Vaba eestlane , January 6, 1987

              . 4 V A Ö A EESTLANE teisipäeval; 6. jaanuaril 1987 - Tucsday, January Nr, I
osa
Täiiisfaf 1 Saimt Tiideberg! iyubelit
Los Angelese orgaBiiseeritud eestlaskond tähistas Los
ÄBSgelese Eesti Majas 22. novembril teeneka seltskonna-tegelase
Salme Tildebergi § 0 o jiiiibeli-aastapäeva.
istub.oma tunnustu^
Koguduse esimees Uno Anderson, Pensionäride Klubi esimees FredriehPokk, Los
Angelese Eesti Seltsi esimees Bernard Nurmsen, tütrepoeg Mati Laan, kes oli teadus­taja;
Eesti Naisklubi esindaja Helge Laan, Eesti Täieiiduskaoli lastevanemate^
tee esimees Tõnis Rebane, Eesti Rahvatantsu triipi juht Vir^^
se Eesti Maja esimees Bruno Laan,'õetütre; mees Aleks;
iti fQni$ht
Salme Tiidebergi südame-as-jaks
on olnud Los Angelese Ees­ti
Maja ja eesti noored. Nii on ta
Eesti Maja ostust 1953. aastast
aidanud igati kaasa küll ostes
Eesti Majale, serviise või valmis­tades
peotoite,- tihti kattes kõik
kulud oma taskust: Jõuludeks on
ta aastaid valmistanud Eesti Ma­jas
koos abilistega müügiks veri­vorste
ja kõik puhastulu on läi­nud
Eesti Majale. Eesti Vabarii­gi
aastapäeval on Salme Tiide­berg
jälle olnud oma abilistega
kohal ning valmistanud sooja
toitu, annetades toiduained. Kui
aga on vaja noortele abi, siis on
väsimatu Salme jälle abiks.
Los Angelese Eesti organisat­sioonid
tunnustasid Salme Tiide­bergi
tööd ja andsid talle vasta­va
tunnustusplaadi eesti vapiga,
kus on peal organisatsioonide
nimed. Peol tervitasid isiklikult
Eesti Seltsi nimel esimees Ber­nard
Nurmsen, EELK-LA Kogu­duse
nmel esimees Uno Ander-son.
Eesti Maja nimel esimees
Bruno Laan, Eesti Naisklubi ni­mel
Helge Laan, Eesti Rahva-tantsutrupi
nimel Linda Lip-pand,
Eesti Segakoori nimel F.
Mets. Eesti Maja esimees Bruno
Laan andis ülevaate Salme elust.
Salme on alati püüdnud aidata
oma ligimest ja kui Saksamaal
oli vaja aidata eeisti sõdureid; siis
andis Salme jälle oma panuse
Salme ; Tiideberg on elukutselt
kulinaar ja töötab aastaid Hilto-ni
hotellis — tema erialaks on
salatid. Tal on hea vahekord tek­kinud
Hiltoni hotelli teiste kok­kadega
ja nii on tihti näha Hilto-ni
hotelli kokke ivalmistamas
sooje õhtusööke Los Angelese
Eesti Majas. Ka seekord valmis­tasid
kaks Hiltoni kokka peotoi-dud
Salme juubeliks.
Juubelist võttis osa 130 Salme
sõpra, nende hulgas ta tütai' Rel­vi
PeLucia abikaasa dr. Lüigiga,
poeg Ilmar Tiideberg, lapselapsed
Sivia ja Mati Laan'(viimane toi­mis
teadustajana) ning õetütar
Mar6t Morse, kes laulis juubila­rile.
Mitmed eesti daamid kau­nistasid
lauad eestipäraselt sinis­tes
ja valgetes toonides. Tantsuks
mängis mõnus orkester. Kauge­malt
viibis juubelü Hei vi Adams
New Yorgist. Siinjuures tuleb li­sada,
et juubilar näeb vähemak
20 aastat noorem välja ja töötab
ikka igapäev Hikön hotellis omal
V.P.
lumbris on jnttu viimastest siindmnstes Afganistanis ja^P^ on mitmekülg­ne
ja mahukas^ 16, leheküljel käsitleb poliitilisiv majandnsli^^
irilisi, eluolulisi ja muid teemasid (enamasti piiht' vene probleeme), knid: kordan —
leiab igas numbris ruumi Afganistanile Ja Poolale. Need maad on tänase inimese kat­sekiviks:
suhtumine sealtoimuyasse asetab õigele paigik
T O E T A G E VABADUSVÕITLUST
EESTLASE TALITUSES ON SAADAVAL
Hiljuti ilmus seal artikkel kuna veidi üle^^^^^^^^^^
pealkirjaga PUHTA SÜDAME- susmaal. Olen nende aastate gandaleht pealkirjastanud ÖMA
TUNNISTUSEGA VABADUS- jooksul maailma näinud ja ini- KODUMAALE TULEN MA
SE, kus juttu poliitvangide va- mesi kohanud. Ja jättes maailma MEELSASTL Kes ei tuleks?
bastamisest Poolas ning sellest^ laias laastus hetkeks kõrvale: Tuleks heal meelel härra Kokla,
eti enamus neist ei sõlminud va- kinnit;an, et olen nelja aasta tuleksin minagi. Ainult kahele
banemiseks .mingeid alandavaid jooksul paljusid vaba maailma viimasele on okupeeritud Eesti
või reetlikke kokkuleppeid kom- eestlasi tundma õppinud- Olen pnrid suletud Paulale—
munistlike kindralite diktatuuri- leidnud eakaaslaste hulgast sõp- asjaolude õnneliku-õnnetu kok-ga.
Võim oli sunnitud taanduma, ru ja lähedasi inimesi. Olen tut- küsattumuse tõttu — avatud.
Niipalju eellooks.
EESTI VASTUPANULIIKUMISE KROONIKAD
I, II ja III köide. Üksikköite hind., ....... .$20.00
EESTI VASTUPANULIIKUMISE KROONIKAD
Kogud 20-23. Eeltellimishind .$20.00
MART NIKLUSE JA JÜRI KUKE MÄLESTUSTEOS
„KAKS KES El ALISTUNUD" $34.00
MART NIKLUSE JA JÜRI KUKE MÄLESTUSMÄRGID
36 kleepmarki poognas, poogna hind . . . . .— $ 3.00
MART NIKLUSE, ENN TARTO, LAGLE PAREKI,
HEIKKI AHONENI JA ARVO PESTI vabastamise ,
nõudega postkaardid saatmiseks ENSV asehaldurilii
Karl Vainole Tallinnasse ja NSVL ülemvalitsejale
Mihhail Gorbatshovile Moskvasse .Tasuta
Postiga saates lisanduvad saatekulud.
Raamatute, markide ja postkaartide pealadu:
ABISTAMISKESKUS
Box 34018, S-too 26 Stochqlm, Sweden
Postizhiiro 500104-5.
vünüd paljudega, kes sobiksid Teda ,tahetakse siis |>ropaganda-mulle
isaks-emaks ja kelle maa- v^nkritki vedama.
Pärisloo põhjus on kõmmu- ilmanägemine ning elukäsitlus on ' Artikli autor nimemärk
nistliku propagandapiruka KO-jausa võluvad. Ön nimesid tar- Heino Laulik — (kuulusin aas-
DUMAA k.a. 10. septembi num- Vis? Vahest ehk mitte, see loe- tatel 1972—1982 Ajakirjanike . .
ber. telu võtaks loost rohkem ruumi. Liitu, kuid sellenimelist ajakirja-
Kodumaa on üks vähestest N. Tänu pai j ud^^^ , i , / . . . . . . , «,A,ctanip
Eesti väljaannetest, mis oma ti- dele inimestele kaasmaalaste rin- gidesse tükkis tolajal noor daam, ^""^^^^^^ pohsthmdusmaja saa- vanglast. Ja samas moi ame
raazhi ei avalda. Ja ikkagi, siili- gi^t on olnud võimaik on oi- . koik: sem kurn Laas pole unus-legi
on selge, et seda lehte ma- mõista, selgusele jõuda. nud ülbe. Olen veendunud, et ^""'^ ^^""^ " f ^^ Motsmkku, sem on
jandavad kodumaa eestlased, Ja ikkagi, kahest nimest täna arhitektipaari esinemine (proua Muidugi, kas Prantsusmaa takistatud tema -^'oiamdiu
kellele ajalehe tiraazhi lõviosa mööda ei saa. Nende kahe nime Paula ^^^o^^^^ abi- Eestlaste Vastastikuse Abistami- surm", „tcadmata kadumine
(a 5 kopikat) maha müüakse. kokkuküpsetamiheKodumaa-pi-^^k^^ se Seltsi tegelasel ja omaaegselt ^autoavarii".
Tiraazhi ülejääk saadetakse (jäi- rukas on tänase loo ajendanud: tega Kultuurisidemete Arenda- P5'esi<iendil pruukis just „ . . . Kas Mõtsniku „ . . . ^loua i
legi lõviosa) adressaadile — vä- arhitekt Paula Ilves-Delacherie mise^ Qlevi- Freibergi ja teiste ühingu minu nime ja tööde kasutamist
liseestlasele-tasuta. ja ajakirjanik Juhan Kokla. Mõ- mäel oli trükivalgust näin rik- töötajate ning aktivistide . . . " l õ p e t a m i s t . . e i kõlaks veen-
Mispärast ostetakse kodumaal lemat sümDaatset eestlast tunnen kajn. Kirjutaja püüab vaid „sot- ^^^^ astuda? Ei maksa siinkohal varnalt lausutuna Stokhoimis,
seda lehte? Tean omast käest, õrna pagulaspõlve alguskuüdest. sialistl^ pluss- P""t«da isegi nende „töötajate" Pariisis või Londonis kui birm
olenise ostnud —siit leiab veidi Targad, meeldivad, arukad^^^^r^^^ nii hä- i,aktivistide" maailmavaadet, ja Vasara või Kodumaa veergu-davamat
keelt ning pisku seda, vuslased mõlem^^^ proua ^"^^^an vaid meelde seda, et nen- del trükituna?
mis informatsiooni nime kannab ikka ja põhimõttekindlad samuti. ^^^^P^ Muigas on olnud inimesi, kes Loo algul nimetasin, et suntu-mis
teistes---ajalehtedeks m- Minu meelestlNü — 55 aastat loome- on^a positsiooni kasutades Lään- mine Afganistani ja Poolasse on
metatud väljaaHinetes — puu- Ködumäa-käkist lugeda toredast tööd), Osaks paneb l1ug1u. mn uäigäa-c < »pmääsie/nujd nimiSnn/gY soi:i:n-. lia^huik,-e-s*.t:i tt äö nn na ii«nJirmrtv»Määiörrttuisicil TmniäiäärraaVv-,
dub. proua Ilvesest ning vastikust va- ma: proua Fad edasi toimetada sugu- Juhan Kokla toimetet fcesu
, Nojah, aga milles siis ikkagi riserist ja staazhikast demagoo- ridus^^^^ peen *aste kingitusi, mis aga iialgi ad- Päevaleht hoiab tulipunktis oku-asi?
tahab uudishimulik lugeja gist (millegipärast pok^ jõudnud. Milleks peerit kodumaa. Eestlasele oö
tteada.. kkuu rrooiimmaarrii ttiiiittlliitt llisia tii^^^^ nptniiH- Pam^ lläheb auss aauuttuuttee sseekkkksai*?V see maarav.
Asi OIU kohati isiklik. last. Viimase mahategemiseks li* Karp ön poliitharidusmaja pro- Juhan Kokla saab Kodumaalt Puhta südametuim
Asi on ka õpetlik. satakse, et ta ^ö^^ „vanahärra**.jekteerinud heas sakraalse arhi- vitsu, sest on jätkuvalt õpetaja Nji sel lool muud
Asi on pagana õpetlik, isegi Esimese puhul k^ Harry Mõtsniku kaitseks välja lõppu polegi. ^
mi õpetlik, et jätmi loo lõpuski et ta elanud 55 aastat Pariisis kirikud. On punast propagandat astunud. Kolmapäeval tabn seltsis kok-otsad
lahti. Vabandust — par- (peale ülikooli lõpetamist), kuid maha hõigatud Olevistegi kants- Loomulikult ei tea härra Kok- ku proua Paulaea ja täna panen
d o n t a l i t a n teadlikult niL vanaproua teenitud tiitlit t^^^^ kristlikku la ega keegi siin Läänes mis loo posti
üu.^ päeval ei maksis Mõtsnikule v^m^.^^:s^
Meie lehe 23. dets.
ja pildid selle kooli 80-a|
saime käesoleva artikli,
kuid veidi teist moodi,
me sellegi (osalt) ära.
Selle kooli esimeseks juh^
jaks oli dr.phil. Oskar Kal|
Järgmiseks oli usuteadlane
ter Põld, kes kinnitati ameti
1909. aastal. Tema andis k<
le kristliku vaimu ja sisekoj
Peeter Põllu elutööks oli kl
juhtimine, usuõpetuse õpetai
ja samal ajal Eesti Ülikooli
iraldamine.
Kui 1918. aastal Eesti V{
riigi Ajutine Valitsus tegevi
astus, kutsuti Peeter Põld esij
seks haridusministriks. Vahei
viibis ta vabatahtlikuna rin]
kuid pidi uuesti Tartusse asi
ülikooli kuraatoriks ja peda^
gikaprofessoriks. Peeter Pj
töökoormus oli liiga suur, et
edasi koolijuhatajaks; nii aj
dati teda ajutiste juhatajata
Nendeks olid lühemat aega
han Tork, Jaan Varik ja A|
Sander Raudsepp. Peeter PJ
abikaasa, Helmi Põld, Jäi il
edasi algkooli õpetajaks, seal}
res kasvatades 11 last.
Direktor Peeter Põld
Hans Karu (Karro) oli vai
järgmiseks kooli direktoriks,
la sõjatandrih tagasi tuli m
ulja kangelasena, olles veel
hurväe ohvitseri mundris, v|
me ta rõõmuga Vastu. Hans
ru oli ühtlasi ladina keele õ]
ja (1920—1940), korrektni
sõbralik pedagoog.; Teised
tajad olid enamuses E.U.S.
med. Karu oli esimene k(
OleE elanud, poliitilise põgena- lisatSo Direktor Hans Karu