1983-07-28-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 58 Nr. 58
surnud
õpik suri Can-s
84-aastasena.
ta kolleeg J.H.
Õpiku isikust ja
e, alljärgnevalt
ksander õpik oli
hiiglane. Rahustatud
geoloogi
oli ka poeet,
ilosoof, kaugema
uurija, maleta-üdamlik
isa. Ta
intellektuaalseist
e kibedat .puu-.
urma 15. jaanua- .
üks vähestest
steadlastest selle
"ses tähenduses:
ze, loov, peene-meelega
jutleja,
ja ideede allikas
õi lihtsalt õpik,
teda kutsutakse,
Eestis, Kundas
omäie kaks kar-s
(Tartus ja
mad uuendusli-
A. õpik oli lähe-Ülikööiiga,;
kus
rikraadi minera-üsteaduse
dok-.
dotsendi asendi
geoloogia ja paja
Geo-ja
Instituudi di-milHstel
pbsitsi-
1944. aastani.
1944 möödus tal
istöös, rail; ta
ikku tööd peaae-
>loogia ja paleon-ende
hulgas olid
l monograafiad,
standard refe-riti
paleontoloo-e
maailma.
Eestist 1944. a.,
ksamaal, opeta-ekeskuses
(Bai-
Hamburgi lähe-von
Bubnoff'iga
m geoloogia kö-a
50: eluaastal,
karjäär, kui ta
.sse ja ühines
raai-varude Bü-äsus
süs Mel-l
Austraalia or-
.olnud õnne saa-sse
niisugušieid
kogenenud geo-eenutatakse
dr.
aegse töö pärast
straalia geöloo-
Selles töös tal
a. ulatuslik and-paleontoloogilist
mi geoloogiliselt
ck" piirkonnast
informatsiooni
avaldamise ras-ilmus
um-l,
nende seas
itive) monograa-ä
aluse Austräa-paleontoloogiale.
eoloogi^teaduses
ud mitmeid tun-avaldusi.
Nende
gical Society of'
iseks korrespon-äramine
(1928);
of London välis-valimme
(1938);
y of Sciences
Geological Socie-uliige
(1965). Ta
of NSW „aarke
(1965); ja tal-
>s Doolittie Wal"
•riikide Smithso-poolt
1962. ä. Ta
XJnion of. Geolo-abria
Stratigraa-lüge
ja Cbm-ories
Division of
cie^y of Austra-he
perioodi väi-
1 olid luuletused,
niseks huvialaks,
uletused ilmusid
juti avaldas Kana"
'Valiku tema
;; Nende luuletus-etud
Austraalia
toloogiast. •
näeme ja ka
Leksikoni Täien-
'nnitab, saavutas
iseseisvuse ajal
vusvahelise tea-
. Peale tema siir-ustraaliasse,
oli
he kuulda. Tema
stronoom Ernst
tunnustatud tea-heldumisi
Põhjades.
Endel Arujffi
VABA EESTLANE neljapäeval, 28. juuhl.1983 _ thursday, July 28, 1983 Lk. 5
ienitca Vomm 75
Sa sündisid fienita ^Möldrina 28.
juulil 1908. a. Rakveres. Lõpetasid
Rakvere Linna Üliisg:ümnaä-siumi
1926. Tundsid huvi joonistamise
vastu ja olnud nn. „klassi
kunstnik" kogu kooliaja, astusid Sa
sama aasta sügisel Tartu „Pallases-se".
„Pallases" läksid edukalt edasi,
valides Ado Vabbe ateljee.
Asusid varakult eksameid sooritama
ja lõpetasid „Pallase" joonis-tamisõpetajana
1929. a. kevadel,
tehes „Pallase" ajaloos rekordi, sest
kolme aastaga ij^olnud keegi senini
õpetajaeksämeid sooritanud.
Kooli äjai tutvusid skulptuuri-ateljee
õpilase'^ August ¥ommiga ja
1929. a. septembris abiellusite.
1931. a. August lõpetas kujurina.
Samal aastal sündis poeg Ants-
• Erik.; Te kolisite Rakverre, kus
väikese beebiga oli kergem vanemate
juures. Samal sügisel said
Joönistamisõpetajä koha R:akvere
Ze^h Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi;
abikaasa asus kohalikke
seltskonnätegeläsi Ja nende perekondi
modelleerimä.
1936. ä. asusite Tallinna, õpetajaametist
vaba, hakkasid. maalima
peamiselt portreesicf ; pastellis.
1938. a. sündis tütar Mai-Reet.
Lapsi kasvatades ja kodus korraldades
ei: jätnud ^Sa maalimist.
1942, 1943 ja 1944 esinesid Kujuta
vkunsti. Sihtkapitali Valitsuse
näitusel, saades heakskiitvat kriitikat
sõja ajal „Revaler Zeitung'i"
kriitik Garl Brinklmannilt; V
Sõjaohu lähenedes siirdusid lastega
Saksamaale, leides peavarju
Augsbürgi lähedal Haunstettenis,
kust siirdusid Jenasse, kui suuremasse
eestlaste keskusesse, kus olite
sõja lõpuni. Edasi oli sihtkohaks
Augsburg, kuhu asutati kolme
Balti rahvuse laager. Asutati koolid,
eestlastel algkool ja gümnaasium,
kuhu Sind jälle jpömstamis-õpetaiaks
paluti.
9
avab arstikabineti ja võtab vasty
ae patsiente Eesti Majas, tuba
alates 8. aüguistist 1983
TELEFON 469-1322
J I The Finnish Place
M63 Yonge St. WiUowdale M2N 5S1
(Hnchi lähedal) — Tel. 222-757S
TOIDUAINETE faKINKEÄRI
Koda ja suvila jaoks kõrgekvaliteedilised ja maitsekad söögi-nõud,
potid, saimalinad, seeMd, kummisaapad, soome grammo-foniplaadid
jm.
- IGAL NÄDALAL EMNEVÄB TARBED VÄUAMÜÜGBL -
Avatud: teisip., kohnap. 9—6, neljap., reedel 9—8, laup. 9—4.
Suvel esmaspäeviti suletud.
Malistest T. E. Naisseltsi loe kääru Lastesuvekodu 30. aastapäeva tähistaval aktu-
Foto:. Ilme Lülevars
Praegu toimub Kotkajärvel skautüksus Kalevi Hpkonna^^^^ suvelaager poisteW Kuigi Kotkajärvel
nagu kogu Muskoka piirkonnas kehtib praegu abisoluutnetulekeeld, on laagril päikest ja vett külluses.
Yiimast kasutatakse laagri peasihi — kanuusõidu igakülgseks harji!}taniiseks,mi^ korraldavad kaks
eritreeninguga kanuUsõidu õpetajat. Laagri 26 poisi seas on kaks, kes viibisid Alberta jamboreel ja jutlustavad
oma muljeid ning näitavad ^^^^^ ' ••• '
OyER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
Laagriajal viljelesid kujutav-kunsti.
Peale Augsburg-Hochfeldi
kohalike näituste esinesid Kempte-nis,
mitmel kunstinäitusel Geišlin-genis,
Münchenis ja Antverpenis,
Belgias. Töötasid ka õpetajaameti,
kõrval „sketch-artist'ma" ameeriklaste
juures.
Asudes Venetsueelasse ei: ttous-tänud
Sä oma kutsürriust kujutav-kunstnikuna'
ja vabadel silmapilkudel
maalisid peamiselt portreesid
õlis- ja pastellis. Esinesid „MuseÖ
: de Bellas Artes" aastanäitustel, algul
ainukese ^^stlasena, hiljem
koos pojaga.
Kanadasse asudes töötasid maali
alal edasi. 1954. a. korraldati Vana-
Andrese kirikus Toronto Eesti
Seltsi I Kujutavkunsti Näitus, millest
Sa maalidega ja Su poeg
skulptuuridega osa võtsite.
1955. a. oli veel üks Eesti Seltsi
poolt korraldatud näitus, siis, tekkis
kunstnikel mõte oma organisatsiooni
asutada.. 1956 asutati
Eesti Kunstiklubi Torontos ja sügisel
toimus | esimene aastanäitus.
Esimene esimees oli Abel Lee.
Paari aasta pärast Lee ütles ära^
jäid Sa esimehe kohale. Tegevus
jätkust Vahepeal leiti, et õigem
nimi oleks Eesti Kunstnike Koon-;
dis Torontos, EKKT. ; Kaheksaks
aastaks tuli Eric Pehap esimeheks,
siis valiti 'Sind tagasi ja oled viimased
kuusteist aastat, kohusetruult
ja kindlameelselt eesti kuju-tavkünsti
viljelemisele kaasa aidanud
olles 1972; a. üleniaaibnsete
Eesti Päevade kunstinäituse peakorraldaja.
Selle eest pälvid Sa
kindlasti kolleegide smirimat tähelepanu
ja siiramaid soove edaspidiseks
Su elurajal.
Peale kunsti oled aastaid ohiud
vanaemana tegevuses oma tütre
Mai Järve lastega, keltestpn te
gist tublid eesti noored sirgunud.
Akadeemiliselt kuulud Korp!
Amicitiasse. \':^.yy
Vanameistrite ikkja ja ritta jõudnult
ei taha Sa oma jiiuusale alla
vanduda, vaid^ tahad tulevikule
vastu minnes oma energiat kuju-tavkunsti
jaoks hoida.
Jätkugu Suj jõudu ja;^^e^^
: / ' : • Arthur Mihkelsoo ^;
Laagn külastamise hetkel istuvad
Kopra laagri kalevid parajasti
õhtusöögilauas ja „]ätkusöögile"
vastuseks kõlab rtiehine „jatkü tarvis!"
Pereemad Kaan Türk ja
Maret Päjo on poistele järjekordselt
serveerinud maitsva õhtusöögi.
Pärast sööki kohvitassi juures
on laagri vanemal Rein Pajol
mahti jutustada laagrist selles osas,
mida otse silmaga näha ei ole.
Hundusid — tormipoegi — on
laagris 15 ja neid juhivad Margus
Tae ja Jüri Laansoo. Hundupoiste
laager on näha üle lipuväljaku
hellakeste läagriplatsil.
Skaute On -laagris 11, neist kaks
— Erik Türk ja Chris Medri c^^
jambonaudid, keS alles äsja
jõudsid tagasi maailmä-jambo-
•, -reelt • Albertast.;
Mõlemal jambosõitjäl^ on kaasas
pilte, suveniire ja vahetatud märke,-
millest korraldatakse näitus.
Nad on seega sõnumitoojad
skautluse suurürituselt. Skaute juhivad
laagris Arnold Tralla ja
Kaarel Truüvert, kellest esimene
täidab ka laagri üldjuhi vastutusrikkaid
ülesandeid.
Laagri peasihiks on :— jiitustab
läagrivanem Rein Pajo — kanuu-sõit,
et tulevikus seda sporti rohkem
harrastada. Kanuusõit on aga
ka ohtlik, kui puudub ettevaatus
ja selle juures vajalik oskus. Sellepärast
on meÜ rakendatud kaks
oskustunnistustega kanuutreenerit.
Meil on va;ja poistele õpetada kanuusõidu
kõiki üksikasju, hajutada
vanemate umbusku selle spordi
vastu ja kasvatada usaldust juhtidesse.
Seda saab ainult treeninguga.-';-
Veeharrastuse rõhutatuse tõttu
on laagri nimetuseks valitud populaarne
fenada veeloom —r kobras
(piiber). Laagrihüüd on ,,Kobras
— Kalev —r Kotkajärvel", millele
järgnevad kopra 'höiatüs-säbalööke
imiteerivad kätepläksutused.
Kotkajärvel ja kogu Muskokas
— jutustab Rein edasi -— on
kuiva tõttu absoluutne tulekeeld.
Selle tõttu ei tohi me isegi lõkketuld,
süüdata, rääkimata toidu val-
.mistamisest elaval tulel.
VAIPADE & MÖÖBLI
Esimene lõkkeõhtu laupäeval
toimus peamaja kamina ees, kuhu
poisid leidlikult olid jooni^ta-
. ood suure leegitseva. tuleriida. :,
Laagri kavas oh, et poisid valmistavad
igal päeval õhtusöögi ise ja
teevad seda lõkketulel. Tulekeeld
katkestas selle plaani ja niiüd teevad
poisid selle asemel õhtusöögi
köögis gaasipliidil. Kulinaarses
osas ei tee see palju vahet, kuigi
lõkkel tehtud toidul on teine maitse.
• " • . .V
Kalevite Kopra laager avati laupäeval,
23. juulil Anton Õunapuu
väljakul 60—70 vanema ja külalise
juuresolekul, Avamisel säras
hele päike ja on nüüd säranud
terve nädala. See on esmakordne
jühus — naeratab laagri vanem —
et ma laagris olles olen palunud
vihiiia. Oleks mõnus nautida :ka
päris lõket. Teisipäeva õhtul toimus
laagris jambonautide esinemine.
Erik Türk ja Chris Medri tõid
kõik pildid ja kaasatoodud esemed
välja, jutustasid põnevaid
muljeid ja vastasid küsimusi.
Laagris on palju poisse esmakordselt
— mi hundusid kui ka
skaute.
OGANM
Chev OIds Limited
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough. Ont. MIS 4L9
PÄÜLJUTTÜS
Müük ja rentimine
Tel 291-5054, kodus 423-5716
VIHMAVEERENNID JA TORUD
ALUMIINIUM AKNAD JÄ UKSED
RÄÄSTAALUSED M PÄIKESE
VARJUD
20 AASTA GARANTII
LÄTI ETTEVÕTE
Installers 2226 Dundas St. W. Toronto, Ont. M6R 1X3
Telefon 534-2864
ühendust fima omanikuga. — Ei mingit vahemeest
Omanik ARTURS MME
SEINAST-SEINÄ: JA LAHTISEED
ERHCLOKBIK —-447-9834
Heinsoo liisufiine@
Brolcers Ltdo
Eesti Majas
Broadview Avenue, ruum
Toronto, Ontario M4K
JAANALMIER
773-2014
uissE ja parandame V M
linnifö kui ka suvilates.
Kuigi kahe gaidlipkonna laager,
mis välja kuulutati, ära jäi, otsustasid
„Rajaleidjate'' tüdrukud, kes
soovisid oma gaidjärgu suvise tegevuse
osa sooritada, süski Kotkajärvele
laagrisse sõita, koguneti
reede, 15. juuli õhtul ja öö magati
jjRajatares", Laagri nime valis
Ingrid Kütt ja laagri märgid toredad,
punased, silmadega maasikad
nuputas välja Kristi Lüdig.
Hommikul pandi telgid hellakeste
platsüe ja päevakavas oU Lembitu
poistega'koos veemängud, võistlused
ja kahuutripp ümber järve kõigi
veesõiduki reeglite kohaselt.
Siis õpiti tiüetegemist ning tulekaitse
seadusi laagris ja kõike sinna
juurde kuuluvat, ülestehtud tuli
süüdati öövalveks, sest laagri
ümber lonkis karu oma pojaga.
Järgmisel päeval oli kavas, nüüd
juba tüdrukute eneste poolt ehitatud
lõkkel, labida peal muna ja
peekoni praadimine, õppides niimoodi
üma keedüriistata toitu tegema.
Pärast lõunat tehti väikene
metsamäng, õppides gaidlikke teemärke
looduses tundma.
Nendele m
elamuseks, kiis il
jamboreelt toodud
givad olulist osa.
erakordseks
laagriilm ja
sõnm mäm-
Erakordne on ka see, et mõni
poiss esunese erikatsena võih sooritada
känuu-märgi: v
Laagris on täisajaliselt kaks abilist
— Tiit Tralla Ja Ilmar Sambla,
kes kergendavad perenaiste tööd
ja valvavad, et kõik tehnilised
seadmed töötaksid ladusalt.
Laupäeval, 30. Juulil on laagns
lõkkeõhtu ka sel juhul, kui see
tounub külmalt — b.o. ilma tuleta
— tähendab Rem Pajo. Sel
puhul võtab laager külalisi vas-
Uu.
Kogutakse esemeid
eesti skautide
tegevusest
Eesti Skautlike noorte malev
Rootsis on praeigu ametis skautide
maaümaliidu poolt soovitud esemete
kogumisega, mis saadetakse
„Reseau Baden-Powelliie". Seega
esimest korda, pärast meie skautlike
organisatsioonide kustutamist
Maaihnaliidu organisatsioonide ni-mekkjast,
esinevad eesü skaudid
ja gaidid jälle maaihnaliidu teadvuses.
Esemeid kogutakse maail-maskautluse
75. juubeli puhul.
^EPL
Väiksemaid
lEMONmm
majade jnmres:
elekter, puutööd, tomtööd
(phunbing), kraanid, klosetid jm.
Helistage — J. MEIUSI 225-3283
Soovin üürida 2 mag.toagai
KORTERIT
alates 15. septembrist^.
Hei. p. keUa 6 õ. 762-1066
BXQ
eestlased—malaomanikui,
iea ••• • •
Otsune
• •> ;: LAPSE*tt)II>JAI'.' ; :\: ^
2-a. tütarlapsele meie kodus,
Kingston Rd. ja Warden Ave.
4^5 päeva nädalas alates sep^
temtoist. Helistada 698-5864
Raud.
raud-ja puuaedü
kruntide ümber«
J. MŠTMÄGI, tel. 759-6424
Laupäeva õhtul võeti osa
tu Mini-Jambo lõpulõkkest, ning
kuna armastus pidavat kõhu kaudu
käima, kingiti skautidele suur
korvitäis magusaid maasikaid. Selle
tasuks riputas Heino Jõe „Ra-jaleidjaile"
kaela nende laagri
märgi. Huvitav öli lõliel kuulata
kahe tagasijõüdnud skaüdi ja
skautmaleva juhi Egbert Ruiige
lühimärkmeid Maaüma-Jaifibo-
Kuigi ,,Maasikate'' pere pii väike,
sõideti pühapäeva Õhtuks koju
uute teadmiste Ja rõõmsa meele-
Loyola ülikooli lõpetas bioloogia
alal TÜna Saar. Kõik vüs on agaralt
osa võtnud eesti noorte tege-vusest
"
Fairleigh Diokinson UniVeraity
Rutherfordis, N.L lõpetas Monica
Reial magistrikraadiga bioloogias.
Samas ülikoolis saavutas ta varemalt
BS kraadi. Ta töötab Met-häth
laboratooriumis vere uurimise
alal. .
. tfniversity of Colorado, Boulde-ris,
Colgh,^ lõpetas BA kraadiga
rahvusvaheliste suhete ja prantsuse
keele alal Tiina Kaljot, Mmotist,
N.D. Lõpetanud kodulinnas keskkooli
õppis ta vahepeal Prantsus-maal,
Bordeaux ülikoolis, kust siir-
^"s õppima Colorado ülikooli,
pille nüüd lõpetas. Ta jätkab
lid Georgetown ülikooHs,
Teejuhis ELLE Peetri Koguduse väljasõidule ülempreester Emmanuel
Lepiku tallu pühap. 14* augustU. Vabaõhu-jumalateemstus kell 12 p.,
Karl
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 28, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-07-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e830728 |
Description
| Title | 1983-07-28-05 |
| OCR text | Nr. 58 Nr. 58 surnud õpik suri Can-s 84-aastasena. ta kolleeg J.H. Õpiku isikust ja e, alljärgnevalt ksander õpik oli hiiglane. Rahustatud geoloogi oli ka poeet, ilosoof, kaugema uurija, maleta-üdamlik isa. Ta intellektuaalseist e kibedat .puu-. urma 15. jaanua- . üks vähestest steadlastest selle "ses tähenduses: ze, loov, peene-meelega jutleja, ja ideede allikas õi lihtsalt õpik, teda kutsutakse, Eestis, Kundas omäie kaks kar-s (Tartus ja mad uuendusli- A. õpik oli lähe-Ülikööiiga,; kus rikraadi minera-üsteaduse dok-. dotsendi asendi geoloogia ja paja Geo-ja Instituudi di-milHstel pbsitsi- 1944. aastani. 1944 möödus tal istöös, rail; ta ikku tööd peaae- >loogia ja paleon-ende hulgas olid l monograafiad, standard refe-riti paleontoloo-e maailma. Eestist 1944. a., ksamaal, opeta-ekeskuses (Bai- Hamburgi lähe-von Bubnoff'iga m geoloogia kö-a 50: eluaastal, karjäär, kui ta .sse ja ühines raai-varude Bü-äsus süs Mel-l Austraalia or- .olnud õnne saa-sse niisugušieid kogenenud geo-eenutatakse dr. aegse töö pärast straalia geöloo- Selles töös tal a. ulatuslik and-paleontoloogilist mi geoloogiliselt ck" piirkonnast informatsiooni avaldamise ras-ilmus um-l, nende seas itive) monograa-ä aluse Austräa-paleontoloogiale. eoloogi^teaduses ud mitmeid tun-avaldusi. Nende gical Society of' iseks korrespon-äramine (1928); of London välis-valimme (1938); y of Sciences Geological Socie-uliige (1965). Ta of NSW „aarke (1965); ja tal- >s Doolittie Wal" •riikide Smithso-poolt 1962. ä. Ta XJnion of. Geolo-abria Stratigraa-lüge ja Cbm-ories Division of cie^y of Austra-he perioodi väi- 1 olid luuletused, niseks huvialaks, uletused ilmusid juti avaldas Kana" 'Valiku tema ;; Nende luuletus-etud Austraalia toloogiast. • näeme ja ka Leksikoni Täien- 'nnitab, saavutas iseseisvuse ajal vusvahelise tea- . Peale tema siir-ustraaliasse, oli he kuulda. Tema stronoom Ernst tunnustatud tea-heldumisi Põhjades. Endel Arujffi VABA EESTLANE neljapäeval, 28. juuhl.1983 _ thursday, July 28, 1983 Lk. 5 ienitca Vomm 75 Sa sündisid fienita ^Möldrina 28. juulil 1908. a. Rakveres. Lõpetasid Rakvere Linna Üliisg:ümnaä-siumi 1926. Tundsid huvi joonistamise vastu ja olnud nn. „klassi kunstnik" kogu kooliaja, astusid Sa sama aasta sügisel Tartu „Pallases-se". „Pallases" läksid edukalt edasi, valides Ado Vabbe ateljee. Asusid varakult eksameid sooritama ja lõpetasid „Pallase" joonis-tamisõpetajana 1929. a. kevadel, tehes „Pallase" ajaloos rekordi, sest kolme aastaga ij^olnud keegi senini õpetajaeksämeid sooritanud. Kooli äjai tutvusid skulptuuri-ateljee õpilase'^ August ¥ommiga ja 1929. a. septembris abiellusite. 1931. a. August lõpetas kujurina. Samal aastal sündis poeg Ants- • Erik.; Te kolisite Rakverre, kus väikese beebiga oli kergem vanemate juures. Samal sügisel said Joönistamisõpetajä koha R:akvere Ze^h Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi; abikaasa asus kohalikke seltskonnätegeläsi Ja nende perekondi modelleerimä. 1936. ä. asusite Tallinna, õpetajaametist vaba, hakkasid. maalima peamiselt portreesicf ; pastellis. 1938. a. sündis tütar Mai-Reet. Lapsi kasvatades ja kodus korraldades ei: jätnud ^Sa maalimist. 1942, 1943 ja 1944 esinesid Kujuta vkunsti. Sihtkapitali Valitsuse näitusel, saades heakskiitvat kriitikat sõja ajal „Revaler Zeitung'i" kriitik Garl Brinklmannilt; V Sõjaohu lähenedes siirdusid lastega Saksamaale, leides peavarju Augsbürgi lähedal Haunstettenis, kust siirdusid Jenasse, kui suuremasse eestlaste keskusesse, kus olite sõja lõpuni. Edasi oli sihtkohaks Augsburg, kuhu asutati kolme Balti rahvuse laager. Asutati koolid, eestlastel algkool ja gümnaasium, kuhu Sind jälle jpömstamis-õpetaiaks paluti. 9 avab arstikabineti ja võtab vasty ae patsiente Eesti Majas, tuba alates 8. aüguistist 1983 TELEFON 469-1322 J I The Finnish Place M63 Yonge St. WiUowdale M2N 5S1 (Hnchi lähedal) — Tel. 222-757S TOIDUAINETE faKINKEÄRI Koda ja suvila jaoks kõrgekvaliteedilised ja maitsekad söögi-nõud, potid, saimalinad, seeMd, kummisaapad, soome grammo-foniplaadid jm. - IGAL NÄDALAL EMNEVÄB TARBED VÄUAMÜÜGBL - Avatud: teisip., kohnap. 9—6, neljap., reedel 9—8, laup. 9—4. Suvel esmaspäeviti suletud. Malistest T. E. Naisseltsi loe kääru Lastesuvekodu 30. aastapäeva tähistaval aktu- Foto:. Ilme Lülevars Praegu toimub Kotkajärvel skautüksus Kalevi Hpkonna^^^^ suvelaager poisteW Kuigi Kotkajärvel nagu kogu Muskoka piirkonnas kehtib praegu abisoluutnetulekeeld, on laagril päikest ja vett külluses. Yiimast kasutatakse laagri peasihi — kanuusõidu igakülgseks harji!}taniiseks,mi^ korraldavad kaks eritreeninguga kanuUsõidu õpetajat. Laagri 26 poisi seas on kaks, kes viibisid Alberta jamboreel ja jutlustavad oma muljeid ning näitavad ^^^^^ ' ••• ' OyER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE Laagriajal viljelesid kujutav-kunsti. Peale Augsburg-Hochfeldi kohalike näituste esinesid Kempte-nis, mitmel kunstinäitusel Geišlin-genis, Münchenis ja Antverpenis, Belgias. Töötasid ka õpetajaameti, kõrval „sketch-artist'ma" ameeriklaste juures. Asudes Venetsueelasse ei: ttous-tänud Sä oma kutsürriust kujutav-kunstnikuna' ja vabadel silmapilkudel maalisid peamiselt portreesid õlis- ja pastellis. Esinesid „MuseÖ : de Bellas Artes" aastanäitustel, algul ainukese ^^stlasena, hiljem koos pojaga. Kanadasse asudes töötasid maali alal edasi. 1954. a. korraldati Vana- Andrese kirikus Toronto Eesti Seltsi I Kujutavkunsti Näitus, millest Sa maalidega ja Su poeg skulptuuridega osa võtsite. 1955. a. oli veel üks Eesti Seltsi poolt korraldatud näitus, siis, tekkis kunstnikel mõte oma organisatsiooni asutada.. 1956 asutati Eesti Kunstiklubi Torontos ja sügisel toimus | esimene aastanäitus. Esimene esimees oli Abel Lee. Paari aasta pärast Lee ütles ära^ jäid Sa esimehe kohale. Tegevus jätkust Vahepeal leiti, et õigem nimi oleks Eesti Kunstnike Koon-; dis Torontos, EKKT. ; Kaheksaks aastaks tuli Eric Pehap esimeheks, siis valiti 'Sind tagasi ja oled viimased kuusteist aastat, kohusetruult ja kindlameelselt eesti kuju-tavkünsti viljelemisele kaasa aidanud olles 1972; a. üleniaaibnsete Eesti Päevade kunstinäituse peakorraldaja. Selle eest pälvid Sa kindlasti kolleegide smirimat tähelepanu ja siiramaid soove edaspidiseks Su elurajal. Peale kunsti oled aastaid ohiud vanaemana tegevuses oma tütre Mai Järve lastega, keltestpn te gist tublid eesti noored sirgunud. Akadeemiliselt kuulud Korp! Amicitiasse. \':^.yy Vanameistrite ikkja ja ritta jõudnult ei taha Sa oma jiiuusale alla vanduda, vaid^ tahad tulevikule vastu minnes oma energiat kuju-tavkunsti jaoks hoida. Jätkugu Suj jõudu ja;^^e^^ : / ' : • Arthur Mihkelsoo ^; Laagn külastamise hetkel istuvad Kopra laagri kalevid parajasti õhtusöögilauas ja „]ätkusöögile" vastuseks kõlab rtiehine „jatkü tarvis!" Pereemad Kaan Türk ja Maret Päjo on poistele järjekordselt serveerinud maitsva õhtusöögi. Pärast sööki kohvitassi juures on laagri vanemal Rein Pajol mahti jutustada laagrist selles osas, mida otse silmaga näha ei ole. Hundusid — tormipoegi — on laagris 15 ja neid juhivad Margus Tae ja Jüri Laansoo. Hundupoiste laager on näha üle lipuväljaku hellakeste läagriplatsil. Skaute On -laagris 11, neist kaks — Erik Türk ja Chris Medri c^^ jambonaudid, keS alles äsja jõudsid tagasi maailmä-jambo- •, -reelt • Albertast.; Mõlemal jambosõitjäl^ on kaasas pilte, suveniire ja vahetatud märke,- millest korraldatakse näitus. Nad on seega sõnumitoojad skautluse suurürituselt. Skaute juhivad laagris Arnold Tralla ja Kaarel Truüvert, kellest esimene täidab ka laagri üldjuhi vastutusrikkaid ülesandeid. Laagri peasihiks on :— jiitustab läagrivanem Rein Pajo — kanuu-sõit, et tulevikus seda sporti rohkem harrastada. Kanuusõit on aga ka ohtlik, kui puudub ettevaatus ja selle juures vajalik oskus. Sellepärast on meÜ rakendatud kaks oskustunnistustega kanuutreenerit. Meil on va;ja poistele õpetada kanuusõidu kõiki üksikasju, hajutada vanemate umbusku selle spordi vastu ja kasvatada usaldust juhtidesse. Seda saab ainult treeninguga.-';- Veeharrastuse rõhutatuse tõttu on laagri nimetuseks valitud populaarne fenada veeloom —r kobras (piiber). Laagrihüüd on ,,Kobras — Kalev —r Kotkajärvel", millele järgnevad kopra 'höiatüs-säbalööke imiteerivad kätepläksutused. Kotkajärvel ja kogu Muskokas — jutustab Rein edasi -— on kuiva tõttu absoluutne tulekeeld. Selle tõttu ei tohi me isegi lõkketuld, süüdata, rääkimata toidu val- .mistamisest elaval tulel. VAIPADE & MÖÖBLI Esimene lõkkeõhtu laupäeval toimus peamaja kamina ees, kuhu poisid leidlikult olid jooni^ta- . ood suure leegitseva. tuleriida. :, Laagri kavas oh, et poisid valmistavad igal päeval õhtusöögi ise ja teevad seda lõkketulel. Tulekeeld katkestas selle plaani ja niiüd teevad poisid selle asemel õhtusöögi köögis gaasipliidil. Kulinaarses osas ei tee see palju vahet, kuigi lõkkel tehtud toidul on teine maitse. • " • . .V Kalevite Kopra laager avati laupäeval, 23. juulil Anton Õunapuu väljakul 60—70 vanema ja külalise juuresolekul, Avamisel säras hele päike ja on nüüd säranud terve nädala. See on esmakordne jühus — naeratab laagri vanem — et ma laagris olles olen palunud vihiiia. Oleks mõnus nautida :ka päris lõket. Teisipäeva õhtul toimus laagris jambonautide esinemine. Erik Türk ja Chris Medri tõid kõik pildid ja kaasatoodud esemed välja, jutustasid põnevaid muljeid ja vastasid küsimusi. Laagris on palju poisse esmakordselt — mi hundusid kui ka skaute. OGANM Chev OIds Limited 5000 Sheppard Ave. E., Scarborough. Ont. MIS 4L9 PÄÜLJUTTÜS Müük ja rentimine Tel 291-5054, kodus 423-5716 VIHMAVEERENNID JA TORUD ALUMIINIUM AKNAD JÄ UKSED RÄÄSTAALUSED M PÄIKESE VARJUD 20 AASTA GARANTII LÄTI ETTEVÕTE Installers 2226 Dundas St. W. Toronto, Ont. M6R 1X3 Telefon 534-2864 ühendust fima omanikuga. — Ei mingit vahemeest Omanik ARTURS MME SEINAST-SEINÄ: JA LAHTISEED ERHCLOKBIK —-447-9834 Heinsoo liisufiine@ Brolcers Ltdo Eesti Majas Broadview Avenue, ruum Toronto, Ontario M4K JAANALMIER 773-2014 uissE ja parandame V M linnifö kui ka suvilates. Kuigi kahe gaidlipkonna laager, mis välja kuulutati, ära jäi, otsustasid „Rajaleidjate'' tüdrukud, kes soovisid oma gaidjärgu suvise tegevuse osa sooritada, süski Kotkajärvele laagrisse sõita, koguneti reede, 15. juuli õhtul ja öö magati jjRajatares", Laagri nime valis Ingrid Kütt ja laagri märgid toredad, punased, silmadega maasikad nuputas välja Kristi Lüdig. Hommikul pandi telgid hellakeste platsüe ja päevakavas oU Lembitu poistega'koos veemängud, võistlused ja kahuutripp ümber järve kõigi veesõiduki reeglite kohaselt. Siis õpiti tiüetegemist ning tulekaitse seadusi laagris ja kõike sinna juurde kuuluvat, ülestehtud tuli süüdati öövalveks, sest laagri ümber lonkis karu oma pojaga. Järgmisel päeval oli kavas, nüüd juba tüdrukute eneste poolt ehitatud lõkkel, labida peal muna ja peekoni praadimine, õppides niimoodi üma keedüriistata toitu tegema. Pärast lõunat tehti väikene metsamäng, õppides gaidlikke teemärke looduses tundma. Nendele m elamuseks, kiis il jamboreelt toodud givad olulist osa. erakordseks laagriilm ja sõnm mäm- Erakordne on ka see, et mõni poiss esunese erikatsena võih sooritada känuu-märgi: v Laagris on täisajaliselt kaks abilist — Tiit Tralla Ja Ilmar Sambla, kes kergendavad perenaiste tööd ja valvavad, et kõik tehnilised seadmed töötaksid ladusalt. Laupäeval, 30. Juulil on laagns lõkkeõhtu ka sel juhul, kui see tounub külmalt — b.o. ilma tuleta — tähendab Rem Pajo. Sel puhul võtab laager külalisi vas- Uu. Kogutakse esemeid eesti skautide tegevusest Eesti Skautlike noorte malev Rootsis on praeigu ametis skautide maaümaliidu poolt soovitud esemete kogumisega, mis saadetakse „Reseau Baden-Powelliie". Seega esimest korda, pärast meie skautlike organisatsioonide kustutamist Maaihnaliidu organisatsioonide ni-mekkjast, esinevad eesü skaudid ja gaidid jälle maaihnaliidu teadvuses. Esemeid kogutakse maail-maskautluse 75. juubeli puhul. ^EPL Väiksemaid lEMONmm majade jnmres: elekter, puutööd, tomtööd (phunbing), kraanid, klosetid jm. Helistage — J. MEIUSI 225-3283 Soovin üürida 2 mag.toagai KORTERIT alates 15. septembrist^. Hei. p. keUa 6 õ. 762-1066 BXQ eestlased—malaomanikui, iea ••• • • Otsune • •> ;: LAPSE*tt)II>JAI'.' ; :\: ^ 2-a. tütarlapsele meie kodus, Kingston Rd. ja Warden Ave. 4^5 päeva nädalas alates sep^ temtoist. Helistada 698-5864 Raud. raud-ja puuaedü kruntide ümber« J. MŠTMÄGI, tel. 759-6424 Laupäeva õhtul võeti osa tu Mini-Jambo lõpulõkkest, ning kuna armastus pidavat kõhu kaudu käima, kingiti skautidele suur korvitäis magusaid maasikaid. Selle tasuks riputas Heino Jõe „Ra-jaleidjaile" kaela nende laagri märgi. Huvitav öli lõliel kuulata kahe tagasijõüdnud skaüdi ja skautmaleva juhi Egbert Ruiige lühimärkmeid Maaüma-Jaifibo- Kuigi ,,Maasikate'' pere pii väike, sõideti pühapäeva Õhtuks koju uute teadmiste Ja rõõmsa meele- Loyola ülikooli lõpetas bioloogia alal TÜna Saar. Kõik vüs on agaralt osa võtnud eesti noorte tege-vusest " Fairleigh Diokinson UniVeraity Rutherfordis, N.L lõpetas Monica Reial magistrikraadiga bioloogias. Samas ülikoolis saavutas ta varemalt BS kraadi. Ta töötab Met-häth laboratooriumis vere uurimise alal. . . tfniversity of Colorado, Boulde-ris, Colgh,^ lõpetas BA kraadiga rahvusvaheliste suhete ja prantsuse keele alal Tiina Kaljot, Mmotist, N.D. Lõpetanud kodulinnas keskkooli õppis ta vahepeal Prantsus-maal, Bordeaux ülikoolis, kust siir- ^"s õppima Colorado ülikooli, pille nüüd lõpetas. Ta jätkab lid Georgetown ülikooHs, Teejuhis ELLE Peetri Koguduse väljasõidule ülempreester Emmanuel Lepiku tallu pühap. 14* augustU. Vabaõhu-jumalateemstus kell 12 p., Karl |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-07-28-05
