Vaba eestlane , December 3, 1981

              A«A EESTLANE neljapäeval, 3. detsembril 1981' — Thursday, December 3, 1981 Nr, ae.,.
ma­ll
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA "
mBAgESTLANi
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torontöis
' PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja-
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. Q Toronto, Ont. M6J 3M7
i TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.—, poolaastas $24.--^
ja veerandaastas $ 1 3 .
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—, pool­aastas
$29.— ja veerandaastas
Aadressi muudatus 50 c. üksiknumbri hind 50 c.
FREE ESTONIA
Fublished by Free Estonian Publisher Ltd.,
135 Tecumseth St., Toronto, Ont. M6J 2H2
Eesti suurima kirjaniku A.H. Tammsaare sünnitaiu
miks.
om nüüd kujundatud memoriaalmuuseu-
Kommnnismi ideoloogilised po­liitilised
Ja majanduslikud nõrku­sed
ei ole kunagi varem tulnud nii
põhjalikult paljastamisele kui prae­guste
sündmuste taustal Poolas»
Ajaloolise ülesande pettusele ja va­ledele
rajatud võimu usurpaatorite
ja rahva rõhujate paljastamiseks
on võtnud enda õlgadele poola töö-liskond,
kes kuulutab k<>gu maail­male,
kuidas kommunistlik partei
ja kommunistlik valitsus on Poola
majanduslikult ruineerinud, kuidas
töölisi ja iseseisvaid farmereid on
ebaõiglaselt koheldud ja allasuru­tud,
kuidas Poola ajalugu on kom-"
munistide poolt võltsitud ja vääna­tud
ja kuidas väike võimumeeste
klikk on „proletariaadi diktatuuri"
silmi all töötava rahva arvel luk­suslikku
elu elanud ja oma taskuid
täitnud.
Kokkuvõttes võiks ütelda, et
kommunistlikult rezhiiriiilt maski
maha võtmine Poolas meenutab
Taani üldtuntud kir|aniku Hans
Christian Anderseni muinasjuttu
5,Keisri uued riided", kus petturid
panid keisri tänavale kõndima,
kuulutades rahvale, et keiser kan­nab
kõige kallimaid riideid ja pur-purmantleid
kuni lõpuks üks väike
laps hüüdis, et keistril pole midagi
seljas — ta on ihualasti. Samal
kombel on praegu alasti ka Poola
kommunistiks rezWim, kes seni
oma tõelist tühipaljast olemust on
varjanud tühjade sõnakõlksude,
valede, pettuste ja propagandamas-ki
taha, kasutades kqiM võünalikke
vahendeid, kaasaarvatud i Moskva
toetus ja Kremli ähvardused, või­mu]
püsimiseks.
Kommunistlik riigikord on keh-tSriud
Poolas nüüd juba üle kol­mekümne
aasta, kuid paljureMaa-mitud
heaoluriigi asemele on kom­munistlik
rezhiim toonud poola
rahvale ainult viletsust ja huka­tust
Riiki on pikemat aega juhti­nud
kaks nimekat kommunisti - r -
Wladislav Gomjilka ja ^Edward
Gierek, kes mõlemad on lõpetanud
oma k a i j ^ r i parteis põlu alla sat­tunutena
ning suur osa poola rah­vast
tabanud hädast veeretatakse
nende kaela, vaataniata sellele, et
peasüüdlased Poola raskustes po­le
mitte need mehed, vaid see inim­loomusele
vastuvõtmata rezhiim,
mis vägivaldselt poola rahvale kae­la
on veeretatud.
Praeguse kriisi seemned on Poo­las
juba ammuldilvatud, kuna rah­vale
hakkas juba varsti pärast Go-mulka
võimule tulekut 1956. aas­ia]
selguma, et kommunistlik riigi­kord
on suur maskeraad ning poo­la
rahval ei ole sellest midagi head
oodata. 1970. aastal tekkisid Poo­las
juba tõsised rahutused maksva
riigikorra vastu, mis nõudsid isegi
surmaohvreid. Patuoinaks tehti
parteijuht W. Gomulka ja tema
asemele valiti E. Gierek, kes hak­kas
rahva elujärge ,^tÕstma" uute
võtetega, laenates välismaalt suuri
summasid, mis nüüd on paisunud
sistronoomUiste arvudeni Tl
müjardi dollarile. Kuid see oraste
peal elamine sai kesta vaid küm­mekond
aastat ning siis olid Poola
majanduselu juhtidel taas näpud
põhjas ja veelgi sügavamalt kui va­rem.
Laenud kuivasid kokku, elu­standard
langes ja tulemuseks olid
uued streigid ja tööliste rahutused,
mis on viinud praeguse katastro-iasdse
olukorrani, kus Poola rah­vas
läheb vastu väga raskele
vele. ja suurele toidupoudraseleo
Poola tööliste iseseisva ameti­ühingu
Solidaarsuse aktüvsuse ja
streikide tulemusena on Poola sise­poliitiline
olukord kujunenud väga
komplitseerituks. Rahvas tahab ja
nõuab suuri ja põhilisi sisepoliitili­si
muudatusi ning vabadust,' mis
ähvardavad kommunistliku partei
võimupositsioone ja riigi praegust
sotsialistlikku struktuuri, mülele
partei juhtkond sõdib vastu kõigi
tema kasutuses olevate vahenditega.
Juhtkond on jõudnud arusaamise­le,
et Poola kommunistlik partei
on oma kontserdiga jõudnud lõpu­laulu
jum-de, kuid seda laulu ta­hetakse
Moskva survel iga hinna
eest uute salmidega pikendada.
Selle pikendamisoperatsiooni tule­musena
kõrvaldati võimult ka Gie-reki
järglaseks valitud Stanislaw
Kania ning tema asemele pandi sõ­jamees
— kaitseminister kindral
Jaruzelski. See võte tundub partei
kitsikuses loogilisena ja arusaada­vana,
kuna sellega tahetakse par­teile
kindlustada tuge sõjaväe hul­gas.
Poola sündmused näitavaÖ kogu
maailmale pisidetailides, milliste
võtetega kommunistlik partei kat­sub
võimul püsida, kuigi tal puu­dub
rahva poolehoid ja usaldus
ning ta on oma senise tegevusega
ja valitsemise tulemustega viinud
Poola kuristiku veerele. Kui partei
juhid sellises olukorras korduvalt
väidavad ja kinnitavad, et kom­munism
peah Poolas võinrale jää­ma^
et sotsialistlik süsteem ei toM
käriseda ning et kõiki teisitimõtie-jaid
tuleb karistada ja nad ühis­konnast
vangistamisega kõrvalda­da,
siis tuleb sellise teguviisi all
mõista rahva tahte kõige julmemat
ja diktaatoriikumat mahasurumist
Miks kommunistlik süsteem peab
Poolas kehtima jääma kui see on
poola rahva vabadused ja ajaloo
hävitanud ja Poola hukatuse ääre­le
viinud W sellest ei suuda aru
saada ükski mõtlev pea ja selle
kohta ei anta ka seletust. Miks
Poolas ei tohi ükski teuie grupp
ega kommunistlikust parteist eri­nev
rühmitus oma arvamisi aval­dada
j a neid rahva hulgas propa­geerida?
Miks Poola rahvas ei saa
vabade valimistega ise otsustada,
kas „kommunism peah jääma",
või sobib poola rahvale mõni teine
kommunismist erinev valitsemis­vorm,
kus kõik inimesed ei ole
riigiorjad ning ei kuulu kommu­nistliku
partei liikmeskonna väike­se
kliki hirmu ja armu alla? Nen­dele
küsimustele ei anta Poola
praeguste võimukandjate poolt vas­tust,
vastuseid nendele küsimustele
ei anta ka teistes kommunistlikku­des
riikides, kus Poolas leekidena
lõkkele puhkenud probleemid tuli­se
tuha all l^õõguvad.
On arusaadav, et Poola kommu­nistlikku
rezhiimi tahetakse Mosk­va
toetusel kõigi võtetega, kaasa­arvatud
terror, säilitada. Kuid Poo­las
vümase aasta jooksul aset leidu­nud
sündmused on paljastanud ha­lastamatult
selle ideoloogia ja
rezhiimi tõelise sisu ja olemuse.
Kommunismilt on maha rebitud
kõik propaganda kirjuks võõbatud
hilbud: ja sellest järele on jäänud
vaid Anderseni muinasjutu kahet­susväärne
ja halenaljakas keiser,
kes liigub rumala näoga alasti rah­va
hulgas ning arvab, et ta on kae­tud
varjava purpurmantliga.
Eesti Mafandysklubi Kanadas huvitav ettekannete õhtu Toront©
Eesti Majas praegustest majandusiikest probleemidest
Toronto Eesti Majas, möödunud teisipäeval korrraldatud Eesti Majandusklubi Kanadas referaatÕhtu
oli kokku toonud ligemale paarisajapealise kuulajaskonna, kes huviga jälgisid majandusalade erisektorite
ekspertide ettekandeid üldteemal ,,Majanduselu tänapäeval ja tulevikus". Lühiettekannetega esinesid ümar
Martens —: „ökonoomiline ülevaade", Kaius Meipoom ,,Kinnisvarad", Arvo Nütenberg -— j,ökonoomial
ja energia" ja Harry Rannala „Põhja-Ameerika aktsiaturg". Viies referent Lennart Kadak, kes pidi kõ­nelema
teemal „Globaa9ne ülevaade ^siaturust^V ®i saanud ettetulnud takistuste tõttu koosolekule ilmuda.
õhtu avas Eesti Majandusklubi
Kanadas esimees L . Jänes, kes hu-mooriga
r läbipõimitult tutvustas
laudkonfifa juhatajat prof. Olev
Trassi, kellel ei ole jätkunud aega
mitte air uit akadeemiliselt kõrgete­le
positsioonidele pürgimiseks, vaid
kes on andnud suure panuse ka
eesti ühiskonnale baltlaste ühisele
akadeemilisele organisatsioonile
AABS-ile.
Prof. Trass oma sissejuhatavas
sõnavõtus tutvustas kõiki refe­rente,
kes oma erialadel tööta­vad
ja tegutsevad juhtivatel koh­tadel.
Emar Martens' esimese kõneleja­na
andis-võrdlemisi pessimistliku
ülevaate läänemaailma praegusest
majanduslikust olukorrast. Ta ni­metas
praegust majanduselu aren­gut
„dramaatÜiseks" ning väitis, et
majandus on libisemas suurde krii-siajajärku,
mis levib kõigile ma­jandusaladele.
1950-nendate ja
1960-] endate aastate majandus oli
erakordselt dünaamiline, kuid
1970-nendatel aastatel on rnaail-ma
mõtlemisviisi üle.hakanud võt-ma
f '^tsialistlikud ideoloogiad, mil­le
ra' mides paljudes riikides on
maapõuevarad natsionaliseeritud
ning ühendriikide autoriteet ja
prestiizh langenud. Tekkis .täiesti
uus maailm ja uus struktuur, kus
raha läks valitsustele, kes seda
oma äranägemise järele süa-sinna
jagasid. Omaette probleemiks ku­junes
ka energiakriis. Valitsuste
kulud tõusid tohutu kiirusega j a
raha selleks pumbati majandusest.
Tagajärjeks oli inflatsioon..
Tööstuste tulud hakkasid kokku
kuivama ja praegu on tööstustel
kanda suured võlakoormad.
„Elame laenatud rasvast, elame i l ­lusioonide
maailmas," iseloomustas
kõneleja praegust olukorda. Lõ­puks
avaldas Ilmar Martens siiski
lootust, et Ühendriikide president
Reagani kokkuhoiupoliitika kannab
loodetud vilja, kuigi presidenti oo­tavad
ees suured raskused. Inflat­siooni
pidurdamiseks tuleb suurest
puhastustulest läbi minna ja inflat­siooni
mentaliteet purustada. Polii­tiliselt
on seda väga raske teostada
ja tulevikus võime selle võitluse
raamides näha väiksemaid tõuse,
kuid siis jälle langusi. Tulevik
peaks naitma kuhu majanduselu
suundub kuid praegused aja mär­gid
ei ole kaugeltki positiivsed.
Arvo Niitenberg, selgitas oma
sõnavõttu vastavate diagrammide­ga.
T a mainis, et majandus ja ener­gia
käivad käsikäes ning viimasel
ajal on energiaga varustamise alal
esinenud suuri muudatusi. Energia
hinnad on kiiresti üles läinud ning
kõrgete õlihindade tulemusena on
õli tarvitamine energiaallikana lan­genud.
Enne õlikriisi oli energia odav
ning õli kasutati ettevaatamatult
ja raiskavalt, eriti Ameerika
|)hendriikides.
Euroopa ja Jaapan on olnud õli
tarvitamisel "siiski ettevaatlikumad
ja kokkuhoidlikumad. Kuna Kana­da
õlivarud vähenevad, siis on
Kanada sunnitud suurendama
1984. aastast alates oma õlümpor-ti.
Õli asendamiseks hakatakse
rohkem rõhku panema gaasi ja
elektrienergia kasutamisele. Kana­da
gaasivarud on suured ning, elek­trienergia
varude suurendamine on
pidevalt käsil. Ontario 'jõujaamad
kasutavad väga vähe kütteainena
õli ning j|Uba tulevikus tuleb 55
protsenti Ontario elektrienergiast
aatomijõujaamadest. Kõneleja an­dis
üksikasjalise ülevaate Ontario
Hydro tegevuse |:ohta, mainides,
St Kanadas on elekttienergia Önta-riost
odavam ainult Quebeci ja
Manitoba provintsides.
Ontarios ei ole elektripuudust
ette näha ja praegu on produkt­sioon
nii suur, et umbes 10 prot­senti
sellest müüakse Ühendrii­kidesse.
Tehes lühikokkuvõtte tulevikuväl­javaadete
kohta, mainis Arvo iSlii-tenberg,
et inflatsiooni määr Kana­das
jääb üle 10 protsendi piirides­se.
Intressimäärad jäävad kõrgele
ning Kanada dollar ei tõuse palju
üle oma praeguse taseme. Energia­hinnad
tulevikus tõusevad inflat-:
siooniniäärast kiiremini.
Maius Meipoom mainis, et kin­nisvarad
on olnud tavaliselt pari­maks
kapitali paigutamise moodu­seks.
1972. aastal algas sellel alal
suur tõus. Laenuintress oli madal
ning laenu oli võimalik saada in­flatsioonimäärast
madalama prot­sendiga.
1980-nendatel aastatel on
olukord muutunud. Majade hin­nad
on tohutult tõusnud ja hüpo­teekide
protsendid kõrged, mille
tulemusena praegu peavad kaks
inimest töötama, et maja omanda­da.
Sellega seoses on mäj-gata, et
viimasel ajal on nõudmine korte­rite
järele suurenenud, kuna korte­rites
on odavam elada. Eriti vane­mad
inimesed müüvad majad ma­ha
ja siirduvad korteritesse.
Tulevikus võib oletada, et raha
paigutamisega kinnisvaradesse ei
ole enam võimalik teenida, kuna
hindade tõus võrdub inflatsiooni
tõusule.
Referent avaldas arvamist, et raha
paigutamise ja tulu mõttes oleks
siiski mõtet osta väiksemaid kol-me-
nelja korteriga korterimaju,
kus võiks ica ise elada ja ülejäänud
korterid välja üürida. Kinnisvara-
.de ostrnine teenimise eesmärgil
võib kõne alla tulla ka kiire kas­vuga
linnades.
. Harry Rannala pidas oma ette­kande
inglise keeles ja avaldas ar­vamist,
et aktsiaturg on praegu sa­ma
ebastabiilne ja kõikuv nagu
praegune majanduselu üldiselt,
fvanada on majanduslikult niivõrd
tihedalt seotud Ühendriikidega, et
kõik see,.mis seal/ juhtub, reflek-teerub
ka Kanada majanduselus.
Aktsiaturgu mõjutavad inflatsioon
ja intressinormid ja kuigi Ühend­riikide
eelmine president Garter
katsus võidelda inflatsiooni vastu,
ei andnud see loodetud tulemusi.
President Reagan ajab hoopis
vastupidist poliitikat Garterile,
taotiedes suurt kokkuhoidu ja
produktsiooni tõstmist.
Kuid temal tuleb tuleval aastal ar­vestada
Kongtessi valimistega, mil­lega
kaasub palju poliitilisi prob­leeme/
Meie näeme, et Ühendrii­kides
ja Kanadas ei leidu enam
paljudele: tööstustoodetele,"eeskätt
autodele, |ostjaid, mille tulemusena
tööpuudus suureneb. Tööstustel on
raske oma tegevust organiseerida
ja oma majandust korraldada kui
laenu intressinormid nii rahutult
üles-alla kõiguvad. Sellest tulene­valt
ei ole praegu k a mõtet töös­tuste
aktsiaid osta.
g Järgnesid elavad läbirääkimised,
kus puudutati selliseid küsimusi
nagu inflatsiooni vastu võitlemine
hindade-palkade kontrolliga, päi­keseenergia,
Kanada õliliiv, kulla-hinnad
jne. ''
ümar Martens mainis, et hinda­de-
palkade kontroll ei anna loo­detud
tulemusi, kuna see peaks
olema siis globaalses ulatuses ra­kendatud.
Seda saab ühes- riigis rakendada
ainult lühiajaliselt kuid ka siis on
tulemused küsitavad. Päikeseener­gia
kasutamine, ja kanada õlilüvast
õli produtseerimine on kallid ope­ratsioonid
ja praegu rohkem tulevi-ku-
väljavaadeteks, arvas A . N i i t e ii
berg. Kuliahinna kohta mainis K.
Meipoom, et see on praegu väga
kõikuv ning raha investeerimine
küllasse küsitava väärtusega.
Lõpuks tegi 0. Trass kõigist re­feraatidest
lühikokkuvõtte ja tänas
referente huvitavate ettekannete ja
asjatundlike sõnavõttude eest
Eestile Piibel uues
tõlkes ^
• Ameerika Piibliühingu kuufcirja|
,)Record** oktoobrikuu numbris
avaldati lehekülje suuruselt teade
,,Uus tõlge Eestüe" järgmine in­formatsioon:
Piibliühingu hüjutisel tõlkimise
seminaril, mis peeti Soomes, oli
osa võtmas kaks esindajat Eestist,
kes töötavad Uue Testamendi ja
Taaveti Laulude tõlkimisel mood­sasse:
eesti keelda. Nende töö on
käimas 1974. aastast alates ja iees^
märgiks on anda Pühakirja keeles,
mis moodsale inimesele on mõis­tetav.
Vana Testamendi tõlkimine
jätkub ja on loota, et kogu Piibel
uues keeles on valmis 1986. aas­taks,
Uue Testamendi eesti keelde
tõlkimise 300 aasta juubeliks.
: Esimene Piibel eesti keeles anti
välja 1739. a. ja on ajajooksul kor­duvalt
keeleliselt parandatud; Prae­gu
tarvitusel olev Piibli tõlge on
snski moodsale inimesele keeleli­selt
mitte alati selge, üks Eesti
tõlkimiškomisjoni liikmeid nime­tas
praeguse Piibli keelt „kreeka
keeleks eesti keeles".
Konimentaarid
Käesoleva aasta 7. detsembril
möödub 40 aastat Jaapani oota­matust
rünnakust Havai saaresti­kus
Oahu saarel asuvale Ühendrii­kide
sõjasadamale Peari Harbouri-le;
Rünnak lõppes ameeriklastele
hävitava tulemusena kuna jaapan­lastel
õnnestus ühe löögiga rivist
v^lja lüüa Ühendriikide sõjalae­vastiku
kandvat osa, mis kindlus­tas
jaapanlastele edu ka ^aapani-^
Ühendriikide vahelise sõja esimeses
faasis.
Pearl Harhouri rünnakust on
palju räägitud ja Idrjntatud. Tol­leaegset
Ühendriikide presidenti/
Rooseyelti on halastamatult süüdis­tatud
ja atakeeritud, knid tema
pooldajad on teda ka ägedalt kaitsv
nud. Roosevelti vastased nendivad,
et president kasutas Pearl Harbou-risse
koondatud Ühendriikide sÕja-^
laevastikku sihilikult söödana, et
meelitada jaapanlasi rünnakule ja
viia Ühendriike mitmesugustel nur^
jatutel põhjustel Teise maailmasõ-ja
keerisesse. Presidendi atakeeri­jad
üflevad, et Roosevelt oli tead­lik
Jaapani mere- ja õhujõudude
kontsenteeritud atakist Pearl Har»
hc^uri vastu, kuid ta ei andnud se­da
informatsiooni sihilikult edasi
Vaikse ookeani laevastiku juhtide­le^
kindlustades sellega jaapanlas­tele
nende edu.
Rooseveldi kaitsjad kinnitavad
kategooriliselt, et siin ei ole teqe-mist
mingi konspiratsiooniga. Nad
nõustuvad, et Roosevelt te^i kaht­lemata
vigu, Imid et ta teis;utses
koos oma nõuandjatega heas usus
ja pidi alistuma jõududele, mis ei
olnud tema kontrolli all.
Täienduseks mitmele Pearl Har-bouri
katastroofi kohta kirjutatud
raamatule on ilmunud nüüd Gor-don
W. Prange sulest uus teos 7.
detsembri rünnaku ning selle eel-ja
järelmängude kohta. Raamat
kannab pealkirja ,jMe magasime
koidu ajal" (At Davi^n We Slent)
ning see ei kaldu Roosevelti süü^
distamisele ega ka tema kaitsmi-*
sele. Raamatu autor, kes suri 1980.
aastal ja kelle töö viisid lõpule
kaks tema õpilast, on intervjueeri^
nud sadu inimesi nii jaapani kui
ka Ühend^ikide poolelt ning tema
eesmärgiks on eeskätt näidata, et
see atakk oli jaapani ohvitseride
poolt planeeritud erakordselt osa­valt
julgelt ja ettenägelikult mille
tulemusena seda vÕih nidada maa­ilma
sõjaajaloos üheks hiilgava­maks
mereväe operatsiooniks.
Kuigi Prange jääb Roosevelti
suhtes enam-vähem erapooletuks,
kaldub ta siiski arvama, et Roose­velt
ei olnud konspiraator^ Roose­velt
teadis juha 1941. aasta no­vembrilt,
et sõda Jaapaniga on pa­ratamatu,
kuid Prange kinnitab, et
vaatamafa üksikasjalisele uurimise­le
ei .õnnestunud tal selgitada, et
Rooseveltil oU andmeid võimaliku
Pearl V Harhouri rünnaku kohta.
Üksikud salaluure vihjed selle või­maluse
kohta olid fragmentaarsed
ning neid tõlgendati pealegi inim­like
eksimuste tõttu valesti. M i l l i ­sed
need „inimlikud eksitused"
olid, ei selgu lähemalt Prange ar­vab,
et kui ameeriklased olelesid
Pearl Harhouri rüniiakukš teinud
vajalikke ettevalmistusi, ei oleks
see olukorda muutnud jaapan­lased
oleksid sellele vaatamata oma
plaani läbi viinud.
Prange M d a h ja ülistah jaapan­lasi
nmg nende põhjalikku ja asja­tundlikku
ettevalmistust selleks
suureks operatsiooniks. Kuid kuigi
ta katsub Roosevelti võimalikust
süüst mööda libiseda, on tal üldi­selt
ameeriklastele teha palju ette­heiteid:
Ühendrükide sõjaväe juh­tidel
puudus ettenägelikkus, Wash­ingtoni
ja Pearl Harbouri vahel ei
olnud vajalikku sidet, ning mere­väe
ja inaaväe vahel ei eksisteeri^
nud koordineeritud koostööd.
Prange teosest võib järeldada, et
ta jagab ohtralt kiitust ja laitust
mitmele poole ja mitmes suunas,
kuid ta raamat ei suuda lahendada
Pearl Harbouri müsteeriumit ja
president Roosevelti osa selles suu­res
tragöödias.
Vaatamata oma rikkustele kuu­lub
Kanada nende riikide hulka,
kes on erakordselt tagasihoidlik
summade andmiseks riigikaitsele.
Statistilised arvud- mainivad^ et
Kanada annab vähdm kui 2 prot­senti
oma rahvuslikust sissetulekust
sõjaväele ja sõjalisele varustusele^
olles pisirügi Luksemburgi kõrval
ka üks Mtsunaid N A T O toetajaid.
(Järg lk. 3)