1987-05-21-03 |
Previous | 3 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
il'
Nr. 38
Nr. 38 VABA EESTLANE neljapäeval,,21. mail 1987 - Thursday, May 21, 1987 .3-
us
black arts) kirjutab
tshehlii päritolu aja-
;ink ühes hiljutises
Igude keelest*', mis
ihendused hoopis tei-ne
lugejaid peaksid
loe, toome neist siie
lodud teosed, millest
a samatähendavaiks."
[nii-1 eninismi põhiaiused,
\ % \ , lk. 328), '
Itariaadi diktatuurist:
[fiaadi diktatuur on kõige ^
Lim ja kõige hoolimatum
nida i uus klass peab
se v a s t u . ' ' (Lenin,
teosed", köide 10, lk.v
Hariaadi diktatuur ei saa :
kodanliku ühiskonna
vi areneust: See võib
prsuda kodanlaste hävin-fende
sõjaväe, bürokraatia
livõimude hävitamisest.''
..Leninismi probleemid''»
45). _
n e mee n ut a ma Le n i ni
meie ühiskonnas on iga
mine, mis teenib kommu-
^ivisid ja aitab seda üles
Samuti võime me lisada,
liihiskonnas on demokraat-mis
teenib kommunismi
imise huvisid. (Leonid
Jv, raporji Kommunistliku
f). kongressile).
Iksismi eetika on seotud
õitlusega, seetõttu ei
|ri meile mingi igavene
mis on põhialuseks
le moraalidoktriinidele.
jaoks", kirjutas Lenin,
jääb alla kapitalismi
lise huvidele." (A. Shin-iKommunistliku
moraalsu-ilused",
1955, lk. 77).
^ohta on öeldud: ,,Usk on
[oopium . . . Marksism on
)idanud kõiki moodsaid
Id ja kirikuid, kõiki usulisi
Isatsioonc kodanlaste
Itadeks, mis aitavad
|assi uimastada ja eksplua-
(Lenin, ,,Valitud teo-cöidc
11, lk. 664).
[lektilisc materialismi pöid,
j>amuti kui marksistiik-
[tlik filosoofia ja kommu-
(Järg lk. 3)
š:
Eelmise ,,Yaba Eestlase"
kommentaarides kirjeldasime
Ühendriikide ajakirjanduse kahepaikset
hoiakut moraaliprint-silpide
käsitamisel, mis läksid
mõningatie ekspertide arvates
iie Gar.y Hart;'ile maksma presidenditooli.
Kuid seoses sellega
võib ka küsida kuidas on lood
sõjakurjategjijate küsimuse käsi-
Ka siin näeme kahjuks
häirivat kahepaiksust. Näiteks
tegid Ühendriikide võimud äsja
otsuse, et Austria president
Kurt Waldheim, keda juudi or-jakuritegudes,
mida nad tõestada
ei suuda, on ebasoovitav isik
ning teda ei lasta ühendriikidesse
sisse. Austriale on selline
drastiline otsus alandav, kuna
Austria on demokraatlk maa,
mille presidente! ei valita ja ei
vallandata juudi organisatsioonide
näpunäidete järele, vaid
austria rahvas teeb ise vajaliku
otsuse. Tundub, et ka Kanada
ajakirjandus toetab Waldheimi
vastu alustatud rünnakut ja
ameeriklaste otsust, kuigi
Mail'* väidab, et Kurt Waldheimi
kohtu alla andmiseks puudu-^
vad vajalikud tõendid.
Ja lõpuks võib küsida; Kui
kuuel ameerika ajakirjanikel
julenergiat et nad
valvasid väikest uneperioodi
maha arvestades kogu öö presidendikandidaadi
Harti ukse
taga oodates naiskülalise väljumist
— miks ei ole ameerika
ajakirjanike ettevõtlikkusest ja
energiast piisanud erapooletu
valguse toomiseks venelastele
välja antud Karl Linnase
loosse? Tuntud ajakiri „Time"
märkis Linnase väljaandmise
puhul, et N. Liidu poolt esitatud
tõendid olid niivõrd vastupanematult
võimsad, et Linnas tuli
välja anda.
, Kuidas nenile tõenditega
tegelikult lugu oli, selgub Tallinnas
viibinud \,Los Angeles
TimesM'' esindaja William Ea-toni
äsjasest raportist, mis kirjeldab
Tallinnas toimunud jutuajamist
kolme , ,sõjakurjategija
Linnase juhtimisel tegutsenud
kontsentratsioonilaagrist pääsenud
isikuga.*' Ajakirjanik mainib,
et kontsentratsioonilaagris
viibinud Arnold Jaska j a tema
abikaasa seletused erinevad
märgavalt N. I Liidu võimude
poolt antud ametlikust versioonist.
Jaskad ja kolmas ajakirjanike
poolt intervjueeritud laag-rielanik
Antonina Kaasik kinnitasid
ameeriklastele, et nad pole
ise näinud mahalaskmisi, kuid
nad on kuulnud seda kelkivatelt
Sellistest seletustest, millede
kohta võiks koguda täiendavaid
andmeid, selgub nii mõndagi,
mis ei vasta Venelaste senisele
Linnase loo versioonile, et Tartus
tapeti Linnke juhtimisel
12.0(M) vangi, nendehulgas palju
juudi naisi ja lapsi. Kuid
näib, et ameerika ajakirjanikud
saavad vastutustunde puudumisel
paljude asjadega hakkama
- - k u i nad panid kuulujuttude,
klatshide ja sündmatute kallaletungide
serveerimisega tee
Valgesse Majja kinni Ühendriikide
senisele populaarsemale
presidendikandidaadile — miks
ei võiks nad ohverdada ühte endist
eesti lipnikku No Liidu KGB
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused
ja mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused
noortele ja teistele eesti organisatsioonidele
Maalikunstnik Jüri Pahn
« • 'Tl O
kaudu tulumaksuvaba kviitungi
saamiseks. — Eesti Maja, 958
Broadview Ave., Toronto, Ont.
M4K 2R6
ja Ühendriikide juudiorganisatsioonide
ühisele eesti vastupanuliikumise
tagakiusamise altarile?!
•'Hiljuti .peetud Toronto Eesti
Maja peakoosolekul kaaluti
mitmeid võimalusi praeguse
Eesti Maja ajakohastamiseks,
eriti uue juurdeehitusega hoone
laiendamiseks j a põrandapinna
juurde võitmiseks. Arh. Guido
Laikve, kes on planeerinud kõik
senised Toronto Eesti Maja
ümber- ja juurdeehitused, arvas,
et vana koolimaja osa Eesti
Majast ja uus suur saal tuleksid
lammutada ning asemele rajada
viiekorruseline ehitus uue suure
saaliga. Eesti Maja põrandapind
suureneks sellega ligemale
neli korda, kuid selle suure programmi
läbi viimine läheks
maksma ca 5 miljonit dollarit.
Koosolekul küsiti, kas seda
küsimust on arutatud mitme
arhitektiga — võib-olla oleks
mõnel teisel arhitektil esitada
mõni sobivam ja vastuvõetavam
plaan. Arh. Laikve vastas, et
ükski teine arhitekt pole asja
vastu huvi näidanud,, kuigi
võimalused oma panuse andm^
seks on kõigile avatud.
See suhtumine asjasse võibolla
ei ole õige ega praktiline. On
arusaadav ja loogiline, et ükski
arhitekt ei tule ennast ise pakr
kuma kui Eesti Maja juurdeehituse
tegemiseks või mõneks
Möödunud aasta hästi õnnestunud
Kabaree Õhtu eeskujul,
korraldavad Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas noored ja Savona
Satansi jalgpälli-klubi liikmed ka
tänavu etenduse, Kabaree Õhtu IL
Sel aastal on esinejateks New
Yorgist tulnud tuntud laulumees
ja ühiskonna-tegelane Urmas Kärner,
Torontost Peeter Kopvillem'i
orkester, ja Rosemarie Lindau.
Samuti on kutsutud esinema
Kalev-Estienne, kes valmistavad
ette 1988. aasta olümpiamängudeks.
Eeskavale lisanduvad
muidugi suupisteid, kohv ja
karastavad joogid. Õhtule järgneb
tants.
Kabaree Õhtu II toimub reedel,
22. mail s.a., algusega kell 8.õ.
Asukohaks on Läti Maja, 4 Credit
Union Dr. Sissepääs on $15.—
isikult, mis on odav arvestades
eeskavas esinevaid kõrgeklassilisi
talente ja muud mis õhtul
pakutakse: Möödunud aasta
Kabaree Õhtu kujunes lõbusaks ja
tujuküllaseks koosviibimiseks.
Piletid on saadaval EKN'ust.
Eesti Abistamiskomitee poest ja
jalgpalli meeskonna liikmeilt.
Laudu, kuhu mahuvad 8 isikut,
võib ette tellida. Poolikult
täidetud laudu ei ole võimalik kinni
panda. Kõik kaasmaalased on
kutsutud — noored, vanad ja mit
te-nii-väga-vanad! Jällenägemiseni
22. mail!
EKN
Royal LePage Real Estate
, esindaja
kodus 947-5947
takse võimalikult mitme arhitekti
abi ja nõuandeid. Meil on
Torontos terve rida võimekaid
ja tunnustatud arhitekte, k^s
võiksid Toronto Eesti Maja
juurde- või ümberehtitamise komisjoni
kuuluda, kuid on loomulik
ja arusaadav, et ükski
neist ei tule ise ennast pakkuma,
vaid Eesti Maja juhatus peab
nende poole pöörama ja nad
komisjoni koosseisu kutsuma.
Kui Eesti Majale tahetakse teha
5 miljoni dollari suurust juurdeehitust,
mis saab toimuda ainult
kogu eesti ühiskonna en-
Smmm osta KANADA HÖ-
BEDOLLAMEID ja MAAIL-
889-1963
siis on hädavajalik võimalikult
paljude asjj
ja
9 9 ja & 6
rubriigi all Kõnelusi"
„ K ü l l ä p ^ o n mõttetu küsida,
kas oled demokratiseerumise
Tervitan suuri muudatusi.
Minu põlvkonnas on palju neid,
kes nägid pe^lt või koguni kogesid
omal nahal isikukultuse toorust.
Kui sellele lisada brezhnevistlik-bürokraatliku
lähimineviku
moonutused, vead, tühjad sõnad,
valed, majanduslik langus, silmakirjalikkus,
korruptsioon, sotsiaalne
apaatia, siis tuleb tõdeda, et
head oli vähe. Ja kui mõelda, ei
selle kõigega on nüüd põhimõtteliselt
lõpp, siis tahaks minna ja
puudutada vett!*'
instnik Jüri Palm on
lähiminevikku iseloomustanud
if^ii- .'•-:^'••:•/-^'
,,. . .brezhne visti ik-büro-kraatliku
lähimineviku moonutused,
vead, tühjad sõnada valed,
majanduslik langus, silmakirjalikkus,
korruptsioon, sotsiaalne
apaatia . (Sirp ja Vasar
nr. 17 . 24.04.1987.). Kui nüüd
meelde tuletada, et samade
sõnadega ori V,töörahva paradiisis"
eelmisigi geniaalseid parteijuhte
manatud, siis saavad sealse^
hirmud vägagi mõistetavaks.
Keeleteaduslikust ' 190 000
(Algus lk. 2)
nistliku partei teoreetilised põhialused
ei sobi kokku mingi usundiga.''
(,,Noor ' Kommunist'',
Moskva, nr. 5-6. lk. 58).
Rahupärase ko-eksistentsi kohta
öeldakse; Rahupärase
koeksistentsi ehk detente poliitika
on mõeldud maailmarevolutsiooni
arengule kõige soodsama olukorra
va 1 m ist am i se k s." (Teadu s 1 i k
Kommunism, sõnastik, 1975, lk.
l79) ,,Rahupärane
koeksistents . . . ei ole midagi
muud kui klassivõitluse kõrgem ja
viimane vorm kahe teineteisele
vastu käiva süsteemi vahel."
(Boris N. Ponomarev, ,,Pravda"
12. august 1960).
Detente ja poliitiline koeksistents
ei tähenda mitte poiiitilise ja
sotsiaalse võitluse lõpetamist ja
endise olukorra säilitamist.
Detente annab meile. veel paremaid
võimalusi ühiskonna ümber»
kujundamiseks s;otsialistlike
juhtnööride järgi." (Boris N.
Ponimarev ajalehes Kommunist
^Poliitiline võim
kasvab välja püssirauast. Tõepoolest,
me võime öelda et kogu
maailma saab ümber muuta ainult
püssiraudadest välja kasvava
võimu abil." (Mao Tsetung,
Valitud teosed'', köide 2, lk.
272).
Sihtidest ja abinõudest:
Vägivald on revolutsioonilise
klassivõitluse hingeks. Kui klassivõitluse
hing — vägivald — maha
surutakse, jääb järele ainult hulk
tühja, liberaalset loba." (D. Z.
Manuilski, Sotsiaaldemokraatia
— fashismi eelaste.")
Maailmas on praegu 340 miljonit
sõiduautot, neist 190 000
Eestis, nagu selgub Nõukogude
ametlikust statistikast. Neil on
kokku kasutada 28 100
kilomeetrit autosõiduteed, millest
26 400 on kõvakattega.
Tallinnas tuleb aastas juurde
3000 sõiduautot ja ametivõi|madel
on raskusi ehitada autoteid nende
•jaoks. - •
.,,Sotsialismi võit ainult ühel
maal ei ole küllaldane. Kui ühe!
maal on revolutsioon õnnestunud,
siis ei pea sealsed revolutsionäärid
pidama seda lõppvõiduks, vaid
ainult abinõuks... rnaailmare-volutsiooni
saavutamisel'' (Stalin,
,,Leninismi probleemid'^ lk.
113). ^ V'^'
„Kömniunistid ei pea tarvilikuks
oma maailmavaateid ja
otstarvet peita. Nad deklareerivad
avalikult, et nende eesmärkidem
saab jõuda ainult välismail eksisteerivate
kodanlike riigikordade
kukutamisega.'' (Izvestija, 5.
dets. 1928).
Nii^ võibolla esialgu aitab? Kui
need tsitaadid kaks korda läbi
lugeda, siis õpime; kahte asja:
1) Kommunistide vaated ja
sihid ei ole viimase 40 aasta vältel
üldsegi muutunud.
2) Kui kommunistid
sõnu nagu ,,demokraatia",
,,koostöö" jä „vabadus", mõtlevad
nad. selle all hoopis midagi
muud kui meie^ vaesed pimeduse-
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 21, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-05-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870521 |
Description
| Title | 1987-05-21-03 |
| OCR text | il' Nr. 38 Nr. 38 VABA EESTLANE neljapäeval,,21. mail 1987 - Thursday, May 21, 1987 .3- us black arts) kirjutab tshehlii päritolu aja- ;ink ühes hiljutises Igude keelest*', mis ihendused hoopis tei-ne lugejaid peaksid loe, toome neist siie lodud teosed, millest a samatähendavaiks." [nii-1 eninismi põhiaiused, \ % \ , lk. 328), ' Itariaadi diktatuurist: [fiaadi diktatuur on kõige ^ Lim ja kõige hoolimatum nida i uus klass peab se v a s t u . ' ' (Lenin, teosed", köide 10, lk.v Hariaadi diktatuur ei saa : kodanliku ühiskonna vi areneust: See võib prsuda kodanlaste hävin-fende sõjaväe, bürokraatia livõimude hävitamisest.'' ..Leninismi probleemid''» 45). _ n e mee n ut a ma Le n i ni meie ühiskonnas on iga mine, mis teenib kommu- ^ivisid ja aitab seda üles Samuti võime me lisada, liihiskonnas on demokraat-mis teenib kommunismi imise huvisid. (Leonid Jv, raporji Kommunistliku f). kongressile). Iksismi eetika on seotud õitlusega, seetõttu ei |ri meile mingi igavene mis on põhialuseks le moraalidoktriinidele. jaoks", kirjutas Lenin, jääb alla kapitalismi lise huvidele." (A. Shin-iKommunistliku moraalsu-ilused", 1955, lk. 77). ^ohta on öeldud: ,,Usk on [oopium . . . Marksism on )idanud kõiki moodsaid Id ja kirikuid, kõiki usulisi Isatsioonc kodanlaste Itadeks, mis aitavad |assi uimastada ja eksplua- (Lenin, ,,Valitud teo-cöidc 11, lk. 664). [lektilisc materialismi pöid, j>amuti kui marksistiik- [tlik filosoofia ja kommu- (Järg lk. 3) š: Eelmise ,,Yaba Eestlase" kommentaarides kirjeldasime Ühendriikide ajakirjanduse kahepaikset hoiakut moraaliprint-silpide käsitamisel, mis läksid mõningatie ekspertide arvates iie Gar.y Hart;'ile maksma presidenditooli. Kuid seoses sellega võib ka küsida kuidas on lood sõjakurjategjijate küsimuse käsi- Ka siin näeme kahjuks häirivat kahepaiksust. Näiteks tegid Ühendriikide võimud äsja otsuse, et Austria president Kurt Waldheim, keda juudi or-jakuritegudes, mida nad tõestada ei suuda, on ebasoovitav isik ning teda ei lasta ühendriikidesse sisse. Austriale on selline drastiline otsus alandav, kuna Austria on demokraatlk maa, mille presidente! ei valita ja ei vallandata juudi organisatsioonide näpunäidete järele, vaid austria rahvas teeb ise vajaliku otsuse. Tundub, et ka Kanada ajakirjandus toetab Waldheimi vastu alustatud rünnakut ja ameeriklaste otsust, kuigi Mail'* väidab, et Kurt Waldheimi kohtu alla andmiseks puudu-^ vad vajalikud tõendid. Ja lõpuks võib küsida; Kui kuuel ameerika ajakirjanikel julenergiat et nad valvasid väikest uneperioodi maha arvestades kogu öö presidendikandidaadi Harti ukse taga oodates naiskülalise väljumist — miks ei ole ameerika ajakirjanike ettevõtlikkusest ja energiast piisanud erapooletu valguse toomiseks venelastele välja antud Karl Linnase loosse? Tuntud ajakiri „Time" märkis Linnase väljaandmise puhul, et N. Liidu poolt esitatud tõendid olid niivõrd vastupanematult võimsad, et Linnas tuli välja anda. , Kuidas nenile tõenditega tegelikult lugu oli, selgub Tallinnas viibinud \,Los Angeles TimesM'' esindaja William Ea-toni äsjasest raportist, mis kirjeldab Tallinnas toimunud jutuajamist kolme , ,sõjakurjategija Linnase juhtimisel tegutsenud kontsentratsioonilaagrist pääsenud isikuga.*' Ajakirjanik mainib, et kontsentratsioonilaagris viibinud Arnold Jaska j a tema abikaasa seletused erinevad märgavalt N. I Liidu võimude poolt antud ametlikust versioonist. Jaskad ja kolmas ajakirjanike poolt intervjueeritud laag-rielanik Antonina Kaasik kinnitasid ameeriklastele, et nad pole ise näinud mahalaskmisi, kuid nad on kuulnud seda kelkivatelt Sellistest seletustest, millede kohta võiks koguda täiendavaid andmeid, selgub nii mõndagi, mis ei vasta Venelaste senisele Linnase loo versioonile, et Tartus tapeti Linnke juhtimisel 12.0(M) vangi, nendehulgas palju juudi naisi ja lapsi. Kuid näib, et ameerika ajakirjanikud saavad vastutustunde puudumisel paljude asjadega hakkama - - k u i nad panid kuulujuttude, klatshide ja sündmatute kallaletungide serveerimisega tee Valgesse Majja kinni Ühendriikide senisele populaarsemale presidendikandidaadile — miks ei võiks nad ohverdada ühte endist eesti lipnikku No Liidu KGB Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-pärandused ja mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele ja teistele eesti organisatsioonidele Maalikunstnik Jüri Pahn « • 'Tl O kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. — Eesti Maja, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 ja Ühendriikide juudiorganisatsioonide ühisele eesti vastupanuliikumise tagakiusamise altarile?! •'Hiljuti .peetud Toronto Eesti Maja peakoosolekul kaaluti mitmeid võimalusi praeguse Eesti Maja ajakohastamiseks, eriti uue juurdeehitusega hoone laiendamiseks j a põrandapinna juurde võitmiseks. Arh. Guido Laikve, kes on planeerinud kõik senised Toronto Eesti Maja ümber- ja juurdeehitused, arvas, et vana koolimaja osa Eesti Majast ja uus suur saal tuleksid lammutada ning asemele rajada viiekorruseline ehitus uue suure saaliga. Eesti Maja põrandapind suureneks sellega ligemale neli korda, kuid selle suure programmi läbi viimine läheks maksma ca 5 miljonit dollarit. Koosolekul küsiti, kas seda küsimust on arutatud mitme arhitektiga — võib-olla oleks mõnel teisel arhitektil esitada mõni sobivam ja vastuvõetavam plaan. Arh. Laikve vastas, et ükski teine arhitekt pole asja vastu huvi näidanud,, kuigi võimalused oma panuse andm^ seks on kõigile avatud. See suhtumine asjasse võibolla ei ole õige ega praktiline. On arusaadav ja loogiline, et ükski arhitekt ei tule ennast ise pakr kuma kui Eesti Maja juurdeehituse tegemiseks või mõneks Möödunud aasta hästi õnnestunud Kabaree Õhtu eeskujul, korraldavad Eestlaste Kesknõukogu Kanadas noored ja Savona Satansi jalgpälli-klubi liikmed ka tänavu etenduse, Kabaree Õhtu IL Sel aastal on esinejateks New Yorgist tulnud tuntud laulumees ja ühiskonna-tegelane Urmas Kärner, Torontost Peeter Kopvillem'i orkester, ja Rosemarie Lindau. Samuti on kutsutud esinema Kalev-Estienne, kes valmistavad ette 1988. aasta olümpiamängudeks. Eeskavale lisanduvad muidugi suupisteid, kohv ja karastavad joogid. Õhtule järgneb tants. Kabaree Õhtu II toimub reedel, 22. mail s.a., algusega kell 8.õ. Asukohaks on Läti Maja, 4 Credit Union Dr. Sissepääs on $15.— isikult, mis on odav arvestades eeskavas esinevaid kõrgeklassilisi talente ja muud mis õhtul pakutakse: Möödunud aasta Kabaree Õhtu kujunes lõbusaks ja tujuküllaseks koosviibimiseks. Piletid on saadaval EKN'ust. Eesti Abistamiskomitee poest ja jalgpalli meeskonna liikmeilt. Laudu, kuhu mahuvad 8 isikut, võib ette tellida. Poolikult täidetud laudu ei ole võimalik kinni panda. Kõik kaasmaalased on kutsutud — noored, vanad ja mit te-nii-väga-vanad! Jällenägemiseni 22. mail! EKN Royal LePage Real Estate , esindaja kodus 947-5947 takse võimalikult mitme arhitekti abi ja nõuandeid. Meil on Torontos terve rida võimekaid ja tunnustatud arhitekte, k^s võiksid Toronto Eesti Maja juurde- või ümberehtitamise komisjoni kuuluda, kuid on loomulik ja arusaadav, et ükski neist ei tule ise ennast pakkuma, vaid Eesti Maja juhatus peab nende poole pöörama ja nad komisjoni koosseisu kutsuma. Kui Eesti Majale tahetakse teha 5 miljoni dollari suurust juurdeehitust, mis saab toimuda ainult kogu eesti ühiskonna en- Smmm osta KANADA HÖ- BEDOLLAMEID ja MAAIL- 889-1963 siis on hädavajalik võimalikult paljude asjj ja 9 9 ja & 6 rubriigi all Kõnelusi" „ K ü l l ä p ^ o n mõttetu küsida, kas oled demokratiseerumise Tervitan suuri muudatusi. Minu põlvkonnas on palju neid, kes nägid pe^lt või koguni kogesid omal nahal isikukultuse toorust. Kui sellele lisada brezhnevistlik-bürokraatliku lähimineviku moonutused, vead, tühjad sõnad, valed, majanduslik langus, silmakirjalikkus, korruptsioon, sotsiaalne apaatia, siis tuleb tõdeda, et head oli vähe. Ja kui mõelda, ei selle kõigega on nüüd põhimõtteliselt lõpp, siis tahaks minna ja puudutada vett!*' instnik Jüri Palm on lähiminevikku iseloomustanud if^ii- .'•-:^'••:•/-^' ,,. . .brezhne visti ik-büro-kraatliku lähimineviku moonutused, vead, tühjad sõnada valed, majanduslik langus, silmakirjalikkus, korruptsioon, sotsiaalne apaatia . (Sirp ja Vasar nr. 17 . 24.04.1987.). Kui nüüd meelde tuletada, et samade sõnadega ori V,töörahva paradiisis" eelmisigi geniaalseid parteijuhte manatud, siis saavad sealse^ hirmud vägagi mõistetavaks. Keeleteaduslikust ' 190 000 (Algus lk. 2) nistliku partei teoreetilised põhialused ei sobi kokku mingi usundiga.'' (,,Noor ' Kommunist'', Moskva, nr. 5-6. lk. 58). Rahupärase ko-eksistentsi kohta öeldakse; Rahupärase koeksistentsi ehk detente poliitika on mõeldud maailmarevolutsiooni arengule kõige soodsama olukorra va 1 m ist am i se k s." (Teadu s 1 i k Kommunism, sõnastik, 1975, lk. l79) ,,Rahupärane koeksistents . . . ei ole midagi muud kui klassivõitluse kõrgem ja viimane vorm kahe teineteisele vastu käiva süsteemi vahel." (Boris N. Ponomarev, ,,Pravda" 12. august 1960). Detente ja poliitiline koeksistents ei tähenda mitte poiiitilise ja sotsiaalse võitluse lõpetamist ja endise olukorra säilitamist. Detente annab meile. veel paremaid võimalusi ühiskonna ümber» kujundamiseks s;otsialistlike juhtnööride järgi." (Boris N. Ponimarev ajalehes Kommunist ^Poliitiline võim kasvab välja püssirauast. Tõepoolest, me võime öelda et kogu maailma saab ümber muuta ainult püssiraudadest välja kasvava võimu abil." (Mao Tsetung, Valitud teosed'', köide 2, lk. 272). Sihtidest ja abinõudest: Vägivald on revolutsioonilise klassivõitluse hingeks. Kui klassivõitluse hing — vägivald — maha surutakse, jääb järele ainult hulk tühja, liberaalset loba." (D. Z. Manuilski, Sotsiaaldemokraatia — fashismi eelaste.") Maailmas on praegu 340 miljonit sõiduautot, neist 190 000 Eestis, nagu selgub Nõukogude ametlikust statistikast. Neil on kokku kasutada 28 100 kilomeetrit autosõiduteed, millest 26 400 on kõvakattega. Tallinnas tuleb aastas juurde 3000 sõiduautot ja ametivõi|madel on raskusi ehitada autoteid nende •jaoks. - • .,,Sotsialismi võit ainult ühel maal ei ole küllaldane. Kui ühe! maal on revolutsioon õnnestunud, siis ei pea sealsed revolutsionäärid pidama seda lõppvõiduks, vaid ainult abinõuks... rnaailmare-volutsiooni saavutamisel'' (Stalin, ,,Leninismi probleemid'^ lk. 113). ^ V'^' „Kömniunistid ei pea tarvilikuks oma maailmavaateid ja otstarvet peita. Nad deklareerivad avalikult, et nende eesmärkidem saab jõuda ainult välismail eksisteerivate kodanlike riigikordade kukutamisega.'' (Izvestija, 5. dets. 1928). Nii^ võibolla esialgu aitab? Kui need tsitaadid kaks korda läbi lugeda, siis õpime; kahte asja: 1) Kommunistide vaated ja sihid ei ole viimase 40 aasta vältel üldsegi muutunud. 2) Kui kommunistid sõnu nagu ,,demokraatia", ,,koostöö" jä „vabadus", mõtlevad nad. selle all hoopis midagi muud kui meie^ vaesed pimeduse- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-05-21-03
