Vaba eestlane , November 1, 1984

              National Lijrary 55253
Gcn. Acquisitions Scction
OTTAWA, Onto KLk 0N4 -
smmbef —•
ILMUB IGAL TEISIPÄEVAL
JA NEUAPÜÜEVAL
Nr. 81 (3098) XXXm aastakäik Neljapäeval,!, novembril 1984--Thursday,November 1934 ÜksikDimibri hind T
NEW YORK — Ühendriikide esindaja tegi neljapäeval 19. oktoobril avalduse üMneni^
Organisatsijooni (ÜRO) Peaassamblee kolmanda komitee debatis, milles öeldi, et rahvaste enesemäära-miseõigüs
on ,,lahutamatult seotud isikute õigusega otsustada staatuse iile."
Selles seoses kõneles ühendriiki­de
esindaja^ Richard Schifter Afga-nistamsty
B^lti riikidest ja kolmest
Ida-Euroopa maast, kellede võitlust
enesemääramiseks pri blokeeritud
N. l i i d u poolt jõuga, saadik S
ter kõneles ÜRO Peaassamblee sot­siaalsete',
majanduslike ja humani-r°
taarsete küsimuste komitee istun­gil,
kus oli käsitlemisel rahvaste
enesemääramise päevakorra punkt.
Schif ter on üheüdriikide ÜRO pea-delegaadi
Jeane Kirkpatrick'u ase­täitjaks
Julgeolekunõukogu asja­des.'•••^
• •
Schifter ütles, et sadu tuhandeid reteeriti ja hukati selle riigi juht,
afgaane on kas surma või haava- kes oli eluaegne kommunist."
ta saanud ja umbes neU miljonit 1968. aastal toimus kordusetendus
Äfgariistahi elanikku on muutu- väikeste muudatustega, ütles
nud pagulasteks kes elavad väi- Ühendriikide ; delegaat Schifter
jaspoöl oma kodumaa piire.
Nentides, et N. Liidu sõjaväe kao­tused
Afganistanis, hinnangute ko­haselt
ligikaudu 8.000 langenut ja
üle l4.000-de haavatu, deklareeris
Schifter, et afgäništaanlaste võit­lus
enesemääramise eest käib jät­kuvalt
edasi.
Schifter puudutas Balti
olukorda, käsitledes Ühendriikide
halduses oleva Puertoriiko küsi­must.
Ta iütse, et Puertorüko ela­nikkonnal
lon järjekordselt võimalik , „ , .^.^ i i ^ x r ^
otsustada eelseisvatel' 6. novembri T^f<iif^<^i^ Ida-Kuroopas.
Retoorilist võtet kasutades ta ei m-Ühendriikide
esindaja ütles, et
Afganistani juhtum ei ole sugugi
mitte airiula adne, mis puutub N.
Liidu pingutustesse suruda peale
tema poolt väljavalitud valitsust
teistele rahvastele. - Siinkohal käsit-ÜRO
peaassamblee kolmandale ko­miteele.„
Mees, kes oli asunud selle
teise riigi komriiuhistliku partei ju­hi
kohale oli tõusnud oma positsioo­nile
Moskva õnnistusega. Kuid siis
ta alustas reformide rakendamist,
mis ei leidnud Moskva heakskiitu.;
Uus juht ja tema kaaslased rääki­sid
sotsialismist inimliku näoga.
See oli nähtavasti väljendus, mis
ei meeldinud Moskvale, jällegi
tulid nõukogude tankid üle püri
ja veel üks naaberrahvas oli alla­surutud."
valimistel, kas saar ühineb ühend­riikidega
kui 51. osariik või säilitab
oma praegust „Commonweälth'i'*
staatust või muutub hoopis iseseis-vaks.
Sel kolhal esitas saadik
Schifter järgmise küsimuse komi­tee
istungile: ^
„Kunas oli Eesti, Läti ja teedu
või kasöi Buhhaara iseseisvuslJi-
Immlstel viimati jvõimalik katsu­da
oma jõudu valmiskasti juu-Ühendriikide
esindaja Schifter oli
enne seda oma sõnavõtus Öelnud,
et N. Liidu tähelepanu on komitees
asetleidva enesemääramise küsi­muse
arutluse puhul suunatud
eksklusiivselt Namiibiale, Mikro-neesiale,
Puertorükole ja Grenada-le
ning ta vastas Moskva väidete­le
selles seoses. Grenada puhul iit-leS
Schifter komiteele, et seUe Ka­riibi
i^ere saareriigi rahvale on ta­gasi
antud nende tõeline enese­määramise
õigus, mida rakenda­takse
eelseisyatel vabadel välimis-.
tel 3. detsembril.
Üheüdriikid^B delegaat Schifter
jätkas siinkohal, et , ,s€da õppetun-metanud
nimepidi neid N. Liidu di peeti meeles kolmanda riigi juht-naäberriike
kelledel on olnud sar- konna poolt, k^s Olles vastakuti
naseid kogeniusi. Ta meenutas, et erakorraliselt jõulise rahvaliikumi-aastal
1956 kasutati nõukogude sÕ- sega 13 aastat hiljem oli nõustunud
javäge selleks, et >,mahasuruda ühe reformide kehtestamisega. Aastaks
maa rahvast, kes oli julgenud ame- 1981 olid 1956-nda, io69^da ja
tisse seada kommunistlikku juhti, 1979-rida aasta Afganistani õppe-kellel
puudusC Moskva õnnistus, tunnid selged. Selleasemel, et ris-
Toökord kasutati tanke purustä- kida nõukogude invasiooniga öt-maks;
selle maa vabadusvõitlejate süstas N. Lüdu poolt ähvardatud
vapraid pingutusi. Murdes kohalole- riigi valitsus mahasuruda pmäen-va
nõukogude saadiku lubadust ar- da rahva."
AABS'i 5. Balti sümpoosioni tegelasi ja esinejaid. Vasakult prof. dr. Olev Trass, kauaaegne AABS'i Kanada
osakonna esimees, külaüskõneleja prof. dr. Felix Oinas, leeduianna Elena Bradunas Washingtonist ja
AABS'i Kanada osakonna praegume esimees lätlane Ritvars Bregzis-. Foto: Vaba Eestlane
kalur kahetses ja läks; tagasi N. Liitu
MOSKVA — Vaadata tol ete
sele lasi N. Liidn president Konstantin Tshemenko käiku saarema pro«
StOKHOLM (EPL) — Kolmapäeval, 17: okt W. 16 l ä^ T|ömi saarel kalalaevalt „Veli&e^* äraWi-
{^nud Valeri Sirksalu N/Liidu saatkonim eetstlasest ät^^ Voiti käekõrval läbi antbassaadi raad-väi^
va Stokholmi Maiiebergis. 23-aastaiie noormees, kel on Eestis abikaasa ja kuniskuine tütar, kahetses
^^ää)^ ärahüpet |a otsiBstas koja taga^ pöõrdcda. Ta oli 23'päevä!se Rootsis viibimas<! ajal kogu aeg noni-
.iweleohis, - "( ' '
Enne saatkonna väravate sulgu- Göteborgi ja sealt rongiga edasi viibinud Rootsis 23 päeva; Kas siin
mist kõneles Valeri Sirksaluga Stokhohni. on olnud midagi üllatavat?
SvD (Svenska Dagbladet) kaastöö- .. ,.. , , , , . , , / , . ,. ^ , „ .
line Omar MagnIgW, kellele ta >,Arahupe Jcaklaevah
mh. sõnas, ^ ta on Eestis sündi- ftekaA^tsetud.Te$^is^ oh paani- tum^^ 7^
nüd,et'tunneb end eestlasena ja k ? s p o g ^ juba paar j u u l ^ d ^ ^ riietatud,
et ta tahab Eestis elada päeva hiljem sain ma aru, millise Kuid ühtlasi oh mijponeenv rootsi
rumalusega ma olin hakkama saa- iiliküllus. Kaubamajad on asjadest
%iihusele, millist k teisipäeval valmis lõplik pungil."
võib raudeesriide taha tagasi pöör- otsus: sõidan koju tagasi."
granuni põllBiinalaiidussaadiBSte saarendaosisekš laiendatud, nilsutossü^ dudes oodata, vastas Sirksalu:
ÜSA delegaat asus siis Afganista­ni
küsimuse juurde, kus on juba
vüs aastat kehtinud N. Liidu sõja­line
okupatsioon. Ta ütles, et Afga-
Yaatamata mitmesugustele kuul- riigi suurenevaist vajadusist. Vaa-duštele
23. oktoobril alanud N.Lü- tarnata kõigüe positiivseile tulemu-
_ _ dü Kommunistliku Part^^
lüškni traäöd^^ õn "rahwsVž^^^ mitee istungi eel, mingfeid muuda- sega paljudes linnades toiduga, es­se
ümskoma tänapäeva kõige tõ- tusi partei juhtkonnas ei tehtud majoones lihaga, väga-akuutne.
t e a Ä ^ P õ l l u ^ enmistamid,
midest siiski ei kõnelenud Tsher-nenko
«troonipärija" Mihhaü Gor-batshev,
vaid president pidas ise
vajalikuks neist probleemidest rää­kida,,
näidates sellega, et Görbat
sisemate probleemide hulgas.**
„Minu abikaasa ütles teisipäeva
õhtul telefonis: Tule tagasi, sul­le
ei tehta midagi. Seda on ame­tivõimud
lubanud. MuUe on soo­vitatud
tagasi pöörduda. Ma es
satu vangi.**.
Taaskohtumise kohta perekonna­ga
sõnas noormees, et selle koh-
- õieti sai Valeri Sirksalu juba
SvD küsimusele, kas tema tele- oma kohnandal Rootsis-viibimise
fönikõnesid abikaasale Eestis on päeval teada,
pealtkuulatud, .
vastas noormees, et ta ei
selle kohta midagi öelda.
taha
Paar katkestust on olnud, kuid
need võisid oleneda liinivigadest.
et viljasaak jääb vähemaks kil Rootsi poiitšeivõitttüde käitumi-
170 miljonit tomii,n^ on^m- ta ei tea ta midagi, „seda otsusta- ne oli koirektne, nentis Sirksalu.
!f«V ™1 !l^J^^ ^ v^^^ ^tis ta Sealt pole tehtud ühtki katset teda
milionist tonnist perekonnale kaasa väikesi kmgitu- veenda siia jääma või taotleda po-et
teda soovis kohata N. Lüdiui
konsul VassUi Prouskorine.
Sirksalu püüdis hehstada saatkon­da
mitu korda,; kuid ta ei saanud
kunagi konsuHt kätte.
Kuid kolmapäeval, 17. okt. kl.
12 võttis ta saatkonnaga uuesti te-lefonikontakti
ja sai kätte eestla­sest
atashee Toivo Voiti.
shev ei ole enam vastutav põUuma- neljandikku teravilja- si: abikaasale kella ja tütrele mõ- lütilist asüüli. Ta lisab juurde, et
janduse poliitika #st nagu ta tegi^^^^^^ kuijtaVpaJlus tdefoninumbrit nõu-toronto
eesti maja
reedel, 16. nov.
5val,
nov.
nov.
saalis '
1—6
10—7
minevikus.
73-aastane Tshernenko tegi tea­tavaks
tohutud
alal sel aastal,
Lääne vaatlejad usuvad, et N . Liit _ - W . - k o g u d e saatkonda, siis anti see
peab miportima rekordiUse 50 mM- '-Ö^len onnel^^^ Eestisse ^^^^^
jonit tonni s d aastal. Peamiselt et ^^Sasi sõita. Samm iseenesest on
imumata veisekl, lanibaid ja sigu. ^^^^ ' ^ i ^ raske see ei ole/' ;
' [.•:[•':''/ '\ : Valeri Sirksalu ärahüpe koos
Raul Heinsaluga tounus pärast se-
Küsimusele, kuidas käitusid
Rootsis viibivad eksiileestlased,
vastas Valeri Sirksalu:
võtan vastu tellimisi ja
maalin ka^eie fotodelt
ku! iialalaeva kapten oli avasta-
See on järjekorras kuues lõikuse- LONDON ^ Inglise kommunist- nad oM ostnud lääneliku
aasta, mü saak on langenud aUa lik kaevm-ite ametühmgu juhi Art- s^ereoraadio ja raetusesemeid.
mumstiku juhi Moammer Khadaf.
„Voit esmes väga viisakalt
ütles, et ma olen teretulnud saat­konda
U. 16. Ta hibasi ise tulla
väravate juurde.**
N i i ka oli. Paar mmutit enne
kella nelja oli Valeri jSirksahi ko­hal,
saades tüdinud pil'gu. saatkon­da
valvavalt Ahaib-valvurilt. Ja kell
neli tuU ka Toivo Võit, patsutas
Valeri Sirksalule õlale ja eskortee-ris
teda saatkonda. Raudväravad
Ootama otsekoheses keeles figa on tekitanud lärmi inglise
i„Nad tahtsidjCt ma jäaksm siia.
Kohtasm kümmekonda neist.
Mis mulle eriti silma torkas, oli
nende umbu^dus üksteise vas- taas.
Omar Magnergärd meenutas ta-gasipöörduvale
kalurile, et ta on
^ ' ^ ^ kaugel taga semises ringis, kus on hakatud kü-
' • \ . ' ; ' ' . - sima, kas kogu streik on üldse töö- (istudeks olid nad säästnud ka
liste huvides, või on see tööliste re- ^^lisvaluutat, mida tegelikult oli nii
volutsiooni alguseks InglismaaL palju, et nad said sõita
17. nov; 1984 kell 7 5. Eesti Maja suures saalis.
Tantsuks mängib V. Cu^vsõni orkester.
: EeskavMIsesosas ÄVO^^K^^
Feo i^äsMecil,^^^^^!^^ $30 (koos õhtusöcügi ja vekigsi), luua^-^
tada hiljemalt 2. nov. 1984. Pääsmete eelmüük Ja laadade
reserveerimine igal neljapäeva õhtul kella 6 - ^ Eesti Maja
kluWrinmiis. Muul ajal pri;^
883 Broüdnew Ave.;
WARNER BROTHERS
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
TALVEKUU-PIDU
Reedel, 2. nov. 1984 kdl 7.30 5. Eesti Majas
Hmdi^
Tulu läheb vabadusvõitluse toetuseks,
saadava! eehnüügil EKN lükmetelt ja EKN büjroosto
Tel 465-2219
.10
Sissepääs tasuta, Idrikukorjandus
PEAKOOSOLEK
ILaupäeväl, 3. nov. 1984^^^^
Debatt teemal „Mis suunas eestlus? Eesti keel ja cesfluse tule­vik"
on avatud publikule ja algab kohe peale koosoleku avam^
\