Vaba Eestlane, September 04, 1965

              M
i
3
'
HKtEb
K ?
4
lUilüf
' K
4I I
#5
VABA EESTLANE kolmapäeval 1 septembril 1965 — Wednesday Sept 1 1965
UUL 4
MANN SAAKMIfT o lp ia f EainstiStudio
MUUGI nsrii—niiiiuiiNijwwm im
MJTIUl
567 ROEHAMPTON AVE - - "'488 5695 488 0428
CATHERINES'
BEAUTY SALON
1713 Avenue Rd RV l-6"8-
3
Avat 9—5 teisip ja neljap 9—9
Catharine Nieminen
RAAMATUD LASTELE
kodumaal
palume
Tellida aadressil:
Toronto
Tel:
Södertäljes
lühiaialisel Rootsi külastusel
pianist lauljatar
New Yor-gist
siirdus
sealt
muusika- -
kunstielu keskustesse
Montrealis tähistas
laag-risse
sõiduks
Laupäeva
avamine
laagri va-nem
VÕNNU LAHINGU TAGAPÕHI
Von der Golfi sõda
rWJttingenis peetud 18 baltisaksa ajaloolaste käsitati mitmeid hüütavaid küsi-musi
Balti ajaloost ülikooli Ida-Euroo- pa ajaloo professor Hans Rimscha refe-raadi
aineks 46 tagasi toimunud Landesvääri sõda Võnnu lahing
pärit Riiast ning põlvneb poolt tuntud marssali Barklay Tolly suguvõsast aval-danud
tõid Vene ajaloo ainetel samuti Balti küsimuste
Võnnu lahingu ci jätkunud Goltzile kutsuti mõned
peatanud ta üksikasjade liialt nõrk Käsu juhtivad liikmed
juures vaid käsitas sellega seoses kuks andis Goltz koosolekule Fletcher neile
olevaid probleme — j Sõjakäiku pooldas Landes- - seisukohti selgitas
Võnnu lahingule vaadata peastaap major Fletcheriga Igal juhul kõik koosolekust
netule saatusele omamoodi äpar-- j eesotsas kuigi sootuks erineval osavõtnud nõustusid sõjakäigu
dusele sündis seal kokkupõrge' põhjusel Goltz alustamisega eestlaste vastu
tahtlikult Drof Rimscha ar-!me- lt pakkus Fletcheri arvates
va müüril- - vas tuleb meil praegu teadaole-- jaline võit eestlaste ainsa meist kes koosolekust võtsid
il Vuttiita hind SL50 andmeil vaadata sellele sõja-'maiu- se baltisakslastele päästa on praegu nimepidi teada ainult !__ ' it- - ci ui käizule mille kõrgpunktiks kuju-- ' positsiooni Tänapäeval kolm — A Reuser F v Samson
naiewpucg "" -- " i
!
— = :_ meil teada Fletcheri salakäsk
Saatekuludeks lisada
10 centl
PO Box 70
3 Ont
3G 1-76-
75
Stokholmis ja
maalikunstnik1
Malle Mägi-Schwart- z
Stokholmlst Malle
Mägi Soome ning edasi Lää-ne-Euroo- pa
riikide ja
i
i
oma 75 a
kus
nskm Kao Ja
nskm T lau--
soovis
Nii oli Erlangeni V
peamiselt aga Ta ise on
ema vene de Ta on
ka rea ka üle
üle von der ku-- nist rahvuskomi-e- i
na see oli te peastaapi
von der kus
kas ka oma
kui õn-- j
või kui von der Ni--
sõ- - rahvuskomitee liik--
üle või-- osa
väil oma
nc i„nn loinft t cm vAfti pt nn ia A V Oettincen UVJ ¥ Villil (! ll£ w ww vw ~ --- - ---- --- — — - - - —
te teadlikult mitmesugustel lah-- ohvitseridele 16 juu-- Rimscha märkis et kaht-kumlnevat- el
motiividel Nacu Drof nist 1919 a soovisid ka eestlased ja
Rimscha
Läti valitsus seda sõjakäiku mis
pidi olema ainsaks
tema valitsust säilitada
cäiüc# ilas Nimetatud käsus äpardumisel sõjariistadega!
et edaspidised läbirääki- - teea tahtis ka von der Lääneliitlaste missooni
Goltz kes prof diplomaatilisel Baltikumis
sündmustes
Peavastaseks olid ingla-sed
kelledele ta oma
ei kinni-tada
Saksamaa kirde
ja eestlased tema arva- - te Intrlasti tööriistadeks la Seeea
ci sõjakäiku
sünnipäeva tekkinud kui' -- - se Po =e „ pao- -
---- --- u„v Sõjakäiguks vasiu "" „-- --- res Ta elab Dagmar aga vaja gu oaiu
Võsu iuures kes Landesväärist üksi mis ai
lis lus Niedrale ja tema valitsusele
JÄLKLAAGER" KOTKAJÄRVEL
Kitchener-Waterlo- o Põhjamaa Pojad"
skaudilaagris
Kitilienrr-Waterln- ci ja ümbruskonna kes tavaliselt on
korralilanud laagreid kas Serdriorul või liellwooili
ette sõidu ning pidasid nädala-lõpul
kiilmepaease Kotkajänel Kuna oli
nädalalõpu siis ristiti see Välklaagriks"
Reede pärastlõuna kulus
ja püstita-miseks
keskpäeval toi-mus
laagri lipu heiska-misega
võtsid sõna
juht
Ruutopold Juba
kokkutulekul
aastat
refereerides
selle rünna--
tuleb
vääri
Naeu Tähendatud
Landesvääri Prof
lemata
märkis soovis Niedra
võimaluseks
Latis
kus
anti üle neile kes
kaasa
Eesti
hr II
Kao ja Ruu- -
et kes
oli õieti kõik va- - mise eest ja prof dr K
nagu värav kes
ja misel Mark Hess kes
oli kõik nõu--
ja õeti aega ka sõna skm II Jõe kes
ka tele et on
koht kus eesti
vada eesti
kus ning lõuna
nskm T pl- - sõitu
das Es- -'
sel suvel noo- - J
'
viibis 19
rl sest keda
seas ' veel hj P
mees kes ronis Ja
' Ja kella skj P
Ja
ja
kulus maa tänu hr K
vat osu- - kes toit--
See käsk anti Briti lähen- -
edasi dust siht oli aga —
ter lord kuu aega hil- - nad olukorra
jem esialgu teel
iiinnAri major Fletcher aga
kindral rõhutas sõjaväelise
Rimscha arvates teel kägista- - esimehe Kindral
mängis peaosa
Goltzile
sõnade jär-gi
tahtnud „lasta
piiril" Ul-manis
olid
poolt selge
mised
vau meiu ara atsi csuuiuu lingi-- iil uu muuiiuuiuvr i
muste järgi siis siin ni Lätis mille
tuli aga von der Goltz ja Läti
le et tuleb pa- - juht
Sel
nist ja
oli omast oli Lon
tema kinitust mööda muud nemacj
Tiivas oma- - usunus a v
aezne tuntud äritegelane eesuasic „ --- v --- w
oma tütre oli ja™ sumes
töötab Montrea- - väeosi
arstina
skaudid
jine kaldal
utsid hiljuti pikema
laagri laager
laager
telkide
I laagri
lõkkel tänutäheks
laaiirimürgid
liatjri heaks kordaminekuks
aitasid:
Toronto Skaudisõprade
Seltsi esimehele Tannerile
prouadele Klidumäe
piieva hommikul selgus laagri j topõld hoolitsesid toitlusta-nim- i
— Aunale
Jalikud ehitused lipu- - abistas transpordi korralda-mast
lõkkease teadetetahvel Hundu
valmisid välguklirusega I päeval sooritanud
laupäeva pärastlõunal prakti-'tu- d katsed kuulutati pidulikult
seeriti maastikul varemõpitud kahe-täh- e hunduks Samal lõkkel
skauditarkusi vötis pois-K- ot
jänes suplemiseks selgitas Kotkajärve
Loomulikult lõppes päev lõkke-- poisid saavad kas-õhtu- ga
tublideks meesteks
Pühapäeva hommikul sllrduti Esmaspäeval lammutati laager
metsakirikusse usuteaduse alustati tagasi-Uliõptlan- e
Nõmmik parimate mälestustega
noortejumalateenistuse Välklaagrist"
makordselt kutsuti „Välklaagris" kokku
kirikusse kellahelinaga skauti Juhtisid peale ülal-Põhjam- aa
Poegade leidus mainitute Juurand
kange kellatorni laagri komandandina hundude
kinnitas kellanööri külge tegevuse juhina ning
hundu jdrgukatsete dumäe skautide tegevuse Juhina
vastuvõtmisele laskevõistluse- - Käesolevaga avaldavad PõhJa-l- e
enamus ülejäänud päe- - Pojad"
Parimateks laskuriteks Guelphlst annetas laagri
AVENVE ROAD
salaluure omapoolset
Inglise vilisminis- - Nende
Curzonile tahtsid lahendada
läbirääkimiste nende
Goug-- (
kanda
yvauicaanucRa
peab sakslus läbiviimine vastu1
hukkuma Fletcher järelduse- - seisid
hukkumist vältida tookordne valitsuse Niedra
ratamatult võidelda Väeosade põhjusel toetas Gough Uima-eri- ti
rünnak-väeosad- e seisukoht tema
peastaabi lahkuminev1 Inglise
polnud tahtnud koraldus
Elvüne lahendust olukorras missuguse
Rakve-sod- a
tingimata riigisaksa
möödunud
iseloo-mu- lt
toimus
valitud
paiku
Kii-Skau- di
Jaasonile
vaherahu sõlmimist viis
sakslastest poliitikud Prof Rim- - ta läbi Landesvääri tunnustamise
konstaterib et Riias asunud seega baltisakslaste jäämise
53--st isikust koosnev rahvusko Baltikumi mille vastu olid küll
mitec ja selle juhatus olid küsi- - teatud ringkonnad Võnnu lahing
muse arutamisest ja otsuse tege-- tähendas nagu näitas prof
misest välja lülitatud Pärast 13 Rimscha loeng demokraatliku
juunit ja võimalik ka et alles pä- - rahvusriigi idee võitu Baltikumis
rast Fletcheri salakäiku 16 juu- - Oskar Angelus
Valuufafurisfe meelitatakse
Jsaariiuksusega"
CANBERRA (EPL) Asja iibis Austraalias N Liidu Musta-mer- e
reisilaevade esindaja kapten Eugen Tarankov kes astub
siin ettevalmistavaid samme turistlaevade käikupanekuks Aust-raalia
ja IMustatnere smitusrandade vahel Turistidele lubatakse
tsaariaegset luksust" viie austraalia naela (umbes $13 eest
päevas Kui läbirääkimistel kokkuleppele jõutakse algab turis-tide
vedamine üsna peatselt 20000-tonnilis- el luksusaurikul mis
sisaldab kõiki läänelikke mugavusi Mustamerc kallastel paku-takse
rõduga tuba väljavaatega otse merele kõrvale krim-mi
ja kaukaasia veine ning tantsida saab kuni kell 4-- ni hommi-kul
Ka soovitab punane Riviera" j misl väike Vähese rahva seas
tervisevanne kilomeetrite pikku-- j kes seal käinud on ka mõ-sei- d
lillemurusid ja Jalutuskäike ningaid roosakaid" vanu eestla- -
mereäärsetes varjulistes metsa-des
Mustamere äärseil hotellidel
olevat Juba ka kapitalistlikud ni-med
nagu Astoria" Ja „Savoy"
ja neis saavat tellida kokteele
kus kirsimari sees hambaorgi ot-sas"
Ka 011 ainult turistidele võima-ldatud
mängupõrgute külasta-mine
Kus krupjeed võtavad
vastu panustena vaid välismaa
raha kuid võidu puhul maks-takse
tagasi rumeenia lei'-il- es
Vastutasuks" laevaliini avami-se
puhul lubab N Liit sama lae-vaga
saata Austraaliasse oma tu- -
tuskl skaut J Peepre ja hundu lustamiseks aedvilja oma talu 'riste
M Kalm saadustest ja nii aitas kaasa laag-- ' Senini on Austraalia Ja N Lii- -
Välklugri ametlik lõpetamine rl heaks kordaminekuks du turisminuhtlus olnud võrdle--
CHEVROLET
()II)S10HILK F83 CORVEITi: CHEVELLE — CIIEVV II CORVAIR
CHEVROLET VEOIUTOD
aj(iVj'?yiw''yt'WRWt"'wj'
föiNUAJAi: ARNOLD ENMAN ja REIN KOPPEL tel 91-313- 1
lMITIl!-MEItICA- N CHEV-OLD- S LTD
:
scha Läti
— seda
—
—
— )
—
— — — —
SUURIM CHEVROLETI JA OLDSMOBILE"! ESINDUS ONTARIOS
põhja-lätlasq- d
poolehoidjaid
sõjaväelastele
donist antud kohalikku
Pärast
söögi
olnud
si Tagasitulles on nad olnud ül-diselt
sõnakehvad Ja muljete aval-damises
uutele" vägagi tagasi
hoidlikud Sealkäik tihti on otse
rakendati
soovitud:
JDaily
teab et
lähemail
Baltikumi Liit
küllatulekut Ja neile
ja
nüsugused
mainitud
need
ei saa takistavat
mis
ajaga kaasas
koos
abikaasa
süm-foonia
41 ILMUS VÕÕRSIL SIRGUNUD
DEBUCTROMAAN
Nõu
„Kass sööb rohtu"
Hind tellijaile: $230 J360
brosh köites 5179
Kt
Esindajad Kanadas: Arved Viirlaid 63 Glen Davis Cresc To-ront-o
13 Ont Estonian Publishing Co „Meie Elu" 958 Broad view Ave Toronto 6 L 632 Ave London Ot
V 64 Water St S Kitchener Ont V Koppel 609 Yonge St Toronto 6 Ont V Kurm 321 Talbot St Port'
Ont O Laamann Apt B 3732 Kerrydale R s W" Ca]
gary Aita H Lille 2949 Bloor St W 18 Ont! W Metski 6 Dawn Rd St Catharines Ont J Pallop 117'Hili
view St Hamilton Ont Pikker 3876 st N Burnaby B C E 88 St 1 u Veedler 47 Kent Ave Ste Marie Ont A Yllo 156 Car
ling Ave Ottawa Ont Nelda Kopvillem 5240 King Edwanl
Montreal 29 PQ tel 488-795- 8
Tele kooliskäiva yWSwJki' n v J nuvnavamaks tedrel
'v'w ""k a" UUM Ja --ÄV2r!?lW _ Pniugitud f4mJSm KIRJUTUSMASINAID
Garantii
Kontori
--MICIIELL
845 Danforth Ave
Kreml maksab kullaga
Kullavaru
Alati kui Liidu praeguses esineb kriis
paiskab maailmaturule oma kullavarud Selles osas võib
meenutada viimast parooli: nisu kulla vastu! Shv eitsi ajalehe
„Die Weltvvoche" andmeil müüs Liit viimase kuue aasta
— igal aastal 210—260 miljoni väärtuses kulda Eriti
paiskas Moskva maailmaturule 19G3 aastal Ain-uüksi
selle aasta oktoobris müüs ta 220 miljoni dollari vää-rtuses
ja tervel kokku 320 miljoni rais
kõrgem väärtus ja suurem
kui ideoloogial
Lenin alguses alahindas kulda
ja arvas et se
da metalli ei vaja Ta
'„Kui kommunismini või-- I
me kulda vaid ainult
I kaantena" Hil-jem
kui ta oli muutnud
fakt
A"St
õp--
ja
&
N
N
et
aastas (IõunaAaf rikas 01 tet
23
On teada 83 pros t'
pratj
Ida-Siber- is kus kullatööstused
Jlagadana Tshukota lai
skealseutatastatkas:e Mikaua mkaukisumyaahaeinlmdi-as- KoikJaKolõonmarsaskeendatud m na peame metalli säästma ja' Mde ja metsiku maastiku olema tema kasutamisel vaga pikkunc tM sunnitööliste abiL vaatlikud fjilatav on scef et x tj
Punase lõi Sta- - odavale on pr
lin kes isegi saatis oma ühe kullakaevuri
prof Serebrovskl maailmas Kai
uusi kullatootmise võtteid uuri- - vene kullatöölise keskmiseks pr
ma j duktsiooniks märkida aastas üb
Ka käsutas ta USA-s-t 175 kilogramm siis on see Lõuna A- -
v„4 „i„m„ unn i„in in„ seneri N Liitu kus need nanid alu- - rikas 125 kilo Kanadas 3J t
mni -- „♦ 1 ij se nõukotrude kullatööstuspln Kiil ja USA--S koguni 5—8 KllO
hirm jälitab neid edasi la tootmiseks loodi käsul
toodud et poalagur asaiisntkatohtaa-l- Smoeheks inaaraktiullpartorufst Semreibllreovesski-l-gasi
okup käinud vana ! "a"
sinaid Lisaks ka kulla- -
kuid uued
$343
ütles
466-38- 7:
kullal
untsi)
kulda
6Wb
Liidus
Selle tõttu N Liidus la toot
kõrged keskmisel
166 dollarit untsi kohta
S mees saaiis KonaiiKiue eesu ie- - ' i Z iffl hin Hnt„i „„i# koostatud otsijad-geoloogi- d Veel enne sõda Liit ku da aast3fe 1946 a
t5ötas kullaotsimisc alal vene- - vahel 2 ü Hari vaärtxe
100000 isikut 1936 aastal ning aastate 1956 a 1962 S
J™ reisi Al' 1 rPaval-'jat- e
W tööta- - 25 miljardi dc- -r -- Jt
an% peamiscU sunnit8öllsedf Kokku milJar 'jAi- --
1
üle 600000 Selle tulemusena ses kull-- ' ta
Kõige rohkem muutuski N Liit Lõuna-Aafrik- a ja 1952 aastate 1800 xc
eestlasl et „raha sulanud kõrval suurimaks kullamaaks maa-- dollari 1964 iasta t--
seal ruttu" (pole ime — 'esimese kuu io rsi "
kursi Järgi maksab 1 A-na- el vald Sõda pidurdas tunduvalt kulla- - 360 miljoni dollari väärtuses
2 Ja igale pole saa-- J toodangut ja sõja-aasta- il kasutas Arvatakse et V L
nud kuhu tahetud Küll N Liit ka kulda Et maa-- 1 ti -- M„ „n umbest
tolevat aga hotellides 1- 1- ilmal puuduks ülevaade Liidu linm rfniirit Seesa vii
nad laual Ja voodis" ning neid kullavarudest muudeti kulla toot--' Moskva kullavarud kõikuda 65-saa- detud
õhtul isegi toaukseni ja mine riiklikuks saladuseks mida'iw minnni untsi P
„Head ööd!"
Sydney ajaleht Tele-graph- "
Jutustada eriti
Rootsist aastail
palju turiste N
lubavat nimelt purjejahtidega
võimaldab
liikluse Tallinna Riiga kuna
Juba vanasti" purje-söldu- d
maade vahel ol- nud traditsioonilised" Et
kohe teoks seda
„hotelli-asjandus- " ei Jõua
veel käia
ehitamisel
asus
Erika pojaga
vioolakunstnik
Bostoni
orkestri koosseisus
Euroopareisile
NOORE
AUTORI
Helga
Kaanehind:
Queens
Toronto
K Pandora
Spence Winnipeg Man'
Sault
Ave
REID
saladus
riigikapitalismis
rohkesti kulda
kulda
aastal väärtuses
kinnitab N on
marksism-lcninis- m
kord:
jõuame
kasutada
pottide
arvamust
eduka
et
kogude
seda ehltatl
ette- -
kullatööstuse tööjõule
eritead-duktsioo- n
madalam
Illustratsiooniks
on
miskulud
Eriteadlaste anas
muusid
neid
asjaolu
ilmas fcs
praegu
rohkesti
puhtad N
vaheL
minevat
palgad
käimlais
ta on tänaseni Kullatööstuse osas ' kasutab N Liit kulda ntfja
ei N Liit ühtki arvu 1 ke kriiside ületamiseks Mo
Vaba maailma eriteadlased vald 'ostab oma kullaga "t"
ainult arvavad ja oletavad et NVtuslikku arenguabi"
Liidu kullaproduktsioon ei tõu-- l ü &
se üle 10 miljoni untsil masinaid Ja tõõstasu-- r
Tööliste huvialad"
N Liidus
Kui vähe poliitiline kasvatus
Küsimused)
kirjutustarbed
MCKIELtA
miljonit
toodetakse
fr'-- J
aaeemaal miljardi
kullakaevandusis
häirinud
väärtuses
ametliku
ülesehiUmiseks
1 ja õhtu jooksul ukota- -!
I liitrit viina {
st töölisest 39 ei loe ühtki K&
te 54 ühtki raamatut j- - ta' televisiooni
_- - 11 va mõjutab inimesi N ' ja lunsuae vastuvõtu- - kõneleb üks küsitlus mis l& olevat
Bostonist
Kalam
Kalam sõidab
sooiia
brosh köites
Kahro
Kokla
Ar- thur
Sergo
lapse
suur
Kreml
joo-ksul
dollari
dollari
Liidus tähe-ndus
umbes
kullast
es-nev- ad
sunnÄ
tarnata
koh-tlase
USA-ss- e kõige
mäein-- '
siingi Stalini
Soloto
Eestis
Sellest
rubla) poole
minna
avalda
läänest
koBffius
milleks
praegu vajab
Lisaks selpA
Jj" TõõU'1 Liidus sellest KunagI vscutib
anouwaa korral- - nair?' T "7m7s tööd"eksi J dati Tuula lähedal asuvas Inms-- Erilise V ki nimelises tööstuslinnas Tule-- I ""S küsit!ejaUe ?
mused avaldas Moskvas ilmuv !? "Sf
ajakiri Voprosö FilosofiJ" (Filo-- fl64"'3'ul ' lasusia nppui_u k J3-
_ " Mtl'11 44- W- Viltu niiaifl VOl im'"
Sellest selgub et 136 usutletud ' sümbolid ja seda TMtaai
toõUsest 73 veedavad oma vaba reie usuvastasele Pvj
! -- - r _ -- atui- ja voaica ] miaa on nucuj -- -' lauas Keskmiselt joob iga vasta- -' Leninski vabrikutes