Vaba eestlane , December 3, 1981

              J A B A E E S T L A N E " on
Vabade eesilasie häälekandja
ma
Neljapäevalj 3. detsembril iggi ^ Thursday, December 3, 1981
2 karda nädalas -
teisipäeval ja nef/apäeva/
(DO
skaudisõprade ped
Toronto | Eesti Skaudisõprade
' Seltsi sügispidu Eesti Maja suures
saalis peeti laupäeval, 28. novemb­ril
ligi ,250 külalisega. Peol esine­sid
skaüdiperest võrsunud mangu­ja
laulumehed ettekannetega ning
pakkusid; tantsumuusikat. Müüdi
läbi kümmekond loteriid arvul^ate
võitudega ja külalised viisid peolt
kaasa .Kotkajärve Uudismaad kä-sitley.^^^
pldiku,
stauoisõprade sügispidu või Kot­kajärve
baU, nagu seda ka nime­tatakse,
on. üks meeldivamaid
kokkutulekuid Toronto pidude- ja
üritusterohkel sügishooajal. Küla­liste
enamiku moodustavad laste­vanemad,
vanad skaudid ja gaidid
ning noortetööga seotud inimesed
kokkuvõttes väga idealistlik
publik. Ka möödunud laupäeval
täitsid nad saali parajasti. Skaudi­sõprade
esimees Lembit Piklcov
ütles avasõnad ja tervitas pidukü-lalisi.
Eeskava pakkusid „Positüv-sed
mehed" Mark Teose, Alar Ki-vüo
ja Hillar Tork — musitseeriv
trio, niille ettekandeid Toronto
eestlased juba aastaid naudivad.
Kavas oli populaarseid rahva- ja
meeleolulaule ning publik andis
meestele/ omalt poolt positiivse
hinnangu. Tantsuorkester „Orp-heus",
koosseisus Mehis Vahtra,
Aadu ja TÕniš Tõllasepp ning Arne
Tork, mängis uut ja vana.
Rikkalikuma osa peost kujunda­sid
loteriid, mille loosimist korral­das
skautüksus Lembitu Maleva
juht Harold Kivi; Kindlate hindade-
^ga piletid olid kunstüoteriil, kust
^ võitudena läksid eesti kodude sei-nalondl
kunstnik Jüri Punno Kotr
kajärve • motiivi. 300-dollarüise
õmblusmasina võitis proua Metsa-i
^ l a , kellele tuli ka sama loterii j,lo-hutusauhind".
Publik pidas seda
! väga heaks ennustuseks, et õnn nii
varakult hakkab ESTO-84 peajuhi
peret jälitama. Kaheksa n.n.
„ameerika loteriid" puistasid väär-
' tuslikke võite üle kogu pidusaali.
Sügispeoks oli välja antud ka nä­gus
roheline kava-voldik, mis an­dis
seltsi juhatuse ja Uudismaa-toimkonna
nimed, Uudismaa kaart-visandi
ja lühikestes peatükkides
kogu Kotkajärve ning Uudismaa
loo. -Voldikus esines ka selle koos­taja
iHeino Jõe ettepanek TESS-i
märgiks, mis seltsüSO-aastasele
vanusele vaatamata veel puudub;
• kaks kätt hoiavad hellitades skau-di-
ja gaidimärke.
Pidu peakorraldajaks oli TESS-i
juhatule liige Osvald Piil ja kogu
seltsi juhatus lõi tegevalt kaasa.
Samuti olid abiks ka skautlike
noortel üksused: „Rajaleidjate"
gaidilipkonna juht Ingrid Kütt toi-
^ mis teadustajana, „Põhjala Tütar­de"
emad käivitasid köök^ ja eine­lauda.
„Kalevi" mehed müüsid pi­leteid
ja pidasid baari ja Lembitu
I Malev korraldas loteriisid. Esi-
: mees Lembit Pikkov tänas kõiki;
hoogsiast pidust osalejaid, loterii-esemete
annetajaid ja tegelastena
kaasa-aidanuid. Ta palub oma tänu
ka ajakirjanduses korrata— noor­tetööle
kaasa aitamine on hea ja
rahvyslik investeering.
vesfe
Ulised 1982
Järele kõige, heledam üheksasit
planeedist, o^ab snarnsest tingib
tud määratu külgetõmbejõoga
domineeriva koha päikese-süs-teemis.
'
Teatavasti meie päikese-siistee-mi
üheksa planeetr (milledest ai­nult
maakera on elamiskÕlbülik)
liiguvad ümber päikese igaüks oma
'orbiidis, ning erinmrkiirusega^^^^^
10.000 kuni imöOO miili tunnis, kaugemal küi^^
SeUest tingitud .nend^^
iiksteise suhtes önalalisdtm^^
Ainult üks kord iga 179 aasta sees biilšüst ja^^^^r^^
toob nende ränd nad k ^K ühele ja arus
samale poolele; p ä ^ Stephen Pläge--
mone aastaga tihedalt kokku, et n^^^
sus: „lcokkusaamise" Ä l i lõpul pealkirja all v,Jupiter Effect**.
yäliehaaval jälle hakata üksteisest Kui mõelda päikese kaugusele
kaugenema! Vv^- m
kompnteritega^^^^^^a^^
seHise planeetide lähe^
tsükliga önkaasimüdl^^^^
mitmesuguseid loodnskatastroöfei?^^^^^
- maaväri^^^
meretõusude uputusi,^^^^^
tilisi faastikulisi F
ebanönnaaisusS,: "^^^^^^^^^
sena, tiulemäs 9 jalalise labttnoo-,
ning muutusi, mis toomid häyitar duga tulise palli ümber (päike) ~
vaid tagajärgi, mitmesuguste häda- 960 jala kauguses! Teiselpool 10
Torontos Tartu Collegeis toimus möödunud pühapäeval Tartu ülikooli aastapäeva iähistamime re- dega, inimeste eludes. tolline Jupiteri lapergusevõitü pall,
leraat-õhtuna, mida sisustas Edgar V. Saks oma ettekandega „Seitsm©sajase orjapõlve kompleksi ana- Lihtsalt ja piltlikult võiks seda umbes miili kauguses!... Ja
lüüs". Kõie kutsus esile elavaid sõmavõtte, mis jätkusid hiljem kä kohvMaraas, tas paljud ohtrast osavõt- planeetide koondumise situatsiooni ometi oleme kui mängukannid
Jad esitasid refereiEdi ettekandele vastuargmimefflte.'
Eesti Majandusklubi poolt kon-aldaü arutluskoosolek praeguste majanduslike probleemide arutlemiseks.
Pildü laulkonda kuuluvad (vasakult) Hmar Martens, Harry Rannala, Kaius Meipoom, Arvo Niitenberg Ja
moderaator dr. Oskar Trass. * Foto: Vaba Eestlane
orjapõlve
L V. Sciks kõneles Torontos Tartu Ülikooli oästopäevci
kujutada nii, nagu oleks ümmar- nende v a h e l ! . ••«vi--:
. , gune, üheksa maasikaga kaunista- ,
m nmg see periood oh pal,« lu- ^ ^^^^ .(^ujatad^ meie päikese- ' *
" f ^ ^ . »<feteemi) kahe sirge, risti-Iäbi lõi- Niisiis - väljavaade 198We
Tartu ülikooli aastapäeva tähis- kandes, kus ta peatus esmajoones
tamine oli kokku toonud 70:ne ini- Eesti ürgse iseseisvuse ajastu juu-mese
ümber, peamiselt vanema ge- res, mainides, et üldiselt oli tol alati aUa.püütakse kriipsutada. ^^^^ .^^^^^^^ ^^^^^^ ^rMseks tö- kosmUiste jõududega arvestades, ei
neratsiooni esmdajad, kelledele ajastul orjade pidamine levinud ja ohtu kavas ei olnud parast ette- ^^^^ 9 maasikat asetatud ole iust helge- Aina sagedasemad
Tartu ülikool vaatamata pikkadele ka Eestis leidus välismaadelt too- kannet läbirääkimisi aga kui sel- ühele veerandile ~ peaaegu .kesk- maaväringud ja seda suurenevate
kodumaast eemaloleku aastatele tud orje. leks tungivalt soovi avaldati, sus^ ^^^f teravikust alates, kuni valis- hävitustega Vulkaanüised pursked,
on jäänud Südamelähedaseks. ^^^^^ ^^^.^^^^ |^vati ^ ^ ^ ^ servani - - u m b e s 71 kraadilise Ulatuslikud üleujutused. - ühelpool
med selle kohta, et , eestlased f tn S l a K^^^^^ nurga laiuselt. uputusliku^ vihmasajud, . t e i s a l
oleksid teiste rahvaste Jiures or- „ referendi seisukohti'kritiseeri- ^sf selBise situatsioonini jõua- ^ ^ ^ ^ ^W
osa referendi seisukohti kritiseeri ^^^^^^^^^ ^^^^^^^^ j ^ ^ , ^ ^ naado^ Metsadepol^^^
1982. aasy, eriti selle l o p uÄ P!!^!^"?^^^-
s3s,enÄnaabei4jläneefidega.^^^^^^^:^^
õhtu avas Akadeemilise Kodu
nimel Madis Ereem, mille Järele
kõlas ühine ,}Gaudeamus*^^
Dr. E. Aruja tutvustas Montrealist
kohale saabunud külaliskõnelejat Edasi väitis kõneleja,'"'et pärast
E.V. Saksa, kes on endale eesti. Eesti, vallutamist saksa ristirüüt-ühiskonnas
nime teinud kirjaniku-; lite poolt jäi Eestisse veel iseseis-ha,
ajakirjanikuna, seltskonnatege- vaid talupoegi ning meie ei saa
lasena, polütikuna ja eestlaste rääkida Eestis, valitsevast üldisest
kaugema mineviku uurijana. pärisorjusest. E.V. Saks toonita?.
Kuid nüüd lisada sellele kõigele
teaduslikult tÕestust-leidnud fakt,
et ilmastikul ja kliimalistell
muutustel on suur mõju ja efeM
Inimeste tervisele.
ÕMM.lõpuosas 'näitas dr> E.: Aru-;
ja valguspilte Tarta^^^^^
Rootsi ajal, Eesti iseseisvuseVpe-: juba eelmises vestes: maini-fioodü
ja praegusel oÖ^^
ajastul. 5 V p o l e olnud viimase 179 aasta jook-
„ _ . ° sul — võib olla, isegi mitte viima-
Referent on juba varem mitmel et see sõna pärisorjus võeti tarvl- Tänusõnad osavõtjatele ja esine- se 300 aasta sees! See' kosmiline
puhul avalikkuses käsitanud, eest- tusele Carl Robert Jakobsoni poolt, jatele ütles dr. E. Aruja, mUle jä- tsükkel algas jpba mitmed aastad ning nende käitumisele (õnnetuste,
laste „seits.mesaja aastase orja- kes taotles sellega sakslastele sur- reie kõlas ühine Eesti hümn., Pä- tagasi, ning arvatakse, et selle krii- kuritegude,- ning üldise agressiiv-põlve"
ajastut ning on obiud se- ve avaldamist. räst referaat-koosoleku lõppu sür-, tiline kõrgpunkt oma mõjudega suse ja vastastikuse pinge põhjusta-niste
väidete ja-teooriate suhtes Kõneleja nõustus sellega, et osa duti kohvüauda, kus jätkus elav kestab kuni aastateni 1984/85. misel) siis tuleb üks eriline mõte,
väga skeptiüne ja kriitüine. Sama- eestlasi olid orjuses, Wd kõik mõtetevahetus Tartu ülikooli ja Juba mitmeid aastaid on koge- millega paljud vast ei nõustu, kuid
le seisukohale asus ta ka oma ette- eestlased ei oimud samas olukor- „eesti orjapõlve" ümber. ,. tud maakeral vulkaanilise tegevuse mida mina ^ei saa eemaletõrjuda:
: ' suurenemist, maavärisemiste sage- Kas siin ei olegi tegemist kosmilis-nemist;
kuid ühtlasMaastavaid torr te, Kurja ja Hea, Valguse ja P i -
^^^^^^^ ; :m
misfääris on maakera pealispinna si^^ A - j sellega, M H ^ ^ i
temperatuur langenud, Jõunapopl-^^^^n^^
ses aga sellevastu tõusnud. On iiselt kõikidel aegädet olgu need
V A P Q ^ A V Vnrcc.vi. ^W^^.M ^ ^ ^ - ^ ^ ^ " ^ ^^^^^^Stehtud^^^^ t^^^ vt-tJvJ^^^^ ria, et eriti maayä^^^
politseijõud umber tuletorjaohvit- ^^^^^^^ ^Q^^^^^ kõrgvete uputused j,ud dualistlikud sektid naeu bogo-
Toronto Eesti Aiandusklnbi vümasel kokkutulekil asendasid haü- seride akadeemia hoone, kus opi- on ühenduses niihästi magneetiUste hiilid ia catharid?» '
gestunud lektorit J . Luik'e M . Lepik, E. Kuris Ja M . Joasaare. Vaadet- lased on juba mitu päeva organi- jõududega, mis planeedid üksteise-. "
di viljapuude külmakindlnst ja nende sorte, samuti puudutati koduaia seerinud istumisstreigi ja keeldu- |g avaldavad, kui ka nende asetuse Kes teab — teadus kosmosest
marjapõõsaste probleeme. M . Lepik oli kohale toonud mitut sorti õuni, nud hoonest lahkumast. Hoones nurga-kraadiga maakera suhtes; on ainult kord-korralt praotamas
lini ületalve seisva GoMen Eussefiga, olid kohal ka viibib umbes 350 õpüast, kes nõiia- Planeetide üksteisele lähedalole- "st, laiemale tundmatusse. Kuid ik-
Koduaia probleemid käsitamisel
Toronto Eesti Aiondusklubi viimane
kokkutulek käesoleval aastal
TuletonekoolB
kadettide streik
alates kõige paremmi i ......
Delicious kollane ja punane, Mc5ntosh jt. ; vad koolis õppetöö demUitarisee- ku tsükli kestel mitte ainult nen- kagi on ees veel sügav mõista-tSF
_ . • T +• r.'^...: ^xö.ioiv^ici wiir^oWn^ miHole vaütsus on vasta- de vastastikune mõju ei etenda t u s . . . Arutamine nende küsimuste
Oma sõnavõtus vaatles M. Le- mgimusi väetamist, kulmakmd- ^.^^^^j^ Solidaarsuse esinda- oma osa, vaid nende kombineeri- ümber viib meid äratundmisele,
pik erinevaid sorte ja nende sobi- lust ja talvekaitset nmg selgitas .^^ ^.^^^^^ tuletõrjekooli vii- tud „tõmme" mõjutab suuresti päi- kui targad on selle Vana Testa-vust
simsesse külmasse, eriti tos- möödunud külma talve suuri kui- ^.^^ sisemmisteeriumi alt mõne kese aktiivsust, pannes seda rahu- mendi pessimistliku eluvaatleja
tis esile euroopa sorte ja siin nen- makahjustusi eriti põhjapool To- ^^.^^ ministeeriumi aUa, kuid va- tümalt kui muidu „sisse ja välja- sõnad Koguja raamatus, kui ta Ui­de
õunte maitse muutumist. Ta an- rontpt, kuid ka Toron os ]a isegi ^^^^ ^. ^^^^^^ ettepanekut, hingama". Viimane tegur omakor- leb: -
dis püdi õunapuude paljundami- ka lõunapool. Poi lapool kannatasid ^^^^^^^^.^ .^^^^^^ muude da põhjustab maakeral ilmastiku- ,,Hearpäeval olgu sul hea meel
sest ja.pookimisest, demonstreeris enti ploomipuud. . nõudmiste hulgas ühtlasi deklaree- lisi ebareeglipärasusi. ja kurjal päeval mõtle järele: Ju-õunte
sc Aovr/di ii mvnöäÖäTr^aammiicsi^t Vkiulljuu ia M .Toasaarfi vaatifis mariaiinn- - _ . , , , 1 - . . ic<....»..::..t..'.:Aaj.-A-.'v-i-*-i:.j^^ • ^ _ • -.i^ .«ii-t^^ i^»-..
aroomi põhjal.
ja M. Joasaare vaatles marjapõõ- ^^ ^^^y^^^^ veekahüri-saste
kahjureid ja haigusi, tõstes
eriti esüe varbb sl koduaia sõstra-te
kasutamisest streikijate ja ^de-rekprdilne
kartuS
Toronto eesti ühiskonnas hästi;
tuntud lauljatar Estra Väli-Toom-puu,
kes hüjuti välja andis heli­plaadi,
omab koos abikaasa Oskari­ga
maalapi, kus muuhulgas kas­vatatakse
kartuleid. Tänavu said
nad kartuli, mis kaalub 4 naela.
Üllatunud kartulikasvätajad arva­vad,
et see võiks olla maaüma koi­gi
aegade suurim.
i^alj@i
„Kes on tõeline dzhentelman?"
„See on mees, kes pakub oma
naisele lahelt käevangu, kui see lä­heb
oma sünnipäeval prahikotti al­la
tänavale viima."
teeni jutustab sõbrannale:
„M6tle ometi, minu mees hakkas
nüüd spiritistikš!"
„Mis seal's ikka! Minu mees
trimpab samuti juba tükk aega
aina puhast piiritust"
E. Kuris käsitles madalaid, pool- c.uc vaxu. >t ._yuu«xa . u . u . - jjjojjs|.j.eerijate vastu, mida kom-kõrgeid
ja kõrgeid vUjapuid, eri, Poosaste pungad > hävitajatena ja ^^^^^^ ^.tei ja valitsus neilt
ti õunapuid ja nende sobivust ko- nende vastast tõrjet. Lopulcs 3a ka ^^^^
duaeda ' sõnavõttude vahel esitati lektorite-
Ta pi. das *p ari.m at^e k, s k, oduai.a puIu - l- e . arvukalt küsimusi. J.ä7rg,n es
deks^ poolkõrgeid, minede pritsi- ^^^'^ ChiedgO eestbsed
^ g i T o r S e kerT^^^ R e £ « s e l kokkutulekul, võitja OValdOSid
saagi ^oristamme^ Kergem. Kete ga^b auhinnaks $20.00. , ^iSJ^^^ceÄ
rent selgitas ka vdjapuude kasvu- ^^^^^^ ^^^^^^^^.^ .^^^^^ SOlldOOrSUSt
: , ris ei ole. 26. jaanuarü 1982 toimub K L E N K I päevade ajal arutasid
peakoosolek ja valguspUtide näi- g^ajšea eestiased Chicago Eesti
tamine, kui khibilükmed tooyäd^ ^^^^
kohale vastavaid püte möödunud gtreiMjaid kodumaal. Otsustab
aastal toimunud aianduslücust tege- goijdaarsüse näitamiseks: kom^
vusest. 25. veebruaril esinevad ^a avaük mfeeleavaldüs?
Ontario hakkab
' Ontario kohtuminister Roy Mc- loenguga Barries asuva Bray's
Murtry tegi teatavaks, et valitsus GardenCentre'! omanikud Erik ja
planeerib karmimaid seadusi laialt Lia Hess teemal: „Toalüled". 25.
levinud vandalismi vastu võitlemi- märtsü demonstreerib õie Kuris
seks. Kohtuminister mainis, et lõikelillede kasutamist,
vandalismi kahjud igal aastal ula- EKs;
tuvad kümnetesse miljonitesse dol­laritesse.
Vandalismi ja selle vastu •. • • • • .-. •. .• -. .;
võitlemise vahendeid uuris eriliiie
komisjon kohtunik Lucien Beau- Elavat kunstnikku mõõdetakse
lieu juhtimisel, kes samuti asus sei- enamasti tema halvimate, surniid
sukohale, et vandalismi tuleb ha- klassikut alati tema parimate
kata tulevikus karistama krimi- teoste järgi.
' -Arvo Valton:'
Suurim planeetidest, Jupiter, mis mai on teinud nii selle kui teise
on oma mahult 1300 korda sira- et inimene ei teaks, mis
rem maakerast, ning" Veenuse seisab."
Tulge koos iheiega
TROLLIDE JÕULUPEOL!
laupäeval, 5. dets. 1981
DESIGN PRODUCTS
288 Danforth Ave. Toronto, Ont.
Telefon 466.8001
TROLLIDE JÕULÜLOOSEMINE. KELL 2 PÄEVAL
KÕIK TERE TULEMAST!
SOBIVAID JÕULUKINKE
® PEWTER • HÕBEEHTED •ROOSTEVABA ESEMED
® KLAAS • KRISTALL • LAMBID © KÜÜNLAD
9 SERVnSID • KÖÖGITARBED
• JÕXJLULINAD, -LINIKUD, -DEKORATSIOONID jm»
THE SCANDINAVIÄN SHOPPE
279 Danforth Ave., Toronto, Ont M4K I M
Tel. 469-3886
Omaniknd eestlased