Vaba eestlane , November 3, 1977

              Nr. 81
'iioodustavad sumeri
ivad reljeefse pinna-tf^
i see põhiliselt on
kasutamine, mis vii­si
Saai-niidu üheks
liks on olnud, on ka
muudatus. Kas seda
Jti mõni ajalooline po­igi
uurimusega tutvu •
hi kuid Saarpt on
rd väljapandud töö
lildse sära, et kulla-ib
tööde snmeri
|ise Ja kahjuks mö­ll
uo tuvid. Omaaegnt*
I soojad värvid näisid
idavat antiiksust ja
btiloomingule lähe
jitunnetust. Näitusel
kide juures muistne
Ikikild, kuid viimase
eriti pastelsed ja
kolm keraamilisl
|as veelgi üht ala <l
lingus. Need on pea
liivsed, kus sulatatud
]d huvitavaid vormr
reede õhtul, miS
li 8 tööd. Näitus oU
[ahe] järgneval pal­lisaks
22 tööd.
Lstav' ametnik, et
)le tulnud. Paiusin
ihk laudadega need
I kohad I parandada,
(i ole laudu ega ka
kunagi laudu saa-teii
ise ära teha;:
^nda uuega asenda-
[apitaalremont, mis
jõukohane ei ole."
la asetäitja A. Tuu-jiaudu
^ei ole. Meie
la soont sisse lasta,
iadcga korralikult
J 5aa. Kõige parem.
|)-.siks ise töömehe.
K.sime: kohakaasla-
[uda võib ka saada,
j , et kui tahetakse
pt. meie; laudadest
ei anna. (..Edasi"")
orjatud köömnete-.
Lma3l E T K V L T e n -
Ifimiab siis nõu, et
legi jõudnud palju,
liigu tä neist muist,
löömneid ostavad
^-ooperatiivide va­ja
. . kokku ostii-
:-del puhkav must
lab muistne rahva-
|i::;aks. tunnistajaks
ähmasas miljöös.
[ A S sihÜLS võis olla
[va laeva saak.
^isi-ihaldav parun-:
:nud vastu panna
fndus saagiahnuse-
[:id kõnelevad sel-päed
polnud puhtad
padelt päästetud
Istamisel. Parun ei
riud varandustega
^est piiri- ja tolli-'
umuti varanduste
|]d kohtule kaebusi.
^:anud liialt suure
A^arade.st ' endale
i varjanud piiri-
.est rannale pai.sa-
-ikt on ka see, et
;i ajal polnud
l ; i suur patt,-kuna
[nast ajast päritud
ehk nn. ;,rannaõl-
Cijal •merest randa
|uvajt laevalt pääs-'
I:J1US ogaliselt • ran-
':vhia'; mida kasu-,
^analr'^rksskajai:
• jal. .-fci-dati laeva•
ndelt r/i-rre piide-,•
^n^i-u peremehe-
U:\~ik\):v :.;'amiaQi-
. ' i i . piirama juha­tu]
12H. a-alates.:
:i^ok::^uy^sa yälja-mc:-
iras
|o. /J kt'^ k^.vdušid
rnj!';ti^;te • .puliul.'.
|Ui (:k[^iiHU} ähvar-ist^
karistustega,
j:: .viute;:udo korral
•iole põletada kur
.Märgneb)
I
r
h
il
l i
f
h
*ili if li
i.
I
.73;.
' i
Nr. 81 , 3. novembril 1977— Thursday/November 3, 1977 Lk. ?
•
• a
m>oEtsege selle eest, et teie pakid oleksid hästi pakitud ja tugevasti seotud. Samuti pidage meeles, et teie
saatja aadress oleks varustatud pdstikoodiga. Kontrollige postkontoris õiget saatehinda. Jä postitage
oma saadetised varakult. r
TrükitoQted. kaasaar­Kirjad,
kinni- • vatud kinnikleepimata Pakid,
sihtkoiit^^^^;^^^^'^ : kleebitud kaardic i kaardid, õhupost õhupost
Suur Britaiiiiia <fe Põhja Iirimaa -. 13.:dets. 13. dets- 8. dets.
Iiri vabariik . - - — - - - - - - - - - - ; 13. dets. 13. d e t s : . 8. dets.
Euroopa - - - - i . . : 8. dets. 8.-dets. . 2. dets.
.\i'gentiina & Paraguay . i - • : 8. dets. 8. dets. ; i . dets.
Haiti c^- Hollandi Ä i - / . : . -2. dets. . 2. dets.;.. - ^ 25. nov.
Kuuba -^..v- . . . 2- dets. : • >;: 2. dets.; : 25. nov.
l*lojäänud Kesk- ja Lõuna-Ämee- . • •
rika & Lääne^ndia 8. dets. ; . 8. detsi 2. dets.
Aafrika: -.• - - - - - - - - - - - - - -. -. - --. 8. dets. 8. dets: - 25. nov:
•Aasia • 8. dets. ... 3. dets. > 25: nov.
Okeaania (kaasaarvatud Austraa­lia
& Uus-Meremaa) •: 8. dets. • 8. dets. . 25. nov. :
Pakid,
tavaline post
10. nov.
10. nov.
ADO rAr^ r i,
t;ETIIERLN-GTOX. F.VLLIS
PARK'
Advokaädid-notarid .
/^.5 Bay St.:, Süite 101. EM.,3-^
.Õhtuti El. 7^20171voi 929-3425 •
ASTA WILLMANN
IV-
3 ,Easorj:3' - t f c i j : E»'Ä««J5^^
-lDVOK.%T-NbT.^R
room 1912, Roya! T.r^st Tüwe^.
Tolö^to Dominion Centre
^-.biiaadrevs: P.O. 326, Toronto
Ont. (Bay '& King) M5R IKT.,
Telefon: 869-1777 • , .
--lundi telefonil valveteenistus
0 Ee' •
.\DVOKAAT — NOTAR ^
Ga.n^eVj.Fdrris' ,.
.Süite 3170, South Tower
P.O. Box 56,(Royai Bank Plaza
Toronto, Ont.J^I5J2J2
Telefon 416^865-0222
0.
Chartered Accoiintant
72.T Don .hiilis Rd.jSuite 402
Don Miilis,'Oifrtario
483-6308, 429-4944 : /
• i. Ükskõik kuidas, poos või mitte,
oma sügavamas olemuses reedab
Talviku lUule tõelist hingehäda ja
ängitsust;; kuigi ' see ühteaegu
reedab ka moodsat aja- ning tai-devaimu.
ei pööra ta. vastupidi
suuremale^ osale taide-kaašlasist
läänemaailrras, V elu • konkreetse-mäile
nõudeile kunagi päriselt
selga. Sama teadlik k u i t a on oma
sis-eelu, vopatusist, revolutsioon i
ja korruptsiooni veresugulusest.
Ja nii ta siis ei otsigi enam ene­seteostust
ja\ elumõtet ühes • või
teises poliitilises kreedos ega ka
usudö^gmas. Sestap juhtub siis ka
et tõeliste õuduste saabudes.,
maailmasõja puhkedes ja punase
terrori ruliudes üleimaa, keevitu-vad
äkki aktiivseks • tervikuks tä
v a i m - j a liha ning kokkupuude
inimloomuse destruktiivse poole­ga
annab .ta elule mõtte j a trot-sile
sihi ning ka. tagaigatsetud si-seühtluse
nägu: selgub ta luuletu­ses
.>Ie: taevaid enam ei vaja"".::
See on isiklikust motiivist v a ­ba,
: k r i s t l i k u ' eetika kõrgem
aste j a eneseteostus, mis väljen­dub
ta. luixletuses .,Loojak",; mis
näeb esmajoones inimarmüs ek­sistentsi
selgitavat j a puhastavat
eelkooli suuremale . vaimsusele.
Alles sealt edasi võib alata side
Jumalaga.
Ovi kahju, et juhtUs n i i , nagu ta
terava intuitsiooniga ette tundis:
Kukun viljaks vahnimata/ ' j a
mu laul jääb salmimata,/ laul mu
lõikuskuust/' Heiti. Talvik. langes
punase terrori ohvriks.
. 1
i
k u r j a jaotust — tugev kannab'
iseendas/ vabastavaid vahemaid.',"
Ja kaduviku sulites tormis kõiku­valt,
r a a ^ s roosipõõsalt nõu .kü­sides,
arvab too: .. .Tühine, '
õn. mis surmana sul näis:| / 'elu-allikad
on täis. / K u i . . . sa nagu
mina rahus närbimd lehed ma­ha
poetad.- / j u u r e d pimedusse
toetad siis, kas . õnnistad või
nead, /• jälle, haljendama, peaid/"^
• Võiks öelda et. A l veri luule. • on
suurte sünteeside luule. T a sal­mid
valmivad küpseina. tervikli­kena.
Omä^sisesiigävustesse su­keldu
ses ei võta Alver meid kaasa
vaid näitab meile taas pümale
kerkides uusi avastusi/ uusi veen­dumusi,
t õ d e s i d , / . . ;
Šel kombel oma minasõõrist
pidevalt üle.astudes, ei otsi ta k a
hihgepalsamit usus. päratu ruum
oma lõputusega ei sisenda talle
vähimatki h i n n u , ' ta timneb end
seal täie] ikult. kodus, vabana j a
julgena. Sestap ei tuni,i€ ta ka-vajadust
mingi kaitsva siseruunii.
rilkelikü. maailmaruumi järele,
sest ta e i tunne /mingit vajadusi:
millegi eest pakku p.ugeda. vaid
järjest uusi vaimu ja tunde hori­sonte
avastades laulab ta: ./See­pärast
otsi .kõikjal sildu ' /mis
eluga seoks surnud aine, / et na­gu
kalliskivi k i l d u :•' sind läbiks
kiirgav valguslaine:" •
Ent see pole sügavusi pelgav
refleksvalgus. mille sünniks • pii­saks
pisikesest peeglikillUst. et
ka lootus ayastada mingi hegellik
universumi valem, vaid pigemini
ebatavaliselt tugev kosmilise
energia tunnetus, anis oma kvin­tessentsis
saanud sisuks k a po­eemile
,,Titaanid".
enese tondiks ja vabaneb niivüsi
hirmust. K u i d üks kumin teisest
jäänd mu- verre", see ongi
hirmuvabä'ruumi- j a energiatim-netus.
mis annab- Al veri luulele
omapärase kerguse, võlu ja veen­vuse.
— sealpool kronoloogüist
aega j a biograafüist mina. See
...kmnin•.teisest.ihnast^; mis ilm­selt
juba lapsena ta hüigeorgaa-niliseks
osaks sai, kasvatab aga
ka erakorralist emotsionaalset va-iciiküpsust.^
K o r d arvati, et-kõik
on. vaid ülierksa intellekti ande­kas
poos ' j a sõnade tegemine: —
TEL. 759-3588
50 MUNSON CR/ SCARBQRO. ONT.
nii uskumatu näis ta luule täius­lik
küpsus.; Aga ta pikale, kanna-tustilnele
vaikimisele järgnenud
-hilisem' looming see räägib roosi-,
põõsa taasõilmitsemisest ja jät­kab
sealt, kuhu k o r d kõik otsegu
pooleli jäi. küll enam süvenenult,
enam- veendunult — ent täiesti
samase alverliku hoo ja tujukuse­ga.
.Nagu Underigi piihul — sei­same
erakorralise sisej õu. feno-
/meeni. ees..-mille küll kõige ise­loomustavamalt
kokku võtab ..ja
ka seletab ta enda poeem ,,Ttiju",
mille niöttoks on lausekehe rah-1
valauliist . .raske on rõõrriuta ela-'
,da^ • • ' :
: / ; . / (Algus lk. 2)
raaaiima poole oma rahva saatuse [
nimel. Meie teame,, e t . o s a neist,
patriootidest /vaevlev nõukogude
vajiglates. vaimuhaiglates ja or-jalaagfites.
/Hoolimata sellest vas­tupanu
näib üha kasvavat.
Viimane teadaolev välisapell
kodumaalt, mis adresseeritud i
.Imeerika ühendriikide presi­dendile
Eesti R a h u l i k u Ise-
§eis\^se Erakomia ja Eesti,
Rataisliku Noorsoo Ühingu,
poolt kannab kiuipäeva 30. juu-
.' : m i 9 ? 7 . .
.© Endine new-yorklane ja üliõpi-
• laskonna tegelane,, ka _ j esimehe
ülesannetes, ehitusinsener ja mä-^^
jandusteadlane Rein Luning,. kes
koos abikaasa Annega vahepealseil
aastatel töötas Austraalias, on ta­gasi
USA-s. Nad pealtusid tagasi- ^
jõudnuna I^ng Islandil, 1^^^^^^ asu­sid
elama Floridasse, Fort Lau-derdale
ilähedäle Roea Ratoni', kus
ostsid kodu. Rein Luning asutas
seal reisibüroo „The Trayel.Agen-cyi
Inc.", millel on avatud m õne-
' aegse töötamise Järele juba kuus
osakonda J , Byron'i department
ärides. Ettevõtte peakontor asub
Fort Lauderdales.
Betti Alver oli abielus Heiti
Talviktiga j a tema muusa, öeldak­se^
s a i äi-atUst Talvikust. E n t kui
ta ärkas, näitas ta sootuks teist­sugust
palet k u i Talviku . muusa.
E i mingit liha' ja vaimu vaenu/
hea j a k u r j a pusklemist, et min­git
parandamatut..; ahastusse vii-,
vat sis*elõhestatust,:.ja k u i ta sü­da
j a vaim vahest purelevadk)
vihaste fuuriatena, on. lepitus
alati ligilähedal, nagu ta n i i ise-locmustavalt
on seda väljenda­nud
luuletuses ,..Kask;'Õde!'.
Hea j a k u r j a kobta on t a l aga
öelda järgnevalt; „Vaim, kes ma­dal
as vaid lendas,/ vajab hää ja
— kompromiteeritud
energia ühik liikumas universu­mis
— viib ta Max Plancki kvan-tum-
teooriale üsna läbedale, mis
enam kui/ükski • teine avastus
füüsikas on purustanud idee uni­versumi
ühtsusest jä k a jumalast
selles imiversumis ja jätnud: ini­mese
nõutuna uute tõdede k u i
koordineerimata'kildude keskele.
Alver, igatahes. -tunneb enrmst
seal olevat üsna kodus. See nõuab
tohutut vaimset iseseisvust, sa-niuti
aga nõuab emotsionaalset
-rippumajtust j a päratut vaimset
julgust loobuda igasugusest soo-
I vipäj-asest mõtlemisest j a ävas-jtada
ning naba seda mis on. õ u -
' dusest .ülesaamiseks sisendab ta
Alven loomingule vi.iuliyõtmeks
on luuletus ;.Ma. TOolisin savise
kuju," see; teadmine -elutujust,
looniingurõõmust kui oma kätega,
tehtud - tegurist, iseõppinud õn­nest;
see reedab ka t a hihgešugu-
' lust Underiga, kes juba üsna va-
.rakult .mõistis ja tunnetas,' et
.,önn. ei tule nag-u ootnud mä ja
j lootnud, üle öÖ / . ta on aastate
jhool jä valude töö'/ '/
Kuigi Äiveri loomingut/ seob
ünderi omaga emotsiooni ja i n ­tellekti
j a abstraktse sünteesist
tekkinud dünaamiline sisejõud,
kulgeb kummagi looming - süski
erinurga a l l : k u i Under naeratab",
siis .Alver naerab laginal; k u i ün­deri,-
jalg liigub tantsiskledes, siis
Alver põrutab päka vastu põran­dat;
kui Under ^lab rõõmu või
valuga antud hetkes, siis Alver
tui eb kogemusega seljataha j ää-püd
ja läbivõidelnud valust või
rõõmust. . •
Selles apelleeritakse presidendi'
ja kogu vaba maailma poole Ees-J
t i ja teiste rahvaste saatuse küsi­muse
•tõstatamiseks Belgradi'
konverentsil. Selles esildises nõu-1
:.akse :muühulgas Eestis. Lätis j a !
.eedus Nõukogude okupatsiooni'
rezhiimi j a venestamise . kohest
.õpetamist, kohalike inarionetlike'
võimuorgaaiite likvideerimist ning;
Eesti, Läti j a Leedu iseseismse'
kiiret taastamist., .
/ A l v e r i eksistentsituhnetus on
alati kvintessentne j a rabav ning
.reedab veel midagi, mida me ei
märka nii tugevalt ei Underi ega
Talviku:. juures — etnograafilist
eestipärasust; Teades kulm ta
kuulub, nõuab ta k a muusalt vas­tavat:
kohanemist. Ta muusal on
seljas Eestimaa la^mmaste kare­dast
villast kasukas, see muudab
ta. loomiiigu' mõnusaiks • j a kä lä­hedasiks,
too seob ebaisikulise
I simre inimliku socjjusega, tõsidu-
I se l^reda huumoriga,, intellektu-
Brooklyni St. Johns's :ppiscopal
haigla psühhiaätrijise osakonna
direktor dr. Burton.' Brownstein
ütleb, et üks põhjus miks'täna­päevases
maailmas pole suuri:
juhte, on televisioon, kima prae^ •
giised poliitilised jiüiid pole o i - ' .
nud võimelised seisma kaamera
ees nii, et nad veel suureks olek­sid
jäänud. TV-kaamera on liiga :
aus./ '
Richard Nixon katsus püüdli­kult
televisioonis esineda ausa
mehena. Ta ei, paptnud süski
mingil viisid usutavana, kuna
kaamera näitas teda nagu ta oli.
K a /prominentne i P ^ ^ i i a a t e r '
dr . B e r t o l d Schwarz nõustus sel­lega,
et' televisioon ei lase; poliiti-i
kuid.elust suuremaiks kujuneda.
K u i d televisioon.on võimeline
H e a kiiver OP
dnaegHÄ investeering!
Süiir yalik tanduva
hinnaalandasegs.
Ka rentimiae.
laadaval kõik muosi&a
mstrümendid.
HOUSS OF MÜSIC LTir
553 Qneen St. West
ToroRto, teL S63-19r)fl
aalsiise rahavapärasusega. j a see
lubab tal k a pika vaikimise järel
tunnistada:, e t . . . . . .olgu öÖ pikalt
tabes pinie, / sa otsa eest ei pühi
oma nime."
;(Järgneb) "
saatma nende sõnumi kõigile ini­mestele
ja müüma nende ideesid,
palja.sta.b ta. k a esineja silmapilk­selt.
•„See on surmav mäng, sa ;
kukud otse läbi jää j a oledki up­punud,"
arvab ta:
Tänapäevases maailmas pou? ;
kedagi, keda võidakse niinetada
suureks jiüiiks.. Ükski; tänapäeva
juhtidest /pole' olnud võimeline
•kasutama meediat oma suur-ise
esitamiseks. tV-meedia teeb nad
ta välisteks, inimesteks, kuigi meie
oleme neid. suuremaiha ette k u j u ­tanud.
. ChurchiU ega Rooseyelt polnud
kunagi sellise avaliku tähelepanu
ees nägu on tänapäeva poliitikud.
Roosevelti raadiovestluseci kami­na
juures jätsid palju võimalusi •
ettekujutlusvõimele. tegid temast,
kuuldu põhjal suumlehe. Seda
ettekujütuslikkust aga ei.saa ka--
sutada,, enem t|napäeval kui; sa
näed meest oma silmade ees. •
Arvatakse siiski, et maailmas;
võib veel suurmehi .olla kui selli­ne
kriis maailma tabab, kus polii'- .
tikud suurmeesteks saavad. .Kui
Ameerika ühendriigid või lääne-miaailm
leiab "end samasuguse või
veelgi suurema . • majandusliku /
kriisi keerises k u i oli 1930-n^il
aastail võivat uus Roosevelt'esi;e
jtuiia.-;
• 8 0 i g e sünmpöevaks