1983-10-04-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. ¥ABA EESTLANE teisipäeval, 4. oktoobril 1983 Tuesday, October 4, 1983 7
BJÖRN BAGGERi KONTSERT TOROMTOS
Linnastumine hävitab nosncicgdliky romantik©
Lumastmnine on viimase siigopõlve aj^ kahandanud mustlasühis°
ik<i>nda rohkem kui paaril eelmisel aastasajal. PõilnmajandusIUais Soo=
meS võisid mustlased ead elatada ®ina põhiliste ametitegaj, kuigi leiba
©15 väikeste paladena ja elis nõudis laialt liikumist.
Liikumine on mustlasile rohkem teiste pohjainaadega rohkem must-olude
järeldus kui nende põhjus, lasi. Niiteks Norras on mustlasi
Kord liikuma hakanuna on sdati vaid saja hinge ümber,
olnud hõlpsam. Euesti edasi minna, ^^g^j^ Lõl^TONFVAn
Mustlased on katsunud v i i m a s t e l ^ JLOl^VENEVAD
aastatel riigi toetusel paigale jää- Soome vähemüsrahvaist oa
da. Nüüd on mustlaste saatuseks mustlased saanud pariminl tunda
töötus ja uue asukoha otsimine soomlaste kohanematust -võõraisse
rohkem kui valgeil soomlasil. Šoor kultuuridese. Teiselt poolt pole
mes arvestatakse olevat veel 6000 mustlased ise olnud eriti tahtlikud
mustlast; veel paarkümmend aas- valgeile oma asjadest ja muredeslL
tat tagasi oli neid 8000. tahkujad rääkima, sest neil on valgete poolsest
asjusse sekkumisfest halbu kogemusi
kogu nende ajaloo jooksul.
Mustlaste saladuste paljastamist
valgeile peetakse raskdks eksimu-seks.";/,
NOU 50
on Rootsis.
Mustlaste väiks© rahvakilluna
hakkama saamist on kergendanud
sugulus ja nende keskne solidaarsus,
vastu linnaoludes?
Teadmatusest johtub, et enamus
näeb mustlasühiskonda kaootilise
ja segase karj anä. Tõeliselt ühis»
mmmmmmmm^^ •
^^Eesti Helikunsti Keskuse^^l^^^ keskel, moodustades
kontsertseeriai esinevad ühendriiv^^t^
Mdes kaks nckjrt muusikut Harlsru-"^"^
hest, kel on erafe)iSdne kava sopra-^onser
niie ja kitarrile pedakoelisest t^ta^se-^ka Arvo Pärti^^
barokk-mm^htilisest ja laasaegsest
muusikast rahvusvahelistelt
heüloojäilt. Eesti heliloojaist on
k^vasA. Parti „MQdus" (1977) kitarrile,
sopranile ja trummile. Esimehe
kontsert oli 1. oktoöbi-il New
Muštiased ei pea inimlikuks loo- kond on oma tavadekultuuri efekt- Pagulaseesti üks nooremaid kir- absurdsusse. kalduvad visuaalsed
bumist lähedaist sidemeist linna- süst Bormeeriv ja kontrolliv ja sel janikke ^nn Nõu sai 2. oktoobril Püdi^ tihti meelega groteskseks
ühiskonna viisU. on eriti kõrge mgraal. 50-aastaseks. Ta on sündinud 1933. vormitud. Konventsionaalset lauset
Seda nüüdisaegset mustlasühis- a. Tamnnas agronoom Joosep'Nõu võib asendada nähtusi ja seiku te-konda
ei saa uuendada loomulikul N « tundub, et mustlastel on pojana. õppmudTallumas,Mjem:]^egrammistims-katalogiseerimin^^^^
vUsil, oma kültuuritraditsioomde
k o h Ä ^ Kui v a ^ Kolmandaks teoseks on kaheosa-v.
s.d elada v a l g e t e ^ ^ ^^
teid mustlastele. Olukord on natu- guste Münikus alates. 1961.
ke samasugune kui Ameerikas valgete
vahekord indiaanlastega.
riie loodud helitöö ,,Pari interval-
Kunstnike paar on Toronto eest- T „ j ; „ - 1^,^^^ V i j , XTKVI . . •
e^iovanad^ tuttavad, oUes siin ^ ^""t ^ ' ' ~ f fstamin^ ja
1 kevadel kui nad esmesid "^^^^^^^ raagivad oma sugu au on ohiud mustlaskul-
M kultmirüaureaatide ja s a Ä t i sugulaskeelt, musüaskeelt, tuuri im^^^ on val-
V rthfiir vnhpnf^pt nn ™^ ^^^^ cm palju vs- gete uhiskouuas rohkem kui lod-
1982.
koos
Yorgis, ^däsi on ete^^ viies vad. Valgeks saades ehk kohandu-serdid
Bammores 8.okt.,Lake-^^^^^^
^t-.-—- . J mujale, samuti ilmus asja heli- ^ ^ v^i ^ S^VLU.
Enn Nõu debüteeris romaaniga
^Pidulik marss" (1968), mille tegevus
toimub lähemas tulevikus.
Lääneriikide jayN. Liidu sõjalises
konfliktis vabaneb kodumaa ja sinna
sürdub ka Eesti pagulasvalitsus
selle sammuga nõuavad Eestile vabadust,
viib autor lugeja ühendusse
nende isade minevikuga, 60 aastat
tagasi tsaari-Venemaale, I
maailmasõja, revolutsiooni ja Vene
kodusõja aastaisse. Raamat on
ajalooline püguheit Venemaa eestlaste
ajaloole ja tänapäevatuleviku
ideoloogiale. Autor nimetab seda
woodis, Chicagos jiii. plaat, kus BjÖmBagger ja EHsa- Jndiast Louna-Ei^ saa- da öma alused.
des^võibkaimistiaÄurkaot^^J^^
Boris Björn Bagger W sopran beth Stephan esmevad koos €ame- IJiinud muštiased .said alul o^a r a - ^ ^ HOBUNE
hus, aga suhtumine muutus peagi
julmaks ja surve tõttu tuli nunna
mujale;^ põhja poole.
Eüsabeth Stephan avavad oma rata Karlsrühie orkeistrigä.
inKiiHiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
Esimesed Soomes kohatud
muštiased saabusid mööda jääd
1500-aastate keskpaiku Ahvenamaale,
Need esimesed aeti tagasi,
Mumaa rikkuseks peetakse met- poolt Eestit toodud töölistega, mis ^ga veel samal sajandil hakkas
sä. AmüLt Käina kandis võib süm vähesel niääral olevat andnud tu-"^"sti^^^
põlde tee ääres näha, mi^ tägainäile,
vaateväljal ainult mets. Aifvestüsed grupp. K^^ said olla rahus Ühiskonna
salu rajoonist olevat võimalus a n - ^ ^ l ^ ^ i ^ ^ ,
tud tööle tulla ja Saareniaalt.
.. , . armastusromaaniks,
toimuvaid sündmusi.
Enn Nõu tänapäevane proosaloo-
Novellikogu ,,Vastuvett" (1971) ^mg on amulaadseks eesti Mrjan-
Hobuse kadumisega kadus oli eesti moodsa novellüoomingu düses, oma julgete nägemustega
mmtlasilt peasissetuleku allikas, näide. Selles avaldatud noveUide j^ij^^j eesti probleemikas ja Eesti
Hobusekauplemine on olnud ja on „sõnastus on ekspressüvne ja eks- vabanemisvõimaluste tulevikuku-veelgi
kõige hinnatum tegevus,- perimentaahie, stül jä ainevaük jujj^ugig
kus mustlaskõnekäänu kohaselt rõhutatult moodne. Reaalsusse
inimese mõstust kaahitakseo murravad sisse absträktsusse või '
näitavad, etr iile poole Hiiu saare-pindalast
on metsa all. Võõrale
tunduvat, et metsa ön küllaldaselt,
hiidlane vaatavat, kas selle loote
rikkusega mõistlikult ümber käiak-se.
,:\:r^ ^ . . . r ; - : , ;;
Hüu mesamajanduse puidutöös-tuses
on põhitoödanguks ukse- ja
Eestis on 19 500 kütti, ke
niullu saagiks 38 500 jahÜindu,
31 400 parti, 600O kursitšalist, 600
hane, 300 metstuvi ja 200 laane-
Peagu kõik Soome mustiassugu-konnad
on saabunud maale läänest.
Soomes on veelgi, võrreldes
aknaiMd ja töötatakse im et jäät- Pü^^
meid poleks. Iga puuliik olevat ^ohta aastas napüt 2 Imdu. Jahi- Soome muštiased saavad raust-
Seitsme Kunsti nädalal oli pide- se on avastanud huvi ja ande karvalt
käimas mingi loominguline tooni loomingus, oli agaralt ametis
aktiivsus, mille tagajärgedest kujun-
Toimetusele saadetud
kirjandus
,,Lembitu SÜGIŠKIRI tüdrukute-le
ja poistele" (nr. 6/83) ilmus
septembris ja sisaldab „Puulehed
punavad" — miks langevad lehed,
„Karu-karu-karu" — tõsist ja naljakat
karujuttu ja laulu, maailma
esimene skaudiraamat „Scoutmg
for Boys", MINI-JAMBO laulu ja
karikatuuri.
tööštiises hinnas. Kasest tehakse meestele ^^n olid kavade niiig mälestüsalbumi kujun-lliihhaahhaaaammrrii--
jjaa lluuuuaavvaarrssii,, jIafasstteepki^ig^e mõeldakse tiileyikulümuks- ^ ^ ^ ^ ^
osi. Haavapuust tehakse laaste,
miUest punutakse lillekorve, isegi
Tallinna poodidele. Veel niitmeid
tarvilikke asju.
muuta fasaan, kes Euroopas on W^^^^^^^^^ eset) ja ku- trükiti ühe päeva jooksul ning ko-saanud
populaarseks jahümnuks.: graafilist he ka läbi müüdi.
Eestis pole sajandipi^ See tehti keele kaötsiniinek^ Truupere kirjakunstilised demonst- fotokunsti osa looduses
S
juhtis
nidega katsetamisel tulemusi oi- timise vajadusel. Aabitsa vahni- ratsioonid ning Peeter Sepa jäticuv '^^^^ demonstreeris
Metsa töötamisel on t äÖ 8 lindu toodi 1890 Ä on viivitanud k^aaegne kar- tegevus kartooni kiriä ning graafi- '^^^ nägemusi looduses lähifooku-töökäte
puudus, k ^ ses nähtiid diapositiivides. ^
]^ehe omad. On kasutatud v ^ ^ " ^. ka nimetamata iatta Kai
"••-V ^->^-^;"-'- su ümbruses, Kaagjärvel ja Por- Aabitsa koostaja keelemirija Keraamika toodangut juhtis^^ le^^lLad kes videokaameraga
kunis.^^^^^ kohas kas- Viljo Koivisto nunetab raamatu Ants Elken eksperdina ja kvalitee- ^^^evalt teseVust iäädvustas nüs
vatatifasaane, kuid 1923. aastal oh ametiiküks mmekš,,Lugemise ja dinõudlikuna. Ta dem[onstreeris ka osutiisid h ^ sumaga näh-nud.
1956. ^a. katsetati Keüas, see- keeli ,,Drobibosko ta r^^
järel Aakres, kuid edu ei ohiud. byrjiba". Aabitsaks ta siiski teost õUvaadist oli kergelt ringikantav, ^
Ka Ruhnu saarele toodud 300 lm- peab ja sel^^^^^
nu käekäik pohmd parem. ; sed: kukk, tähed ja pütiikud sel^- kraadilist temperatuuri. Nü võis
tused.^ ^^^^ ^^^^ ^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^e^^
VABA EESTLANE
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-ni
toimetaja H . Oja kodune
M.48W^^
Telefonid: toimetus 444-4823
^^^^^^^^^^^^^^^^
Ott tasuv ajalehe laialdase
leviku
.75
•Nüüd on kavas alustada fasaani-kasvatamisega
Harju, Tartu ja Pärnu
jahindusklubide juures.
Lõpuks hUinenud õnnesoov Beni-ta
Vommüe, kauaaegsele Eesti
Kunstiüke Koondis Torontos ener-
ENN ALFRED
ADVOKAAT-NOTAR
loom 1002, Royal Tmst Tow®f
Toronto Domlnioii Ceatrc
Pofltbadress: P.O. 326, TOfoat®
ÖBt (Ray & King) M5K 1K7
Telefoii: 869-1777
24-tundi telefoni valvcteemstuffi
$5.50
üks toll ühel veerul:
kuulutuste
tekstis .....
esiküljel •
nädala esindesse ajalehte kuni
emasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kurn
map. homm. kella 11-ni,
Ä444-4832
Tudu Metsamajandis OK loodud
karude kaitseala, kus elab umbes
70 looma; päris täpselt ei suudeta
nende arvu kinlaks määrata. Ka-
Koivisto lapsi. Vanemaid jä ^« f ™TOanui on momn- —
üle I5.äastastel Lortel ke.
olevat v e d M l l ^ ^ ^^
keele oskust, kuna nooremaü on ^ ^ ^ ^ ' —^
^^^^^^^^^^
omab eksimatu stiiHtunde, maitse
ja tehnilise nõudlikkuse. Kõik see
kajastus ka tema õpilaste produktsioonis.
.
Abel Lee
tegija pidas oluliseks, et keel aa-bitsa
kaudu ulatatakse tulevaüesu-rade^
jadon^^ 1 ^ ,
armastavat tavaUselt magada seal, -f^^^^^
kuhu on veel kuulda kuke Mremist. tud nõupidamisel vastu võetud sei-
Enamasti valivat ta suure metsa, aukohtadele,^ et see on mõeldud
kus ka inimesi lügub. Mõned bo-'^"^^^^^^^^^^ ja õpetajad juhöndasid maalis ja akvarellis
dusrahvad arvavad, et karu on üii- Pf^^^ olema ka mustlased. Koi- Evald Timusk ning monotiiüpüises
Edyard Wiiraltisf
Kujutavkuiisti alalisi aktiivsüsi
Pariisis elunev noor eesti päritoluga
kunstiteadlane proua Helene
Weber (neiuna Mayer) on valinud
oma teadusliku töö teemaks Eduard
vad ainud peavad tänaseni noore kümnele õpetajale,
karu pidusid, kus mees ja karu^^^^
võitlevad nagu võrdne võrdsega, ^^^inat ainulaadne Põhjamaades.
Kui karu on tapietud, paluvad ab ^^ptsis ilmus 1979. a. 30-lehekül-.
nud tema hmgelt andestust^ et nad vihk-aabits „Ämari Sib",
nii tegid. Kä vanadel eestlastel oli seda raaniatut ei ole kirjuta-karupidu.
tüd soome mustiaste hulgas kasutatavas
murrakus ja oma väikse
Tudu MetsamajaM^ mahu tõttu ei vasta vajadustele,
aastas kuni 5 kärul^skmishiba; Soomes ihnunud aabitsas kasu
kirjutanu. gu.
male võimaldatud Louvre'! Kunsti
Osavõtjate huvi ja kontsentrat- muuseumi poolt. '
sioon oli suur, mis andis kä mit
Vdipade jä mööbli
keemiline puhastus
^Stainguard** hinna sees
söögituba, elutuba ja koridoir
$59.95
Fensionäride korterefle hinnaalaii)i°'
dm Samuti akende pesemineo
Peeter Valing
Tel. 690-4961
mekülgse valiku lõpunäitusele. S.
Lada, ühendriikidest, vihmud elukutselise
kunstnikuna maalis seeria
õlini/aaleSeedriorust.
Hilda Truupere^ omades iseõppi-käe,
hea proportsiooni-
Pr. Weberi isiklikuks sihiks on
tõsta Eduart Wiiraltit tänapäeva
kunstimaaUmas uuesti tulipunkti Paljud eestlased <—ma|aomamkuä,
Leida
Postiaadress:
9 Pärraväno Gt.
Willowdale, Ont. M2R 3S8
kunsti osa ning kujundas ka Seits-nuna
möödumid aastal lasti
looma.,Tudu reservaadi tõttu ole- da peetakse puhtaimaks laensõna- ^ ^^^^^^^ ^"^^
vat karud leyümdka Võru ja Räpi- dest. Aabitsale kavatsetätakse teha
na maüe. Tudu Metsamajandis lisaköiteid. Lähemal ajal on ilmur
külvatakse aastas 15 hektarit kae- mas rohkem keeleõppimisele ja lu-karudele
söögUauaks.. gemisele pühendatud,:õpiku osa. ' '^Peeter
ja elustada seda huvi, mida eesti
suurim graafik tõeliselt väärib. Ta
palub kõikide eestiaste kaasabi selle
töö teostamiseks. Kõiki, kellel
on olnud kokkupuuteid Eduard Wü-raltiga
või kes omavad tema ori-el
tea
m.e „K^u nsti nädala lõpupnjklamat- võtta "a^aTdr'e^s's,i l:^ M^-"m^e ^H^ . weber,
2 Square Robiac, 75007, Paris,
et teen igasuguseid
raud- ja puuaedu
kruntide ümber.
B. RISTMÄGI, tel. 759-6424
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 4, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-10-04 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e831004 |
Description
| Title | 1983-10-04-07 |
| OCR text | Nr. ¥ABA EESTLANE teisipäeval, 4. oktoobril 1983 Tuesday, October 4, 1983 7 BJÖRN BAGGERi KONTSERT TOROMTOS Linnastumine hävitab nosncicgdliky romantik© Lumastmnine on viimase siigopõlve aj^ kahandanud mustlasühis° iknda rohkem kui paaril eelmisel aastasajal. PõilnmajandusIUais Soo= meS võisid mustlased ead elatada ®ina põhiliste ametitegaj, kuigi leiba ©15 väikeste paladena ja elis nõudis laialt liikumist. Liikumine on mustlasile rohkem teiste pohjainaadega rohkem must-olude järeldus kui nende põhjus, lasi. Niiteks Norras on mustlasi Kord liikuma hakanuna on sdati vaid saja hinge ümber, olnud hõlpsam. Euesti edasi minna, ^^g^j^ Lõl^TONFVAn Mustlased on katsunud v i i m a s t e l ^ JLOl^VENEVAD aastatel riigi toetusel paigale jää- Soome vähemüsrahvaist oa da. Nüüd on mustlaste saatuseks mustlased saanud pariminl tunda töötus ja uue asukoha otsimine soomlaste kohanematust -võõraisse rohkem kui valgeil soomlasil. Šoor kultuuridese. Teiselt poolt pole mes arvestatakse olevat veel 6000 mustlased ise olnud eriti tahtlikud mustlast; veel paarkümmend aas- valgeile oma asjadest ja muredeslL tat tagasi oli neid 8000. tahkujad rääkima, sest neil on valgete poolsest asjusse sekkumisfest halbu kogemusi kogu nende ajaloo jooksul. Mustlaste saladuste paljastamist valgeile peetakse raskdks eksimu-seks.";/, NOU 50 on Rootsis. Mustlaste väiks© rahvakilluna hakkama saamist on kergendanud sugulus ja nende keskne solidaarsus, vastu linnaoludes? Teadmatusest johtub, et enamus näeb mustlasühiskonda kaootilise ja segase karj anä. Tõeliselt ühis» mmmmmmmm^^ • ^^Eesti Helikunsti Keskuse^^l^^^ keskel, moodustades kontsertseeriai esinevad ühendriiv^^t^ Mdes kaks nckjrt muusikut Harlsru-"^"^ hest, kel on erafe)iSdne kava sopra-^onser niie ja kitarrile pedakoelisest t^ta^se-^ka Arvo Pärti^^ barokk-mm^htilisest ja laasaegsest muusikast rahvusvahelistelt heüloojäilt. Eesti heliloojaist on k^vasA. Parti „MQdus" (1977) kitarrile, sopranile ja trummile. Esimehe kontsert oli 1. oktoöbi-il New Muštiased ei pea inimlikuks loo- kond on oma tavadekultuuri efekt- Pagulaseesti üks nooremaid kir- absurdsusse. kalduvad visuaalsed bumist lähedaist sidemeist linna- süst Bormeeriv ja kontrolliv ja sel janikke ^nn Nõu sai 2. oktoobril Püdi^ tihti meelega groteskseks ühiskonna viisU. on eriti kõrge mgraal. 50-aastaseks. Ta on sündinud 1933. vormitud. Konventsionaalset lauset Seda nüüdisaegset mustlasühis- a. Tamnnas agronoom Joosep'Nõu võib asendada nähtusi ja seiku te-konda ei saa uuendada loomulikul N « tundub, et mustlastel on pojana. õppmudTallumas,Mjem:]^egrammistims-katalogiseerimin^^^^ vUsil, oma kültuuritraditsioomde k o h Ä ^ Kui v a ^ Kolmandaks teoseks on kaheosa-v. s.d elada v a l g e t e ^ ^ ^^ teid mustlastele. Olukord on natu- guste Münikus alates. 1961. ke samasugune kui Ameerikas valgete vahekord indiaanlastega. riie loodud helitöö ,,Pari interval- Kunstnike paar on Toronto eest- T „ j ; „ - 1^,^^^ V i j , XTKVI . . • e^iovanad^ tuttavad, oUes siin ^ ^""t ^ ' ' ~ f fstamin^ ja 1 kevadel kui nad esmesid "^^^^^^^ raagivad oma sugu au on ohiud mustlaskul- M kultmirüaureaatide ja s a Ä t i sugulaskeelt, musüaskeelt, tuuri im^^^ on val- V rthfiir vnhpnf^pt nn ™^ ^^^^ cm palju vs- gete uhiskouuas rohkem kui lod- 1982. koos Yorgis, ^däsi on ete^^ viies vad. Valgeks saades ehk kohandu-serdid Bammores 8.okt.,Lake-^^^^^^ ^t-.-—- . J mujale, samuti ilmus asja heli- ^ ^ v^i ^ S^VLU. Enn Nõu debüteeris romaaniga ^Pidulik marss" (1968), mille tegevus toimub lähemas tulevikus. Lääneriikide jayN. Liidu sõjalises konfliktis vabaneb kodumaa ja sinna sürdub ka Eesti pagulasvalitsus selle sammuga nõuavad Eestile vabadust, viib autor lugeja ühendusse nende isade minevikuga, 60 aastat tagasi tsaari-Venemaale, I maailmasõja, revolutsiooni ja Vene kodusõja aastaisse. Raamat on ajalooline püguheit Venemaa eestlaste ajaloole ja tänapäevatuleviku ideoloogiale. Autor nimetab seda woodis, Chicagos jiii. plaat, kus BjÖmBagger ja EHsa- Jndiast Louna-Ei^ saa- da öma alused. des^võibkaimistiaÄurkaot^^J^^ Boris Björn Bagger W sopran beth Stephan esmevad koos €ame- IJiinud muštiased .said alul o^a r a - ^ ^ HOBUNE hus, aga suhtumine muutus peagi julmaks ja surve tõttu tuli nunna mujale;^ põhja poole. Eüsabeth Stephan avavad oma rata Karlsrühie orkeistrigä. inKiiHiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^ Esimesed Soomes kohatud muštiased saabusid mööda jääd 1500-aastate keskpaiku Ahvenamaale, Need esimesed aeti tagasi, Mumaa rikkuseks peetakse met- poolt Eestit toodud töölistega, mis ^ga veel samal sajandil hakkas sä. AmüLt Käina kandis võib süm vähesel niääral olevat andnud tu-"^"sti^^^ põlde tee ääres näha, mi^ tägainäile, vaateväljal ainult mets. Aifvestüsed grupp. K^^ said olla rahus Ühiskonna salu rajoonist olevat võimalus a n - ^ ^ l ^ ^ i ^ ^ , tud tööle tulla ja Saareniaalt. .. , . armastusromaaniks, toimuvaid sündmusi. Enn Nõu tänapäevane proosaloo- Novellikogu ,,Vastuvett" (1971) ^mg on amulaadseks eesti Mrjan- Hobuse kadumisega kadus oli eesti moodsa novellüoomingu düses, oma julgete nägemustega mmtlasilt peasissetuleku allikas, näide. Selles avaldatud noveUide j^ij^^j eesti probleemikas ja Eesti Hobusekauplemine on olnud ja on „sõnastus on ekspressüvne ja eks- vabanemisvõimaluste tulevikuku-veelgi kõige hinnatum tegevus,- perimentaahie, stül jä ainevaük jujj^ugig kus mustlaskõnekäänu kohaselt rõhutatult moodne. Reaalsusse inimese mõstust kaahitakseo murravad sisse absträktsusse või ' näitavad, etr iile poole Hiiu saare-pindalast on metsa all. Võõrale tunduvat, et metsa ön küllaldaselt, hiidlane vaatavat, kas selle loote rikkusega mõistlikult ümber käiak-se. ,:\:r^ ^ . . . r ; - : , ;; Hüu mesamajanduse puidutöös-tuses on põhitoödanguks ukse- ja Eestis on 19 500 kütti, ke niullu saagiks 38 500 jahÜindu, 31 400 parti, 600O kursitšalist, 600 hane, 300 metstuvi ja 200 laane- Peagu kõik Soome mustiassugu-konnad on saabunud maale läänest. Soomes on veelgi, võrreldes aknaiMd ja töötatakse im et jäät- Pü^^ meid poleks. Iga puuliik olevat ^ohta aastas napüt 2 Imdu. Jahi- Soome muštiased saavad raust- Seitsme Kunsti nädalal oli pide- se on avastanud huvi ja ande karvalt käimas mingi loominguline tooni loomingus, oli agaralt ametis aktiivsus, mille tagajärgedest kujun- Toimetusele saadetud kirjandus ,,Lembitu SÜGIŠKIRI tüdrukute-le ja poistele" (nr. 6/83) ilmus septembris ja sisaldab „Puulehed punavad" — miks langevad lehed, „Karu-karu-karu" — tõsist ja naljakat karujuttu ja laulu, maailma esimene skaudiraamat „Scoutmg for Boys", MINI-JAMBO laulu ja karikatuuri. tööštiises hinnas. Kasest tehakse meestele ^^n olid kavade niiig mälestüsalbumi kujun-lliihhaahhaaaammrrii-- jjaa lluuuuaavvaarrssii,, jIafasstteepki^ig^e mõeldakse tiileyikulümuks- ^ ^ ^ ^ ^ osi. Haavapuust tehakse laaste, miUest punutakse lillekorve, isegi Tallinna poodidele. Veel niitmeid tarvilikke asju. muuta fasaan, kes Euroopas on W^^^^^^^^^ eset) ja ku- trükiti ühe päeva jooksul ning ko-saanud populaarseks jahümnuks.: graafilist he ka läbi müüdi. Eestis pole sajandipi^ See tehti keele kaötsiniinek^ Truupere kirjakunstilised demonst- fotokunsti osa looduses S juhtis nidega katsetamisel tulemusi oi- timise vajadusel. Aabitsa vahni- ratsioonid ning Peeter Sepa jäticuv '^^^^ demonstreeris Metsa töötamisel on t äÖ 8 lindu toodi 1890 Ä on viivitanud k^aaegne kar- tegevus kartooni kiriä ning graafi- '^^^ nägemusi looduses lähifooku-töökäte puudus, k ^ ses nähtiid diapositiivides. ^ ]^ehe omad. On kasutatud v ^ ^ " ^. ka nimetamata iatta Kai "••-V ^->^-^;"-'- su ümbruses, Kaagjärvel ja Por- Aabitsa koostaja keelemirija Keraamika toodangut juhtis^^ le^^lLad kes videokaameraga kunis.^^^^^ kohas kas- Viljo Koivisto nunetab raamatu Ants Elken eksperdina ja kvalitee- ^^^evalt teseVust iäädvustas nüs vatatifasaane, kuid 1923. aastal oh ametiiküks mmekš,,Lugemise ja dinõudlikuna. Ta dem[onstreeris ka osutiisid h ^ sumaga näh-nud. 1956. ^a. katsetati Keüas, see- keeli ,,Drobibosko ta r^^ järel Aakres, kuid edu ei ohiud. byrjiba". Aabitsaks ta siiski teost õUvaadist oli kergelt ringikantav, ^ Ka Ruhnu saarele toodud 300 lm- peab ja sel^^^^^ nu käekäik pohmd parem. ; sed: kukk, tähed ja pütiikud sel^- kraadilist temperatuuri. Nü võis tused.^ ^^^^ ^^^^ ^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^e^^ VABA EESTLANE avatud esmaspäevast reedeni kella 9—3-ni toimetaja H . Oja kodune M.48W^^ Telefonid: toimetus 444-4823 ^^^^^^^^^^^^^^^^ Ott tasuv ajalehe laialdase leviku .75 •Nüüd on kavas alustada fasaani-kasvatamisega Harju, Tartu ja Pärnu jahindusklubide juures. Lõpuks hUinenud õnnesoov Beni-ta Vommüe, kauaaegsele Eesti Kunstiüke Koondis Torontos ener- ENN ALFRED ADVOKAAT-NOTAR loom 1002, Royal Tmst Tow®f Toronto Domlnioii Ceatrc Pofltbadress: P.O. 326, TOfoat® ÖBt (Ray & King) M5K 1K7 Telefoii: 869-1777 24-tundi telefoni valvcteemstuffi $5.50 üks toll ühel veerul: kuulutuste tekstis ..... esiküljel • nädala esindesse ajalehte kuni emasp. homm. kella 11-ni ja nädala teise ajalehte kurn map. homm. kella 11-ni, Ä444-4832 Tudu Metsamajandis OK loodud karude kaitseala, kus elab umbes 70 looma; päris täpselt ei suudeta nende arvu kinlaks määrata. Ka- Koivisto lapsi. Vanemaid jä ^« f ™TOanui on momn- — üle I5.äastastel Lortel ke. olevat v e d M l l ^ ^ ^^ keele oskust, kuna nooremaü on ^ ^ ^ ^ ' —^ ^^^^^^^^^^ omab eksimatu stiiHtunde, maitse ja tehnilise nõudlikkuse. Kõik see kajastus ka tema õpilaste produktsioonis. . Abel Lee tegija pidas oluliseks, et keel aa-bitsa kaudu ulatatakse tulevaüesu-rade^ jadon^^ 1 ^ , armastavat tavaUselt magada seal, -f^^^^^ kuhu on veel kuulda kuke Mremist. tud nõupidamisel vastu võetud sei- Enamasti valivat ta suure metsa, aukohtadele,^ et see on mõeldud kus ka inimesi lügub. Mõned bo-'^"^^^^^^^^^^ ja õpetajad juhöndasid maalis ja akvarellis dusrahvad arvavad, et karu on üii- Pf^^^ olema ka mustlased. Koi- Evald Timusk ning monotiiüpüises Edyard Wiiraltisf Kujutavkuiisti alalisi aktiivsüsi Pariisis elunev noor eesti päritoluga kunstiteadlane proua Helene Weber (neiuna Mayer) on valinud oma teadusliku töö teemaks Eduard vad ainud peavad tänaseni noore kümnele õpetajale, karu pidusid, kus mees ja karu^^^^ võitlevad nagu võrdne võrdsega, ^^^inat ainulaadne Põhjamaades. Kui karu on tapietud, paluvad ab ^^ptsis ilmus 1979. a. 30-lehekül-. nud tema hmgelt andestust^ et nad vihk-aabits „Ämari Sib", nii tegid. Kä vanadel eestlastel oli seda raaniatut ei ole kirjuta-karupidu. tüd soome mustiaste hulgas kasutatavas murrakus ja oma väikse Tudu MetsamajaM^ mahu tõttu ei vasta vajadustele, aastas kuni 5 kärul^skmishiba; Soomes ihnunud aabitsas kasu kirjutanu. gu. male võimaldatud Louvre'! Kunsti Osavõtjate huvi ja kontsentrat- muuseumi poolt. ' sioon oli suur, mis andis kä mit Vdipade jä mööbli keemiline puhastus ^Stainguard** hinna sees söögituba, elutuba ja koridoir $59.95 Fensionäride korterefle hinnaalaii)i°' dm Samuti akende pesemineo Peeter Valing Tel. 690-4961 mekülgse valiku lõpunäitusele. S. Lada, ühendriikidest, vihmud elukutselise kunstnikuna maalis seeria õlini/aaleSeedriorust. Hilda Truupere^ omades iseõppi-käe, hea proportsiooni- Pr. Weberi isiklikuks sihiks on tõsta Eduart Wiiraltit tänapäeva kunstimaaUmas uuesti tulipunkti Paljud eestlased <—ma|aomamkuä, Leida Postiaadress: 9 Pärraväno Gt. Willowdale, Ont. M2R 3S8 kunsti osa ning kujundas ka Seits-nuna möödumid aastal lasti looma.,Tudu reservaadi tõttu ole- da peetakse puhtaimaks laensõna- ^ ^^^^^^^ ^"^^ vat karud leyümdka Võru ja Räpi- dest. Aabitsale kavatsetätakse teha na maüe. Tudu Metsamajandis lisaköiteid. Lähemal ajal on ilmur külvatakse aastas 15 hektarit kae- mas rohkem keeleõppimisele ja lu-karudele söögUauaks.. gemisele pühendatud,:õpiku osa. ' '^Peeter ja elustada seda huvi, mida eesti suurim graafik tõeliselt väärib. Ta palub kõikide eestiaste kaasabi selle töö teostamiseks. Kõiki, kellel on olnud kokkupuuteid Eduard Wü-raltiga või kes omavad tema ori-el tea m.e „K^u nsti nädala lõpupnjklamat- võtta "a^aTdr'e^s's,i l:^ M^-"m^e ^H^ . weber, 2 Square Robiac, 75007, Paris, et teen igasuguseid raud- ja puuaedu kruntide ümber. B. RISTMÄGI, tel. 759-6424 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-10-04-07
