1982-09-21-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 6 VABA EESTLANE teisipäeval, 21. septembrü 1982 - Tuesday, September 21, 1982 Nr. 70
Kaheksa valikrünm yõimlejat
S^ürichis, nende hülgas oli Ika kolm
l^thi Tihane,
Reis Euroopasse on alati väga
pikk ja väsitav,' aga meid võeti
soojalt vastu TÜrnverein Höngg
spordiklubi poolt Zürichis. Klubi
juhataja Robi Zwicky toppis kõigi
kohvrid ja seljakotid, pallid ja rõngad
oma autosse ja viis need koolimajja,
km me ööbisime. Mina
istusin selle hunniku all, kuid teised
tüdrukud sõitsid hoopis träm-lendasid
juulis Euroopasse Kanadat esindama
eesflannat: Siije läffvel, Heli Oder ja tuntud Kanada või!stlusvõimie|a
Koolimaja oli "^vaikses ilusas
naabruskonnas, kus oli palju muru
ja lilli. Shveitsis on kõik kodud ja
aiad: hästi korras hoitud. Meil
maksis ÖÖ ainult 60 centi. Kooli
võimla õli meile harjutamiseks ka^
sütada ja kuna ilmad olid kuumad,
siis harjutasime nii kõvasti,
et higi jooksis.
Gümnastraadale oh kokku tulnud
15.000 võimlejat 26-st riigist,
kokku 155 rühma; idablokist ei
tuhiud kedagi. Riigid nagu Norra
ja Rootsi tulid kohale üle tuhande
võinilejäga! Neid oli igasuguseid:
mehi, näiši,' lapsi neljast aastast
peale kuni kaheksakümnesteni!
Igale grupile anti kaks pooletunni-list
esinemist, mis toimusid kuuei^
kohas samaaegselt. Selleks oli reserveeritud
viis saali jaüks„Rehn-bahn"-
nmieline suur staadion, kus
massrühmad esinesid.
Juba ävatserenioonia oli hunnitu^
Sissemarssimine võttis üle tunni
aja. Kõik olid vormides ja sammusid
sportlikult. Meil oli; aga väga
piinlik, sest Kanadast oli ka riistvõimlemise
rühm : Edmontonist ja
nad käisid lonta-lonta> nii et meie
marssisime paar sammu nendest
tagapool, \
Esinemisi oli igasuguseid: riistvõimlemine,
moodne võimlemine,
tants, dzhäss, pantomiim jne, Muu-Üus
m€idilm€irekord
sikaj kostüümid, koreograafia,
kõik olid uskumatult ilusad,, küna
oli huvitav näha nii mitmeid eri-
.stiile." .
Kanada on üldiselt mahajäänud
oma kehalise kasvatuse programmidega.'
Seal aga oli näha, et
võimlemine ja hikumine ning ter-vishoidhkiid
kehakooH tavad olid
mõeldud igale inimesele igas Vanuses,
ideed mida tavalised inimesed
Kansas ei hinda.
Meie kaks esinemist läksid eriti
hästi. Esinesime kehakooliga, ühe
ja kahe palliga, rõugastega, lintidega;
seelikutega ja tantsuga/ Saal
oli vaatajaid puupüsti täis, meile
plaksutati palju ja fihniti Shyeitisi
televisiooni jaoks./Saime isegi isikliku
kutse, et tuleval suvel Iisraelis
peetaval spordifestivalil esineda,
kuid ei tahaks hästi nagu pommitamise
keskel võimelda.
Gümnastraada lõpul oli suurpi-du,
kus tantsiti ja lõbutseti palju.
Sõpru oli leitud mitmelt maalt.
Spordiklubi Höngg korraldas meie
auksi väljas" liha ktipsetamise söögi-aja.
Vaatasime koos jalgpalli niaa-ilmavõistlusi,
meid viidi igal päeval
ümbruskonnas ringreisile ja
Zürichi järve festivalile, mis tä-histas
shveitsi spordiühingu l5o.
aastapäeva. Eriti toeeldejää-zalt
kaunis oU ilutulestik, mis seatud
klassikalisele muusikale.
Pärast g:ümnastraadat käisid
tüdrukud ringreisil Shveitsis, Baselis,
isegi RollingStone'i kontserdil;
selle kõrval veel Itaalias, Kreekas,
Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis,
Belgias ja Taanis. Kui iga sent
oli ära kulutatud^ tulime - lõpuks
koju, tundes uhkust, et nii edukalt
olime esinenud esitades Kalev Es-tienne
võimlemise stiili ja moodsat
võimlemist Kanadas. Olime
õnnelikud, et nii ilusate ilmadega
Võisime reisida ilma suuremate
probleemideta. Tunnen ainult kahju,
et juba teisel päeval mu kaamera
läks rikki ja hulk kauneid
fotosid jäi tegemata^
X •••• % s ^ .Vvl
KK Kultuurifondi auhinnaga krowitud
IVARIVASK'! poeem
Luuletaja kaheksas luuleraamat on pühendatud ovm mnmä
vanemaile„keSle vaimust ja vaimustusest mdistd veiranda ja
veran^raamatu autor^^
Mind $7.00 pluss 50 ceüitB postikuli
Müügil VABA EECT^ talituses
Kalev-Estienne tütarlapsed Shveitsis
je Järvel Ja Kathy Tihane,
tdmimnd Gümnastraada!, lipukandjate järel vasakult Heli Oder, SSr*
Lääne-Saksamaal, Ulmis, peetud
kergejÕustikiiyõistlustel püstitas
24-aastafle Isakslane Jürgen Hing-sen
uue fantastilise maailmarekordi
kümnevõistlttses. Hingseni üksiktulemused
olid järgmised: 100
m ^ 10,74, kaugus — 7.85, kuul
~- 16.00, kõrgus— 2.15, 400 m
— 47*65, 110 m tõkkejooks r -
14.64, ketas 44.92, teivas —
4.60, oda — 63.10 ja 1500 m ^
4.15,14. Ta punktide kogusumma
.oli8723.-:C:
Hingsen on 201 cm pikkune
hiiglane ja kaalub 102 kilogrammi.
ILMUS
EINAR SANDEN^i
JA KIVID
Romaan
„EhkM teos on otsene järg 1979 a. ilmunud „Loojangul lahku-,
mine Tallinnast", on „Süda ja kivid" loetav ka iseseisva ro-maaniöa,
Autor jätkab siin Karl Säre elukäigu jälgimist läbi
kahe kontinendi kuni lõpplahenduseni ühes linnakeses Pöhjar
Devonis, Suurbritannias."
. \ : Saadaval VABAÄTIIASE taKtB^
Hind $19.50 + ssatekulu 70 c Grupp Kalev-Estienne võimlejaid Shveitsis Kanada lipuga. Pildil vasakult neljas Heli Oder, viies
Tihane, seitsmes Sirje Järvel,
iPHttRtwttiiittniiiHiiiinHiiiitHHm
Kesköö ajal 'olid tiriavad veel
ikka rahvarohked, jalutati pargis
ja istuti pargipinkidel või mindi
kinosse vaatama Myrna Löy'd,
lean. Harlow'i või Clark Gable'i,
sest kõik nende filmid jooksid parajasti
Pärnu kmodes. Neoontule-sid
oli vähe, ärid olid enamuses
väikesed kuid vaateaknad maitsekad,
kahe-kolme tänava nurgal oli
näha liiklusmärke ning mahe valgus
langes linnale taevast, sest olime
ju valgete ööde maal.
Gretchen sai meremudavänne
ning kirjeldas neid kui sooja, vedela
asfaldi sees lamamist. Mina
sain soomudavanne, mis olid täis
mättatükke ja juuri, seda nimetati
huumusejcs ning kuumendati arsti
poolt mulle ettekirjutatud temperatuurini.
Muidugi oli sellele soo-mudale
lisatud ka vett. Vanni astudes
oli tunne nagu vajuksin
soosse, aeglaselt kobasid mu ja-põhja,
olin juba umbes kolm
jalga mudas, kuid põhja
kuskil. Muda temperatuur oli mõnus
ja terve see protseduur just
nagu eelajaloolisest ajast. Mu käeulatuses
oli kell, mida õde käskis
mul täpselt 25 minuti pärast helistada.
Siis lahkus ta valge loori
lehvides ja ma jäin üksi. Oli mõnusalt
soe ja mulle tundus nagu
poleks mul enain kaalu, olin nagu
sulgõrn looririba, :
Varsti hakkas muda nagu
kompress oma mõju avaldama.
Iga mu liiuskel lõõgastus, kuskil ei
olnud ühtegi kõva pinda, ainult
pehme, pehme hiuda. Minus endas
ega väljaspool mind ei olnud ühtegi
pinget, polnud vaja muretseda
ega mõtelda, polnud vaja midagi
teha, ainult olla. Vajusin nagu
mingisse uima.
Olin vaba, absoluutselt vaba ja
pingeta ning muda, mida ma vanni
'astudes olin teatud jälestusega
vaadanud, oli nüüd muutunud nagu
paituseks, soomaa embuseks.
Mulle tundus, et polekski nii hull
surra sellises olukorras ~ lihtsalt
ole ja elu hakkab aeglaselt, aeglaselt
lahkuma ning ma pöördun tagasi
maapõue, otse maa sooja sül-le.
Maa on unistuslik element, ta
ei pürgi kuhugi, on lihtsalt seal ja
rahul enesega ning kõikide oma
realiseerimata võimalustega, just
nagu mugav inimene.
Meie tavaline voorimees, pika
habemega venelane, alati heas tujus,
oli ühel päeval asendatud ühe-jalaga
eestlasega. Ta jutustas Gret-chenile,
et oma teise jala kmkis ta
sakslastele. Kakskümmend aastat
tagasi olid siin Pärnu kauneil
puiestikel ja metsades toimunud
ägedad võitlused eestlaste ja sakslaste
vahel, sakslased tõrjuti üle.
piiri ja Eestist sai Vabariik. Pargi
ääres, kus toimuvad iga päev su-yekontserdid,
on suur, ilus, punast
ja valget värvi villa, selle aed on
täis punaseid lopsakaid begooniaid.
Samas asub. otse tee ääres kraav,
mis on osahselt kinnimattunud rohu
ja põUulilledega. See on tollest
asjast pärinev kaitsekraav.
Kuigi Pärnu on vana linn, kerkivad
seal järjest uued hooned.
Ühe säärase uue hoone valmimist
jälgisime suure huviga. See oli uus
Ranna Hotell, mis asuski otse rannas,
mille ehitajaks oli Pärnu linn.
See oli moodne sikatuuriehitus,
igalpool palju klaasi, palju palkoneid
ja terasse ning siidine muru.
Reservatsiooni tegemisega uude
hotelli oli meil väikesi raskusi. Seletasime,
et oleme neljaliikmeline
seltskond ning kavatseme Pärnus
peatuda üle kuu aja ning sooviksime
niurne rentida kuuhinna alusel.
Meile vastati, et nad annavad
meile oma reklaamvoldikud, kus
kõik hinnad on sees. Jah, olime
saanud need voldikud juba enne
New Yorgist lahkumist, kuid seal
antud hinnad olid arvestatud ööpäeva
pealt. Me selgitasime, et tavaliselt
hotellidel on odavamad
hinnad kui tube üüritakse nädala-või
kuuviisi või kui suurem seltskond
üürib mitu tuba. Kas Ranna
Hotell ei osutaks meile sama vastutulekut?
,,Very much re-gret", ütles meile
dirndelkleidis kena neiu. „Kui
see oleks privaathotell, saaksime
teile vastu tulla, kuid see hotell
kuulub linnale ja meil ei ole võimalik
hindu muuta. Kui soovime
seda teha, peaks linnavalitsus
koosoleku kokku kutsuma, asi tuleks
hääletusele panna ja linnapea
peaks alla kirjutama." Ta naeratas
kaunilt. Oli meie poolt rumalus
nõuda talt nii keerukat asjaajamist.
Pealegi olid hinnad äärmiselt
odavad,; sellest saime siis aru kui
olime kroonid dollaritesse ümber
arvestanud. Valisime oma toad
välja ning esimesel õhtul kui hotell
avati, kohsime sisse.
Hotelli oli kavandanud Tartu
ülikooli arhitektuuriprofessor,
mng selle tegelikeks ehitajaiks ja
sisustajäiks olid eestlased, kelle esiisad
olid siis juba ehitajad kui
sakslased maa üle võtsid ning nende
poolt ehitatud Pärnu vanad
majad on nii tugevad, et aastasadade'
hamrtias on nendest puutumatult
mööda läinud. Nad on ka
väga head puusepad nagu me hotelli
mööbli järele otsustada võisime.
See -pidi andma suure rahuldustunde
torupanijaile, elektrikuile
ja dekoraatoreile, nagu ka kogu
linna rahvale, et hotell lõpetatult
öji nii nägus ja täielikult kuulus
neile ning et hotelli sissetulek vähendab
tulumakse ning tõstab sotsiaalset
enesetunnet. Ma jälgisin
tihti meeste tööd ja kui käepärast
juhtus oleme mõni tõlk, siis vestlesin
nendega. Mulle meeldis nende
kiirustamata töötempo, nalja-meel
ja see varjamatu uhkus, kui
nad seletasid, et hotelli valmides
kuulub see linnale, seega ka neile.
Nad olid uhked oma tööosavusele
ja palgast ei kõneldud üldse. Hotelli
ei ehitanud mitte mõni grupp
rahamehi, vaid nemad ise otoa vabalt
valitud esindajate kaudu. ^
Kui olime oma ruumidesse sisse i
kolinud, üllatas meid nende ilu,
toad meenutasid ameerika maa-klubisid
ning sisustus oli täiuslik.
Meid oli hoiatatud, et kuna see
on esimene linna poolt ehitatud
hotell ning seega puudusid neil vajalikud
kogemused, võivad seal
esineda mõningad puudused —
kuid neid polnud. Oli mõeldud pi-sunatelegi
pisiasjadele. Ilus tindipott
hallil kirjutuslaual, laualamp,
kuivatuspaber, öölaua lugemislamp,
karahv klaaside ja joogiveega
— kõik olid kohal.
Uhkus kiirgas kõigi nägudelt
esimest päeva ametis toatüdrukud,
jooksupoisid, nad olid kõik oma
uhiuutes vormiriietes, vahnis alustama
oma tööd, vaimustatud ja
abivalmid. Enamus neist olid Pärnu
noored, kes polnud kunagi hotellis
töötanud, kuid nende hülgas
leidusid mõned, kes olid kogemustega
hotelliteenistujad ja nende
ülesandeks oli noorte juhtimine.
Kogu esimese päeva jooksul,
mis juhtus olema pühapäev, külasr
tas kohalik rahvas hotelli. Nad
käisid ringi ja uurisid kõike, nad
istusid hotellitoolidel ja kuulasid
pargist siiaulatuvat muusikat, mõned
olid noored tüdrukud oma
noorte kavaleridega, nad olid hästi
riietatud, teised jällegi vanad habemetega
mehed, vanadusest juba pisut
kõverad, koos oma naistega,
kes kandsid pearätte. Oli see ju
nende hotell. Kellelgi polnud õigus
neid hotellist välja ajada ja keegi
ei teinudki seda.
Osal neist osutus võimalikuks
terassü suurte värviliste päikesevarjudega
laudade ääres istet võtta,
juua limonaadi, kohvi või õlut
või koguni ehk klaas jäätanud
sherrit sidruni ja suhkruga, üks
kroon klaas. Teised olid oma võileivad
kodunt kaasa toonud ja ei-netasid
murul suurte põHspuude
aU.
Kirjutasin kirju klaasseintega
päikeseruumis, aeg-ajalt vaatlesm
puukroone, mis meretuule käes
vaikselt õõtsusid. Ma oleksin võinud
oma kirju ka samahästi väljas
kirjutada, sest kuigi oli peagu
kesköö, oli taevas valge nagu päe-vaajal.
Orkester mängis veel, see
polnud raadio, mida kuulasm, vaid
otsene ja elav muusika, mis tuli
südamest ja läks südamesse. Inimesed
olid ikka veel liikvel nagu
olnuks pärastlõuna. Oli täiskuu,
selle pehme hõbedane i paiste muutis
ka õhu samavärvilisciks, kus segunesid
nii päike kui kuu. Väljas
naeris laps, kes vedas pika rihma
otsas piduliku lehviga Jcoera Eemal,
pilkus tuletorn. Ja ma võisin
Pärnu lahe vastaskalda puulatvu
ikka veel selgesti näha. See lõputu
päev oli uimastav. Uhiuus voodi
ootas mind kressivärvilise läbivillase
tekiga ja lumivalgete linadega,
ja nii ronisin häbitult voodisse,
kuigi kõik teised sel ööl minu arvates
üldse magama ei läinud.
„VABÄ EESTLANE'
on valvel eelstlaskonna
üldhuvide eest!
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 21, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-09-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820921 |
Description
| Title | 1982-09-21-06 |
| OCR text | Lk. 6 VABA EESTLANE teisipäeval, 21. septembrü 1982 - Tuesday, September 21, 1982 Nr. 70 Kaheksa valikrünm yõimlejat S^ürichis, nende hülgas oli Ika kolm l^thi Tihane, Reis Euroopasse on alati väga pikk ja väsitav,' aga meid võeti soojalt vastu TÜrnverein Höngg spordiklubi poolt Zürichis. Klubi juhataja Robi Zwicky toppis kõigi kohvrid ja seljakotid, pallid ja rõngad oma autosse ja viis need koolimajja, km me ööbisime. Mina istusin selle hunniku all, kuid teised tüdrukud sõitsid hoopis träm-lendasid juulis Euroopasse Kanadat esindama eesflannat: Siije läffvel, Heli Oder ja tuntud Kanada või!stlusvõimie|a Koolimaja oli "^vaikses ilusas naabruskonnas, kus oli palju muru ja lilli. Shveitsis on kõik kodud ja aiad: hästi korras hoitud. Meil maksis ÖÖ ainult 60 centi. Kooli võimla õli meile harjutamiseks ka^ sütada ja kuna ilmad olid kuumad, siis harjutasime nii kõvasti, et higi jooksis. Gümnastraadale oh kokku tulnud 15.000 võimlejat 26-st riigist, kokku 155 rühma; idablokist ei tuhiud kedagi. Riigid nagu Norra ja Rootsi tulid kohale üle tuhande võinilejäga! Neid oli igasuguseid: mehi, näiši,' lapsi neljast aastast peale kuni kaheksakümnesteni! Igale grupile anti kaks pooletunni-list esinemist, mis toimusid kuuei^ kohas samaaegselt. Selleks oli reserveeritud viis saali jaüks„Rehn-bahn"- nmieline suur staadion, kus massrühmad esinesid. Juba ävatserenioonia oli hunnitu^ Sissemarssimine võttis üle tunni aja. Kõik olid vormides ja sammusid sportlikult. Meil oli; aga väga piinlik, sest Kanadast oli ka riistvõimlemise rühm : Edmontonist ja nad käisid lonta-lonta> nii et meie marssisime paar sammu nendest tagapool, \ Esinemisi oli igasuguseid: riistvõimlemine, moodne võimlemine, tants, dzhäss, pantomiim jne, Muu-Üus m€idilm€irekord sikaj kostüümid, koreograafia, kõik olid uskumatult ilusad,, küna oli huvitav näha nii mitmeid eri- .stiile." . Kanada on üldiselt mahajäänud oma kehalise kasvatuse programmidega.' Seal aga oli näha, et võimlemine ja hikumine ning ter-vishoidhkiid kehakooH tavad olid mõeldud igale inimesele igas Vanuses, ideed mida tavalised inimesed Kansas ei hinda. Meie kaks esinemist läksid eriti hästi. Esinesime kehakooliga, ühe ja kahe palliga, rõugastega, lintidega; seelikutega ja tantsuga/ Saal oli vaatajaid puupüsti täis, meile plaksutati palju ja fihniti Shyeitisi televisiooni jaoks./Saime isegi isikliku kutse, et tuleval suvel Iisraelis peetaval spordifestivalil esineda, kuid ei tahaks hästi nagu pommitamise keskel võimelda. Gümnastraada lõpul oli suurpi-du, kus tantsiti ja lõbutseti palju. Sõpru oli leitud mitmelt maalt. Spordiklubi Höngg korraldas meie auksi väljas" liha ktipsetamise söögi-aja. Vaatasime koos jalgpalli niaa-ilmavõistlusi, meid viidi igal päeval ümbruskonnas ringreisile ja Zürichi järve festivalile, mis tä-histas shveitsi spordiühingu l5o. aastapäeva. Eriti toeeldejää-zalt kaunis oU ilutulestik, mis seatud klassikalisele muusikale. Pärast g:ümnastraadat käisid tüdrukud ringreisil Shveitsis, Baselis, isegi RollingStone'i kontserdil; selle kõrval veel Itaalias, Kreekas, Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis, Belgias ja Taanis. Kui iga sent oli ära kulutatud^ tulime - lõpuks koju, tundes uhkust, et nii edukalt olime esinenud esitades Kalev Es-tienne võimlemise stiili ja moodsat võimlemist Kanadas. Olime õnnelikud, et nii ilusate ilmadega Võisime reisida ilma suuremate probleemideta. Tunnen ainult kahju, et juba teisel päeval mu kaamera läks rikki ja hulk kauneid fotosid jäi tegemata^ X •••• % s ^ .Vvl KK Kultuurifondi auhinnaga krowitud IVARIVASK'! poeem Luuletaja kaheksas luuleraamat on pühendatud ovm mnmä vanemaile„keSle vaimust ja vaimustusest mdistd veiranda ja veran^raamatu autor^^ Mind $7.00 pluss 50 ceüitB postikuli Müügil VABA EECT^ talituses Kalev-Estienne tütarlapsed Shveitsis je Järvel Ja Kathy Tihane, tdmimnd Gümnastraada!, lipukandjate järel vasakult Heli Oder, SSr* Lääne-Saksamaal, Ulmis, peetud kergejÕustikiiyõistlustel püstitas 24-aastafle Isakslane Jürgen Hing-sen uue fantastilise maailmarekordi kümnevõistlttses. Hingseni üksiktulemused olid järgmised: 100 m ^ 10,74, kaugus — 7.85, kuul ~- 16.00, kõrgus— 2.15, 400 m — 47*65, 110 m tõkkejooks r - 14.64, ketas 44.92, teivas — 4.60, oda — 63.10 ja 1500 m ^ 4.15,14. Ta punktide kogusumma .oli8723.-:C: Hingsen on 201 cm pikkune hiiglane ja kaalub 102 kilogrammi. ILMUS EINAR SANDEN^i JA KIVID Romaan „EhkM teos on otsene järg 1979 a. ilmunud „Loojangul lahku-, mine Tallinnast", on „Süda ja kivid" loetav ka iseseisva ro-maaniöa, Autor jätkab siin Karl Säre elukäigu jälgimist läbi kahe kontinendi kuni lõpplahenduseni ühes linnakeses Pöhjar Devonis, Suurbritannias." . \ : Saadaval VABAÄTIIASE taKtB^ Hind $19.50 + ssatekulu 70 c Grupp Kalev-Estienne võimlejaid Shveitsis Kanada lipuga. Pildil vasakult neljas Heli Oder, viies Tihane, seitsmes Sirje Järvel, iPHttRtwttiiittniiiHiiiinHiiiitHHm Kesköö ajal 'olid tiriavad veel ikka rahvarohked, jalutati pargis ja istuti pargipinkidel või mindi kinosse vaatama Myrna Löy'd, lean. Harlow'i või Clark Gable'i, sest kõik nende filmid jooksid parajasti Pärnu kmodes. Neoontule-sid oli vähe, ärid olid enamuses väikesed kuid vaateaknad maitsekad, kahe-kolme tänava nurgal oli näha liiklusmärke ning mahe valgus langes linnale taevast, sest olime ju valgete ööde maal. Gretchen sai meremudavänne ning kirjeldas neid kui sooja, vedela asfaldi sees lamamist. Mina sain soomudavanne, mis olid täis mättatükke ja juuri, seda nimetati huumusejcs ning kuumendati arsti poolt mulle ettekirjutatud temperatuurini. Muidugi oli sellele soo-mudale lisatud ka vett. Vanni astudes oli tunne nagu vajuksin soosse, aeglaselt kobasid mu ja-põhja, olin juba umbes kolm jalga mudas, kuid põhja kuskil. Muda temperatuur oli mõnus ja terve see protseduur just nagu eelajaloolisest ajast. Mu käeulatuses oli kell, mida õde käskis mul täpselt 25 minuti pärast helistada. Siis lahkus ta valge loori lehvides ja ma jäin üksi. Oli mõnusalt soe ja mulle tundus nagu poleks mul enain kaalu, olin nagu sulgõrn looririba, : Varsti hakkas muda nagu kompress oma mõju avaldama. Iga mu liiuskel lõõgastus, kuskil ei olnud ühtegi kõva pinda, ainult pehme, pehme hiuda. Minus endas ega väljaspool mind ei olnud ühtegi pinget, polnud vaja muretseda ega mõtelda, polnud vaja midagi teha, ainult olla. Vajusin nagu mingisse uima. Olin vaba, absoluutselt vaba ja pingeta ning muda, mida ma vanni 'astudes olin teatud jälestusega vaadanud, oli nüüd muutunud nagu paituseks, soomaa embuseks. Mulle tundus, et polekski nii hull surra sellises olukorras ~ lihtsalt ole ja elu hakkab aeglaselt, aeglaselt lahkuma ning ma pöördun tagasi maapõue, otse maa sooja sül-le. Maa on unistuslik element, ta ei pürgi kuhugi, on lihtsalt seal ja rahul enesega ning kõikide oma realiseerimata võimalustega, just nagu mugav inimene. Meie tavaline voorimees, pika habemega venelane, alati heas tujus, oli ühel päeval asendatud ühe-jalaga eestlasega. Ta jutustas Gret-chenile, et oma teise jala kmkis ta sakslastele. Kakskümmend aastat tagasi olid siin Pärnu kauneil puiestikel ja metsades toimunud ägedad võitlused eestlaste ja sakslaste vahel, sakslased tõrjuti üle. piiri ja Eestist sai Vabariik. Pargi ääres, kus toimuvad iga päev su-yekontserdid, on suur, ilus, punast ja valget värvi villa, selle aed on täis punaseid lopsakaid begooniaid. Samas asub. otse tee ääres kraav, mis on osahselt kinnimattunud rohu ja põUulilledega. See on tollest asjast pärinev kaitsekraav. Kuigi Pärnu on vana linn, kerkivad seal järjest uued hooned. Ühe säärase uue hoone valmimist jälgisime suure huviga. See oli uus Ranna Hotell, mis asuski otse rannas, mille ehitajaks oli Pärnu linn. See oli moodne sikatuuriehitus, igalpool palju klaasi, palju palkoneid ja terasse ning siidine muru. Reservatsiooni tegemisega uude hotelli oli meil väikesi raskusi. Seletasime, et oleme neljaliikmeline seltskond ning kavatseme Pärnus peatuda üle kuu aja ning sooviksime niurne rentida kuuhinna alusel. Meile vastati, et nad annavad meile oma reklaamvoldikud, kus kõik hinnad on sees. Jah, olime saanud need voldikud juba enne New Yorgist lahkumist, kuid seal antud hinnad olid arvestatud ööpäeva pealt. Me selgitasime, et tavaliselt hotellidel on odavamad hinnad kui tube üüritakse nädala-või kuuviisi või kui suurem seltskond üürib mitu tuba. Kas Ranna Hotell ei osutaks meile sama vastutulekut? ,,Very much re-gret", ütles meile dirndelkleidis kena neiu. „Kui see oleks privaathotell, saaksime teile vastu tulla, kuid see hotell kuulub linnale ja meil ei ole võimalik hindu muuta. Kui soovime seda teha, peaks linnavalitsus koosoleku kokku kutsuma, asi tuleks hääletusele panna ja linnapea peaks alla kirjutama." Ta naeratas kaunilt. Oli meie poolt rumalus nõuda talt nii keerukat asjaajamist. Pealegi olid hinnad äärmiselt odavad,; sellest saime siis aru kui olime kroonid dollaritesse ümber arvestanud. Valisime oma toad välja ning esimesel õhtul kui hotell avati, kohsime sisse. Hotelli oli kavandanud Tartu ülikooli arhitektuuriprofessor, mng selle tegelikeks ehitajaiks ja sisustajäiks olid eestlased, kelle esiisad olid siis juba ehitajad kui sakslased maa üle võtsid ning nende poolt ehitatud Pärnu vanad majad on nii tugevad, et aastasadade' hamrtias on nendest puutumatult mööda läinud. Nad on ka väga head puusepad nagu me hotelli mööbli järele otsustada võisime. See -pidi andma suure rahuldustunde torupanijaile, elektrikuile ja dekoraatoreile, nagu ka kogu linna rahvale, et hotell lõpetatult öji nii nägus ja täielikult kuulus neile ning et hotelli sissetulek vähendab tulumakse ning tõstab sotsiaalset enesetunnet. Ma jälgisin tihti meeste tööd ja kui käepärast juhtus oleme mõni tõlk, siis vestlesin nendega. Mulle meeldis nende kiirustamata töötempo, nalja-meel ja see varjamatu uhkus, kui nad seletasid, et hotelli valmides kuulub see linnale, seega ka neile. Nad olid uhked oma tööosavusele ja palgast ei kõneldud üldse. Hotelli ei ehitanud mitte mõni grupp rahamehi, vaid nemad ise otoa vabalt valitud esindajate kaudu. ^ Kui olime oma ruumidesse sisse i kolinud, üllatas meid nende ilu, toad meenutasid ameerika maa-klubisid ning sisustus oli täiuslik. Meid oli hoiatatud, et kuna see on esimene linna poolt ehitatud hotell ning seega puudusid neil vajalikud kogemused, võivad seal esineda mõningad puudused — kuid neid polnud. Oli mõeldud pi-sunatelegi pisiasjadele. Ilus tindipott hallil kirjutuslaual, laualamp, kuivatuspaber, öölaua lugemislamp, karahv klaaside ja joogiveega — kõik olid kohal. Uhkus kiirgas kõigi nägudelt esimest päeva ametis toatüdrukud, jooksupoisid, nad olid kõik oma uhiuutes vormiriietes, vahnis alustama oma tööd, vaimustatud ja abivalmid. Enamus neist olid Pärnu noored, kes polnud kunagi hotellis töötanud, kuid nende hülgas leidusid mõned, kes olid kogemustega hotelliteenistujad ja nende ülesandeks oli noorte juhtimine. Kogu esimese päeva jooksul, mis juhtus olema pühapäev, külasr tas kohalik rahvas hotelli. Nad käisid ringi ja uurisid kõike, nad istusid hotellitoolidel ja kuulasid pargist siiaulatuvat muusikat, mõned olid noored tüdrukud oma noorte kavaleridega, nad olid hästi riietatud, teised jällegi vanad habemetega mehed, vanadusest juba pisut kõverad, koos oma naistega, kes kandsid pearätte. Oli see ju nende hotell. Kellelgi polnud õigus neid hotellist välja ajada ja keegi ei teinudki seda. Osal neist osutus võimalikuks terassü suurte värviliste päikesevarjudega laudade ääres istet võtta, juua limonaadi, kohvi või õlut või koguni ehk klaas jäätanud sherrit sidruni ja suhkruga, üks kroon klaas. Teised olid oma võileivad kodunt kaasa toonud ja ei-netasid murul suurte põHspuude aU. Kirjutasin kirju klaasseintega päikeseruumis, aeg-ajalt vaatlesm puukroone, mis meretuule käes vaikselt õõtsusid. Ma oleksin võinud oma kirju ka samahästi väljas kirjutada, sest kuigi oli peagu kesköö, oli taevas valge nagu päe-vaajal. Orkester mängis veel, see polnud raadio, mida kuulasm, vaid otsene ja elav muusika, mis tuli südamest ja läks südamesse. Inimesed olid ikka veel liikvel nagu olnuks pärastlõuna. Oli täiskuu, selle pehme hõbedane i paiste muutis ka õhu samavärvilisciks, kus segunesid nii päike kui kuu. Väljas naeris laps, kes vedas pika rihma otsas piduliku lehviga Jcoera Eemal, pilkus tuletorn. Ja ma võisin Pärnu lahe vastaskalda puulatvu ikka veel selgesti näha. See lõputu päev oli uimastav. Uhiuus voodi ootas mind kressivärvilise läbivillase tekiga ja lumivalgete linadega, ja nii ronisin häbitult voodisse, kuigi kõik teised sel ööl minu arvates üldse magama ei läinud. „VABÄ EESTLANE' on valvel eelstlaskonna üldhuvide eest! |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-09-21-06
