1986-01-09-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
l k : 6 EESTLANE Nr. 3
1935. aasta sügisel 20 malem
'reastusid .nii:' 1) l i SA 54, 2) Koot-
M 52.5i 31 Poöia:52r
Tshehhoslovakkia 49/ 6) Jugo-i^
i;ia\ia- 45.5.' 7) Austria 43v5,: 8)
Argentiina 42. 9) Läti 41,10)
Prantsusritaa 38.: 11) Eesti 37,5,
12) Inglismaa, =13') Soome, 14) Lee-^
dUv 15) Pülestiina,^ 1^)
liumqenia, 18) Itaalia, 19) Sh^^
ja 20y iiri: 12_punktiga,
Siiu(re rnaieolümpiaadi; suurimad
üllatuseks oli Pärnu noorrnehe või-riias:
debüüt esimesel laual. Rivi paremikku
kuulusid: I) S.' IFlohr
76,5^, 2) Ä. Aljehhin 70,6%, 3^
01 Stahlberg 69,4%, 4) S; Tarta-kower
67.6%õ 5) Paul Keres
: 65,7 %. (+ rö, —4;: kokku ^ 5),
ÜSA suurmeister
kirjütiis sel puhuj:
Reuben Fine
:„Ya!rssavr mee§Ik^ turmirs
üälatavasm avastus oli * 19-aa§täEie
Itäbdik eestlane. Yähes^d olid
kuulnud tema kodumaast, mitte
keegi polnud kuulnud temast, aga
ta mäng esimesel laual oli imekspandav.
Mitte ainult sellepärast, et
ta osutus edukaks oma esimesel tõsisel
Võistlusel seHle. maailma vägevatega
---seda on teisedki teinud.
See oli tema originaalsus, teravmeelsus
|a briljäntsus, mis pam
jahmatama: ja meeldis • malemaafll-
.mnale^v- V--/^ -y
yoitu esimeses voorus
otsekohe mängida maailmameister
Aljehhinžga, ja kuigi mul
õnnestus kaua säilitada tasakaalu,
pääses.;.Sõ.puks maksvuseSe maaill-mameBstri
üleolek. Tegin vea ning
olin sunnitud alistuma, luba see
kohtumine näitas, et võitluseks
maailma tippklassi vastu puudus
mul. veel^ küllaldane küpsus.:..
Pole sellepärast juhus, et kaotasin
YarssavEs veel Flöhrile, Tartaköwe-rile
ja L. Steinerile . *. Kuid selle
kõrval õnnestus mul mängida rida
sisukaid paritiisid, milledest tuntuim
on kahingunkas mäng Inglise
meistri Winteri vastu. Kuid olulisim
saavutus sel võistlusel oli teadmine,
et võistlus maailma tippma-
Setajatega on täiesti võimalik. Tuleb
ainult omandada rohkem yõist-n..
Paul Keres veendus, et õrna tänaseid
võitjaid võib ta hbrnme juba
ise võita. Ja seda ta tegigi, Tema
partiid WilljaniWintenga on aval^
dätud tuhandeid kordi maleajakir-js;
ja,raamatuis. . '•'..:;•:
I: 1. Osa Suür-Bntan:^
niast, 5. i l maailmasõja niinekas
USA väejuht, 9. Tallinna linnaosa,
10. USA 20. sajandi presidente^
12. koha ; määrsõna, 14. Koduloom,
15. Suurriik, 17. Ese, 19.
Naisenimi, 20. Kähe inglise polaar-uurija
nimi, 21. Lahti, 23. Mehenimi^
24. Mägi Eestis, 26. Naiseni-nii,
28. Äär, serv, 30; Kuulus
prantslane maalikunsti ajaloos, 31.
Oina-aja eesti paremaid; lühimaa-jooksjaid,
22. Koosneb lülidest, 34.
rohttaim.
35. Vedelikumõõdu lühend, 36
Ajalooline ja minevikuga seotud
asjandus, 40.. Suli, 41. Isiklik asesõna,
käändevormis, 4:!: Osa tervest,
44. A. Kivi näidend, 46. Jo.
gi Rootsis, 48. Endine Ifortugali
a^iniaa, 49. Põrguvürst, 53. Ebaselge,
54. Asuvad kuskil pidcvaii
55. Kaardimast. 56. Kasulik, tulul
loov.::^^
Püstreads 1; Kanada finantsnvj.'
nister; 2. Norra kirjanik, 3. Parem,
4. Rootsi jennuühing, 5; Teatud
mõõtühik, lühend, 6. Halvustav
juttv 7. Kunst — ladina keeles, 8.
Maja osa, 9. Tööriist, 11. Taga- tagumine
— inglise keeles, 13. Kümme,
pruuk, 14. Ajaline 'mõiste. 16.
Küla ja endine vald Virumaal. 18;
Soome maakond. 19. Tähetark, 21.
Mitte vairaline, 22. Pilkav naer. 24.
Määrsõna..25. Paremus; (lea külg,
27. Hüüdsõna. 29. Eesli Lauljate
Liit lühend, 33. Eettejõudnvine, 35.
Pikkuse mõõtühik. 37. «Naisenimi.
38: : . .. seis — mõiste jalgpallj-mängus,
38. XJrgininjiese elukoht,
40. Eesti ooperidirigent, 43. MöÖh-liese,
45; -Kalapüügiriist, 47. Hba-meeldiv
tunne. 49. Lind, 50; Uus
— ühes võõrkeeles, 51. Endine eesti
raadiovabrik. 52; Endine maailmameister
males.
IjStused kõlasid paljudes maailma
keeltes. Raamatus „yalitud
\ partiid" meenutas Keres neid sund-nriusi
talle omases taj
toonis:-'
Rootsi ajakiri .iTidskrift för
Schack" nimetas Kerest tule vaseks
suiirmeistr^iks, tema partii Winteri-ga
hinnati parimaks 1935. a. avaldatu
ist. y' ,^••V'
1^35. ä. Varssavi maleolümpial
saavutatud tulemustega murdis
Paul Keres end maailmaklassi ja
•jäi sirina 40 aastaks, ktini oma 00-
taniatu surniani. Tema mät^^
võistlusi kodumaal ja välismaailmas.
, 0).
30. nov.—8.,dets. toimus Tallinnas
Pirita tee 28 asuva Eesti Rahvamajanduse
Näituse teises paviljonis
rahvusvaheline filateelianäitus
„TaIlinn-Helsingi'\ Üle-nõukö-gude
lüdulise Filatelistide Ühingu
Eesti osakonna 21 filatelisti kõrval
esinesid Soome Töölisfilatelistide
ühingu liikined 12 koguga. Väljapanekute
hulgas öli temaatikako-guna
,>Talisport Soome postitemplitel'*,
„Šoome matkateede templid"
jrri. Näituse oli siiski tsenseeritud,
kuna mõningaid sõjaaegseid Soome
postmarke ei lubatud välja
pannar.-'; •'.
RISTSÕNA NR. 1268
LAHENDUS; ."^^
Põikread: I. Krokodill, 7. Hrk.
9i Auster, IX). Abel, 11 .Madu, 12.
Ungari, 13. Ripats, j5. Unes. 16.
Kisakõri, 19. Kannused, 21. Nihu,
23. Alanud, 24. Lagedi. 27. Spee.
28. Roht, 30. i.urjus, 31. Lõi. 32.
Sortavala. '
Püstread: 1; Köa. 2. Rubiin, 3.
Kaljas, 4. Damaskus, 5. Ladu, 6.
Luunja, .7. Etna. 8. Kriitikud, U.
RykkiHlI, 14. Penn, 17. Südifmest,
j 8. Õhin, 20. Uudsus. 21 .Naerev.
22. Bushel, 25. ;Gori, 26. Ipso. 29.
'Toa. • • .'•' i'
iiMiihiiiiiiiaflJE
Lahingul on suur haridiisajaloolihe
tähtsust^ sest kui metsik aasialane
Attila võitnuks, siis oleks rooma
haridus ja ristiusk kauaks ajaks kiratsema
jäänud. Kaks aastat hiljem
suri Attila. Sellega lõppes hunnide
hirmuvalitsus ja nende poolt allaheidetud
rahvad said jälle vabaks.
530. a. asutasid saksilased Bri-tannia
saarel feuningriigij^^^^,^
aegade jooksul Briti maailmariik
väija võrsus. Inglased võivad llal-ley
sabatähte o^a rähyusH
mecdiks |pidäda, sest selle ilmumine
tõi licile võitu ja au, prantslastele
aga kaotusi ja alandust. Samal
aastal võitis Ida-Rooma yäepäälik
Bclisarios pärslasi ja likvideeris
ülestõusu. ^
607. a. Pärslased tungisid Väike-
Aasiasse, mis sel ajal idaroomlaste-
!e kuulus, [nglismäa laiendas riigipiirid^
Iiri mereni. Neli aastat hiljem
ilmus avalikkusele prohvet
M uhamed välja.
684. a, Halley sabatäht avastas
selle reisi ajal maapeal uue usu,
'muhamediusu. Araablased
seda tule ja mõõgaga, tungisid Ida-
Rooma riigile kallale ja vallutasid
Süüria^ Egiptuse ning Aafrika. Sa-batähte
nähti sel aastal ka Hiinas
ja Jaapanis.
Aastal 760. valitses Šhoti riiki
Angus MacFergus, kes seisis siis
oma kõrgemal au ja kuulsuse tipul.
Sel aastal nähti säbatähte hästi H
rias ja ka Euroopas, r
Aastal 837 peeti seekordset sabatähe
ilmumist Franki kuninga
Ludvig. Vaga surma ettekuulutamiseks;
Taanlased rüüstasid Prantsuse-
ja Britannia rannamaid. Aasta
varem suri Inglise kuningad Egbert,
kelle poeg ei suutnud taanlastele
vastu panna, kellest osa Inglismäai-le
eiarna asusid. Sabätähte nähti
Hiinas ja Euroopas.
Aastal 912 pole sabatähe ilmumise
kohta ajalooraamatutes mingisuguseid
teateid. Seekord ieidis
see Idä-Eüroopast uue riigi — Vene
riigi, mis juba aastal 862 asutati.
Sabatähe ilmumise aastal sai
Rj üriku poeg kuningaks. Norman-asu-riud
ja Normandia hertsogiriiigi
asutanud.--
Aastal- 989 oli enne sabatähe ilmumist
vene rahva ristimine vürst
Wladiniir L valitsuse ajal. Inglased
püüdsid taanlasi maa 11 välja ajada:
taanlased kiskusid ülemvõimu oma
kätte ning aitasid 1013. ä. Taani
kuninga Sveni inglise kunihgaks.
Aastal 1066 suri Inglise kuningas
Edward l i l Kuna tal lapsi ei
olnud, nõudsid trooni omale kolm
isikut: Inglise rahvuskangelane
Harald, Norra kuningas Harald
Hardrada ja Normandia hertsog
Wilhelm. Stamford-Bridgei lahingus
võitis kangelane Harald 25.
sept. Norra kuninga väed ja läks
siis Normandia hertsogi Wilhelmi
vastu, aga väsinud sõjavägi ei jaksanud
sissetungijaid enam tagasi
lüüa. •Ühtlasi hoidis terve Euroopa,
paavstiga eesotsas, Wilhelmi poole
ning suur sabatäht, mille pea seekord
täiskuu suurune oli olnud ja
saba nii pikk, et rahvale; hirmu
peale ajanud, oli rahva uskuma
pannud, et see Wilhelmile võitu ette
kuulutab. Need asjaolud põhjustasid
sõjavägede hulgas rõhutud
meeleolu, mille tagajärjel nad suures:
Hastingi lahingus alistusid.
Kangelane Harald sai võitluses surma
ja Inglismaa langes Wilhelmi
kätte. Allajäämist ei pea inglased
mitte kaotuseks, vaid nimetavad
koguni edusamniuks teel, niida
mööda Inglismaa maailmariigiks
jõudis. Samal aastal algas Egiptuses
suur 7-aastane näljahäda, mille
sarnast keskajal pole varein olnud,
1145. aastal nägi sabatäht Õhtu-
Euroopa rahvaste seas erisugusf
ärevust: Igal pool kutsuti rahvast II
ristisõjakäigule. Järgmistel aastatel
läksid Prantsuse kuningas Lud-wig
VII ja Saksa keiser Konrad II!
suurte sõjavägedega Palestiinasse
ristisõtta, millest aga midagi välja
ei tulnud. Inglismaal möllas seekord
kodusõda. Sabatäht oli sel
aastal 66 pärast Kristuse sündi Jeruusalemma
kohal nagu seda nägi 17. sajandi kunstnik.^Komeeti
peeti Jeruusalemma liniiä langemise ja hävitamise
märgiks, mis tegelikult juh^^^
aastal kaua ja selgesti paistnud
Aastal 1222.' nägi Halley sabatäht
Eestis asju ja sündmusi, mida
see seal oma endistel reisidel polnud
näinud. Eestlaste maalinnad
ohd hävitatud, õitsevad külad suitsevateks,
ahervaremeteks tehtud
maa paljaks rüüstatud ja rahvas tapetud.
Eesti pinnale olid uutlaadi
ehitused tekkinud, kus elasid teras-rõivais
ristisõdalaste salgad, kes
mööda maad ratsutasid
Need Õhtu-Euroopa inimjätised,
kes oma rasketele pattudele ega kuritegudele
enam muul viisil andeksandmist
ei võinud saada, olid
Kristuse „asemiku- —- paavsti —
üleskutsel siia rutanud ,,armuõpe-tust"
kuulutama ja ennast paganate
veres pattudest puhtaks pesema.
Kaks orkestrijuhti, Neeme. Jä
Ees istumas Harry Must Lake^
Ellal
New Yorgis tähistati tai
Talvekuul tähistati New Yorgis
vaikse pidulikkusega meie suure
tantsukunsti pioneeri Ella Ilbaku t|
90:ndat sünnipäeva. Juubeliaktus
järgnes vahetult jumalateenistusele
N.Y. Pauluse koguduse kirikus.
Mõlemas sündmuses osales ala-
' nooruslik ja sädeleva vaimuga juu- tl
bilar, nentides hiljem, et talle on t|
austamisaktuse ühendamine kirikuga
esmakordseks elamuseks. l|
Kuna Ella Ilbakule oli tants peamiselt
usuliste, elamuste tõlgenda mi- (
ne, siis tundub kohavalik üpris loo- i|
giline. ij
Juba pikemat aega elab meie
täht-tantsija Highland Falls'is, j
West Pointi vahetus läheduses, kus
ta kuuleb võimsa Hudsoni jõe kohinat
ja näeb oma aknast kuulsa
sõjaväe-akadeemia tulesid. Seal
veedab ta oma aega raamatute
keskel, mis on tema paremad sõbrad,
ja naudib kaunist loodust. Paraku
kül peamiselt akna kaudu,
kuna põlvevigastus ja sellele järgnenud
operatsioonid on ta liikumisvõimet
mõneti piiranud.
Sisuka aktusekõne tantsijatari
elust ja tost pidas NYE Naisklubi 1
esinaine Juta Kurman, võttes ^
kunstniku elukäigu kokku üldjoon--
tes järgmiselt:
Eesti rahvale kinkis Suur Näge- 1
matu Ella Ilbaku näol imepärase
talendi, mida teadaolevalt võib J
igale rahvale johtuda vaid kord sa- ^
ja aasta kestel. Pärast Pushkini
gümnaasiumi lõpetamist Tartus,
sai Ilbak mitmekülgse tantsulise
alghariduse Peterburis. Seal kujunes
ka tantsijatari loominguline
mina. Ta tunnetas tantsu kui
poeesiat, kui usku, kui iluotsin-gut
. . . Kodumaa oli siis alles sünni-
ja eneseleidmise valudes, kui
Ilbak juba Eesti nime Euroopasse
viis. Ta oli riigivanem K. Pätsi
esimeseks tantsukunsti stipendiaadiks
Pariisis. Seejärel vallutas ta
oma hingestatud kunstiga lugematute
suurlinnade lavad nii Euroo- jj
pas kui Lähis-Idas. Ta sai hiilgavaid
arvustusi Pariisis, Viinis,
Brüsselis, Antverpenis, Berliinis,
Leipzigis, Dresdenis, Münchenis,
Budapestis (kus teda üliõplastest
austajad on kandnud kätel), Ko-
; penhaagenis, Stokholmis, Oslos,
Helsingis, Riias, Sofias, Istanbulis,
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 9, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-01-09 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860109 |
Description
| Title | 1986-01-09-06 |
| OCR text | l k : 6 EESTLANE Nr. 3 1935. aasta sügisel 20 malem 'reastusid .nii:' 1) l i SA 54, 2) Koot- M 52.5i 31 Poöia:52r Tshehhoslovakkia 49/ 6) Jugo-i^ i;ia\ia- 45.5.' 7) Austria 43v5,: 8) Argentiina 42. 9) Läti 41,10) Prantsusritaa 38.: 11) Eesti 37,5, 12) Inglismaa, =13') Soome, 14) Lee-^ dUv 15) Pülestiina,^ 1^) liumqenia, 18) Itaalia, 19) Sh^^ ja 20y iiri: 12_punktiga, Siiu(re rnaieolümpiaadi; suurimad üllatuseks oli Pärnu noorrnehe või-riias: debüüt esimesel laual. Rivi paremikku kuulusid: I) S.' IFlohr 76,5^, 2) Ä. Aljehhin 70,6%, 3^ 01 Stahlberg 69,4%, 4) S; Tarta-kower 67.6%õ 5) Paul Keres : 65,7 %. (+ rö, —4;: kokku ^ 5), ÜSA suurmeister kirjütiis sel puhuj: Reuben Fine :„Ya!rssavr mee§Ik^ turmirs üälatavasm avastus oli * 19-aa§täEie Itäbdik eestlane. Yähes^d olid kuulnud tema kodumaast, mitte keegi polnud kuulnud temast, aga ta mäng esimesel laual oli imekspandav. Mitte ainult sellepärast, et ta osutus edukaks oma esimesel tõsisel Võistlusel seHle. maailma vägevatega ---seda on teisedki teinud. See oli tema originaalsus, teravmeelsus |a briljäntsus, mis pam jahmatama: ja meeldis • malemaafll- .mnale^v- V--/^ -y yoitu esimeses voorus otsekohe mängida maailmameister Aljehhinžga, ja kuigi mul õnnestus kaua säilitada tasakaalu, pääses.;.Sõ.puks maksvuseSe maaill-mameBstri üleolek. Tegin vea ning olin sunnitud alistuma, luba see kohtumine näitas, et võitluseks maailma tippklassi vastu puudus mul. veel^ küllaldane küpsus.:.. Pole sellepärast juhus, et kaotasin YarssavEs veel Flöhrile, Tartaköwe-rile ja L. Steinerile . *. Kuid selle kõrval õnnestus mul mängida rida sisukaid paritiisid, milledest tuntuim on kahingunkas mäng Inglise meistri Winteri vastu. Kuid olulisim saavutus sel võistlusel oli teadmine, et võistlus maailma tippma- Setajatega on täiesti võimalik. Tuleb ainult omandada rohkem yõist-n.. Paul Keres veendus, et õrna tänaseid võitjaid võib ta hbrnme juba ise võita. Ja seda ta tegigi, Tema partiid WilljaniWintenga on aval^ dätud tuhandeid kordi maleajakir-js; ja,raamatuis. . '•'..:;•: I: 1. Osa Suür-Bntan:^ niast, 5. i l maailmasõja niinekas USA väejuht, 9. Tallinna linnaosa, 10. USA 20. sajandi presidente^ 12. koha ; määrsõna, 14. Koduloom, 15. Suurriik, 17. Ese, 19. Naisenimi, 20. Kähe inglise polaar-uurija nimi, 21. Lahti, 23. Mehenimi^ 24. Mägi Eestis, 26. Naiseni-nii, 28. Äär, serv, 30; Kuulus prantslane maalikunsti ajaloos, 31. Oina-aja eesti paremaid; lühimaa-jooksjaid, 22. Koosneb lülidest, 34. rohttaim. 35. Vedelikumõõdu lühend, 36 Ajalooline ja minevikuga seotud asjandus, 40.. Suli, 41. Isiklik asesõna, käändevormis, 4:!: Osa tervest, 44. A. Kivi näidend, 46. Jo. gi Rootsis, 48. Endine Ifortugali a^iniaa, 49. Põrguvürst, 53. Ebaselge, 54. Asuvad kuskil pidcvaii 55. Kaardimast. 56. Kasulik, tulul loov.::^^ Püstreads 1; Kanada finantsnvj.' nister; 2. Norra kirjanik, 3. Parem, 4. Rootsi jennuühing, 5; Teatud mõõtühik, lühend, 6. Halvustav juttv 7. Kunst — ladina keeles, 8. Maja osa, 9. Tööriist, 11. Taga- tagumine — inglise keeles, 13. Kümme, pruuk, 14. Ajaline 'mõiste. 16. Küla ja endine vald Virumaal. 18; Soome maakond. 19. Tähetark, 21. Mitte vairaline, 22. Pilkav naer. 24. Määrsõna..25. Paremus; (lea külg, 27. Hüüdsõna. 29. Eesli Lauljate Liit lühend, 33. Eettejõudnvine, 35. Pikkuse mõõtühik. 37. «Naisenimi. 38: : . .. seis — mõiste jalgpallj-mängus, 38. XJrgininjiese elukoht, 40. Eesti ooperidirigent, 43. MöÖh-liese, 45; -Kalapüügiriist, 47. Hba-meeldiv tunne. 49. Lind, 50; Uus — ühes võõrkeeles, 51. Endine eesti raadiovabrik. 52; Endine maailmameister males. IjStused kõlasid paljudes maailma keeltes. Raamatus „yalitud \ partiid" meenutas Keres neid sund-nriusi talle omases taj toonis:-' Rootsi ajakiri .iTidskrift för Schack" nimetas Kerest tule vaseks suiirmeistr^iks, tema partii Winteri-ga hinnati parimaks 1935. a. avaldatu ist. y' ,^••V' 1^35. ä. Varssavi maleolümpial saavutatud tulemustega murdis Paul Keres end maailmaklassi ja •jäi sirina 40 aastaks, ktini oma 00- taniatu surniani. Tema mät^^ võistlusi kodumaal ja välismaailmas. , 0). 30. nov.—8.,dets. toimus Tallinnas Pirita tee 28 asuva Eesti Rahvamajanduse Näituse teises paviljonis rahvusvaheline filateelianäitus „TaIlinn-Helsingi'\ Üle-nõukö-gude lüdulise Filatelistide Ühingu Eesti osakonna 21 filatelisti kõrval esinesid Soome Töölisfilatelistide ühingu liikined 12 koguga. Väljapanekute hulgas öli temaatikako-guna ,>Talisport Soome postitemplitel'*, „Šoome matkateede templid" jrri. Näituse oli siiski tsenseeritud, kuna mõningaid sõjaaegseid Soome postmarke ei lubatud välja pannar.-'; •'. RISTSÕNA NR. 1268 LAHENDUS; ."^^ Põikread: I. Krokodill, 7. Hrk. 9i Auster, IX). Abel, 11 .Madu, 12. Ungari, 13. Ripats, j5. Unes. 16. Kisakõri, 19. Kannused, 21. Nihu, 23. Alanud, 24. Lagedi. 27. Spee. 28. Roht, 30. i.urjus, 31. Lõi. 32. Sortavala. ' Püstread: 1; Köa. 2. Rubiin, 3. Kaljas, 4. Damaskus, 5. Ladu, 6. Luunja, .7. Etna. 8. Kriitikud, U. RykkiHlI, 14. Penn, 17. Südifmest, j 8. Õhin, 20. Uudsus. 21 .Naerev. 22. Bushel, 25. ;Gori, 26. Ipso. 29. 'Toa. • • .'•' i' iiMiihiiiiiiiaflJE Lahingul on suur haridiisajaloolihe tähtsust^ sest kui metsik aasialane Attila võitnuks, siis oleks rooma haridus ja ristiusk kauaks ajaks kiratsema jäänud. Kaks aastat hiljem suri Attila. Sellega lõppes hunnide hirmuvalitsus ja nende poolt allaheidetud rahvad said jälle vabaks. 530. a. asutasid saksilased Bri-tannia saarel feuningriigij^^^^,^ aegade jooksul Briti maailmariik väija võrsus. Inglased võivad llal-ley sabatähte o^a rähyusH mecdiks |pidäda, sest selle ilmumine tõi licile võitu ja au, prantslastele aga kaotusi ja alandust. Samal aastal võitis Ida-Rooma yäepäälik Bclisarios pärslasi ja likvideeris ülestõusu. ^ 607. a. Pärslased tungisid Väike- Aasiasse, mis sel ajal idaroomlaste- !e kuulus, [nglismäa laiendas riigipiirid^ Iiri mereni. Neli aastat hiljem ilmus avalikkusele prohvet M uhamed välja. 684. a, Halley sabatäht avastas selle reisi ajal maapeal uue usu, 'muhamediusu. Araablased seda tule ja mõõgaga, tungisid Ida- Rooma riigile kallale ja vallutasid Süüria^ Egiptuse ning Aafrika. Sa-batähte nähti sel aastal ka Hiinas ja Jaapanis. Aastal 760. valitses Šhoti riiki Angus MacFergus, kes seisis siis oma kõrgemal au ja kuulsuse tipul. Sel aastal nähti säbatähte hästi H rias ja ka Euroopas, r Aastal 837 peeti seekordset sabatähe ilmumist Franki kuninga Ludvig. Vaga surma ettekuulutamiseks; Taanlased rüüstasid Prantsuse- ja Britannia rannamaid. Aasta varem suri Inglise kuningad Egbert, kelle poeg ei suutnud taanlastele vastu panna, kellest osa Inglismäai-le eiarna asusid. Sabätähte nähti Hiinas ja Euroopas. Aastal 912 pole sabatähe ilmumise kohta ajalooraamatutes mingisuguseid teateid. Seekord ieidis see Idä-Eüroopast uue riigi — Vene riigi, mis juba aastal 862 asutati. Sabatähe ilmumise aastal sai Rj üriku poeg kuningaks. Norman-asu-riud ja Normandia hertsogiriiigi asutanud.-- Aastal- 989 oli enne sabatähe ilmumist vene rahva ristimine vürst Wladiniir L valitsuse ajal. Inglased püüdsid taanlasi maa 11 välja ajada: taanlased kiskusid ülemvõimu oma kätte ning aitasid 1013. ä. Taani kuninga Sveni inglise kunihgaks. Aastal 1066 suri Inglise kuningas Edward l i l Kuna tal lapsi ei olnud, nõudsid trooni omale kolm isikut: Inglise rahvuskangelane Harald, Norra kuningas Harald Hardrada ja Normandia hertsog Wilhelm. Stamford-Bridgei lahingus võitis kangelane Harald 25. sept. Norra kuninga väed ja läks siis Normandia hertsogi Wilhelmi vastu, aga väsinud sõjavägi ei jaksanud sissetungijaid enam tagasi lüüa. •Ühtlasi hoidis terve Euroopa, paavstiga eesotsas, Wilhelmi poole ning suur sabatäht, mille pea seekord täiskuu suurune oli olnud ja saba nii pikk, et rahvale; hirmu peale ajanud, oli rahva uskuma pannud, et see Wilhelmile võitu ette kuulutab. Need asjaolud põhjustasid sõjavägede hulgas rõhutud meeleolu, mille tagajärjel nad suures: Hastingi lahingus alistusid. Kangelane Harald sai võitluses surma ja Inglismaa langes Wilhelmi kätte. Allajäämist ei pea inglased mitte kaotuseks, vaid nimetavad koguni edusamniuks teel, niida mööda Inglismaa maailmariigiks jõudis. Samal aastal algas Egiptuses suur 7-aastane näljahäda, mille sarnast keskajal pole varein olnud, 1145. aastal nägi sabatäht Õhtu- Euroopa rahvaste seas erisugusf ärevust: Igal pool kutsuti rahvast II ristisõjakäigule. Järgmistel aastatel läksid Prantsuse kuningas Lud-wig VII ja Saksa keiser Konrad II! suurte sõjavägedega Palestiinasse ristisõtta, millest aga midagi välja ei tulnud. Inglismaal möllas seekord kodusõda. Sabatäht oli sel aastal 66 pärast Kristuse sündi Jeruusalemma kohal nagu seda nägi 17. sajandi kunstnik.^Komeeti peeti Jeruusalemma liniiä langemise ja hävitamise märgiks, mis tegelikult juh^^^ aastal kaua ja selgesti paistnud Aastal 1222.' nägi Halley sabatäht Eestis asju ja sündmusi, mida see seal oma endistel reisidel polnud näinud. Eestlaste maalinnad ohd hävitatud, õitsevad külad suitsevateks, ahervaremeteks tehtud maa paljaks rüüstatud ja rahvas tapetud. Eesti pinnale olid uutlaadi ehitused tekkinud, kus elasid teras-rõivais ristisõdalaste salgad, kes mööda maad ratsutasid Need Õhtu-Euroopa inimjätised, kes oma rasketele pattudele ega kuritegudele enam muul viisil andeksandmist ei võinud saada, olid Kristuse „asemiku- —- paavsti — üleskutsel siia rutanud ,,armuõpe-tust" kuulutama ja ennast paganate veres pattudest puhtaks pesema. Kaks orkestrijuhti, Neeme. Jä Ees istumas Harry Must Lake^ Ellal New Yorgis tähistati tai Talvekuul tähistati New Yorgis vaikse pidulikkusega meie suure tantsukunsti pioneeri Ella Ilbaku t| 90:ndat sünnipäeva. Juubeliaktus järgnes vahetult jumalateenistusele N.Y. Pauluse koguduse kirikus. Mõlemas sündmuses osales ala- ' nooruslik ja sädeleva vaimuga juu- tl bilar, nentides hiljem, et talle on t| austamisaktuse ühendamine kirikuga esmakordseks elamuseks. l| Kuna Ella Ilbakule oli tants peamiselt usuliste, elamuste tõlgenda mi- ( ne, siis tundub kohavalik üpris loo- i| giline. ij Juba pikemat aega elab meie täht-tantsija Highland Falls'is, j West Pointi vahetus läheduses, kus ta kuuleb võimsa Hudsoni jõe kohinat ja näeb oma aknast kuulsa sõjaväe-akadeemia tulesid. Seal veedab ta oma aega raamatute keskel, mis on tema paremad sõbrad, ja naudib kaunist loodust. Paraku kül peamiselt akna kaudu, kuna põlvevigastus ja sellele järgnenud operatsioonid on ta liikumisvõimet mõneti piiranud. Sisuka aktusekõne tantsijatari elust ja tost pidas NYE Naisklubi 1 esinaine Juta Kurman, võttes ^ kunstniku elukäigu kokku üldjoon-- tes järgmiselt: Eesti rahvale kinkis Suur Näge- 1 matu Ella Ilbaku näol imepärase talendi, mida teadaolevalt võib J igale rahvale johtuda vaid kord sa- ^ ja aasta kestel. Pärast Pushkini gümnaasiumi lõpetamist Tartus, sai Ilbak mitmekülgse tantsulise alghariduse Peterburis. Seal kujunes ka tantsijatari loominguline mina. Ta tunnetas tantsu kui poeesiat, kui usku, kui iluotsin-gut . . . Kodumaa oli siis alles sünni- ja eneseleidmise valudes, kui Ilbak juba Eesti nime Euroopasse viis. Ta oli riigivanem K. Pätsi esimeseks tantsukunsti stipendiaadiks Pariisis. Seejärel vallutas ta oma hingestatud kunstiga lugematute suurlinnade lavad nii Euroo- jj pas kui Lähis-Idas. Ta sai hiilgavaid arvustusi Pariisis, Viinis, Brüsselis, Antverpenis, Berliinis, Leipzigis, Dresdenis, Münchenis, Budapestis (kus teda üliõplastest austajad on kandnud kätel), Ko- ; penhaagenis, Stokholmis, Oslos, Helsingis, Riias, Sofias, Istanbulis, |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-01-09-06
