Vaba eestlane , December 3, 1981

              1^81 - Thursday,
bva aasta 7. detsembril v
(0 aastat Jaapani oota»
innakast Havai vsaarestl"
saarel asuvale t)hendrii=
5adamalePeariHa^bo^^^•
lak lõppes ameeriklastele
[tulemusena kuna jaapan-lestns
ühe löögiga rivist
ia Ühendriikide sõjalae-landvat
osa, mis kindlus»
dastele edu ka Jaapani---;
dde vahelise sõja esimeises
I Harbouri rünnakust m
tgitnd ja kirjutatud. Tol-ühendriikide
presidenti
U on halastamatult süüdis-atakeeritud,
kuid tema
on teda ka ägedalt kaits-
)sevelti vastased nendivjtd^^
fnt kasutas Pearl Harbou-
Indatud Ühendriikide sõja-pu
sihilikult söödana, et
jaapanlasi rünnakule jä
tdriike mitmesuRUStel msr-lahjustel
Teise maailmasõ^
lesse.^ Presidendi atakeen-l^
adj et Roosevelt ol\ tead-mi
mere- ja õhujõudude
keritud atakist Pearl JIsir<
stu^ talid ta ei andnud se-latsiooni
sihilikult edasi
)okeani laevastiku juhtide-lustades
sellega jaapanlas-
|de edu.
fveldi kaitsjad kinnitavad
riliselt, et siin ei ole teise­lgi
konspiratsiooniga. Nad
id, 'et Roosevelt tejfi kaht-
I vigu, kuid et ta tegjutses
la nõuandjatega heas usus
{alistuma jõududele, mis ei
ima kontrolli all.
Iduseks mitmele Pearl Har-itastroofi
kohta kirjutatud
Me on ilmunud nüüd Gor-
Prange sulest uus teos 7.
rünnaku ning selle eeS-Imängude
kohta. Raamat
pealkirja „Me magasime
ijal« (At Dawn We Slent)
ei kaldu Roosevelti süü-sele
ega ka tema kaitsmi-kamatu
autor, kes suri 1980,
na keDe töö viisid lõpule
Ima õpilast, on intervjueeri^
Idu inimea nii Jaapani kui
pndrüldde poolelt ninz tema
nks on eeskätt näidata^ et
kidc oli jaapani ohvitseride
lilaneeritud erakordselt osa-
Igelt ja ettenägelikult mille
ena seda võib uidada maa-
|õ]aajaloos üheks hiügavsi-lereväe
operatsiooniks.
Prange jääb Roosevelti.
enam-vähem erapooletuks,
ta siiski arvama, et Roose-olnud
konspiraator. Roose-idis
juba 1941. aasta no-et
sõda Jaapaniga on pa-^
I, kuid Prange kinnitab, et
lata üksikasjalisele uurimise-l<:
3nnestunud tal selgitada, et
reltil oli andmeid võimalike v
Harbouri riinnaku kohta;
id salaluure vihjed selle või-kohta
olid fragmentaarsed
leidtõlgendati pealegi inim^
luste tõttu valesti. Milla-leed
„inimlikud eksitused"
si selgu lähemalt. Prange ar-
|(>t kui ameeriklased oleksid
Harbouri rünnakuks teinud
ettevalmistusi, ei oleks ^
iulforda muutnud Jaapan-^
[oleksid sellele vaatamata oma
läbi viinud.,
^nge kiidab ja ülistab jaapan-ig
nende põhjalikku ja asja-ettevalmistust
selleks
operatsiooniks. Kuid kuigi
itsub Roosevelti võimalikust
mööda libiseda, on talüldi-:
leeriMastele teha palju ette-
|d: Ühendriikide sõjaväe juh-
[puudus ettenägelikkus, Wash-ja
Pearl Harbouri vahel e!
vajalikku sidet, ning mere-ja
maaväe vahel ei eksisteeri-
[koordineeritud koostööd,
mge teosest võib järeldada, et
Jgab ohtralt kiitust ja laitust
lele poole ja mitmes suunas,
ta raamat ei suuda lahendada
Harbouri müsteeriumit ja
fdent Roosevelti osa selles suu-igöödias.
Elatamata oma rikkustele kuu-
I Kanada nende riikide hulka,
on erakordselt tagasihoidlik
lade andmiseks riigikaitsele.
sed arvud mainivad^ et
ida animb vähem kui 2 prot-h
oma rahvuslikust sissetulekust
iväele ja sõjalisele varustusele,
js pisirügi Luksemburgi kõrval
|üks Mtisimaid NATO toetajaid,
(Järg lk. 3 )
i
B, |a 6. dets.
dr. A. .Mae, tel 493-7231
12o ja 13. dets.
dr. Rl yanaselja, tel. 921-7777
^üsurance
Agency
KINDLUSTUSED
23 WEI^fxMORE Dr., Süite 2W
Rexdale, Ont. M9V 3Y7
Tel. 7454622
OB
Knulntamine
VABA EESTLASES"
toidab oma eesmärgi! ^
CHty ROLET • OLbSMOBILE >
ROBERTSONŽ:MOTORSviTD :J:;^
1555':DÄNFORTHi A V E Š J Ü E ' '
TÖRONTQ: .ONT:5'.M4J;1N7;^^^
T E L E F O N •4 6 6 -;fl;3 5^"^^
4-
Vaade laudkonmale pidulistele Eesti õngitsejate ja Jahimeeste hüjutise! peol. Käsil on loterü püetite
mmk. ^0^0: Tommy Tomson
,, rahvakunsti
Kanada riigikaitse on juba aas- Eest Etnograafelise Ringi juybel5litii Eesti
M ""iTu^Jita^aTk^lf Möödunud reede õhtul toimus Eesti Maja suures saalis Eesti Etnograafilise Ringi i®. aasta tegevuse
Z s e i r a S Tuodfeioon kõM tähistamine rahvakunsti õhtuga. Suur saal oK täidetud etnograafiliste esemetega, seinal linikuid, kootud ese- o,„„^*„.|, wZTjT? w„^^^^^ meid ja vaipu, laudadel keraamikat, puutöid Ja näitlikke töötamise demonstratsioone. Arvukas osavõtjas- EOStl kunstmk
S ^ r L i X ' iSSs^^^ ^^"^ ^'"'^^^^ väljapanekuid ja rahvakunsti õhtu sõnalis-muusSkaüsMantsulist eeskava. jOOüistCiS pOpulaCSrS©
958 Broadview Ave. Toronto, Ont. 1^MK2R^
Tel. 465-4650 või 4654659
Pank avatud: päeval ie.©0 — 3 ^ (esmaap.
ühenduses on jõuad reedeni), õhtul 5.39 — (esmasp. J» ndjap.)
LAENUD SOODSATEL TINGIMUSTEL KAASMAALASTELE
Informatsiooni saab pangast lahtioleku aegadel
Kõik uued laenud on laenravõtja surma puhul Wndlustatuil koBl
$304)00^ ulatuses, jäädava töövõimetuse puhul on kindlnstatiid
kum $10.OM^ ulatuses vastavalt kindlustuste tingimustc^^^^
iiiiiiisiiiiüiiiiiiainiH
sunuste unarusse jätmisel. Nähta- , õhtu esimeses osas Reet Hend- Edari, Rudolf Lall, Karin Jürman, va mustrilist kangast, tema moo- |ÕulukciardB
Eesti Sihtkapital Kanadas ;
Annetused, testämendi-pfeandtwed
.. . ja mälestusforidid ön tulumafcšu-ümbruskonna
arihsi, ^^^v^^^^g^^^
a pangandusUkke etr ^ ^ ^ j . ^ ^ .
jaks. Või rajatakse kõik oma loo- kooli õpilased esitasid Anne Liis väline osa' lõppes rahvapillide or- Mitmel laual oli näiteid ringi tevõtteid ühendav Association of ' sioonidele
tused Ühendriikidele, sest ameerik- jüUi juhatusel rahvatantsud „Viru kestri juhataja O. Haameri paari õppetegevusest, pikk nimekiri näi- Commerce and Industry Lommis- Slhtirap^tal Kanadas
lased peavad juba oma julgeolelan polka" ja „Vändra polka", saatis kandlesoologa. tas mida kümne aasta jooksul on sions - valib igaUoUiUpenooüil une tulumaksuvaba kviitungi
huvides igale Kanada ründajale rahvapillimeeste orkester. ^ . , tehtud. Siin on peakatteid, ülikon- Chicago kunstnikest oma liikmes- ^audu ^^^'^^^^^ 95^
oma sõjajõududega vastu astuma? Pikema üksikasjaliku ülevaate Enne esmemist ta m^^^ kurruta- et evK)tee joulukaartide valm^^^^^^ ^
vaikest kannelt, mis tehtud koo- ^ ^ ^ ^ ^ heegeldamist, varrastel kudu- jaks. Tänavu langes valik eestla- «roauvicw
livenna poolt Tartus, kes^ on ^^^^^ pügamist ja tikandite tege- sest kunstÄ Rein,^^^^P
praegu asjatundja rahvapillide j^jst. on tehtud tagisid, narmaid, töötab -Chicago Sun-llmes^^toime^
alal ja meisterdab neid ise. ; nööpe, vöösid, nööre ja paelu, ki-tuses>'
Kanad^ koWtn. M . A. Stevenson, andis esinaine Ene Runge. Ring
kes oli varem Royal Canadian Ar- organiseeriti 1971. a. novembris
moure^d Corps Associationi presi- ig asutajaliikme poolt. Eesmär-dent
ning Canadian Institute for giks võeti õppida teoreetiliselt ja
Strategic Studies liige, kirjutab praktiliselt tundma ja valmistama iseloomustas kahte kandleman- rikingi ja pastlaid, muhu ilupätte,
ajalehes „Speak .up" Kanada riigi- eesti etnograafilist tarbekunsti, ^f"^^' siblimine, teine nahatöid, puule põletamist, intar-i7ii
»v»oco-noi
Et valiku teinud organisatsioon -^Talveõhtu Chicagos", teine „JÕu-hõlmab
kogu Chicago ja selle lä- lud Chicagos enne ja nüüd", kol-kaitset
analüüsides, et Kanada sõ- kusjuures õpingute lõpetanud pidid katmise viis. Haamer ise kasutas ^jat, villavärvimist ja viimasena jjema piirkonna ettevõtteid, kes mandaks „Hoüday Bound" ja nel­jalised
jõud on oma riigi territoo- olema võimelised õpitut edasi õpe- viimast, mis' oli kasutusel Voru- niplispitsi. kõik on jõulukaartide tellijad, tõu- jas'„The Time".
riumi kaitsemiseks imepisikesed — tarna ja iseseisvalt valmistama. Esi- ^^^^ kasutati tantsupü- üheks osaks oli Elita Vahtra de- ^^^^ pikati poolt valmistatud Kaardid trükib ja levitab eesni-iiks
aktiivne sõdur ja üks reservist algu töötas ring Toronto Eesti^^s. ^ ^HIACP^PIB — ......u. ^n....: . . ,
iga 250 ruutmiililise maa-ala koh- Naisseltsi juures, hiljem töö laie- Parast kava oh aega näituse yal-
Kui võtta tõemeeli >Kanada nedes muutus iseseisvaks,
liümnis väljendatud sõnu „Standin?,
on Guard", siis viiks see praktili­selt
tulemuseni, et Suur-Toronto
suurust maa-ala kaitsevad Kanadas
üks tegevväe sõdur ja üks reser­vist.
'
Olukord ei ole parem NATO
koosseisu antud kanada sõjaväeük- Uueks ürituseks on juba 1984, a.
susega. Lääne-Saksamaal tegutseb ESTO-84 puhul uue näituse kor-
NATOi raamides üks mehhanisee- raldamine muuseumis,
ritud kanada brigaad. Selle brigaa- Kümne aasta jooksul on korral-di
koosseis oli varem 10.000 meest
jargi; poimimme
kolm kuud.
jäpanekutega: ' tJhel
seinal oli mitmes tehnikas linasid,
Esimeseks suuremaks tööks oli kootud rätikuid, kindaid, tanusid,
1972. a. I Ülemaailmsete Eesti niehe ja naise rahvarõivad, kootud Kuid otse etnograafiliste tööde
Päevade puhul näituse korralda- seinavaibadi Laudadel puuesemeid, kõrval oli juba kleite, kus rahva-mine
Royal Ontario MuseumHs, Aino Raun demonstreeris pastelde rõjväle omased elemendid on kan-kuhu
eesüased on annetanud tegemist, E. Perry eestimustrilise tud üle tänapäevastele kleitidele,
200 eset. ' ' * •
koreeritud puuesemed ja suur jõulukaartide tiraahz üle müjoni. metatud org-n. Lükmesettevõtteüe
'^^'rnn' lü"/^'^''*^^^ Rem Pikati poolt nimetatud kaartide telUmiseks oli lisatud In^^-It^^^^ organisatsioonüe valmistatud nel- kaart kunstmk Rein Pikati tutvus-jast
jõulukaardist on esimene tamise^cs.
/püksirihma tegemist ja perekond näidates eesti rahvamustrite piira-
Tüllidel oli otse oma töökoda hiiu matuid kasutamisvõimalusi ja
rõhkude valmistamiseks. Teisel mustreid kasutades saadud maitse-pool
I. Kao keraamikat, taldrekuist kaid ning ilutündelisi tulemusi,
nööpideni väga maitsekad; keraa- Elavalt jälgitav õhtu lähendas
mikameister ise ketras vokil lõnga, eestlaste etnograafilist värviküllast
VABA EESTLANE
;aks korda nädalas
lO.OÜO meest, datud kursusi ja õpinguid, kas oma 7 - -i . i,l-Iv ÄtH ^^''^'"'^ etnograaimsi v^ryiKuuasu
kuid nüüd on see kärbitud 5000 jõududega või väljastpoolt kutsu- ^ ^ . ^ f ^'^^''^ ^'^^ ^^"meelset maailma ja näitas, et
mehele. Brigaadil puudub täielikult tud eriteadlastega. Praegu- on käi- eesti ühiskonnas võib igauks oma
üks pataljon ja ka teised brigaadi mas niplispitsi põimimise kursus. Väike Eristüne Isotamm kodus esivanemate eeskujul, ise ilutegija
oma väikestel telgedel rahvarõi- olla.
Veresoonte lupjumise oht
üksused on alamehitatud. Ja selle Suur osa ringi tööst on olnud
brigaadi iöögivõime? Selle väe- rahvuslike näituste korraldamine
koondise võitlusvõime tundub era- mitmesuguste Toronto ja eestlaste
kordselt tillukesena, kuna kanada- oma üritustel. Nii on E. Etnograa-
Sased on praeguses olukorras või- fUine Ring saabud Karavanil ühe
melised kaitsma ainult 6 ruutkilo- I ja ühe III auhinna, Londonis 21
metrit Lääne-Saksamaa territooriu- rahvuse näitusel III auhinna.. Näi- gr.Reet Vanaseljd kÕneleS SÜdamehaigUS'S'eS'9'
mit! j ' tuste kõrval on peetud loenguid, .
Kanada valitsuse ja kõigi poliiti- oldud lelctoreiks Metsaülikoolis, ^^^^^^^^ ^^^^^M E. Baptisti kiriku saalis arstiteadus-liste
parteide muretus riigikaitselis- Trent seminaris ja mujal. Juba Jsk loeng. Õhtu avas koguduse naisringi esinaine Loone Jürimäe, öeldes,
ksV küsimustes on seda arusaama- 1972. a. alustati õppekirj ade väi- et inimese keha on Jumala tempel, mida arstid tunnevad paremini kuS
tum, et venelaste kiire ja palavlik jaandmisega^ 1976 ilmus „Esivane- inimene ise. Koguduse vaimulik pastor E. Raid ütles dr. Reet Yana-relvastamine
on üldiselt teada. Ot- mate pärand I", teine osa on ilmu- seljale tere tulemast ja palus Jumala õnnistust eetolevale õhtule, mil°
tawas ei ole loomulikult informat- misel. Ring^n olnud lähedas kon- lest väga arvukalt osa võeti,
siooni, mida kavatsevad venelased taktis teiste sellelaadiliste organi-.
Väljaspool Eanaidaas
$29.-
$15.-
selle suure hambuni relvastatud satsioonidega teistes maades. Dr. Reet Vanaselja on Torontos Kui inimesel jon olnud südame­atakk,
siis võib ta 3-—4 kuuga
jälle normaalsele elule tagasi
sõjaväega peala hakata ja mulised Ringi juures on vanameistreSst Pr.^ktiseeriv nooremaid arste, kuid
o^ende plaanid, kuid kellegil ei Nõuandev Kogu, kes alati on
saa kahtlust olla, et need jõud ei oma oskusi jaganud ja noore-ole
loodud ja relvastatud riigikait- maid juhatanud. . . 1 , • 1 o • 1 . 1 n i * 1 'A 4n. i.;5 vv. 00 • ^ « seks vaid pealetungiks ja teiste rii- Kümne aasta jooksul on osa neis*t ^ig aühel klapid. Südamel on ka mille^sS Aon e1n ergiat -and.d..v. Jp a\t.a rei,
laitmatus eesti keeles selgitas ta
arstiteaduslikke küsimusi. Ta kir-üeldas
südant, mil on neU kambrit, Südame.„spacemaker" on aparaat,
kide atakeerimiseks. Ning kes võib surma läbi lahkunud. Praeguses ju-anda
oma pea selle eest, et üheks hatuses on Marie Vals:e, Hilda
kallaletungi ohvriks ei ole Kanada, Härmj Linda Raudjalg, Aino
ffinille kaudu venelastel on head Raun, Virve Perry ja Viima Jala-võimalused
Ameerika 'Ühendriike kas. Ürituste korraldamisel on
rünnata. abiks olnud meesliiknied Otto
Koi. Stevenson esitab terve rea Rannamäe, Bgbert Runge, Valdur
Idisimusi: Miks on Kanada valitsu- Raudjalg ja fen Jalakas:
se käsutuses nii väike sõjavägi, järgnevas tervituste osas tõi ter- ^ame väiksemate veresoonte lupju-
,meie demokraatliku elusüst^emi vituse B. Liit anadas esimees V. seda põhjustab, ei tea
oma närvi^steem. Südant toida- Ka südamel on oma patarei ja kui
vad kolm veresoont. Süda lööb 60 see ^aab vigastada, siis asendatakse
—100 lööki minutis. see tehnilise „spacemaker'iga".
^ ' • -aaiu ^^P"^ järgnesid küsimu-
Km suda seisma jaab, ^.is yoib ^^^^ ^.^^^j^ ^j^j^j^^j^ töö­inimene
veel neh minutit eSada g-p^j^^ . kohvijoomine. Selle ajal
Elma, et see ajusid kahjustaks. ^^^^^^^^ jj^istrio kandis ette laule
Maksab Kanadas:
$45.~
Poolaastas $24.-
Veerandaastas $13.-
Kuna Kanada uued postitarüfid ei ole veel lõplücult selgunud, siis
ei saa esimese klassi posti saatekulu arvestada, ka mitte
posti oma.
Palume lahkelt tellunised uuendada ka Mripostiga tellijaü, tasaides
ajalehe tellimishmna —- ^ '
aastas $49.-
poolaastas , $26.- jc9
veerandaastas $14-
Postitarilfide selgumisel palume tasuda saatekulu hiljem.
Postitarüfid peavad teada olema enne 1. jaan. 1982.
Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hmd 50 ^enti
aadressidele palume märgida „POSTAL CODE** ja
USA aadressidele ,^10? CODE"
Pangatshekk või rahakaart kujutada
Free Estonian Publishers nimele.
Kõige suurem probleem on sü- K. ,Raidi klaverisaatel.
soBi\r JÕULUKINK
kaitsmisks, - mida iga kanadalane Hubel, märkides et E. Etnoeraafi- keegi. Meessoost inimestel on seda
hindab? Miks ei ole ükski meie lise Ringi liikmed võivad olla uh- rohkem kui naistel. Suitsetajad on
Ikahekümnest Soomustatud miilitsa- ked seljataba jäänud tööle ee^ti aga neli korda rohkem võimalusi
üksusest saanud väljaõpet tankirel- rahvakunsti säilitamises, edasi and- südamehaigusteks. Samuti on vas-vade
alal? Miks ei ole ükski Kana- mises ja tutvustamises ning aval- tuvõtlikumad ülekaalus ^ inimesed,
da regulaarne soomustatud rüge- das lootust, et eesti noored tulek-- Lupjumine seisneb asjaolus, et
ment varustatud tankidega? Miks sid kaasa rind töö juurde siin kau- väiksed veresooned, mis südant
on meie' sõjajõud varastatud an- gel päriskodust. toidavad jäävad kitsamaks. Kui on
tuksete .relvadega ja meie reserv- Eesti Naisliidu Peakorterist New kuni 50% soonest ummistunud,
üksused puudulikult treenitud ja Yorgist saadetud J. Kurmani ter- siis inimene veel ei tunne midagi.
organiseeritud? vituse luges ette teadustaja Tiiu Ta kirjeldas mitmesuguseid sü- jiimd $45.— •\- saatekulu
Neid küsimusi esitab kindlasti Kajak. damehaigusi. Südameatakk! ajal §1.—, USA-sse $1.50.
Iga mõtlev kanadalane, kes muret- Sopran Elna Libe laulis O. Haa- üks osa südamest sureb, kolmest
seb oma riigi ja rahva saatuse ja meri kandle saatel kolm rahvalau- soonest üks. Kui on tundemärke, ^ ^ ^ ^ ^ I C I P O T P T ACTP *«r*«, «
- ' lu, rahvapillimehed, kuhu kuulusid et on karta südameatakid, siis tu- ^^BA EESTLAS»fi!i taütusesJ
t^lemaailmsed Ees^! Päevad
Stokholmis
Yälis-Eesti väljaandel
Rem Välmo — fotod
Alex Mflits — tekst
Suur formaat, 95 lk.
Teffimine soota:
VABA EESTLANE
P.O. Box 70, Postal Stn. C, Torent©
Ont. M6J 3M7
Falun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks —-tavalise / kiripostiga alates
19 TeUimise katteks lisan $.... sünjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. ( M a saata ainpit tähikiijas).
Nimi
Aadress .
AMl Kaiu Hubel, Peeter Sõrra, Raul leb kiiresti haiglasse minna.