Vaba eestlane , July 26, 1977

              Nr. 55 Nr. 55
mE õHTü
lal noored
I algavad; Kuna
>ri vähe, siis
ka välisfcüla-olid
Vancou-
Laanemäe ja
jsinejate hm-id
Bielefeldkt,
ka hominiku-
^bli ja änd^:as
im ,yKaoa"
It ühe aastane.
f.õuke ansambli
Balfünore
lusade kõiguta-
] hästi meie rah-litarla&
te näod
selleks. ,,1^1-
hea. Äinuit
|:l valinud laule,
paremini pois-aga
„Wönim's
sellekski. Sama
laulmist ka Ees-
^ibli panuse Päe-paikades.
Tüd-jatkama
oma
neid taheta&se'
hde laule näuti-isem.
talent ^ i -
|brie Art'i poolt:
batiikkunstaiik
?ma loomingut
huumor, sobi-
Ija tabavad Ikau-
IroobU te^d selle
laiendi esitamise
olid kõikvajali-tale
majalitud —
|a, käimla ja k i ­daga
kõrge kvali-ostjaid
jubasa-ida
Raudsepp-tsub
2667 W. 14th
lejatel peaks säle^
l a .
teb vaid seda, et
Inejad ei ilmimud
(tuli muuta.
leb lugeda ühöks
timud etendustest
lavas.
võis oUa 2260
Vancouveri east-
Lauljate defilee
il kõikuval sam-jliku
meeleolu ja
liendasid orkestri
lauldes.
ätanüne oleks või-
^Ua — kahju oll
st, kes jooksis la-rasi
— lillekon
ju neiuga kaasa
ida, kommet enam
[•ata! Samuti olek-lud
võimlejate ja
etendustel publi|
— vabu kohti j u
kulupeo huvitavaks
pnlejate kui ka rah-satõmbamine,
na-omal
ajal Erast
oli 140 ja tantsi-
|d pea sama pajju.
saatjateks kasuta-
Ija soliste.oli tere-p
tavalise j a meile
tunduva akordioni
E r i t i nauditavad
lapsed tantsijaite
lliudumise tanstsus
le. •
I tõmbenumbriks oli
itatud toronto-
Korjus.
>l8ksin ma kõik fra-laulupeol
aseada-fastega.
Kogu erten-
It soe, eesüasli-omane
atmosfäär
luksusliklku rõi-
V.J.
[enistus
löres
31. juulil keü 11
Simcc© ijärve
j a Julius Paju su-
Line 5 läheduses
lalateenistus. Teenib
1, mängib Vaitnu-ansambel
InganPia
Itusel. Kõik kutsu-
Kara vean @n saar&iiiid
@lagy Käravaim
, .Karavan on surnud —
Karavan!" N i i võime vist teisen-dpxia
še<3a kuulsalt lauset kunin­gatele,
sest kaunis ikindlasti istu­vad
karavanilirmadei troonidele
uued kuningad ja printsessid tu­leval
aastal. Et meie Eesti Maja
funktsioneerib 1^ (teiste Karava-nilinnade
hulgas, siis pole vist
iileilügne; kui avaldan oma koge­musi
nendega võrreldes.
Eelmiste aastate kogemustele
toetudes sain mä k a 'käesoleval
aastal kinnituse veendun^usele, et
okupeeritud maade pealinnades
kohtame sageli Nõukogude mõju­tusi.
Erandiks on meie Tallinn.
Neil kõigil on ühiseid jooni juba
dekoratsioonis: eriti Ohtralt on
kasutatud punast värvi, kas ix)0-
sikimpudena, mööblivärvingus —
või mahendatud roosamaks nagu
Budapesti einelauas, j a peamiselt
riietuses. Budapestis rahvatant­sijad
otse hämmastasid /mind,
kuna tüdrukud olid kõrvale jät­nud
oma n i i kuulsad endised lllle-mustri-
bluusid ning seelikud
j a need asendanud ühetoonilise
lipu-punašega. Sama kordus ka
käsitööde väljapanekute eesruu­mides:
ainult punane tikand. Ta­gumistes
ruumides :oli endiseid
iilletikandeid,^ nagu näitena möö­dunud
aegade maitsest. Seal nä­gin
ka seda ajaloo lahtiilnõistat^
jäte nimestikku, kus sumeroloo-gide
hulgas oli .toodud ka meie
dr. K. Ä. Hermann'! nimi. Nimes­tik
oli väga pikk, andis mul hulk
aega kopeerida. Seda vaeva nägin
aga asjata, sest sinised raamatu­kogud
ei hoia nende teoseid.
Need teadlased on eelmise sajan­di
agarad väitlejad, kui kiilkirjad
OÜd veal ulatuslikumalt deshifree-rimata,
m i s toimus, käesoleva
sajandi 20-dates aastates j a lük­kas
nende oletused fiitaseen-tud
teaduse valda. Teistes seina-plakatites
ülistati himnisid üheks
jõurikkamaks osaks ugrilaste
kokkusulamises. Eriliselt köitis
mu tähelepanu Ättila iseloomus­tus
nü erine^^t senistest Lääne-
Euroopa ajaloolastest. Siin öeldi,
et ta olnud väga õiglane kogimias
kiüda kirikutelt ja talletamas se­da^
rahva jaoks, õigusemõistmi­ses
teda;ülistatiileebe valitsejana.
E i tea kuidas seda saadi kõrvuta-
Kuuleme, et pr^ Taimre on jär­jekordsel
maailmareisil, mis teda
on viinud juba Jaapanisse, Hong-
Kongi, Kreekasse, Hispaaniasse
ja Portugali, Jamatosse, Ühend­riikidesse
ja nüüd Kanadasse. K a ­hekuine
retk jätkub suunaga
San-Prancisco, siis Havai ning
lõpuks tagasi koju Melboumel'
Tunneone Ä i l a Tažtnret ja ta
abikaasat kui energilisi j a ande­kaid
muusikainimesi, kelle tööst
teated ulaituvad valietevahel ka
eesti lehtede veergudele Kanadas
ja mujal
Kuid see on vaid ainult üks
sektor väsimatu eesti naise
töös, tast jätkub v&äL mitmele
muule alale.
da ajaloolise gravüüriga, kus ta
istub troonil ja tema ees küürur
rab vanake oma lapseeas võsuke­sega,
kuna nende peade kohale
on langetatud-suured venekirved
kahe timuka kätes.
Kui olin järgnenud iirlaste lah­kele
kutsele , neid ^ külastada
muistses" Tara kodades, sus
mõtlesin selle nime külgetõmbe-j
õule ka meie rahyale. Vist olid
meie Taara ja keltide, nende
muistsete ürlaste esivaneonate
juures, jiunal Thara(nis) lellepo-jad,
sest mõlemad valitsesid ka
välgunooli. Aga nende oma oli
vist jõukam isegi meiei saarlaste
Tampütast kelie nimei yümased
kaks silpi on :ürg-keati keeles
„i;^" nü süs tähendusega „Isa-
Taara". Iirlaste oma jõukust jä­reldan
sellest, et nad tema asu­kohta'
esitavad nüüdki veel uhke­te
ingliskeelsete hallide (saalide­na).
Aga meie oma pärandas
oma nimekõla ainult tarele ja
karjatarele. Ka siin Torontos
omab iirlaste jumal vanadekodu,
kuna meie oma lepib saunaga.
Olen püüdnud mõttes reastada
karavani paviljone ka teisest as­pektist:
nimelt viisakusest publi­kuga
käitumises Olles mitmel
: pool palava päikese või ähvarda­vate
vihmapilvede all sabas seis­nud,
liäitasin Austraalia paviljo-
^ni ^imesessö ritta, sest seal oli
si^epääsu ootavale publikule
püstibaitud mahiikas telk istumi­se
võimalusega. J a väga õ i g l ^ lt
peeti laudade järjekorda; silmas,
. Viimasele kohale asetasin eelkir-jeadatud
Budapesti, kuna seal
lasti esimehi päeval publikut
kaua sabas seista peale väljakuu­lutatud
kellaaja. K u i vihmapilved
ähvaniasid j a publik haikkas us.
tele koputama, siis pistis üks ^
sis pea ukse yahelt välja manit­susega
kannatlikkusele. See kor­dus
vaheaegadega kolm korda.
Lõpuks sisenedes möödusime ko^
he i s e t ^ i m i s e einelauast ja is­tusime
laudadesse oma väsimust
l^jastama. Kuid siin tuldi jä
meid esimestest 'laudadest ära
ajasna^ et olevat määratud
meile siiski kõige­pealt
oma tööst koorijuhina."
.,01en juhatanud Melbourne
eesti naskoori nüüd juba 15 aas­tat.
Koori koosseisu kuulub prae­gu
umbes 30 lauljat. Oleme and­nud
iseseisvaid kontserte ja esi­nenud
paljudel mitmesuguste]
kokkutulekutel. Töö on üldiselt
laabunud suiüiemate häireteta,
kuigi noodimaiterj ali vahvus an­nab
tunda. Oleme koos abikaasa­ga
^ d n u d hiügaliselt laule nais­koorile,
mis tähendab suurt'tööd.
Oleme noodimaterjali saanud ka
vahetuse korras teistelt koori­delt."-'
' V
,JKuidas on tulevikuväljavaated
koori töö osas?"
..Mitte halvad. Noorte muusika­huviliste
puud\is:on küll tunduv,
kuid loodame orriä praegust taset
säilitada veel mõnda aega."
„01et8 teadupärast tegev eesti­keelsete
raadiosaadete korralda­misega
Melboume'is.
M l i s e s kapatsiteedis j a kuidas
see võrdlemisi uus ettevõte on
välja kujunenud?"
, ,Alustasime saadetega poolteist
aastat tagasi, alguses tunniajalise
saatega iga kahe nädala tagant.
Hiljem õnnestus meil seda mUu-ta
pooletunnilisöl?:s saateks kord
nädalas, mis võimaldab paremat
Fole vist aasta-aega, millal eestlased ei reisiks. Talvel otsitakse soojemaid patoi Ja suvepuIakBis
kasutatakse sageU pikemate reiside sooritamiseks kaugetele maadele. Maila Talmre Austraaliast
on üks neist paljudest suguvendadest-õdedest, keda reisipalaviku pisik tõsiselt on nakatanud.
Alles kohtasime pr. Taimret möödunud aastal Baltimore ja niiüd seisame sta-silma vastu
Briti-Kolumbia ülikooli n M i a a M V t o^
ja tihedamat kontakti kuulajas-1 „Teatud 'määral ja. k u i d s ^
konnaga. Saated toimuvad Aust- osas on veel palju võimalik ära
radian Broadcasting Coi^ration i teha. Olen kontaktis vastavate
(ABC) Victoria osariigi jaamade - inimestega näiteks Torontos ja
kaudu ja on kuuldavad muidugi a^couveris j a loodame tulevikus
Melboume'is j a üm-bruskonnas,
heade vastuvõtjatega aga ka
Ädelaide'is ja Sydneys.
Minu töö seisneb saadete koos­tamises,
ettevalmistamises ja tea-dustamises.
Kasutame helilindi-tehnlkat,
s, o. enamus ettekan­deid
on varem helilindistatud, mi­da
ma süs saate ajal sobivalt ka­sutan."
,yKõnelege meile paliui lähe­malt,
(kuidas üks tüüpiline eesti
raadiosaade Austraalias toimub."
„Igal teisipäeva õhtiü kell 10
alustame saadet inglisl^L-^lse sis-sejuhsitui^
ga, ärides (kuulajaile
informatsiooni saate iseloomust.
Siis läheme ižle eesti
kuid boiame kogu saate kestel
kontakti eesti keelt mitteoska-vate
kuulajatega, teadustades
ettekantavaid palasid ka Ing­lise
keeles.
Pooletimnilisest saatest onnm-ges
1/3 sõnalist osa j a % muusikat.
Oleme püüdnud iga programmi
koostada mingu teemal, tähista­des
rahvuslikke tähtpäevi, kirja­nike,
heliloojate või rahvuslike
suurmeeste juubelipäevi jne. õh­tust
saadet korratakse järgmisel
hommikul kell pool 'kümme." :
'„Kes kannab saatega seosesole-vad
kulud?" '
„ABG annab meile tasuta kasu­tada
stuudio, vajalilmd tehnilised
vahendid ja tööjõu. Ringhääling
kannab ka enamuse muudest ku­ludest,
küi on tegemist näiteks
eestikeelsete heliplaatide ostuga
või muu otsalt saadetega ühen­duses
olevate 'kuludega.
Kohalik Eesti Selts on meSle
viljakat koostööd mitmete kes­kustega."
; . / •
..Kuuleme, et olete aktiivne k a '
poliitilisel rindel."
.Kuulun eestlaskonna esinda­jana
Balti Nõukokku, mille kau­du
meil on hea-d kontaiktid valit-snsringkondadega.
Olime eriti ak­tiivsed
ühenduses valitsuste vahe­tusega
mõni aeg tagasi, miUest
„Vaba Eestlane" kindlasti lähe­malt
kirjutas. Arvan, et meil oli
suur ja oluline osa meisse vaenu­likult
suhtunud endise peamuüst-r
i Whitlami ja ta partei kaotuses
möödunud valimistel."
• Mäletse muidugi kogu eest­laskonna,
lätlaste j a leedulaste |
ühist energilist tegevust mitte
kaua tagasi, rais lõppes poliitili­selt
meile nü soodsalt. .
„Ja mida teete oma vaba aja­ga?"
,,Viimasel ajal on see kulunud
uue eesti heliplaadi valmistami-1
seks. Organiseerisime Melboume-is,
kvarteti „Neljaikesi", kes on!
laulnud sisse samanimelise heli­plaadi,
mis varsti peaks tulema
müügile ka Kanadas. Plaat sisal­dab
meeleoluiaule, osa neist ori^
ginaalviise Taimrete pere poolt]
koos sõnadega."
Jääme ootama teretulnud lisa
meie kodude heliplaadikogudele.
Aeg on möödunud linnulennul,
(või peM^ime ütlema „jetilen-nui")
ja on aeg rutata jälgima
järgmist Eesti Päevade esinemist.
Tundub, et Robert Kreemi „glo-baalne
Eesti" on teoks saamas:
itui mittö varem kusagil mujal,
siis 1980 Stdkhblmis kohtame jäl-
, le energilist ja sarmikat eesti
olnud majanduslikult abiks,, koorijuhti, raadiosaadete toime-kui
see
kuks."
on osutunud vajali-
ADVOKAADID
,,Kas olete kasutanud saadete
vahetust teiste eesti keskustega,
kus toimuvad eestikeelsed raadio­saated?"'
•
tajat ja diktori, poliitikategelast
j a võibolla vahepeal veel mõne
uue ameti juurdeõppinud tublit
eesti naist.
Nägemiseni Stokholmis 1980!
A. TRUUVERT
ADVOKAAT-NOTAR
Room 1912, Royal Trust tower.
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O, 326, Toronto
OHt. (Bay & King) M5K 1K7
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
RAAMATUPIDAJAD
JOHN E. SOOSAAR,
Chardered Accoimtoiiiil
725 Don Mills E i . Salto m
Doffl Mills, Ontario
483-63»8, 429-4144
tähtsamatele isikutele. Varsti is­tuski
sinna punases mantlis ku­ningas
j a tema kõrvale valitud
kuninganna, 'keda siis publiku
ees pildistati. ^
Mõtlessin selle paviljoni niäära-ta
vüsaikuses publiku vastu viim­sele
kohale, kiini lugesin ajke-hest,
et ühes paviljoiis olevat
publikut otse väjjä käratatud,
kui nad ei rää^ telgi-rahvaga
sama keelt. Loobun siis tänavu
järjestamisest lootusega, ©t" tule­val
aastal on (k:õik;jal kayravesni
mõttest demokraatlikum arusaa-mine.
ÜKS KARAVANI KÜLASTAJAID
eesriide taha elektronarvutite ma­terjale.
.
WASHINGTON - Ühendrükide politseivõimud paljastasid Flo­ridas
Fort Lauderdaleis kaks salakuulajat, kes tegutsesid N. Liidu
huvides ja kavatsesid mootorpaadil Kuubale toimetada ameerika
uue Cruise raketi osi, millede vastu Moskvas erilist huvi tmitakse,
kima see rakett asendab tulevikus
Politseivõimud arreteerisid 33-
aastase Laäne-Saksamaalt. pärit
Carl Lutz Weisehenbergi ja 42-
aastase amleeriklase Garl John
Heiser'i Fort Lauderdale'i lennu­väljal
kui sakslane kavatses sõita
Bahaäma saartele.
Sakslane Weischenberg oli sa-lalinureoperatsiooni
organiseeri­ja
Ja pakkus ameeriklasele
250.00a dollarit kiai see toime­tab
Cruise raketi osad Kuubale.
Seni ei ole avaldatud, kust Heiser
need raketi osad. lootis hankida.
Weisehenbergi ootab ka Lääne-
Saksamaal kohtuprotsess, kuna te­da
süüdistatakse selles, et ta toi­metas
koos 12 kaaslasega raud-
Moskva võimumeestele tekkis
uus tüliõun laial ttuntud kunstniku
Ilja Glazunovi aäol. Kunstnik
nõuab, et tema näitusel Moskva
kunstimajas peab olema väljas ka
tema suur epohhi kujutav pilt, vas­tasel
korral ta näitust e i lase kor­raldada.
Nõukogude kultuuriministri ase­täitja
Popov ei luba Glazunovi
suurt maali välja panna, kuna seal
on kujutatud Hrushtshov ja Lenin,
Stalin ja Trotski, Aleksander Solz-henitsõn
- kõik ühesuguses Gulag
Arhipelaagi sunnitöölise mundris.
Pildü ei puudu ka tsaar
Sadrieiste ülnliigi
0 0 M BO
Kuna esmaspäev, 1. august, on linnateehijatele püha, süs ^
tolmu sel päeva)ij^tmete äravedu.
Esmaspäevane jäätm^ kogumine toimub teisipäeval ja taisi-päevane
kogumine kolmapäeval.
Kohnapäval, 3. augustü 19T7 ei toimu ajaMtede ja selliste suu­remate
esemete äraviimist nagu ^äkapid^ majatarbed, puuma-terjai,
oksad jne. Nende äraviimine toünub ki)lma|«eval, 10. au­gustü,
1977.
Teie õigeaegseks väljapanekuks leiab hiada-mist.
B. M, B:.
Gommissiosier of Public Works
City of Toronto
MAARJAMAA kl
Anfühfiimg m der Etmschei Sprsich (Esimehe katse
eesti keele grammatika ja sõnsiraamäta koostidni-seks
H. Stahli sulest aastall637)
Reedik Yiüem V S ^ a n n i , , V aW
H; Salu Eesti vanem kirjandus - _ - - . - - - - -—-
Blaise Pascal — Mõtted
Antonio Possevino — K i r i Mantoya hertsogiiiBal© -
Ariio Vihalemma„Kunstnik eesti kirjanduses"
Jüri Uluotsa Eestlaste lepingud võõrastega XIII
s a j a n a " 1 -, - - _ _ . — - - -
Uku Maasimg „ydn Toonela jõelt'V^_--^.- _ - - J^^
„ „ ,,Piiriäde Pyydes"
„ppety estoii" — eesti luule antoloo^ itaalia keeles
Vello Saio «Kristlik Kooma". Koos väikese Rooma
plaaniga ja tähtsamate vaataiaisT^rsuste
2.7®
2.70
2.76
2.io
I2JL©:
'2.10
2.1Ö
5.25
4 3
6.30
60^
Kalju Lepik ^ Death has a Child's Eyes -
Salasoo ja Salo — Välis-Eesti perioodika -
V. Salo - Riik ja kirikud i - . ^ : - - i
4.30
_• 2.7©
_ 2;70
kes on huvitatud selKse tööala õppimisest. Töö on permanentne
ja pärast väljaõpet hästi tasuv. Tel. 889-338L
Prantsusmaalt, Austriäsfc
Naiste ja meeste kingad. FetöeSi Sh©© SöaOil
Ekstra laiad suurused,
ka jalatoega 480 BtoorW., Toronto 4, Ont.
ÜKS VANEMAID SOOME SAUNAAHJUDE
Kanada Royal Mounted Police
tegi teatavaks, et Ottawas vene
saatkonna juurde kuuluv mereväe
atashee Valerie Smirnov on juba
16 kuu kestel kogunud Kanadas
tööstuslikku informatsiooni, milli­ne
informatsioon ei ole salajane
kliid mille kogumine ei kuulu me­revee
ätashee ülesannete hulka.
Kanada välisminister Jamieson
mainis, et N. Liidu saatkonnale on
antud Smirnovi tegevuse pärast
hoiatus kuid Kanada ei saada te­da
maalt välja.. Sniirnov viibib
praegu N. Liidus puhkusel.
Parim ja suurim valik ELEKTRI SAUNAAHJUSID.
Palju erinevaid tüüpe.
Ka puudega köetavad saunaahjud.
Lähemaks informatsiooniks:
124 Manville Rd. Unit M - I , Scarboro, Ont. MIL 4J5
Telefon 759-3935, Muskokas õhtuti Ja nädalalõppudel:
telefon 1-705-762-5393
Saarlaste ühing korr»ldal3 oma
liikmeMe ja nende sõpradele
ühise yäljasõkiu Jõekäärule 27.
ja 28. augustil. Eeskavas iihisiau-lud
ja meie rahva püüimehed. Lä­hem
informatsioon ilmub h i l -
SAARLASTE ÜHING
kes hoiab oma (enamlaste poolt)
«lõrvatud po^ verist surnukeha.
Lõppeks on kuskil kaugel Jeesus ja
paavst Johannes XXIII, näidates
sellega kristluse ja kommunismi;
ääretut.vahet.
t Õ P L I K VÄUAMüÜIC
M l UKVip^^^^
MetroLicense A2163
FAOTAiSTILISELT ODAVAD^^H^
sajad söögitoa, maganustoa ja elaraanü mööblid, lambidrseina-riinlid-
kapid, rilüttd. kirjutiislaoad, WKI«I^/I
Maaskanbad, selnavaibad, lambivarjud, ajalehtede hoidlad, adu­ja
Tasuda sularahas, kindlušfcaW tä^kteega vöi „aiarge-Visa/
^^^^^^^^^^^^^^
i õ P i l K
Hdus@ of Denmark
1942 ÄVENUE RD. TORONTO Q TEL. 787-57©?
Avatud päeviti 10-«, laup. 10-«