Vaba eestlane , October 4, 1983

              Mational-U jrary' 50 253
Gorio Acquis-itlonE Scctiofi
OTTAWA j> Ont. Ö A 0M4
/
1V..: •/. ^./^
iMUl' IGAL TEISIPÄEVAL
JA NEUAPÄEYAL
Nr. \73 (2994) XXXH aast^äik Teisipäeval, 4. o&tooferil 1983 "^äay, Octol>er 4,1983 Üksikmimbri hind 70 centi
Hll!^n^tl,^•l
i ^ ^ l Kadäri omapärnsecl uudised N/Liidu presldend^^^^
®B4pesti!st on ttdnud teateid ja Ungari vaKtsnse ametnikud usuvad, et N. Liit pšaaniHsel^ ,,i
Informatsioon tulevat N . Liidu lus enm M kolm. ühe vastu neri- samaa jällelo<mist Eurö^
jumir Jun Andropovilt, kes olevat de läänesakslasist rahvuskaaslasist; nendi keskpunktina/ Missugused
Wuenud sellist võimalust kolmel VälisfK)liitika võiks Saksamaal oi- võimalus võiksid neutraalsuses
pijai scohtumisel Moskvas Ungari la rangelt neufraalne. Kas tar^^o^^ olla; see lihtne Ä t Saksamaa ole-jum
Janos Kadariga. Idee ühenda- luba suuremat sõjaväge omada, masolust võiks keskmisele N.Lü^
tuö 5>aksamaast võiks oUa ainult sellele Andropõv polevat midä#^'dü elanikule olla halvaks une»
tumnik laiemast N. Uidu ettepa- öelnud. ' /Snäo^
nekim enne talisest lahtiüüemi- Msinms on, te s ^ ^ ettepal|piiski NATO propagandakam-sest
Euroopas. ; nekule võiks olla väiÖiiiatki usal- ^aania, mis järgneb koos' rakettide
yngarlaste arvates tuü mimda-dudikku tagatist? Seal on ^^^s
tug N. Ludu strateegiasse selletõt- raitu võimalust selgituseks ungar- laste ettepanekuga rikutud,
' lastelt kuuldud teateile;^^^^^^^^^^^^^ ^ •
sest sellel on vaga me^tav as°
pekt, mis suurepäraselt teenib
venelaste -huvides ini^^ sega­dusse
vüya taktikaga.
tu,
Nii ungarlastest ametnikud, kel­lelt
sellekohast infoimatsiooni
saada, võisid eneste ja oma valit­suse
tähtsaks tegemiseks aisja
suuremaks teha.
f ikaugulatusega
te asetamine Euroopasse on tei-üMdN.
Liidu bkupatsioom Ma­ias
strateediisdt; mõtte-
Kuid see võib olla ettepanek, mis
Q .. näib küll ehtsana välja, kuid mil-
Satellii^^ezhihnid olid originaal- Ungari valitsus siiski tõesti uskur les Lääne, valitsustele on vastuvõlr
selt seatud ja toetatud Moskva vat, et seda arutletaks^ Moskvas, matuid elemente.
selleks, et Juua sügavamat kuid võivat siiski eksid i, kuna see Mis ön tõeliselt huvitav on see,
ooni N. Mdu enese 3^
. Esireas vasakult sekretär Epp Ariija^koo^ teateil.on venelaste poolt tehtud ja
Terts; sieisavadrevisjonlkömisjoni^^^^^e N. Liidu juht luriAndropov ei mida nad selgesti kirjeldavad
Foto: Vaha Eestlane vatu^^^ nimetanud seda ettepanekut Kada-: enestele, on täiesti' loogiliselt Iwia-
^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^ lihtsalt soovivat saada lutavad. '
. tefegia juures USA interkontinen- rohkem vahmtat Läänest. See Jätkuv N. Liidu okupatsioon
taalseteballistiliste rakettidega on võiks kasulikult tugevdada palju- Ida-Euröopas ei ole mingi panus
ertsopnide kaitse osa k^du- de lääneeurooplaste reserveeritud enam otseselt N. Liidu sõjalisele
T. Eesti Öeltsi
mees Anne Xiis Tüll, abiesimees Viktor Eein Ja laekur
Harald Teder,! E. Kaju Ja A. Veedla.
Kas USA p(^te jiiba rUgci m
WÄSHINGTpN Ameerto sekkwmineäsjasds Liibanoni kpdus^^
' iksnes ' ÜSA-s,^; i^gü 'maailmas t©stad • Msimu sfe, kas ÜSA pole jäile juba fliiga :sügävalt -seotud Kfisk
Nüüd, yaadates vastu
rakettidele
le Hiina ,jBuhtluse-löäkonifliitisj
et sealt puMält Ma.
Iisraeli invasioon Lübanoni on nud Iisraeli, kes lavastas selle siiu-kujunenüd
ebapopulaarseimaks, re „veresauna" Lübanonis. See
hävitavaimaks ja kallihinnaHsei- mä kui lahkuva Iisraeli pea-maks
agressiooniks i^uemä ajaloo ministri rezhüm-fõli alati valmis
kaguga c ^ M ^ n d a u ^ ^
damiseuleUSA4e, enneolematu ,,mimroovm^^
olekut NATO uute Takettide pai- julgeolekule, kuna raketid, mitte
gutamise vastu. maaväed ähvardavad nüüd N.
TTTCA ««1 1^ 5„ ^^id tuje^ USA^,rakeJtid^ ^^^^^^ ka võimalus, et N . Liitu ja selle ,vpüha Venemaad",
ja võib varsti tulla seUe ettepane-
^ kiiga välja heas usus, kuigi ön rasr
^ät "N. Liit mõehiud sõjariski ke uskuda^ et vitone-vöiks^^^^^o^^^
vaid nende elementide toetami­seks,
kes on iisraeli poolt relvas^
SeUe asemel N. Xiidu sealolekis
ekspansionism ja koloniaalpolii­tika
Ida-Euroopas loob iseene-^
fsest ähvardava olukon^a N. Xif°
dule ja^ selle julgeolekule.
tatud.
See võiks tähendada N. Liidu • „ .. . . . . ..
vahnisölekut loobuda oma .3ee voifcs-oUa vaga pa^ju .vaart N.
doktriinist, kus pole lubatu* -L"^^!^': f^^f f^''^
ühtki sammu taganemaks kom- P^,^!i^''^ ungarlased on
munlsmi üle maailma viimisest, kuulnud;
Teatava kokkusattumusena tu­rnis
on keskne punkt selles usus. leb selle kõrval niärkida asjaolu,
Kuid see võiks tähendada, et N. et Ida-Saksamaal alustasid saksla-jsti
teatel võiks N. Liidu
ettcjanek sisaldada pakkumise
Jcõig N ; Liidu sõjavägede Ida-Eu-roopst
väljatõmbamiseks tingi­g
e * . . . . . . ^.^w.w..«.« , , x . . . x x . x v u v . . . x a o ^ .r^.f. . . musil, et USA Vliks tõllc^ 0 ^ ^
lakoonüisusega: „Siin see on, teie mitamisi" lübanonlasüe ja -relvas- • A! ^^^^ ^ ^ i ^ Lääne-Euroopast.
peat^ selle lõpetama". tadeš nende miüitsaüksusi, keUe ™ sodasid^astakumneid. A ^ Mda võiks Moskva arvates siis
^ , tegevus^ a nuua a^us UÖÄ jienoe eest ^m^^^ kommunistlikelt rezhiuni- Liit aktsepteeriks seda, mida see sed piirivööndi maamiinidest pu-
^ Selline' 0^^ on,pahaendeline poore. kogu aeg on vältimid:'suure Sak-hastamist.
teadhku sõjaväelase, diplomaadi See on aga, traagihne irooma, ^ .
kogus wasto tead- Trüdeeii fioiafös
(,,spothgh.^ •
Mervjuud^i^^^^
nia tohutult palju;
• 0
Ha
uuele okupatsioMtsort^ piirUe sed jooned.
taandunud, Kui nad pole küUalt ettevaatlü^ m . , i n ^ .
, r Ä s « o ; i ^^^^^ ^ kmnitavad, et
— A v i ; • X . •• 1 J. jättes Beuniti purkonna võitlevat e võivgagdd an ad var's ti ise piiada se- efekt.u.. ysed, , sammud, va^h erah, u ' saa-erigruppide
valdusse. ^ ' , . ^ vutamiseks kannatanud Lübanöni-
Prantsuse väMorresponden^^
pugo ,de Segönzac iarvas, et see hemate nädalate jooksul; kui lae- ^ j . .. . .
pole aüiult Lübanonmülest on kü­simus.
Ameerika tJhendriigidon^^^^^^^
lükatud kokkupõrke äärele araabia^^l^^ koos Iisraeli poolt ametisse
ntaaümaga. See võib olla ehtUk seatud Amm (Jenia^eü^ 1^ diplomaat, keda toetas
kriis igal juhul. Aga LiU^ lendas väsimatult rin^
see on eriti traagüine ja sisult tü- ni rahvaste õiguste ja soovidega.! Kešk-IdaSj otsides Lübanonile
liine, kim^ tagaks rahvusliku
tai iurvisM p<äe selleg lahinguvalmis laeva köhale ^^^^^^^
tJks teme eurooplasest polütiline ja USA rahupidamiäe üksustele a püüdlused saavuta-
JcommentaatOT väljenidas ebat iseloomustas olukorda loota, et mõlemad pooled vähe-lisett
teravat kriitikat psraeüsõj ^1^0 peaassamblee kokkutulekul ^gsi^^^ kuid ütles et Kana- nialt 5 minutit enne ,,kesköö saa-ka
pplütika Tastu/ning seUeüle^ roopa vaatiejadväljendasid^^tö kui ühest alükast hoiatatud, ette MdistUše uSA valitsuse vas- peab jääma 1979. a. tehtud NA- bumist" rakettide paigutamise kü-kiihu
Kanada simuses kokkuleppe saavutaksid.
Kuigi Kanada ega teised rügid
_ __ fl a dl.. li
Kiidlasti poleks Ida-Salksamaa
TCzlmmil mingit tulevikku
iihöidatud Saksamaal oma 8©
miljoni inimesega. NEW YORK — Kanada peaminister Pierre E. Trudeauü^ New
Uue Saksamaa poüitiline ilm^ ^«^gis €R0^ peaassambleel teiste riigipeadega kohtumisel, et kuigi^ me
neaks nlPma demokraatlik ia t ^ a istume püssurohutünml ja rahvusvahehne olukord pn enti pmgerikas,
S S u tuleb Kanadalsnski Jääda otsuse Juurde Ja toetada mite, raketüde pai»
lik; iuigi i d a Ä y • .
Mflflilmas on suurenenud sõja- Kanada kahelda NATO otsuse juu-kartus
ja hirm, et vahekord, mis res. Trudeau ei soovi midagi, mida
on N. Liidu ja USA yaheVpingeiine võidakse tõlgendada kui rakettide
äsjase N. Liidu poolt allatulistatud paigutamise pidurdamist, mis on
Lõuna-Korea reisilenmüü pärast, ettenähtud detsembris. Ta arvas
võiks kuidagi plahvatada koldai- ka, et. kuue-kuune ajapikendus ot-põrkeks
ja mõnel järgmisel ööl suse täideviimisel ei võiks kuhugi
võidakse 747 lennukit pidada 707-ks välja vüa. Kanadal tuleb olla kin-pre-
jä jälle alla tulistada. del ja järgneda oma otsusele ning
štäšid
dd» mifte
•^RO, New Ybrik
USA ^^^^
ks $düaS wvAansStrueysSaidit^eUnetim RaoStuntattl dto oetaSb. ^m^i^s^ ^t^e hti 10. septembril ja tehti veelgi suuremad nõudmised lisrae- kahjustasid Poola rahva^ehivõima- t^^^ • juurde,
Londonis ümuv , .Times", kes on
et USA väed võiksid sekkuda kõ^^
Mati töötanud ši(mste, on süüdista- M
uue valitsuse moodustamiseks 1- teinud. > USA sanktsioonid olid
ist spioonidest, terroristi- jaWtudp^^^ vastu, te-dest
ja atentaatide orgäniseerijaist. gelikuit kahjustasid Poola el^iik-
Sielliste sõpradega polevat Reaga- ke.
mlenamvaenlaisivaja, öeldiühest^^
araabia allikast, ilmse pessimismi- ' " " ^ • : ' • •:.
ga Ameerika tuleviku me, kiu
jääb:: kaasosaliseks:. • Iisraeliuiites.
et paigutada kontroversiaalsed ei või midagi teha USA ja N. Lüdu
tiibraketid tuumalaengutega Eu- vaheliste läbirääkimiste käigule,
rööpasse selle aasta lõpuks, usuvad nad.
samal ajal kui katsutakse jõuda
relvastuse vähendamise kokkulep­pele
läbkääkimiste kaudu.
Praeguses arenguastmes ei vÕi
et nad võivad luua mõõdukama
klüma, mis vpiks kuidagi süski
suurjõudude läbiräämistele mõju
avaldada.
IPSHINGTON ^ H.
iraste otsimls* alla lastud 1L5una-K(J- 2
3 Kanada rekordit
JolniKelly, USA v^sniinistee- tud
iumi abi kohtisetäitja andis üle
ametliku protesti N . Liidu šaatkon
BONN — L^ne-Säksa kantsler
Helmut Kohi tegi teatavaks, et
Lääne-Saksa pariament diskuteerib
ja hääletab 21> novembril kesk­ulatusega
tuumarakettide paiguta-riumi
andis^^^^^^ü^^ rdkordit kahelt ^jEs-ne-Saksamäa tuumarelva
h ja Korea on õigustaW.otsima jää-^^^^^^t^^
maaibnarekord, 2 kuldmeda- mise üle Lääne-Saksamaale. Lää-
; rekordit
masterilt, laan Roo- tane liikumine ön organiseerimas
Maalikunstnik
ÄRVILLE PUSTRÖM-UUS'D
•na- ametiükule Oleg 'Sokolovile, nuseid internatsionaalsest veeist. silt ja Enno Kulmärilt, kes osale- massidemonstratsioone' rakettide
jsteerides et N . L u t keelte 5. vveetteerraanniiddee kkeeir-MgeijÕõunssttiilkmii paisutamise vastu, miU^
Lõuna-Koreale luba andmast osa^^^s^^^^^^^ jä
võtta otsimisest, «ga kutsunud te- vitatud lennukilt; Laipu või keha- PortbriikOs. v Mängudest võttis » arenguabi ministeeriumide ees
;te;USA:|a. M '21:
toimub Tor
14.515. ja 16. oktoobril
Avatud reedel 2—9, laup. 10—9 ja pühap. 12—6