Vaba Eestlane, September 04, 1965

              WFlWfB
"" r P
ü
1
b f
LV M
nt
(
-
I
LhJC tf VABA EESTLANE kolmapäeval 1 septembril 1965 — Wednesday Sept 1 1965
Anton Pindam
50-aasta- ne
Montreali eesti ühiskonnas hästi
tuntud koolimees ja seltskonnate-gelane
Anton Pindam sb 7 sep-tembril
50-aastase-ks
Ta sündis Veriora vallas Võru-maal
kus isa oli põline talupidaja
Lõpetas samas algkooli 1929a ja
Tartu Poeglaste Gümnasiumi 1936
a Ddasi sooritas edukalt võistlus-eksamid
Tartu ülikooli sisseastu-miseks
1942 a kooliõpetaja kut-seeksamid
Võrus 1943 a
Esimeseks tööks isatalus oli kar-jaskäimi-ne
ja kooli vaheaegadel
muude talutööde tegemine Hiljem
oli Otepääl kohtupristavi sekretä
riks kust siirdus Räpina Aiandus-keskkoo- li
raamatupidajaks-sekre-tärik- s
Seal valis abiturientide hul-gast
oma praeguse abikaasa abi-elludes
1941 a Oli 3 a algkooli-õpetajaks
Räpinas kust 1944 a
sügisel siirdus põgenikuna Saksa-mal- e
Oli Detmoldi laagris Eesti
kooli asutajaks ja juhatajaks kuni
Kanadasse emigreerumiseni 1949
aastal
Saabus Montreali 1949 a jõu-luks
ja on siingi ustavaks jäänud
kooliõpetaja kutsele olles pike-mat
aega kohaliku Eesti Täiendus-kooli
juhatajaks Aga tegelik lei-vateenimine
on tehnika vallas:
elekter ja elektroonid Teenib al-gusest
peale Aviation Electric'us
kus on jõudnud ülesse peainspek-tori
kohale On praegusel tööalal
omi tehnilisi teadmisi täiendanud
McGilli ja Sir George Williamsi
ülikoolides õhtukursustel Töö ja
õppimise kõrval on elavalt osa
võtnud ka seltskondlikust tegevu-sest
ja üritustest mitmetes orga-nisatsioonides
olles nraesuzi ak
tiivselt tegev Ev Lutheri Jaani'
Koguduse Nõukogu liikmena ja
Montreali Eesti Meetlaulu Seltsi
liikmena Akadeemiliselt kuulub
korp! Frat Estica perre
A Pindamil on 5 venda ja 3
õde Omas perekonnas on kasva-- 1
tanud täisealisteks poja Mati ja'
tütre Mare kes mõlemad õpivad
ülikoolis Juubilari tuntakse kui
head isamaalast vaikse ja rahuli-ku
iseloomuga inimest kes alati
on sõbralik ja abivalmis oma kaas-maalaste
vastu Ligemale veerand-saj- a
aasta jooksul on palju noori
läbi käinud tema õpetuse alt kel-ledest
mitmed on hiljem saavuta-nud
magistri ja doktori kraadi
Need noored mõtlevad kindlasti
tanutundes oma esimesele õpeta-jale
A Pindamile ja viimasel on
põhjust selle üle uhkust ja rõõmu
tunda
Endiste õpilaste tervitustega
ühinevad juubilari omaksed sugu-lased
sõbrad ja tuttavad üle laia
maailma paludes A Pindami vas-tu
võtta siiraimad õnnitlused üm-marguseks
juubeliks
Palju edu ja õnne järgmisel
poolsajandil!
E U
Mihkel Ervart
Mõisnikud olid
Peetrile truudust vandunud Ja
tsaar andis neile piiramatu või-mu
ning talupojad kuulusid mõis
nike meelevalla alla Parun võis
oma talupoegadega teha mida
tahtis Ei olnud enam Rootsi ku-ningat
kellele kaebama minna või
kirju saata Ühtlasi kaotasid
maksvuse kõik privileegid Ja talu-pidajad
pidid endiselt orjama
Katku läbi Hiiumai kannatas
kõige rohkem Käina kihelkond
Enne katku algust oli Käina ko-guduses
3000 inimest Pärast kat-ku
oli koguduses ainult 2000 hin-ge
Katku oli surnud 1000 inimest
Teistes kihelkondades oli surma-ohvrei- d
vähem Järgmisel aastal
tuli Käina uus õpetaja ja algas
siin hingekarjase tööga Surnud
õpetaja tütar elas ikka Pühalepa
kirikumõisas Sinna must surm
ei läinud ja kirikumõisa inimesed
jäid kõik elama Kuigi katk oli
ohvreid Pühalepa kihelkonnast
nõudnud Kadunud Käina kogu-duse
õpetaja tütar Erna abiellus
ühe Pühalepa kihelkonna väikse-ma
mõisaomanikuga ja sai seega
mõisaprouaks
Kuri külast olid katku surnud
mõned üksikud inimesed Tähva
talus oli noor peremees Enno Pe
31
ta
SÕJALAEVADE RIVI TALLINNAS
Mustamäe uues linnaosas 25000 elanikku
imiHURO (EPL) — Külastusmatka Helsingist Tallinna sooritas Põhja-Saksama- a
levikura ajalehe Oie Welt" erikorrespondent Reinhold Dey kes nüüd oma muljetest
„Eesti pealinna Tallinna siluett on ikka veel endine kuigi vahepeal on paar vabrikukorstnat juur-d- e
siginenud Tallinna sadamasse sisse sõites äratab erilist tähelepanu tihe sõjalaevade mi mis
näivad olevat iga hetk valmis tegevusse astumiseks Ka tänavapildis on rohkesti liikumas sõdureid
ja ohvitsere — neid ei kohelda vihaste pilkudega kuid samal ajal ei osutata neile ka mingit res-pekti
Ilmselt on nad ajajooksul lihtsalt kohalikku ellu sisse sulanud sest viimase tuhande aasta
vältel on eestlased juba täiesti harjunud võõraste sõjameestega Siin on olnud viikingeid taanlasi
rootslasi ja vaheldumisi ikka jälle venelased ja sakslased Linn hävitati 1944 a suurelt osalt vene
lennukipommidest osalt aga sakslaste poolt sooritatud õhkimistest kui nad maalt lahkusid
Jutuajamisel praeguse
abilinnapeaga Rein
oli viimane jutustanud Deyle
i et linnas oli 1941 a umbes
185000 elanikku kuid 1945 a ai-nult
120000 Praegu ulatub elani-ke
arv juba ligemale 340000 mil-lega
võib äramärkida linna kas-vamist
kolm kordu suuremaks
viimase 20 aasta jooksul
juurde Ike äritegevuse alal kunagi kasutamist
ehitatud uus linnaosa Alusta
mäel kus praegu arvestatakse
25000 elanikuga
Kahe aasta pärast ulatuvat seal
ne elanikkond aga 70000-l- e
Kust need uued elanikud tule-vad
selle kohta on Ristlaanel ka
oma seletus Nimelt olevat ka
Eestis maaelanike tun-gimist
linnadesse Ja maakonda-de
keskustesse ning see olevat
kahekordistanud 1939 aastaga
võrreldes Rahva Juurdekasv lin
nades a on ulatunud
14 protsendile kuna samal ajal
maaelanike arv on vähenenud 25
prots võrra Kes oma koduko
hast lahkub siirdub Tallinna ela-ma
Kolme aasta pärast saavat
iga elanik 9 ruutmeetrit elamis-pinda
kuna praegu see on 82
ruutmeetrit
Samal ajal on väljavaateid et
iga perekond saab ka omaette
köögi ja väljakäigukoha
Tallinna vanalinna restaureeri-mine
areneb aeglaselt Kes juh-tub
liikuma läbi täna-vate
ja Toompeal võib tähele
panna hooletusse jäetud
fassaade Ja kulunud
MURRAY E
N EW B IGGI N G
MATUSEMAJA
733 Mt Pleasant Rd
(Peetri kiriku juures)
Telefon: HU 9-88-
11
00
Õnnistatud ja neetud meri
renaiseks oli tema naine Reet
Enno isa Priit oli surnud enne
katku algust aga Enno ema Kad-ri
langes katku ohvriks Keegi ei
julgenud Ennole abiks ema mat-ma
tulla kartes haiguse nakkust
Aga Enno mattis siiski ema kom-bekohaselt
Pühalepa surnuaeda
ja temaga olid kaasas kaks alaea-list
poega Tarmo Ja Valdar õpe-taja
Hartwigi pidas haua juures
matusetalituse Ja kirikumees lõi
tornis mälestuseks hinge-kella
Selleks ajaks kui kolm ma-tuselist
Pühalepa surnuaiast Täh-val- e
tagasi Jõudsid oli perenaine
Reet rehetoas kadakaid põleta-nud
sest kadaka suits puhastas
õhku Saun oli soojaks köetud
nii et kerisekivid olid
Reet oli ise Juba saunas käinud
Ja end vihelnud ja pesnud ning
saatis Enno poegadega kohe sau
na et nemad ka endid vihtlemise
ja pesemisega haigusest puhasta-vad
Toas jõid kõik enne söömist
tinakruusist põletatud viina loo-tusega
et see haiguse vastu tuge-vaks
teeb Reet tõi lauale soola-kala
leiba Ja hapupiima Toit
maitses peale sauna hästi Ja pä-rast
läks kogu pere laudsile puh
kama Tähva talust katk rohkem
ohvreid ei nõudnud Aga katku
Eestlased ja soomlased on hõi- - netati Eestile ka Lenini order
murahvad ja nende minevikus on Tallinna inimestele oli aga palju
palju ühist eeskätt nende pärivu-- olulisem et laulupeost võttis osa
ses talupoja ühiskonnast üldine 473 koori 115 puhkpillide orkest-ilm- e
Helsingi ja Tallinna vahel on rit Ja et 21 aasta pärast jälle või-vaga
teravalt erinev vaatamata di laulda vana hümni: „Mu isa-rohkete- le
ja ilusatele parkidele rnaa on minu arm" (Siin kirja-j- a
suurejoonelistele ehitustele saatja eksib kuna eeltähendatud
Tallinnas jätab ta siiski maha- - aul kuuiud ainult isamaalaulude
jäetuse ilme See esineb ka elani- - hulka kuid rahvushümnina pole
Vastavalt sellele on riietuses ja leidnud)
märgata
1939—1959
vanalinna
majade
Kadri
punased
Tallinna ärides müügil olevad
esemed on valiku ja kvaliteedi
poolest umbes samal tasemel
Kui need olid Lääne-Euroopa- s jsis—iy a enne km kaubandus
jälle hakkas elustuma
Hinnad Tallinnas on väga kõrged
Umbkaudselt öeldes on kõik kau- bad umbes poole võrra kallimad
kui Soomes
Eestlaste elu teeb seejuures
veel raskemaks asjaolu et palgad
on väga madalad ja suurem osa
sissetulekust kulub toidu peale
Seejuures ei anna mingit leeven-dust
elukalliduse osas see et nor-maal
elamispinna üürihinnad on
kmaaKdrõauilkauditdmele—eetruimlt bkeusus2 saiksa ♦m„ar ja poliitik
võib ? mt
! a-
- põl Eesti tema ja ka ' u- -
Gruusia moodustavad ikkae l ni
—
' z
- —— —— j
' I ' J
1
a
1
' knrra enhtoe raguiasieeKOnd VIIS ♦ „ o
'limuse organi- - u- - vnhnHiHHo mwas o 1 ph eest võitleja me Tekstiil- - OH e™e sõda maa Ja muude a asus K 11 19 LeEpeisntgi vanem
tase aga väga visalt aas kus asub tast aastasse
Samal ajal kasvab venelas-te
arv kiirelt kuigi väliselt ei
pane nagu seda venestamist
eriti
Eestlased elavad õieti veel ai- nult lootusest paremale tuleviku-le
kuigi see ei tõota ka
midagi head
Tänavu 21 juulil märgiti 25 aastat kestnud N Liidu okupat-siooni
See langes kolmapäevale
mis on tööpäevaks ja seega nihu- tati pidupäev mis eestlastele
mingit rõõmu ei valmista eelne- nud Aastapäeva tä- histati laulupeoga mis kordub
iga viie aasta
Tänavu oli tähtsamaks külali-seks
kõrgem funktsio-näär
Mikojan ning sel an- -
Jäljed olid suured Hiiumaal Pal
ju on laiusia peremeesteta jää
nud Mõisavanemad
mesi nii et tallu pe
remees Kes on talu ja
koormuste eest vastutav Järgnev
I
iaiv on rasse Viljasaak oli kehv
külimata Jäänud põldude
mis ei annud saagiks Osa
oli niitmata Jäänud ja
oli puudus Kuid
inimesed ise endid aida- - ta ja elu korraldada sest mõisast
polnud abi loota sest katk oli ka
Iseal oma mõju jätnud Mõisad
I polnudki huvitatud
'elust Jällegi oli inimeste suurem
1 lootus et ta õnnistab roh--
! kesti sügisest kalapüüki
l
Ata ei mitte kaua
seda tõusis SUur torm nende
vastu
Ap teod 27:
16
Issand3 aastal 1815 juhtus Hiiu- maal suurim mereõnnetus mida
loos Hiiusaare aja-
Selle aasta kevadel läksid Kõpu
poolsaarelt Oja vilsküm- -
u jjuau pereie nuigepüügile
I Igas paadis oli kaks meest seea
Siia pe- remehed vabadikud ja sulased
ttlrt oIVliiodl kõik paatidesse jaota- - 1t _s
! -- - j- - "usai pae vai langusid
j hülgekütid rannast Paatides olid
i püügivahendid meeste toidumoon
j Ja paadis ka õllelähkrid
j Joogivesi oli igas paadis Rannale
kogusid lahkujad naised
suurema
kirjutab
Laulupidu sel kujul koos Tal
linna sadama avamisega laeva-liikluseks
on märgatavaks sam-muks
paremuse poole
mõni aasta polnud või-malik
isegi mitte unistada
Naabruses soomlased
vaatlevad huviga kõike seda mis
sünnib lõunapoolsel Soomelahe
kaldal ega suuda kindlaks teha
selles ei positiivseid ega negatiiv-seid
jooni"
Evald Timusk
60-aasta- ne
Endine ETK majandusosakonna
juhataja ühistegelane põlluma-- rctio J_aMUSe nõuandja Evald
tustele vaatanmaaabtaermaa Löaetilda ~VAiljaJn?dnimaaal Lustiveres
eestlaste
!seeJa üldhuvide Hing
anduse külalislahke maalikunstnik
paraneb T Elatus- - kodu Falls'i Pläu
praegu
pühapäevale
järele
puhul
lacnsiH
Igasse saaks
kohustuste
pärast
teragi
heinamaad
loomatoidustkl
püüdsid
talupoegade
merele
pärast
rahvas mäletab
külast
uxssada kuulusid
Mehed
mõnes
asatma
millest
tagasi
asuvad
tegeleb praeguseni
E Timusk on
huvidega ja võimetega mees Selts-konna-
ja kultuuritegelasena on
ta mitmeid aastaid aktiivselt osa võtnud St Catharines Eesti Seltsi
tegevusest abiesimehena pike-mat
aega Kanada Rahvusliku Vä-lisvõitluse
Nõukogu valitud liik-meks
olnud
E T on kunsti koguja maa- lija ja on väljapanekute-ga
nii Rootsis kui Kanadas ja on saanud tunnustavaid hinnanguid
Majandusinehe ja poliitikuna on ta väsimatult edasi ja ka
xeisi Kaasa tõmmanud Juba vabal
kodumaal oli olu- - alati
ridades toonud talle sõpru ja Rootsi ja
Ontarios Juubilar
lapsed ja meestel
pruudid Mehed olid tõsised ja
kõik inimesed rääkisid vähe Kee-gi
ei teadnud kelle ja
neetud meri sel retkel võis omale
Enne vaadati
saatjalle otsa ja siis lahkusid paa-did
rannast Kurss läände
Saatjad ei enne sada-mast
kui paadid olid kaugel me-rel
Alles siis lahkusid saatjad
rannast Ja naised pühkisid
Räägiti vähe olid har
junud et merele saadeti ja
samuti olid seisnud rannas Ja oo- danud merelt tagasi Aga
tänane tundus kõigile
masendav olevat sest Oja küla
vanim mees Ranna Ahas oli hoia-tanud
mehi öeldes:
Oodake veel mõni päev Torm
Minge pärast tormiM
Ahase juttu ei võetud kuni
da Ta oli ligi sada aastat vana
valgete juuste ja habemega Mõi-sa
kirjas enam ei olnud
Ahas ei tõttu töö
tada Kust ta süüa sellest
mõis hoolinud Ahase tööle
ei aidanud sfiim
ega peks Ent Ranna talus leidus
ka Ahasele Kuid Rei-gi
oli ta veel Pt kord viiakse teda kivi
aiaga püratud Ahas rääkis veel:
Ma kuulsin vete kohina häält
ja pikse mürinat Torm tuleb"
Kodus
oma töid Ka mõisa pidid naised
meeste eest tööle minema
Vaikselt liikusid inimesed külas
ega lausunud
Ristsõnad nr
vx At
3 r Wi'
— — — — —
"L -J- ZlZZZZZZ
zzzizzzzizz-- -
IZA l— I 'sa 'II 5 PIõgiakpräeeavda:ne tEaerbsteieseki9rjanMiketsa- - Adaitjaa 2289 üEhrek poelriuittialitsued vo3o0lt iJ5
nurga teos 12 Organ 13 Veeko- - asesõna 31 Nivoo 33 Z
gud 14 Paavstide nimi 15 Võitlus-- maist 36 Äkiline seljavalu
grupp Eestis 1914 16 Su- - Võõrkeelne sina 42 hUw
guiane 17 Roomaja 18 Jõgi Lou-4- 3 Vana dokument 44
"
hata
na-Ees- tis 19 Näitleja 20 Kolmlk- - nns 45 vnj Tr1'1
23 Eesti
Rootsis 24 Kaubanduslik lühend
25 iaeta est 27 Kunaeine uh- -
kusasi meestel 32 Silmapaistev vai
mulik Eestis 16 sajandil 34 llu- -
taim 35 Eesti kultuuriajakiri 37
Matk 38 Isiklik asesõna 39 Vana
naine 41 Tänav Pärnus 42 Sise
elund 45 õllenõu 47
tegelev närast sõia EKA 18 ra c:m iü
Arv 49 häälitsus Sem 24 Eit 26 Re 27 Saatur 33 53 linnade nime
eessilp 54 Mõistata 55 Mäng ruu-dulisel
laual 56 sõna 57
Koha määrsõna 58 Auaste mere
väes
Püstread: Lühendus 2
E Koot- - Canada — lennuliin 3 Doonau lisa- -
xorvai on "" '-"u-u
iee iai- - L i aleus 9 sees 10
Polluma- - 1951 ta koos toode Tulp
on nüüd nadasse rajas oma 20 21
Niagara jaJa 22- - Eesti majandustegela
tähelegi
Kremli
in
meest
it -- w
mitmekülgsete
ja
ja
esinenud
rühkinud
i
5
ne lorontos vankri osa
PIYW00D VINEER
sordid standart-suuruse- s soovitud nõfiruda
IMPORTEERITUD JA KANADA VINEER
„Ulmia" klambrid ja muud puu- - vineeritõö-abinõu-i
SH0P
Road (tagahoovis) WA 1-95-
05
ja praegu Eesti
Uniooni Kanada osakonna esime-hena
ja väsimatu
ctllii-ol- l
E Timuskil täita vabameelne maailmavade
ülesandeid Ühendatud Põllu- - rahulik-lepita- v suhtumine
erakonna mis jat-jtess- e on
küsid aastatel ja ka Kana- - kaastöölisi pälvinud üldist lu-da- s erakonna esimehena hinnangut E
noorematel
õnnistatud
võtta lahkumist
võeti
lahkunud
silmi
Inimesed
mehi
mehi
lahkumine
tuleb
Aga
ta
Jõudnud vanuse
saab
ei sun- dimiseks kuDla
toidupoolist
kirikukirjas
koguduse
kalmistule
jätkasid külainimesed
nüüd
kellelegi sõnakestki
426
Fn
suvel
konsonant helilooja
Põgenikega
lõppu48
Lõuna-Ameerik- a
Küsiv
zi 26
JA
kõik
PLYWOOtt
Davenport
Demokraatliku
Kristlilrhiimünicllitr
gupidavat
Aga valu mure põletas kõiki ja
mõned palvetasid vaikselt
eest Vanemate naiste sü-damed
keesid nende rinnus ja
hirmu tuluke põletas nende hingi
Nad ei jõudnud enam vaikida Ja
rääkisid isekeskis oma muresid
ning pühkisid pisaraid Ju-mala
poole:
„Ara Jäta meid mitte maha Je-hoova
meie Jumal ära ole meist
kaugel ära Tõtta meile appi oh
Issand meie õnnistus"
Ent Issand ei võtnud teps mit-te
nende palveid kuulda ja oli
kaugel sest keda tema armastas
seda ta ka karistas Ja Oja küla
päevade mõõt oli täis saanud
sest küla peal oli needus mis oli
lausutud mitu sada aastat tagasi
Ja kanti rahvasuus edasi Millalgi
oli noor naine varsti peale laula
tust Konanud oma endise austa-jaga
suvel külataga heinamaal va- nas heinaküünis Mõned olid seda
näinud ja Uks vananaine oli sala- ja küüni Juurde läinud nlnr lno
palkide patustamist vaada
Eit rääkis sellest külas:
üosatlliaedMds:paaa"„lSnjauädgmvpeeeasleptovoõlinboposõrelilvklieusJta tpJeaoaldiasads
Noorik vastanud poisile: „Saa-g- u kordsa lõopleedvamd ulmleeieikkkaohatrummaissedJa
JktEoaiirhltaiikdJueäsontklniaodenmusasdee:ggsaõamdnNaaindoioknruiAoikoguparpajaJaaaatelrgripuoüileseii
lugenud" Ta naeris seda rääki-des
sest ta oli vana Ja tema Ihu
oli Juba surnud aga selle rääkimi
jook 48 Skandinaavia lm±l
wu uasuijuu oi vedelik W v keelne eitus
RISTSÕNADE NR 423
LAHENDUS
—
Põikread: 1 Loomus 7 Pardi
13 Ahtake 14 Ristna 15 UK 15 organisatsion iq on
Looma
T
kaaslas-meet- e
hülge-küttid- e
ohates
vahelt
ivjj
Seniit 33 Kel 34 Ans 35 Suui
38 Pluuto 41 AG 42 Aur 44 ES Maa 46 Adson 47 Not 48 m Jao 53 Uderna 56 Salaja 5J Minoor 60 Aastak
Püstread: 1 Laugas 2 Ohkaa
4 Mai 5 UK 6 Seeder 7 Praia
8 AI 9 Rst 11 Ingeri 12 Kah
17 Kui 23 Stern 25 Annus 3
Aku 29 üle 31 Eal 32 Isa l-Sam-uum
36 Ugandi 37 Madi-3- 8
Proosa 39 Trooja 40 Osfal
43 USA 49 IRO 51 Els 55 KoV
Aa 58 At
ja
ja
142 Ttl
lisi
nud
on
45
50
Timusk võib rahulolu ja tihi
tundega vadata oma kahele sili
paistvale ja andekale pojale a
mõlemad on saavutanud doktori
teadusliku kraadi
Soovime juubeli puhul palja õ
ne ja edu järgnevateks aasüüb
ja saavutusteks kogu juubilari f
reie
J Kiis
sega tundis ta rõõmu Ja rai:--
dust
Nooriku mees Tiit laks kulara
nemate meeste juurde naise pe-ile
kaebama Ja küla mõistis su- -i laste üle kohut See oli krisür
abielu rikkumine ia abielu ks
eksijaid oli vanasti karistatJ
nõnda: eksijad pandi paat' ar
kaasa üks leib ja lähkriga 'i
vett Paat saaden merele tJ
aerusid sõudmiseks ei ar'-- J
Nõnda toimiti kasJn NnrJr:-pois- l
paat seoti ul:e teise p--sl- eppi
ja kaks meest sJadsJ K
nast kaugele me-e- !e i i- -
süüdlased sinna n72 ise aer
sid kaldale tagasi Noorik ujs
dis püsti tõusnud a ütelnud t#
dussõnad:
Olgu Oja küla tCp? koni L
mus"
Kui parun oli scJesf o!--
kuulda saanud ratsutas ta CA
külla kus kõik kuaeoründ
navale kokku kutsutu Ja P4-- "
käratanud:
Teie nõrsad mis teie te?
saatsite kaks noort taisest 9
reie kes oleks tõtanud s!
Ja kodus Kes teid on kohter-55-ja- ks
seadnud' Mõisa oleks-t- ?
danud tulema Ma clekss v
tallis peksa annud Ja laslcuds
ne pühapäeva Reigi kirika Jw-jal- ad
pakus seista Peale seJ
oleks nad teineteist erxa :
tahtnud"
Keegi vanamees vastas psr-l- e:
Parunihärrad vanasti ti&-ikk- a
nii"
5
1
r
t