi ~ Pargi
Wahtras ~ LUvaklas^^^
Ravimtaiivied, 251 retsepti
Enn Noü — Vastavett
Anna Ahmatova Marie Undep E^eMem
H. Mlcbelson - Skauöikul M
HvMichelson--Noorsootöö radadel
H. Michdson ~ Eestt radadelt
Eduard Krants — Lnmelütlased (luuletu^ogi
Bona Laaman — Mis need sipelgad
(luuletuskogu)
SstoiBiaaQifiiclalGDld» ,
Paul Laan ~ Mõttelend — Pilte ja peegelM
Karin Saarsen Loheogrini lalfcomine
Herbart&iiUi — Utoopia K^fo
Triinu" üksito^
A. Eubja Eadanad kodud ^ mälestosei
A. Kub]a — Mälestusi kodusaarelt
A. Kiibja — Palnkesed
&. Uuetalu ja R. Moora ~ Soomepoisli
426 lk. + 64 lk/fotosid
L^o Lumiste — Alamuse Andrr» —
line jutustus kirjanik Oskar Lutsvist
L. Lumiste — Atlandi
2.50
2.50
5 , -
15
3.
$9
5.T-IS
IM 20
3.®5
2.1C
L. LumisteKillad külas
A. Vomm — Ristsõnad I
A. VommRistsõnad IH ^
A. Vomm ---Ristsõnad 10
A.Voinm—-Ristsõnad IV
Ants Vomm — Mlnnl^ng (luuletuskogu)
S. Eerme — Surnud laevad ja ^avad
K. Eerme — Päevata päevad ja ööta ööd 31
S. Ekbaum — Ajatar (luuietuskogu)
Aarand Roos — Jumalaga, Ears ja Ersurom
J. Pitka —^usõlmed
A. Käbin — Vaim ja muld ^
Urve Karuks — Kodakondur (luuleuis&ogu)
H. Oja -—Eopntased eneses (luuletuskogu
H. Oja — Tunnete purdel (1^
A. Eüng —Mis toimub Soomes?
Aarand Reos — Juntide kuningas TallliEaaš
E. Sanden —
2.50
2.25
2.25
255
IM
4.-
4.-
4. -
m
5. -
6. ~
1.50
2.75
40
20
20
20
40
m
SO
#
40
20
29
50
40
LASTELE:
)eg — õppe- ja tööraamat lastel© 2.1
Õpeta mind lugema I — (õppe ja tööraamat
e^ooliealistele lastele värvitrükis) - 3.
õpeta mind lugema II --õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 4.
Eesttlkeel© Harjitusöfe, I
Nõnda siis saabüski Suure Revolut- j gu harjutaks nad võistu Elizaosa
1.
• Pisut kõhe. on, sest meenub ing­lane,!
kes Austraaliast naasedes
mallis: „Ega need austraallased
olegi nii hullud kui räägitakse, val­getest
ag^ hoia ennast nü kaugele
kui annab."
Lasen silmad ringi käia, kõik on
valged, paks mees passikontrollis
kah. Siis aga hiiüab ta naerusui:
„0h, Estonian^ kuurat!"
,,Yeah, Estonian 'n not a Tas-maniai^
(|ne!" naljatän vastu, kah-mah
passi ja hakkan astuma —
heas lootuses, et kiillap kohtan
teda T^maänia kuraditki, eesti
omadest pole muret, tuntakse teda
ilmselt juba passikontrollis, lisaks
veedan «ettenäht kahest kuust siin
ühe täie Austraalia Eesti Seltside
Liidu külalisena! Nõnda siis võ­tangi
kibeda südamega esimesi
sammö sel maaülma suurimal saa­rel
ja pisimal kontmendil, miliest
kaiks htolmändikku on paljas kõrb,
Imulüjä^^^^^ — nagu
kõik niuügi, kä üpris omased näh­ted,
ipis siin pööravad sülle lausa
leise^ (jtsa:-suvi on: talvel ja talv
suvel; lõunakäar vihistab viludaid
tuuli, põhjast tuleb paksu palavat
ning kuu kahaneb ja kasvab soo­tuks
vale serva pidi; tähistaevaski
on täitsa teine, lõuna-rist pealegi
nii kaugeis *kujutlusjöoriis kokku
veet, et võtab aastaid ennegu mär-siooni
eelõhtul, 1788. a., kui Prant
süsmaal valmistuti laulma „ . . .
enam raudu me kanda ei taha",
konvoi 757 sunnitöölisega Inglis-praeguse
Sydney vetesse
ning algas valge inimese ajalugu
madriil • millest üks konvoi ohvitse­re,
Robert Ross, lausus:
Shaw „PygfflLalionist-' — cockney
või iiri kõlaline kõne, mida hakkab
kostma ümberkaudu. Gunnar Nee­me
räägib oma tööst. Lõpetanud
Eestis Pallase, õppind lisaks Sak-samaal^
ja Austraalias, teenib ta
oma igapäevast leiba rakendus-graafikuna
ja kunstiõpetajana; ent
Elizabeth II hõbejuubeli teenete
medal. Helga on juba mõnda aega
toiminud Seltside Lüdu kultuuri­osakonna
juhatajana, olles käes­oleva
tuuri läbiviimiseks investee-rind
oma elust enam kui pool aas­tat.
Ja nõnda olen siis nende hoo­le
ja teki all juba esimesel õhtul
kui oma kodus.
,,K!õik on siin nii kõle ja eemale-1 maalib samuti ning esineb oma
10—15; näitusel aastas, kust on
toond koju 15 esimest auhinda; on
tegevliige viies kohalikus kunsti-tõukav,
et võib tõemeeli öelda —
loodus sün on tagurpidi*' Asumi­sele
saadet usukannataja, Thomas
Palmer aga märkis:
„FiloBoofiliseIe meelele oh see
üks imede ja rõõmude maa."
Mulle.:-.? ;
kloostris, poleks vastusega ju mu-retki,
ent nüüd... Siirus aga
nõuab siirast, sestap teen „kõhu
külmaks" j a lausun:
„Ei ole muia neid lugend teps!
Olen võtnud 'kuis, on tulnud."
Valla prahvatab r'õkkav naer
koos marulise aplausiga, suurima­ga
elus, milleks vist
karikakakrad, laual, põran-ühingus
ning leiab aega eestlaste j dal, ümberkaudu, saal on surm-jaokski;
kõige kõWal lõikab tä vaikne.
veel puust esteetikat ning painutab
sõnu poeemideks; äsja ünius te-
„Ma voolisin savise kuju — ja
savi sai elavaks!" öõnsaina põr-
'• Võttis aega.a.jaloolgi, ennegu
saar ta leheküljele sai. 17. saj.
alul pur jetati ju kord paar siia kan­ti,
sajandi keskel tegi Abel Tas-man
Hollandi Ida-India Kompa­niist
saarele täie tiiru ümbergi, ent
leidis, et liiga metsik ja liiga kau­ge
kasulikuks 'kaubasadamaks. Al­les
kui Kapten CJook 18. saj. teisel
podel oli saarele kolm täit ringi
peale löönd ja kannagi kaldasse
kinnitahd, leiti kuninglikul kodu­saarel,
et koht võib käia asja ette
— seinteta vanglana, nimelt — pa­ras
paik sunnitöölistele, Võtab vas­tu
kuipalju tahes, jäävad nü ka
riigikulud riivatutega sootuks väik­semaks
ja mis; kõige toredam —
pole:••"neil siit
Kaks tundi Ja olengi Sydneyst
Melbourneis. — „Asta Willmann?
— Teretulemast!" lausub äkki kee­gi
ja surub mulle tufcsaka anemoo-ne
pihku. „Minu nimi on Gunnar
Neeme, saadeti seltsiks, sest len­nuni
Addaidesše pn oma kaks
tundi." Viskan pugu moodsele
randmekeOilale, see näitab numb­reid
hoopis omatahtsi, Otsegu oleks
tegu Joosep Tootsi iidse uuriga,
mida polnud võimalik ei õigeks
seada ega üles käänata, et mis
seisma ka ei jäänd," nagu minu
omagi. Peagi saame aga otsale, et
kella ,,sihverplaadil" on ajavahe
Ameerika idakaldaga võrreldes
just kolm tundi, ükstapuha, mis ta
siis tegelikult on ja nõnda m^nub
ka rida Gunnar Neeme ühe poee­mi
kohal:
„There in only one time — The
Time."
Olgu nõnda, sest kaheksateist
tundi õhus _ muudab kõik maisegi
kuidagi õhuliseks ja ajatuks, ka
raalt kaks luulekogu ta enda illust- kuvad sõnad tagasi lavale, kuklas-bsioonidega,
„Kollane vihm" ja
„The Mist of Time", ning teoksil
se käib külm hirmujudin.. . A g a
siis — ep ole need ju minu vaid
on kolmas. Üks poegadest on len- A l v ^ i sõnad, võta ja poe sisse kui
nänd draama-taevasse, oliiud Lää-j kasukasse, tõsta krae ja mine läbi
ne-Austraalia Rahvusteatri kunsti­liseks
juhiks ja täiendati ennast
hetkel Inglismaal, teine poeg õpib
heliseadmist ja on selles võtnud
juba tunnustust leidnud samme.
omaenda hümutuisu nagu midagi!
„«*w nüni on Rõõmu poeg Tuju
— teen elus kõik enamaks!" hõis­kan
alla saali. Ning ennäe, tuju
— Aeg on asuda, pardale, nädala I hakkabki tõusma, nü mus endas
poolteise pärast kohtume taas! kui saaliski, seltsib järgmisel õhtu­poolikul
,ikukesaba rüübetega" tip-
Adelaide lennujaamas olen äkki ris kauni Eesti Maja baaris, kus on
rõõmsate nägude, tut\aistamiste ja võimaldet tutvumine kohalike Ees-lillede
keerises, terede ning jälle- t i organisatsioonide juhtidega ja
nägemiste vahel, sest sõit läheb
otsejoones edasi — Eesti Seltside
Liidu esimehe, Richard OHino tüü­rides
Lompide suvilasse, või „Met-samajja"
— nagu seda kaunikoha-list,
üpris mõnusat paÜKi kutsu­takse.
On kaasakiskuvalt rõõmsad
ja toimekad nood Lompid. Heino
on elupõline. Adelaide Eesti Seltsi
esimees, „muidu" aga valitsuse
vastuvõttude ja raudtee restorani-kokteihnumi,
kus kõrvallauas k £ ' de administraator ja on olnud sel-näitsöoit
vestlevad shargoonis,'les .nü .ediJkas.^.et talle annetati
kus tujukas sõnasädu spontaanselt
veelkord humoreskidena valla
purskub, Haripunkti tõuseb see
aga Naisringi poolt korraldet ku--
janduslikui pärastlõunal, kui küsi­muste
ja vastuste rägus üks mas­kuliinne
hääl mult jubeda julgu­sega
nõuab:
,,öelge õige, Asta Wülmann, mi­tu
meest teil elus on olnud?"
Süme ees lööb süsimustaks —
vaat' pikk elu seljataga, oleks et
Niisiis — olen . südakfövadises
Austraalias ja külmetan — kahe
paksu pleedi aU . . . Adelaides, kus
pidi valitsema tore Vahemere
k l i h n a . . . ! Asutas ju kolonel
Light 1830-date aastate alul see­tõttu
siia linnagi ja plaanis talle
kopsud", mitte sisse, vaid üm­ber,
patgiyööndi, nimelt. Ja nü sai
sellest hunnitu roheluse ja avaru­sega
urbaanne paik, kus miljon-list
elanikkonda hällitab imeliselt
selge ja kerge õhk — sim lõuna-kalda
leetmaäl, millö pmnase vil-jastand
mägedelt aegadepikku alla
uhut alluuvium. Tükati maju sajan­di
vahetuselt, tellisepunane pleMc
katuseiks, valge metallpitsi ehtides
räästaid, mida toetavad peened
sambad; õitsvate jacarandade
elektrisüiist on juba samapalju
maas kui ülevad võradeski, leek-puud,
nood väh^d '„aborigeenid"
siinseis aedades, uhavad täie hoo­ga
oma elujanulist puna vastu he­lesinist
taevast, madalamalt ent
ääristab tänavaid oleandrite roosa
õiestüt - rõõmus ja muretu ele-i
Amm
ENN
ADVOl
Room 1912, R 03
Toronto DQ]
Postiaadress:
Ont. (Bay &
Telefon:!
2^timdi telefoi
ADO PA
H E T H E R I N G I
Advokaat
365 Bay St., Sui
õhtuti 447-201I
ANDRES
Advokal
Hendy,
789 Don
Tel.
kodnš
RAAMATI
JOHN E.
Cl
Chartered
55 Universityl
Toronto, OI
Tel.
LEO KAI
• f.
D O C T Ö R OF
212 Dil
Tel.
JJilJ
Heakl(
eluaegne ij
Suur vali
hinnaah
Ka rei
Saadaval M
ins<
mrnr
HÖUSE OF
553 Qaeen St.
M5V2B6 •
HOGAN PÖNTIi
348 Danf(|
Telefon äri
Pruuf