1979-08-02-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr., 58
tmat asm
i
Usuteadusliku Instituudi teise
kursuse lõpetasid Torontos, järgmised
isikud:
• ' • • .. 1 ' • • • •
Altosaar, Heino — Montreali
Jaani kogudus, Ilves, William -
Älbany kogudus, Järvet, Elmar —
Pbiladelphia kogudus, 1 Kaldma,
Väino — Sault Ste. Marie kogudus;
Kiive, P r i i d u— Minneapolise
kogudus, Kivi, Hans — Toronto
Vana Andrese kogudus, Kuningas,
Elmar — Chicago I kogudus, L i l -
leste, Evald — Göteborgi kogudus,
Männisitu, Aino — Toronto Peetri
kogudus, Maidref paul — San
Francisco kogudus, Merilo, Kalle
- Portlandi kogudus, Nõmmik,.
Juta — Toronto Jakobi kogudus,
Pihu, Edgar — Lakewoodi kogudus,
Pinna, Kersti — Toronto
Peetri kogudus, Pint, lOlti - Thun-der
Bay kogudus, Reio,* Varju —
Hamiltoni kogudus, Roost, Albert
— Toronto Vana Andrese kogudus.
Saar, t)Io - Sydney kogudus, Taal,
Walter — Los Ingelesi kogudus,
Talistu, Arnold — Chicago I kogudus,
Tralla, Tiit — Toronto Peetri
kogudus.
aüsiiiiBi
;ne investeering'.
Suur valik fcondavš
J^aaclavai kõik
instrmne
MetsaiilikooH uuel Imisus^ i8.~26. aMgiis^ esmakordseks
lektoriks dr. Hain Rebas Robteist, Göteborgis Tenaa ette-kannete
tulipunktiks tõotab kujimeda
sIs kaitset otsinud balti sõdmiteväljaaiidinistN
dule/ Metsaiilikooll 1979/ a. k ^
V vümane: aeg aadress: '45 MtOE • Ave.; Toronfto,' Ontario,
•;• ..MKIXS. ; •
Metsaülikooli esnÄordine leik^ Igal j u M miõjutas see 5(M;e a M
tor dr.^ Hain Rebas on iiüks meie ' toimunud massllfet e^tlasts;
noorema ipõlve ajaloolasi, kuid; Rootsist laihkumlst.
omal alal juba tuiitud ja Mnnatud
Usuteadusliku Instituudi õpilased koos vaimulikega Toronto Peetri; kirikus toimuöud jumalateenistusel.
Keskel esireas,.vasakult>prof. A.. Võobus, piiskop K . Rau.£ls;epp.:ja praost .0. PUIIM.. :..Foto: Vab^
; .Okupeeritud Eestis, hakkas möödunud- aastal /ilmuma - kopeerpaberi;aMl.:pal^^ ajalelit.
,,PpolpaevalebfV «lillest ilmus tõemäoIiseltB—S numbrit^^^^^^^^ra kui KGB ajalehe sulges. Vabasse
maailma on saabunud mõned selle ajalehe numbritest ja nagu nendest nähtub, on lehe veergude!
. •käsitatud mitmesuguseid ajalpolisi, kulüiuriMsi ja muid-probleeme,.mis olid punase rätiku•näitami-
• seks-nõukogudle võiraudele.; •
„Poolpäevälehe" itütelilehel mai- päästis valla Nõukogude Vene Pii- Siinkohal äu soomlast
nitaikse, e i see ajaleiit pn ;,,Valge näärmee ;MMletung Eesti k^ sõja sangaritele!
Võtme Vennaskonna ja Maarja^ aladele Närve j õe j oonel Õiglase
maa Kultuüriiihisiise . liäiälekand- kaitsesõja iseloomuga Eesti Vaja".
Ajaiehe tufevustamiseks mai- -badussõja ikäigus tõrjuti sissetim-nitaJkse,
et „Poolpäevale(ht" on gijad
wwmwmwwu
HOUSE OF MÜSIC LTD.
' 553 Queen St. West, Toronto
M5¥ 2B6 © Tel. 363-19S6
Teeme.uusi Ja parandame; vami
nii linnas kui k a suvilates
Müüme aknail jä installeerime
; . MNDOWS'BÖUNDS • '
1916 Queen E ,
taielikult vaba igasugusest tsensuurist.
•Ajalehe suund on eelkõige
kultuurüine, kuid sellest liooli-mata
avaldab ta heameelega ka
materjale teistelt aladelt, näit.
psiihholoogia, filosoofia, esteetika,
religioon, ajalugu - jl.m.
'Ühtlasi mainitakse, et .toimetus
ei avalda oma veergudel kirjutisi,
mille avaldamine j a levita-
. mine ^ on karistatav E-NSV: tori-
. mi
O P T I C A L S T U D IO
• " :R.SCHMip/saksao^^^
Suur valik euroopa prilliraäme: j
Zeiss, Rodenstock, Metzler
Spetsialiseerunud contact
alal
i586 BLOOR ST. W.-1 tänav lääne
. pool Dund2js'e sulbway'd : •
TELEFON 535-(S25Ž
Vaba Eestlase'talitusess
: R E E T -^:eestrrahvalaule:; ,:;
Reet Hendrikson
PEEGELDUSI—^IReieUf eri: viisid
' Leida- Järvi,- Andres Raudsepp-;'
KAJAKAS — Kodused kajad eest!
kohvikust Kanadas
TULE- RÄNDAME MÄNÖIBE
' V A R J U ; . . . — Eesti; gaidide • Ja • -
skautide laule suurlaagritest
LASTE^ MAAILM ^ Helmi: Betlem.-
EESTI RAHVA- ;J1A JÕULULAULE
-•^ Ellen'Parve; . : . : •
LAUL -SINULE - Jüri Lipp : \
: . Plaadi Simd koos . saatekuliga .. -
• LÕUNAMAA LINN -= :
Andres Raudsepp ($7:50) I
Ajalehe aadressiks on antud: Tartu,
PälspnlM, Aarne: Paevere/
„Poolpäeyaleht" avaldas oma
veergudel muu hulgas linnulennulised
kuid varälemisi asjalikud
ülevaated Eesti sihi-must-valge
lipust ja Eesti Vabadussõjast.
Allpool avaldame „Väbadüssõda"
käsitava artikli, mis ilmus „Pooil-päevälehes"
nr. 4 pealkirja ail
,,60 aastat tagasi algas Vabadussõda".
Artikkel on järgmine: ^
Paraku on nii, et rahvad k i r j u -
tavad oma ajaloo kuldseid lehe-
Mlgitelvaiga. Selles suhtes po^^^^^
erandiks: eestlajsediki. Võtkem näitena
meie rahva arengu 700 ebasoodsat
aastat X I I I sajandi esimesest
veerandist kuni X X aastasaja
teise kumnendahi, mis; pakuvad
öeldu tõestuseks rohkem
kinnitust. Piirdugem selle süngevõitu
ajastu alguse,'eriti aga lõpu
vaatlusega. '
, Varem mainitud seitsmesajan-dilise
ajalooperioodi juhatas sisse
muistsete eestlaste kangelasliku
vabadusvõitluse traagiline lõpp,
mille tulemuseks oli iiehde priiuse
kaotsiminek ja sattiraiine aastasadadeks
võõrvõimude omavoli
Hiiia.
Sõjategevus kandus Petrogradi
lähistele, Pihkvasse j a Riiga, sundimaks
:Eestile, vaenulikke jõude
tunnustama vabariigi piiride puutumatust
nirig eestlaste võõrandamatut
õigust omariMusele. Vabadussõda
aitas ikflašä k a sõbraliku
naaberrahva, lätlaste riikliku iseseisvuse
kättevõitmisele. •
Eesti Vabadussõda sisaldas esi-=
das veel Landesveeri sõja (6. VI—
3. VII 1919), milles põrmustati
eesti ja läti rahva põlisvaenlaste,
sakslaste relvajõud. -
, -Võit. Landesyeeriüle- ?S. juunil
1919. a. Vdrinu lahingus Lätimaal,
rajas aluse eestlaste rahvuslikule
pidupäevale — Võidupühale.
N n mõnigi kord tuli Va-hadussõjas
ristata mõõka vene
valgekaartlastega, andmaks
märku Venemaa kploniaalim-peeriumi
lagunemisest Ja endise
rõhutud vähemusrahvuse muutumisest
arvestatavaks mõjUr
:. •. jõuks- Läänemere idakaldal. •
Eesti-Vabadussõda vältas 1918.
aasta novembrit 1920. aasta 3. ja-a-nuaa-
ini, mil Tartus kirjutati alla
vaherähule Nõukogiide Venega.
2. veebruaril 1920. a. pani sõjale
punkti Eesti Vabariigi ja Nõukogude
Venemaa vaheline rahuleping,
mida võib täie õigusega l u geda
eestlaste ajaloo üheks kõige
pühamaks • dokumendiks, mille
hinnaks o l i viie tuhande Eestimaa
parima poja ning meie liitlassõ-duri
elu.'.
, peremeheõi;
sünnimaale.
Meenutades 1978. aastal Eest]
" Vabadussõja algusse 60. aastapäeva,
peatugem sellest sõjast tulene-j
vai põhijäreldusel: Eestimaa ise-
^Eõnesoleva ajajärgu lõppknist-^^eisvus:võidetikäfcter^^
tähistas Eesü: Vabadussõda' tulnuks kaitsta : samuti" relvaga,
, mis taastas eest- j Seda ilmset tõde ailahinnati; kui
o^ai^^olid 20 aastat puhanud vabaduse
loorbereil ning ikui Eestit asuti
kaitsema lepingute hapra paberi-
1 ehega, kus tuleviku soovunelmad
ja halastamatu tegelikikus põimusid
rahvuslikuks katastroofile.
Eelnevaga seoseson k o h ^ e meelde
tuletada Jaan POska prohvetlikke
siõnu Asutavas Kogus 10.
veebruaril 1920. a. Klõnes, millega
see kogenud poliitik esines Nõukogude
Venega sõlmitud, rahulepingu
ratifitseerimise ipuhul, manitses
ta Vabadussõja saavutuste
kindlustamiseks silmas pidaima
järgmist põhimõteit: ,3iaitsegeni
irahu, aga hoidkem, alal j a kasva-taorem
oma sõjalist jõudu!" Kah-
.., Soovides '.varjata ; välismaist
sõjalist vahelesegamist Eesti
Vabariigi siseasjadesse ning
ühtlasi meenutada Vabadussõja
tõelist olemust, püüab Eesti
rahvuslikele huvidele vaenulik
propaganda kujutada seda sõda
sisemise klassivõitlusena. Vabadussõja
murrangulist tähtsust
lEesti ajaloole on võltsingutega
üsnagi raske oSematuks teha.
Hoopiski kergemini tuldi aga toime
selle sõja tummade tunnistajate
' barbaarse hävitamisega. Va-badüssõj
äs langenute ausambad
j a muud mälestusniärgid on enamikus
purustatud. Sooritati teisigi
vandalistlikke tegusid; kustutamaks
eestlaste mälust kõike,
mis seostub nende vabaduse ja
iseseisvusega. Püsiva väärtusega
kirjalikuks monumendiks ajaloo
suurpäevale jääb kaheköiteline
„Eesti Vabadussõda 4918—1920"
(I 1937, II 1939). -^^Z
Päev-päevalt hõreneVad nende
read, kes 60 aastat tagasi raiusid
relvaga eestlaste nime teiste' vabade
rahvaste fcõ'rvale maailma
ajaraamatu veergudele/Pidades
selle põlvkonna teeneid
Eesti riigi loomisel ja ülesehitam-sel/
ärgem siiski toitkem oma
rahvustuniiet üksnes mälestuste
Iga rahvusiikult mõtlev
eestlane sa^b kaasa aidata Kalevi
uuele kojujõudmisele. • . ^ •
mees. Möödunud kevadel AABS-i
konverentsi ajal Torontos viibides,
esines ta ettekandega ka kohalikule
eesti kultijfLiripublifcule ja
intervjueeris oma teolsü oleva
uurimuse jadks silmapaistvaid
eestlasi, • ikelle põgenikuiteekond
neid süa tõi Rootsi kaudu.
Br. Hain Rebas, teostab juba
teist aastat teaduslikku uurimust
Rootsi riigi stipendiäadi-
^na, teemaks „Eestlased Rootis
Ligikaudu 5000 kõige ettevõtlikumat,
parimates aasftates ja
heas tervises eestlast asus Roo4»
sist PõhjarAmeerika^, peamiselt
Kanadasse. ; j
See oli Rootsile rahvastikuline,
aga tea moo^aalne kaotus; I mis iiil%
gaalsete põgenBcepaaftide tõttu
läks koguni maaibna , ajäkirjan-dussa'-.
•/ ••
Rootsis taibati põgenikeprob-leemi
tähtsust alles 15 aasat hiljem
ja praegu on loodud rida riiklikke
hooldus- j a 'kultuuriasutusi,
mis käsitlevad ainult põgeaiike asju.
Sisserännu kon-ddamine on
üks Rootsi rahyasitltouiprobleeme,
miiUeS eestlased on Mmipõlve vanusega
ainulaadseks uürimjuse
objektides ja mustemäitetes.
lUiaois State University Normä-nis,
111. lõpetas BS kraadiga majandusteaduse
alal Meeta Arme
Aavik.; Ta vanemad^ dr. Olev ja
Esta Aavik elavad Bl6omingt(^nisj
Tänavu juunis toimiis Stokhol-mis
Balti , Instituudi teaduslik
konverents, nlüle peateemat käsitlev
avaloeng „Baltic Minori-ties"
oli usaldatud dr. Hain Rebasele.
Torontosse saabub ta en-r
ne Metšaäillkooli kursuse algust
ja esineb Tartu Instituudi korraldatud
ettekandeõhtui keskaegseid
Läänemere mereteid käsitleva
loengugai. \^
Metsaülikoolis on Hain Rebar
sel vähemalt kaks loengut ,1.
Balti sõdurite väljaandmine Rootsist
j a 2. Põhjamaalaste infütrat-sioonikatsed
Baftimaadel keskaja
lõpu poole.
Esimene ettekanne käsitleb humaansust
poseeriva Rootsi riigi
,,haiget hammast", mis ikka. ja
jälle uuesti valutama hakkab,
kuigi sündmusest on möödunud
juba üle kolmekümne aasta.
Metsaülikoolis demonstreeritakse
ka sündmust käsitlevat mängufü-vni.
:
Mis puutub Hain Rebase tedk-sü
olevasse uurimusse, süs see
heidab loodetavasti valgust ka
paljudesse Rootsi riigi ja eesti põgenike
vaheüiorra - tumedatesse
punktidesse. Rootsis v^^^^ keelte ja füosocfia aläl Magna
eestlased mäletavad väga hästi, cum kude Anne Raudsepp Buffa-kuidas
neid püüti, töökohtadel. iost. Ta õppis peol aastat Saksa-natsideks
tembeldada. Kas see oli maal. õpinguid jätkab ta magistri-
Rootsi ametiühingute keskliidu^ kraadi saavutamiseks ijaamatuko-
— LO mõjustatud propaganda? gunduse alal. i
Case Western Reserve University
Gelevelandis, Oh. lõpetas BA
kraadiga bioloogias Magna cum
laude Tiina Kirss Buffalost. Samal
ajal valmistus ta niagistrikraadüe
prantsuse keele alal, õppides ipool
aastat Prantsusmaal. Ta hinnati
ülikooli poolt Emile de Sauze auhinnaga
kui suure edukusega
prantsuse keele õppija. iTa valiti
ka Phi Beta Kappa liikmeks. Lõpetaja
jätkab õpinguid arstiteaduse
alal. '• ';.
Eastern Nazafeie CoUege Bostonis
lõpetas BA kraadiga moodsate
Kuigi eeltoodud vabadusvõitlused
erinevad teineteisest suuresti (esi-mene
lõppes, lüüasaamise, teine
võiduga), on neis ajaloo õppetundides
ometi paliju tihist. Tagasi-'
vaateli$elt, märkigem einneteõike
seda, et mõlemal juhul otsustas,
eestlaste saatuse esmaj oones nende
oma jõud ja võimed. Muud te-'
gurid olid vaid teisej ärgulise tähendusega.
Olgu siin juhitud tähelepanu
kaihe nimetatud võitlus-epöMii
raa yõrdlusjoonte esitamisele
,,Eesti ajaloo" (toim. H.
Kmuš) J köite (1935) ?nuistsesit
vabadusv^iüust kä^^^ jufes ei kujunenud ülaltoodud.väi
: Eesti V ^ a ^ ^ javõte suure
aasta 28. novembril, s.o. künmie testamendist kõryalkM^
päeva pärast Eesti Aijutiše Valit- jtegevusjuhmdiks Eesti- riikliku
suse pcvolt Saksa ckupaitsioonivär elu (korraldamisel hukatusliiku II
gedelt võimu' ülevõtmist. Sõja maailmasõja puhkemisel 1939. a.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 2, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-08-02 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790802 |
Description
| Title | 1979-08-02-05 |
| OCR text | Nr., 58 tmat asm i Usuteadusliku Instituudi teise kursuse lõpetasid Torontos, järgmised isikud: • ' • • .. 1 ' • • • • Altosaar, Heino — Montreali Jaani kogudus, Ilves, William - Älbany kogudus, Järvet, Elmar — Pbiladelphia kogudus, 1 Kaldma, Väino — Sault Ste. Marie kogudus; Kiive, P r i i d u— Minneapolise kogudus, Kivi, Hans — Toronto Vana Andrese kogudus, Kuningas, Elmar — Chicago I kogudus, L i l - leste, Evald — Göteborgi kogudus, Männisitu, Aino — Toronto Peetri kogudus, Maidref paul — San Francisco kogudus, Merilo, Kalle - Portlandi kogudus, Nõmmik,. Juta — Toronto Jakobi kogudus, Pihu, Edgar — Lakewoodi kogudus, Pinna, Kersti — Toronto Peetri kogudus, Pint, lOlti - Thun-der Bay kogudus, Reio,* Varju — Hamiltoni kogudus, Roost, Albert — Toronto Vana Andrese kogudus. Saar, t)Io - Sydney kogudus, Taal, Walter — Los Ingelesi kogudus, Talistu, Arnold — Chicago I kogudus, Tralla, Tiit — Toronto Peetri kogudus. aüsiiiiBi ;ne investeering'. Suur valik fcondavš J^aaclavai kõik instrmne MetsaiilikooH uuel Imisus^ i8.~26. aMgiis^ esmakordseks lektoriks dr. Hain Rebas Robteist, Göteborgis Tenaa ette-kannete tulipunktiks tõotab kujimeda sIs kaitset otsinud balti sõdmiteväljaaiidinistN dule/ Metsaiilikooll 1979/ a. k ^ V vümane: aeg aadress: '45 MtOE • Ave.; Toronfto,' Ontario, •;• ..MKIXS. ; • Metsaülikooli esnÄordine leik^ Igal j u M miõjutas see 5(M;e a M tor dr.^ Hain Rebas on iiüks meie ' toimunud massllfet e^tlasts; noorema ipõlve ajaloolasi, kuid; Rootsist laihkumlst. omal alal juba tuiitud ja Mnnatud Usuteadusliku Instituudi õpilased koos vaimulikega Toronto Peetri; kirikus toimuöud jumalateenistusel. Keskel esireas,.vasakult>prof. A.. Võobus, piiskop K . Rau.£ls;epp.:ja praost .0. PUIIM.. :..Foto: Vab^ ; .Okupeeritud Eestis, hakkas möödunud- aastal /ilmuma - kopeerpaberi;aMl.:pal^^ ajalelit. ,,PpolpaevalebfV «lillest ilmus tõemäoIiseltB—S numbrit^^^^^^^^ra kui KGB ajalehe sulges. Vabasse maailma on saabunud mõned selle ajalehe numbritest ja nagu nendest nähtub, on lehe veergude! . •käsitatud mitmesuguseid ajalpolisi, kulüiuriMsi ja muid-probleeme,.mis olid punase rätiku•näitami- • seks-nõukogudle võiraudele.; • „Poolpäevälehe" itütelilehel mai- päästis valla Nõukogude Vene Pii- Siinkohal äu soomlast nitaikse, e i see ajaleiit pn ;,,Valge näärmee ;MMletung Eesti k^ sõja sangaritele! Võtme Vennaskonna ja Maarja^ aladele Närve j õe j oonel Õiglase maa Kultuüriiihisiise . liäiälekand- kaitsesõja iseloomuga Eesti Vaja". Ajaiehe tufevustamiseks mai- -badussõja ikäigus tõrjuti sissetim-nitaJkse, et „Poolpäevale(ht" on gijad wwmwmwwu HOUSE OF MÜSIC LTD. ' 553 Queen St. West, Toronto M5¥ 2B6 © Tel. 363-19S6 Teeme.uusi Ja parandame; vami nii linnas kui k a suvilates Müüme aknail jä installeerime ; . MNDOWS'BÖUNDS • ' 1916 Queen E , taielikult vaba igasugusest tsensuurist. •Ajalehe suund on eelkõige kultuurüine, kuid sellest liooli-mata avaldab ta heameelega ka materjale teistelt aladelt, näit. psiihholoogia, filosoofia, esteetika, religioon, ajalugu - jl.m. 'Ühtlasi mainitakse, et .toimetus ei avalda oma veergudel kirjutisi, mille avaldamine j a levita- . mine ^ on karistatav E-NSV: tori- . mi O P T I C A L S T U D IO • " :R.SCHMip/saksao^^^ Suur valik euroopa prilliraäme: j Zeiss, Rodenstock, Metzler Spetsialiseerunud contact alal i586 BLOOR ST. W.-1 tänav lääne . pool Dund2js'e sulbway'd : • TELEFON 535-(S25Ž Vaba Eestlase'talitusess : R E E T -^:eestrrahvalaule:; ,:; Reet Hendrikson PEEGELDUSI—^IReieUf eri: viisid ' Leida- Järvi,- Andres Raudsepp-;' KAJAKAS — Kodused kajad eest! kohvikust Kanadas TULE- RÄNDAME MÄNÖIBE ' V A R J U ; . . . — Eesti; gaidide • Ja • - skautide laule suurlaagritest LASTE^ MAAILM ^ Helmi: Betlem.- EESTI RAHVA- ;J1A JÕULULAULE -•^ Ellen'Parve; . : . : • LAUL -SINULE - Jüri Lipp : \ : . Plaadi Simd koos . saatekuliga .. - • LÕUNAMAA LINN -= : Andres Raudsepp ($7:50) I Ajalehe aadressiks on antud: Tartu, PälspnlM, Aarne: Paevere/ „Poolpäeyaleht" avaldas oma veergudel muu hulgas linnulennulised kuid varälemisi asjalikud ülevaated Eesti sihi-must-valge lipust ja Eesti Vabadussõjast. Allpool avaldame „Väbadüssõda" käsitava artikli, mis ilmus „Pooil-päevälehes" nr. 4 pealkirja ail ,,60 aastat tagasi algas Vabadussõda". Artikkel on järgmine: ^ Paraku on nii, et rahvad k i r j u - tavad oma ajaloo kuldseid lehe- Mlgitelvaiga. Selles suhtes po^^^^^ erandiks: eestlajsediki. Võtkem näitena meie rahva arengu 700 ebasoodsat aastat X I I I sajandi esimesest veerandist kuni X X aastasaja teise kumnendahi, mis; pakuvad öeldu tõestuseks rohkem kinnitust. Piirdugem selle süngevõitu ajastu alguse,'eriti aga lõpu vaatlusega. ' , Varem mainitud seitsmesajan-dilise ajalooperioodi juhatas sisse muistsete eestlaste kangelasliku vabadusvõitluse traagiline lõpp, mille tulemuseks oli iiehde priiuse kaotsiminek ja sattiraiine aastasadadeks võõrvõimude omavoli Hiiia. Sõjategevus kandus Petrogradi lähistele, Pihkvasse j a Riiga, sundimaks :Eestile, vaenulikke jõude tunnustama vabariigi piiride puutumatust nirig eestlaste võõrandamatut õigust omariMusele. Vabadussõda aitas ikflašä k a sõbraliku naaberrahva, lätlaste riikliku iseseisvuse kättevõitmisele. • Eesti Vabadussõda sisaldas esi-= das veel Landesveeri sõja (6. VI— 3. VII 1919), milles põrmustati eesti ja läti rahva põlisvaenlaste, sakslaste relvajõud. - , -Võit. Landesyeeriüle- ?S. juunil 1919. a. Vdrinu lahingus Lätimaal, rajas aluse eestlaste rahvuslikule pidupäevale — Võidupühale. N n mõnigi kord tuli Va-hadussõjas ristata mõõka vene valgekaartlastega, andmaks märku Venemaa kploniaalim-peeriumi lagunemisest Ja endise rõhutud vähemusrahvuse muutumisest arvestatavaks mõjUr :. •. jõuks- Läänemere idakaldal. • Eesti-Vabadussõda vältas 1918. aasta novembrit 1920. aasta 3. ja-a-nuaa- ini, mil Tartus kirjutati alla vaherähule Nõukogiide Venega. 2. veebruaril 1920. a. pani sõjale punkti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline rahuleping, mida võib täie õigusega l u geda eestlaste ajaloo üheks kõige pühamaks • dokumendiks, mille hinnaks o l i viie tuhande Eestimaa parima poja ning meie liitlassõ-duri elu.'. , peremeheõi; sünnimaale. Meenutades 1978. aastal Eest] " Vabadussõja algusse 60. aastapäeva, peatugem sellest sõjast tulene-j vai põhijäreldusel: Eestimaa ise- ^Eõnesoleva ajajärgu lõppknist-^^eisvus:võidetikäfcter^^ tähistas Eesü: Vabadussõda' tulnuks kaitsta : samuti" relvaga, , mis taastas eest- j Seda ilmset tõde ailahinnati; kui o^ai^^olid 20 aastat puhanud vabaduse loorbereil ning ikui Eestit asuti kaitsema lepingute hapra paberi- 1 ehega, kus tuleviku soovunelmad ja halastamatu tegelikikus põimusid rahvuslikuks katastroofile. Eelnevaga seoseson k o h ^ e meelde tuletada Jaan POska prohvetlikke siõnu Asutavas Kogus 10. veebruaril 1920. a. Klõnes, millega see kogenud poliitik esines Nõukogude Venega sõlmitud, rahulepingu ratifitseerimise ipuhul, manitses ta Vabadussõja saavutuste kindlustamiseks silmas pidaima järgmist põhimõteit: ,3iaitsegeni irahu, aga hoidkem, alal j a kasva-taorem oma sõjalist jõudu!" Kah- .., Soovides '.varjata ; välismaist sõjalist vahelesegamist Eesti Vabariigi siseasjadesse ning ühtlasi meenutada Vabadussõja tõelist olemust, püüab Eesti rahvuslikele huvidele vaenulik propaganda kujutada seda sõda sisemise klassivõitlusena. Vabadussõja murrangulist tähtsust lEesti ajaloole on võltsingutega üsnagi raske oSematuks teha. Hoopiski kergemini tuldi aga toime selle sõja tummade tunnistajate ' barbaarse hävitamisega. Va-badüssõj äs langenute ausambad j a muud mälestusniärgid on enamikus purustatud. Sooritati teisigi vandalistlikke tegusid; kustutamaks eestlaste mälust kõike, mis seostub nende vabaduse ja iseseisvusega. Püsiva väärtusega kirjalikuks monumendiks ajaloo suurpäevale jääb kaheköiteline „Eesti Vabadussõda 4918—1920" (I 1937, II 1939). -^^Z Päev-päevalt hõreneVad nende read, kes 60 aastat tagasi raiusid relvaga eestlaste nime teiste' vabade rahvaste fcõ'rvale maailma ajaraamatu veergudele/Pidades selle põlvkonna teeneid Eesti riigi loomisel ja ülesehitam-sel/ ärgem siiski toitkem oma rahvustuniiet üksnes mälestuste Iga rahvusiikult mõtlev eestlane sa^b kaasa aidata Kalevi uuele kojujõudmisele. • . ^ • mees. Möödunud kevadel AABS-i konverentsi ajal Torontos viibides, esines ta ettekandega ka kohalikule eesti kultijfLiripublifcule ja intervjueeris oma teolsü oleva uurimuse jadks silmapaistvaid eestlasi, • ikelle põgenikuiteekond neid süa tõi Rootsi kaudu. Br. Hain Rebas, teostab juba teist aastat teaduslikku uurimust Rootsi riigi stipendiäadi- ^na, teemaks „Eestlased Rootis Ligikaudu 5000 kõige ettevõtlikumat, parimates aasftates ja heas tervises eestlast asus Roo4» sist PõhjarAmeerika^, peamiselt Kanadasse. ; j See oli Rootsile rahvastikuline, aga tea moo^aalne kaotus; I mis iiil% gaalsete põgenBcepaaftide tõttu läks koguni maaibna , ajäkirjan-dussa'-. •/ •• Rootsis taibati põgenikeprob-leemi tähtsust alles 15 aasat hiljem ja praegu on loodud rida riiklikke hooldus- j a 'kultuuriasutusi, mis käsitlevad ainult põgeaiike asju. Sisserännu kon-ddamine on üks Rootsi rahyasitltouiprobleeme, miiUeS eestlased on Mmipõlve vanusega ainulaadseks uürimjuse objektides ja mustemäitetes. lUiaois State University Normä-nis, 111. lõpetas BS kraadiga majandusteaduse alal Meeta Arme Aavik.; Ta vanemad^ dr. Olev ja Esta Aavik elavad Bl6omingt(^nisj Tänavu juunis toimiis Stokhol-mis Balti , Instituudi teaduslik konverents, nlüle peateemat käsitlev avaloeng „Baltic Minori-ties" oli usaldatud dr. Hain Rebasele. Torontosse saabub ta en-r ne Metšaäillkooli kursuse algust ja esineb Tartu Instituudi korraldatud ettekandeõhtui keskaegseid Läänemere mereteid käsitleva loengugai. \^ Metsaülikoolis on Hain Rebar sel vähemalt kaks loengut ,1. Balti sõdurite väljaandmine Rootsist j a 2. Põhjamaalaste infütrat-sioonikatsed Baftimaadel keskaja lõpu poole. Esimene ettekanne käsitleb humaansust poseeriva Rootsi riigi ,,haiget hammast", mis ikka. ja jälle uuesti valutama hakkab, kuigi sündmusest on möödunud juba üle kolmekümne aasta. Metsaülikoolis demonstreeritakse ka sündmust käsitlevat mängufü-vni. : Mis puutub Hain Rebase tedk-sü olevasse uurimusse, süs see heidab loodetavasti valgust ka paljudesse Rootsi riigi ja eesti põgenike vaheüiorra - tumedatesse punktidesse. Rootsis v^^^^ keelte ja füosocfia aläl Magna eestlased mäletavad väga hästi, cum kude Anne Raudsepp Buffa-kuidas neid püüti, töökohtadel. iost. Ta õppis peol aastat Saksa-natsideks tembeldada. Kas see oli maal. õpinguid jätkab ta magistri- Rootsi ametiühingute keskliidu^ kraadi saavutamiseks ijaamatuko- — LO mõjustatud propaganda? gunduse alal. i Case Western Reserve University Gelevelandis, Oh. lõpetas BA kraadiga bioloogias Magna cum laude Tiina Kirss Buffalost. Samal ajal valmistus ta niagistrikraadüe prantsuse keele alal, õppides ipool aastat Prantsusmaal. Ta hinnati ülikooli poolt Emile de Sauze auhinnaga kui suure edukusega prantsuse keele õppija. iTa valiti ka Phi Beta Kappa liikmeks. Lõpetaja jätkab õpinguid arstiteaduse alal. '• ';. Eastern Nazafeie CoUege Bostonis lõpetas BA kraadiga moodsate Kuigi eeltoodud vabadusvõitlused erinevad teineteisest suuresti (esi-mene lõppes, lüüasaamise, teine võiduga), on neis ajaloo õppetundides ometi paliju tihist. Tagasi-' vaateli$elt, märkigem einneteõike seda, et mõlemal juhul otsustas, eestlaste saatuse esmaj oones nende oma jõud ja võimed. Muud te-' gurid olid vaid teisej ärgulise tähendusega. Olgu siin juhitud tähelepanu kaihe nimetatud võitlus-epöMii raa yõrdlusjoonte esitamisele ,,Eesti ajaloo" (toim. H. Kmuš) J köite (1935) ?nuistsesit vabadusv^iüust kä^^^ jufes ei kujunenud ülaltoodud.väi : Eesti V ^ a ^ ^ javõte suure aasta 28. novembril, s.o. künmie testamendist kõryalkM^ päeva pärast Eesti Aijutiše Valit- jtegevusjuhmdiks Eesti- riikliku suse pcvolt Saksa ckupaitsioonivär elu (korraldamisel hukatusliiku II gedelt võimu' ülevõtmist. Sõja maailmasõja puhkemisel 1939. a. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-08-02-05
