1979-01-04-01 |
Previous | 1 of 9 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
• ülemaailmjie. Eesti Eesknoiikogu-avaldab aastaya&eteepuSiHä
kõigi maade eestlastele ja nende organisatsioonidele tänu ning
tunnustust sõbraliku ja tulemusterlkka koostöö eest äsjalõpps-aud
aastal ja soovib algavaks aastaks kaaseestlastele õnne iga-ike
isikSikus elus ning kordaminekut ühiskondlikus tegevuses.
Issanda Aasta 1978 saavutustega vaba maailma (sesti elus Ja.
vabadusvõitluses võime tänumeeles rahule jääda. Ülemaailmse
Mesti Noorte Aasta tähtsamaid üritusi, skautlike noorte Maaffl-malaager
Soguja II,. mille kordaminekuks USA eestlased ja nende
oi^anisatstoonid andsid otsustava panuse, tõ3 vaba maaSSma
eestlastele kõigist psumlsmaadest noori kokku Ämeerlllcasse
Mnnitas nende jahvuslikku kokkukuuluvuse.
Kahe tähtsa asumismaa, Rootsi ja Kanada eestlaskonnad
sad edukalt läbi oma essndusorganisatsioonide uute koosseisude
valunSsed. Lääne-Saksamaal korraldati Euroopa eestlaste laulupidu
rea^ükide eesti kooride osavõtul. Kesknõukogu korraldusel
samuti Lääne-Saksamaal tolmunud Euroopa maade eest!
organisatsioonide esindajate konverents määras kindlaks rahvuspoliitilise
tegevuse sihtjooni Ja taktikat järgnevateks aasta^
teks. AustraaSia eestlaskond kroonis lõpiilsjõudva aasta mitmekülgset
energilist tegevust toie mandri eestlaste suursündm»,
detsembrikuu lõpupäevadel korraldatud Eesti Päevadega.
Vabadusvõitluse rinne laienes märklmllsväärselt Ja kandnag
maailmapolütikk areenile. Eestlaskond võttis t)iemaailmse Eesti
Kesknõukogu kaudu osa ühinenud Eahvaste Organisatsioonile
sihitud viie rahva aktsioonist Nõukogude Vene kolonialismi vas-
% missuguses aktsioonis kolme Balti riigi ^ Eesti läti ja Leedu
kõrval esmakordselt OÜd osavõtjaiks
: Eestija vaba maalima ^eestlaskoM: öIIE^sknõuk
©shidatu^ kõigil tähtsamate! usuvabaduse rahvaste enesemäSr
iamise õigus nUig inimõiguste konverentsid Euroopa riikides^
Samuti oli eestlaskond KeskEÕukogu kaudu oimfk kahe raamaa
koguteose väljaandmisest ikestatud rahvaste Ja inimõiguste
simuste alal — Inglise keeles Toromtos/ Kanadas Ja sakssi keeles
Bernis, Shveitsk '
Algaval aastal ooiab msid suur tö§ esmajoones 198®. & loofi*
šls toimuvate III ülemaailmsete E@stl Päevade ja H^^^
se- Eesti Eshmskomgress^ ettevalmistamiseks. Samal. aja3 pesth
ioõ nlxig võUlm^ Eesti v&bsäme tostatmisete JIStam&' Mudis
otsustavuse iiing kõikumatu usuga õiguse võidusse ja Eest! fise-s
«^;ise taaätäjlekušse.
Meil, vaba-maailma eesUasM, on kölSalt Jõudu kõigi eestluse
viljelemise ja rahvusliku vabadusvõitluse suurte ülesamietega
teimetulekoks, kui me ainult meeles peame, et meie tegevusele
Ja hoiaksjle on suuBiatud ükestatud: kodumaaE asuvate eesteite
J.
TEHERAN — Teiherainis on paar
senud liikvel© visad kuuldused,
et saiahh loobub oma ametist ja
siirdub välismaale. Teise versiooni
kohaselt võtab ta pikemaajalise
piÄuse, mille ta veedab välismaal.
Palee Tingikondadest lükatakse
aga need feuuldused feate-gooriliselt
ümber ja väidetafese, et
shahh ei kavaitse praeguses olu-
Isorraö bma troonist loobuda või
välismaale puSikusele siirduda.
Aastavahetusel jätkusid Teheranis
ja teistes Irmni Mmiades demonstratsioonid
ja meeleavaldused.
nüUede kestel rüüstati ärisid
ning põletati hooneid, ja autosid.
Suurem kofekfupõrge sõjaväe, ja
demonstrantide valiel oli Mashedi
Mninas kus sõjavägi tulistas märatseva
rahvamassi liajutalniseks
rahva hulka, malle ^tulemusena
ametlike andmete kohaselt sai
surnia 106 isikut. Shahhi vastased
kinnitavad samal ajal, et; sumia-saanute
arv oli 2000.
Tuhanded välismaalased kavata
sevad Iraanist põgeneda, kuna
olukord muutub seal iga päevaga
halvema ja phtlikumaiks. Põge-hemin
© öhu teel on seotud süürtö
taikistustega, (fciina lennuvälja^le
on teaitanud, et
ei teeni Israeli lemMihingU El
Äl'i ja Pan American World Äfe"-
wayÄ lennukeid. Kanada kaitste-ministeerium
xm saatnud oma
lemiukid Ankarasse, tos need on
stardivalmis Iraanis asuvat© kS"
nädalaste ja siexxde peMsmdade
Eesli Maja suur saal oli uueaasta vastuvõtu koosviibimise puhuks väga kaunaks dekoreeritud, lak-
15®J^opndatud sadu õhupalle, neid ri^ Põlijapoolsele seinale olid asetatud suurt©
' ?a ,,Heää,uut aastatrv Ja.sdle all „19'39V. Pildil osa peoMsIlaudades. Fötor Vaba Eestlane'
> aasta lõppes pühapäevaga. See võimaldas aegsasti alustada uueaasta vastuvõtu pidus^
mis Toronto ee$tlastc| tolmus koln^es erikohas. Ilm oli soe ja väga vihmane, nii et uus
saabus Torontosse vihmasajus, cHeskuM sõitjale ja pec^ ebameeldiv^ kuid süsM pa>
pem kui see sademestlk olnuks või lumi. i
LOA
rios silmapaistvamatele advokaatidele
üiglise tava kohaselt Queen
CounseSi. tiitlid. TlitM saajate huS-gas
oli ka tuntud eesü advokast
Ado P Ä kes töötab Juba aastaid
ühes .Kanada advokaadlfir-mas
partnerina. Varem on eestlastest
sama tiltU saanud advokaadid
Ants. Kersora Ja' Marry
Landm' /
l ä k i f i i
Seisame taas uue € ^ künni-
. Aasta on väjuinas aegade
määratusse merre. Möödunud
aasta tööd ja askeldused, rõõmud
Ja miired taanduvad minevikku
Ja inimene oma loomupärase op-Ürnismiga
läheb uuele aastale vasta
uute lootuste ja ootustega.
Võõrsil elunevate^^^e^^
yaagime meie aas^vahetusel peale
< ^ isiklike probleemide ka
oma rahvuslikku elu j ^ tegevusi.:
Vaatleme inööidunüt ja võim© tõdeda,
et Kanada organiseeritud
Mskohd funktsioneerib aktiiv-,
selt ja harmiooniliselt nühästi kultuurilisel
kui ka, rahvusliku vaba-dusvõitluse,.
pinnal. Meie traditsioonilised
riihvuslfad pidupäevad
toovad endiselt Maku suuri raii-'
vaMki, et koos knmuitada jõudu
oma rahvuslike eesmärkide
Nendele, kes mingil põhjusel on
jäänud kõrvale m^^^^
tud ühisikomiast>^ ütlöme šdlel
Suurim pidustustest oli Eesti tu,aastat'." Tantsuks mängis juü-
^aš. ;S©e oli juba tavajkohane'iide profešsionaalne orkester, kel-vaÄa^
ta ärasaatmine, mida aas- le viiuldaja esitas ka kolm soolo-taii
on/täismajiaga tähistatud; li- pala, ' laulusolistiks oli Silvia
saks oli väikses saallSs anifeud võimalus
noortele omavaheliseks
koosviibimiseks heliplaadimuusi-ka
saatel.
LONDON - Euroopa kontinm-dil
ja InglismaM cnviim^ite päevade
kestel möllanud suured lumetormid.
Saksamiaai ja ihglis-nml
on mitmel 5 ^ jäänud
luimme kiniü;^^^^^^^^^n^^ liiklus
maanteedel on kaljkestatüd. Koos
lujnetprmidega (langes Ika temperatuur
paljudes kcthtades paari-Ämxele
pügalale alte miili Cel-.:
siuse
Eesti rahva suur 'kirikus rii^-
ja kõnemees Jaan Lattils, kele
sünnist möödunud oktoobris täitus
100 aiaštajt, ütles need tähelepanu
väärivad sõnad: „Jumal ej
ole nieid (mitte õudsest; orjuse
sõidiist Sibeii^£s^letos pääst-ise
ei
Ta ei ole vaba."
Suur
täis Ja külaliste hulgas oli võõraid
-Austraaliast, Baltimorest
ja.Eochesterist.' ,^
õhtu avas Eesti Miaja j^imees
N. Vaage Mdes (kõigile (tere tulemast
ja tutvustas eelolevat kar
va, te, tantsumuusika eest hoolitses
V.. Gustavsoni orkester, kuna
selle juurde laulis bairitcfli Avo
Kittask meeleoMisi M e ^ mis kogu
peoiiste perele hoogsa jpeotuju
sisendas ja mille eest talle rohket
aplausi tänutäheks ®nti
Ä ü imlnuit enne keskööd ütles
N. Valge sissejuhatavad siõnad
eelolevale tähtsale h#ele. Ta ^ü^^
ies, et olert;e Eesti Maijaso^ sõprade
keskel. Kandifee seda sõprus-vaimu
ja oma rahvustunnet ka
eeloleval aastal. Lähemie vastu
uuele aastale paremate loort^ustegä
xiü siin kui ka kodUrEestis. 3J5-
pufes ta soovis E©sti Maja poolt
kõigile palju tervist, õnne jia edu
aastal.
^lS[gOEg!S3Öki märkisid Järele
jäänud sekundeid, nüsjärel ter
vitati:uut aastat 'ühise: Eesti
•a. '
aastavahetusele ;,Eestlane, tule ta- nud, et meie ^siin
gasi oma rahva elu ja^^^^^^t^ päikese ai! imõimileme, vaid meile
juurde, sest meie ei taha olla tinu- on antud suured ülesanded kaa-suurt
ja üllast rahvijsliklku kohustust
kosita oma kodumaa
rah^va eiupiguse eest. Seda saam©
eföktiivselt - teha ainult süs, kui
püsime togeva" ja üksmeelse rahvusliku
ühiskonnana. Selle ees*
märgi huvides andkem uuel aas»
tal: kõik ofliia panus üM või teisel
kujul Eesti rahvuslikule elule
ja tegevusele,
^ ^ e mõtetega soovin
telö. Saali lakke kimiitabud õhu-lasti
vabaks ja peolised
neid nagu õnne kätte
piiiüdma.
;nev,^yaiklv
matuš..."
sa — seista
oma koduniaia
ja kosta'
kes
is
millse pere uueaasta vastuvõtt
korDlEevelia korraldusel. 'Osa^
võtjaid oU 175-Ruumid oli pidu-
1 » dekoreerinud kunstnik J.
Saarniit, i^attes: lae sinise grepp-
:a, mis tuule käes Mikus,
ofii reljeefselt eesti oma-
EDURIKAST TJUT AASTAT! ^«ikat j a ; t « ,,H)ead out^^T^^
l=»reeni. Uuesiasta saabumisel ütles
M. Bedel tervitus© ja märkis,
et edaime kaugel kodumaast ega ei.
tohi unustada rahyuskiaaslasi, kes
kodumaal elavad. Loodame et si-ni^
niušt-valge l e ^ ^ jälle kodumaal.-
-
Kolmandaiks uueaasta vastuvõtuks
oli T. E. Mtsi pidustus
sišsaugas, kus 130 inimest veetsid
meeleoluka vanaaasta lõpuitunnid
ja uueaasta vastuvõtu. Eeiskavali-ses
osas esines Kai tantsutrupp,
kuna tantsumuusikat
pakkus A. Altosaare pikesber. Uus
aasta; vo©ti vastu esimehe V. Poolsaare
lühikese sõnavõtuga.
Toiohto eesti ühiskonna „Eesti
Kodus" toimus uueaasta; vastuvõtt
Mstfeordsölt toas ringis,
millest osa võtsid 90---ö&ihir^^
ilele perenaisea Vüvi Musta,
Karin Vabasalu, Herta Toater, pr.
Haabi ja Elli S ^ olid valmistanud
õhtusöögi.
EeskavaHne osa õli rohkem
omaalgatiislik ja improviseeritud.
Selles esinesid K. Karuks viiülü,
Julie Herma klaveril kuna lauldi
Inohkestioühislaule.
IlueaJasta saabumise! soovis K.
Reissaar kõigile paremat uut
. •••.aastat.:,
J^ Benma lõi Maveril 12 akordi
ja siis võeti UJUS aasta vastu Eesti
hümniga. Pärast jätkus seltioÄ
lik fegeviiš helisüsteemist anitar
vate mtmidö saatel kella 4Hni
hommikul.- :
:Eestla$te uueaasta-vastuvõtud
toimusid ka väljaspool Torontot,
millest Toronto eestlased osa võtsid.
Seedripnil korraldas uueaas-ta^
tuvõtu Kitdheneri Eesti
Selts, millest 100 inimest ümbruskonnast
osa võtsid, nende hulgas
hästi palju noori. Tantsuks mängis
G. Iltali orkester, kuna^*
Niinvee laulis medecte
kondlikke laule.
Uue aasta saabiunisel tervitas
koosolijaid Kitcheneri Eestä
^ Seltsi räinaiiie, soovides kõigile
uut aastat.
Koosviibimise • puhul korraldas
peolaua selts] naistoimkondi
Bamütoni Eesti Selts korraldas
uueaastarballi Eurliiigtonis lioli-day
inn ruumides, Osavõtijaid oli
üle 200. Kavalises osas esitasM
Valve Tali, Olaf. Kcpvülem ja Edgar
Kink väga huvipakkuva muusikalise
põimiku.
CHICAGO — Chicago eeslinnas
Nomdge'is on avastatud suurem
massimõrv, mida peeitakse ühend-riikide
suurimafeö sellel
kuriteoks. Politseivõimud arre
risid 36?aastäse liomoseksuaalseite
kalduvustega ehitusetfevõtjaJolin
Gacy, kes oma sõnade järele oli
mõrvanud 32 poissi ja nöpi?£-
meest hing matnud nende laibad
öma maoa alla või visanud jõkke.
Kaevamistel lön itema maja alt seni
fcätto saadud 27 .pooakõdurienud
laipa;^-'
; BONN — Lääno-Safcsamaal korraldati
kõige suurem Iraani shahhi
vastaüe demanstratsioon Frankfurdi,
kuid sellele järgnesid väiksemad
meeleavaldusecl ja kokkupõrked
politseinikega ka Hamburgis
ja Läähe-Bertiiiiis. Hamburgis
võttis demonstratsioonist oSa ligemale
2000 isikut — peamiselt noored;
k ^ on kõige vast^võtlikiimad
kommunistide ässitustööle. Demonstratsioonide
kestel 'toimunud
kähmelüstes said viis demoast-ranti
ja haavata,
75 isikut arreteeriti.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 4, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-01-04 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790104 |
Description
| Title | 1979-01-04-01 |
| OCR text | • ülemaailmjie. Eesti Eesknoiikogu-avaldab aastaya&eteepuSiHä kõigi maade eestlastele ja nende organisatsioonidele tänu ning tunnustust sõbraliku ja tulemusterlkka koostöö eest äsjalõpps-aud aastal ja soovib algavaks aastaks kaaseestlastele õnne iga-ike isikSikus elus ning kordaminekut ühiskondlikus tegevuses. Issanda Aasta 1978 saavutustega vaba maailma (sesti elus Ja. vabadusvõitluses võime tänumeeles rahule jääda. Ülemaailmse Mesti Noorte Aasta tähtsamaid üritusi, skautlike noorte Maaffl-malaager Soguja II,. mille kordaminekuks USA eestlased ja nende oi^anisatstoonid andsid otsustava panuse, tõ3 vaba maaSSma eestlastele kõigist psumlsmaadest noori kokku Ämeerlllcasse Mnnitas nende jahvuslikku kokkukuuluvuse. Kahe tähtsa asumismaa, Rootsi ja Kanada eestlaskonnad sad edukalt läbi oma essndusorganisatsioonide uute koosseisude valunSsed. Lääne-Saksamaal korraldati Euroopa eestlaste laulupidu rea^ükide eesti kooride osavõtul. Kesknõukogu korraldusel samuti Lääne-Saksamaal tolmunud Euroopa maade eest! organisatsioonide esindajate konverents määras kindlaks rahvuspoliitilise tegevuse sihtjooni Ja taktikat järgnevateks aasta^ teks. AustraaSia eestlaskond kroonis lõpiilsjõudva aasta mitmekülgset energilist tegevust toie mandri eestlaste suursündm», detsembrikuu lõpupäevadel korraldatud Eesti Päevadega. Vabadusvõitluse rinne laienes märklmllsväärselt Ja kandnag maailmapolütikk areenile. Eestlaskond võttis t)iemaailmse Eesti Kesknõukogu kaudu osa ühinenud Eahvaste Organisatsioonile sihitud viie rahva aktsioonist Nõukogude Vene kolonialismi vas- % missuguses aktsioonis kolme Balti riigi ^ Eesti läti ja Leedu kõrval esmakordselt OÜd osavõtjaiks : Eestija vaba maalima ^eestlaskoM: öIIE^sknõuk ©shidatu^ kõigil tähtsamate! usuvabaduse rahvaste enesemäSr iamise õigus nUig inimõiguste konverentsid Euroopa riikides^ Samuti oli eestlaskond KeskEÕukogu kaudu oimfk kahe raamaa koguteose väljaandmisest ikestatud rahvaste Ja inimõiguste simuste alal — Inglise keeles Toromtos/ Kanadas Ja sakssi keeles Bernis, Shveitsk ' Algaval aastal ooiab msid suur tö§ esmajoones 198®. & loofi* šls toimuvate III ülemaailmsete E@stl Päevade ja H^^^ se- Eesti Eshmskomgress^ ettevalmistamiseks. Samal. aja3 pesth ioõ nlxig võUlm^ Eesti v&bsäme tostatmisete JIStam&' Mudis otsustavuse iiing kõikumatu usuga õiguse võidusse ja Eest! fise-s «^;ise taaätäjlekušse. Meil, vaba-maailma eesUasM, on kölSalt Jõudu kõigi eestluse viljelemise ja rahvusliku vabadusvõitluse suurte ülesamietega teimetulekoks, kui me ainult meeles peame, et meie tegevusele Ja hoiaksjle on suuBiatud ükestatud: kodumaaE asuvate eesteite J. TEHERAN — Teiherainis on paar senud liikvel© visad kuuldused, et saiahh loobub oma ametist ja siirdub välismaale. Teise versiooni kohaselt võtab ta pikemaajalise piÄuse, mille ta veedab välismaal. Palee Tingikondadest lükatakse aga need feuuldused feate-gooriliselt ümber ja väidetafese, et shahh ei kavaitse praeguses olu- Isorraö bma troonist loobuda või välismaale puSikusele siirduda. Aastavahetusel jätkusid Teheranis ja teistes Irmni Mmiades demonstratsioonid ja meeleavaldused. nüUede kestel rüüstati ärisid ning põletati hooneid, ja autosid. Suurem kofekfupõrge sõjaväe, ja demonstrantide valiel oli Mashedi Mninas kus sõjavägi tulistas märatseva rahvamassi liajutalniseks rahva hulka, malle ^tulemusena ametlike andmete kohaselt sai surnia 106 isikut. Shahhi vastased kinnitavad samal ajal, et; sumia-saanute arv oli 2000. Tuhanded välismaalased kavata sevad Iraanist põgeneda, kuna olukord muutub seal iga päevaga halvema ja phtlikumaiks. Põge-hemin © öhu teel on seotud süürtö taikistustega, (fciina lennuvälja^le on teaitanud, et ei teeni Israeli lemMihingU El Äl'i ja Pan American World Äfe"- wayÄ lennukeid. Kanada kaitste-ministeerium xm saatnud oma lemiukid Ankarasse, tos need on stardivalmis Iraanis asuvat© kS" nädalaste ja siexxde peMsmdade Eesli Maja suur saal oli uueaasta vastuvõtu koosviibimise puhuks väga kaunaks dekoreeritud, lak- 15®J^opndatud sadu õhupalle, neid ri^ Põlijapoolsele seinale olid asetatud suurt© ' ?a ,,Heää,uut aastatrv Ja.sdle all „19'39V. Pildil osa peoMsIlaudades. Fötor Vaba Eestlane' > aasta lõppes pühapäevaga. See võimaldas aegsasti alustada uueaasta vastuvõtu pidus^ mis Toronto ee$tlastc| tolmus koln^es erikohas. Ilm oli soe ja väga vihmane, nii et uus saabus Torontosse vihmasajus, cHeskuM sõitjale ja pec^ ebameeldiv^ kuid süsM pa> pem kui see sademestlk olnuks või lumi. i LOA rios silmapaistvamatele advokaatidele üiglise tava kohaselt Queen CounseSi. tiitlid. TlitM saajate huS-gas oli ka tuntud eesü advokast Ado P Ä kes töötab Juba aastaid ühes .Kanada advokaadlfir-mas partnerina. Varem on eestlastest sama tiltU saanud advokaadid Ants. Kersora Ja' Marry Landm' / l ä k i f i i Seisame taas uue € ^ künni- . Aasta on väjuinas aegade määratusse merre. Möödunud aasta tööd ja askeldused, rõõmud Ja miired taanduvad minevikku Ja inimene oma loomupärase op-Ürnismiga läheb uuele aastale vasta uute lootuste ja ootustega. Võõrsil elunevate^^^e^^ yaagime meie aas^vahetusel peale < ^ isiklike probleemide ka oma rahvuslikku elu j ^ tegevusi.: Vaatleme inööidunüt ja võim© tõdeda, et Kanada organiseeritud Mskohd funktsioneerib aktiiv-, selt ja harmiooniliselt nühästi kultuurilisel kui ka, rahvusliku vaba-dusvõitluse,. pinnal. Meie traditsioonilised riihvuslfad pidupäevad toovad endiselt Maku suuri raii-' vaMki, et koos knmuitada jõudu oma rahvuslike eesmärkide Nendele, kes mingil põhjusel on jäänud kõrvale m^^^^ tud ühisikomiast>^ ütlöme šdlel Suurim pidustustest oli Eesti tu,aastat'." Tantsuks mängis juü- ^aš. ;S©e oli juba tavajkohane'iide profešsionaalne orkester, kel-vaÄa^ ta ärasaatmine, mida aas- le viiuldaja esitas ka kolm soolo-taii on/täismajiaga tähistatud; li- pala, ' laulusolistiks oli Silvia saks oli väikses saallSs anifeud võimalus noortele omavaheliseks koosviibimiseks heliplaadimuusi-ka saatel. LONDON - Euroopa kontinm-dil ja InglismaM cnviim^ite päevade kestel möllanud suured lumetormid. Saksamiaai ja ihglis-nml on mitmel 5 ^ jäänud luimme kiniü;^^^^^^^^^n^^ liiklus maanteedel on kaljkestatüd. Koos lujnetprmidega (langes Ika temperatuur paljudes kcthtades paari-Ämxele pügalale alte miili Cel-.: siuse Eesti rahva suur 'kirikus rii^- ja kõnemees Jaan Lattils, kele sünnist möödunud oktoobris täitus 100 aiaštajt, ütles need tähelepanu väärivad sõnad: „Jumal ej ole nieid (mitte õudsest; orjuse sõidiist Sibeii^£s^letos pääst-ise ei Ta ei ole vaba." Suur täis Ja külaliste hulgas oli võõraid -Austraaliast, Baltimorest ja.Eochesterist.' ,^ õhtu avas Eesti Miaja j^imees N. Vaage Mdes (kõigile (tere tulemast ja tutvustas eelolevat kar va, te, tantsumuusika eest hoolitses V.. Gustavsoni orkester, kuna selle juurde laulis bairitcfli Avo Kittask meeleoMisi M e ^ mis kogu peoiiste perele hoogsa jpeotuju sisendas ja mille eest talle rohket aplausi tänutäheks ®nti Ä ü imlnuit enne keskööd ütles N. Valge sissejuhatavad siõnad eelolevale tähtsale h#ele. Ta ^ü^^ ies, et olert;e Eesti Maijaso^ sõprade keskel. Kandifee seda sõprus-vaimu ja oma rahvustunnet ka eeloleval aastal. Lähemie vastu uuele aastale paremate loort^ustegä xiü siin kui ka kodUrEestis. 3J5- pufes ta soovis E©sti Maja poolt kõigile palju tervist, õnne jia edu aastal. ^lS[gOEg!S3Öki märkisid Järele jäänud sekundeid, nüsjärel ter vitati:uut aastat 'ühise: Eesti •a. ' aastavahetusele ;,Eestlane, tule ta- nud, et meie ^siin gasi oma rahva elu ja^^^^^^t^ päikese ai! imõimileme, vaid meile juurde, sest meie ei taha olla tinu- on antud suured ülesanded kaa-suurt ja üllast rahvijsliklku kohustust kosita oma kodumaa rah^va eiupiguse eest. Seda saam© eföktiivselt - teha ainult süs, kui püsime togeva" ja üksmeelse rahvusliku ühiskonnana. Selle ees* märgi huvides andkem uuel aas» tal: kõik ofliia panus üM või teisel kujul Eesti rahvuslikule elule ja tegevusele, ^ ^ e mõtetega soovin telö. Saali lakke kimiitabud õhu-lasti vabaks ja peolised neid nagu õnne kätte piiiüdma. ;nev,^yaiklv matuš..." sa — seista oma koduniaia ja kosta' kes is millse pere uueaasta vastuvõtt korDlEevelia korraldusel. 'Osa^ võtjaid oU 175-Ruumid oli pidu- 1 » dekoreerinud kunstnik J. Saarniit, i^attes: lae sinise grepp- :a, mis tuule käes Mikus, ofii reljeefselt eesti oma- EDURIKAST TJUT AASTAT! ^«ikat j a ; t « ,,H)ead out^^T^^ l=»reeni. Uuesiasta saabumisel ütles M. Bedel tervitus© ja märkis, et edaime kaugel kodumaast ega ei. tohi unustada rahyuskiaaslasi, kes kodumaal elavad. Loodame et si-ni^ niušt-valge l e ^ ^ jälle kodumaal.- - Kolmandaiks uueaasta vastuvõtuks oli T. E. Mtsi pidustus sišsaugas, kus 130 inimest veetsid meeleoluka vanaaasta lõpuitunnid ja uueaasta vastuvõtu. Eeiskavali-ses osas esines Kai tantsutrupp, kuna tantsumuusikat pakkus A. Altosaare pikesber. Uus aasta; vo©ti vastu esimehe V. Poolsaare lühikese sõnavõtuga. Toiohto eesti ühiskonna „Eesti Kodus" toimus uueaasta; vastuvõtt Mstfeordsölt toas ringis, millest osa võtsid 90---ö&ihir^^ ilele perenaisea Vüvi Musta, Karin Vabasalu, Herta Toater, pr. Haabi ja Elli S ^ olid valmistanud õhtusöögi. EeskavaHne osa õli rohkem omaalgatiislik ja improviseeritud. Selles esinesid K. Karuks viiülü, Julie Herma klaveril kuna lauldi Inohkestioühislaule. IlueaJasta saabumise! soovis K. Reissaar kõigile paremat uut . •••.aastat.:, J^ Benma lõi Maveril 12 akordi ja siis võeti UJUS aasta vastu Eesti hümniga. Pärast jätkus seltioÄ lik fegeviiš helisüsteemist anitar vate mtmidö saatel kella 4Hni hommikul.- : :Eestla$te uueaasta-vastuvõtud toimusid ka väljaspool Torontot, millest Toronto eestlased osa võtsid. Seedripnil korraldas uueaas-ta^ tuvõtu Kitdheneri Eesti Selts, millest 100 inimest ümbruskonnast osa võtsid, nende hulgas hästi palju noori. Tantsuks mängis G. Iltali orkester, kuna^* Niinvee laulis medecte kondlikke laule. Uue aasta saabiunisel tervitas koosolijaid Kitcheneri Eestä ^ Seltsi räinaiiie, soovides kõigile uut aastat. Koosviibimise • puhul korraldas peolaua selts] naistoimkondi Bamütoni Eesti Selts korraldas uueaastarballi Eurliiigtonis lioli-day inn ruumides, Osavõtijaid oli üle 200. Kavalises osas esitasM Valve Tali, Olaf. Kcpvülem ja Edgar Kink väga huvipakkuva muusikalise põimiku. CHICAGO — Chicago eeslinnas Nomdge'is on avastatud suurem massimõrv, mida peeitakse ühend-riikide suurimafeö sellel kuriteoks. Politseivõimud arre risid 36?aastäse liomoseksuaalseite kalduvustega ehitusetfevõtjaJolin Gacy, kes oma sõnade järele oli mõrvanud 32 poissi ja nöpi?£- meest hing matnud nende laibad öma maoa alla või visanud jõkke. Kaevamistel lön itema maja alt seni fcätto saadud 27 .pooakõdurienud laipa;^-' ; BONN — Lääno-Safcsamaal korraldati kõige suurem Iraani shahhi vastaüe demanstratsioon Frankfurdi, kuid sellele järgnesid väiksemad meeleavaldusecl ja kokkupõrked politseinikega ka Hamburgis ja Läähe-Bertiiiiis. Hamburgis võttis demonstratsioonist oSa ligemale 2000 isikut — peamiselt noored; k ^ on kõige vast^võtlikiimad kommunistide ässitustööle. Demonstratsioonide kestel 'toimunud kähmelüstes said viis demoast-ranti ja haavata, 75 isikut arreteeriti. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-01-04-01
