Vaba eestlane , March 24, 1977

              Hr; 23 VABA EESTLANE neljapäeval, 24. niä^ü i^?^ ^. l l i u f f l ^ im 1^3
ISL Bootsis
loengnõSigB,
itust H i i ^
trükis
I õppima. Seai-jon
rabvusfeul-ka
poJütiliiÄ
[meie fcultuuii.
pii aJles oom
saanud teik^
tali me obsšk-emaike&
te.
lu, mida eesti
It, raiivusvar-iuse
teraiEH)-
fi, slänge, vul^
id eõnu,
lenduvad
jooriate lisan,
lisjulienedeiö
ti keel oo lõ­ikes
õppinud
f ikat võib fiõnu
määraä ca
|)gilist kuulu-nedogis-
\, kuid tahekeu
iii ke^el pma-lussõnaraaina;!
fcel keeltel.
tiiine, (kus tio^
(did puuduvad,
fekäände, kuid
i'iedemaim
Keel aga r i -
elava kee^
\i lõpe kunagi.
3t aüati kar-
|ega Siberisse
3b võimaiuse
ritamisefes,
on Muuäd
osas väldete
ja Vesfei
nadkomprow
jritud. SõEiaife
ja võrdluseks
ris on neid 115
ta arvas, et
minna.
üksikuid M i ­ia
-tus V0(nn8.
k i sõnaraaana-
Id sõnu,
IjäHe tema sõ-hüd.
KüH m
Jolütilisi sõnu,
luti Oli välja
anglitsismid.
sõnaraamatud
eele vägista-
^abas üliSskoi^
sõnaraamat
mille kohta
[J eluajal ütles,
lOO-ks aastaks
siooni csas
^0. L. Olvet, A,
3järgi dr.
[le huvitava et-ja
-ütles, et
?uur TõM m
inaaüma.
liHal töö võib
vas autor, et
(stuse asi, võib
järgmis-
Irks Eesti Päe-
Ib valmis. Raar^
kulusid ar-k
aga see jääb
|U5se eastete
rgiks ja fciii-
Kolm kontserts
Wcsncouveris
M r t s i esimesel
©sines Vancouveris sopnui Eva
Wilson iseseisva kontserdi^
Karl Bergemanni klaverisaatel ja
oli kaastegev ühel kahest Carl-
Otto Martsoni orelikontserdist.
Oleme harjunud, et eesti muu­sikat
kantakse ette nagu sisseju­hatuseks
kontsertide esimesel
poolel/kuna teiseks pooleks jääb
raskuspunkt rahvusvahelise muu­sikaga.
Eva Wilson näitas, et ka
seda traditsiooni võib muuta:
eesti muusika sobib oma olemu­selt
kui ka kompositsioonilt
kontserdi kuiminatsiooni^oolele.
üks aoor muusikahuviline ta­hendas
kontserdi lõppedes, et ta
nüüd alles taipas, et eesti muusi­kal
on omapära, millös on igal
komponistil oma eri-ilme, kuid
ühine kõla hilis-romantilises stii-
IBS.-
Kontserdi esimene osa oli pü­hendatud
kolmele kuulsale nais»
kujule Goethe loomingust:
Klaerchen, Greichen ja Mignon.
Valik pii eriti Huvitav ja õmies-tunud
ka muusikapel^oõgiliselt,
sest enamik esitatud laule olid
loodud samale tekstile kahe erine,
va helilooja poolt: Schuhert Ja
Verdi Gretcheni „Meine Ruh'ist
hin", Schumanni ja f schaikows-ky
Mignoni „Nur wer die Sehn-sucht
kennt" jne. Niisugust vali­kut
võib endale i lubada ainult
sellise dramaatilise sisseelamis­võimega
lauljanna kui seda on
Eva Wilson, sest ta peab esitama
igat kuju s^Uisena kui seda kaks
komponisti ette kujutasid.
Eva Wilson on kõike seda mida
rahvusvaheline arvustus on te^
mast kirjutanud: täis elurõõmu,
sharml ja lavalist küpsust. Tema
lüüriline sopran kannab täiekõla-liselt
nü koloratuuri kui ka kõige
õrnemat pianissimot. Sisseelami­se
dramaatilisus teeb temast et­tekantavate
laulude sisu lahti-mõtestaja
...mater dolorosa ees
palvetava Gretcheni... mere
kõrgel kaldal kaugetele randadele
tervituste saatja.
Eetikeelsetes lauludes meie
soololaulude Raudvarast — Tüm-pu.
Päts, Saar, Kapp ja Aavik —
Mitub tema voorustele cUkt^oon,
sdge ja puhas, kristalselt kõlav.
Eesti lauludega võidab ta eesti
publiku südamed, kuid ei tphi
unustada, et AinO Tamm'est saa­dik
on Eva Wilson vist küU kõi.
ge agaram eesti laulude tutvusta­ja
rahvusvahelisele publikule.
Karl Bergemanni saadet iseloo-niuštab
iiks sõna: ideaalne. Kõik
muud sõnad on ülelügsed.
Carl-Otto Martsoni kontserdid
haarasid kaks ja pool | sajandit
orelimuusikat. MärtsonJ virtu­ooslikkus
teeb ka keskmisest k i ­rikuorelist
kontsertoreli. Üks kar
nada orelikunstnik, kes tihti on
Vancouveri Eesti Kirikus orelil
esinenud, nimetas, et tema ei ole
C Franckl „ChoraIe A minor"*
veel julenud sellel orelil mängir
da. Martsonil näiB aga jätkuvat
seüe mängimiseks küllaldaselt pe­daali
ja registrei^!
Rahvusvahelisest orelimuusir
kast oli eriti huvitav vähekuuldud
C. Krebsl „Vater ünser" sõpra,
niie ja orelile, miUe sopranisoolo
Eva Wilson hardumusega laulis.
Märtson oma kontsertidega
tõendas aga eelkõige, et eesti
orelimuusikal on koht rahvusva.
helises muusilias. Edgar Ärro
,,Sonaat 1939" oma temaatiliselt
ülesehituselt meenutas sõja algu-seaastat
nüig oli kõige ulatusli­kum
eesti komponisti töö. Arro
„Mu lein on suur'* laulis Eva
Wilšon kadunud praost Hislmut
Pürii mälestuseks esimesel vaimu­likul
kontserdil.
Nimetamata ei tohiks jätta
Garl-Otto Märtspiü oreilisaadet
jumalateenistusel. Vancouveri
eesti luteriusu kogudust on nime­tatud
,Aaulvaks koguduseks" pesr-püskop
K. Veemi poolt. Martso­ni
orelisaatel sai orelimängust ja
koguduselaulust iiks tervik, mil­les
orel ei vedanud kogudust, vaid
^atis subordlneeiituna kogudus®
laulule.
Kokkuvõttes: Eva Wilson-
Märtson, Carl-Otto Märtson ja
1^1 Bergemann on eesti muusi-
• ka tutvustajatena nii eestlastele
kui ka rahvusvahelisele publikule
ära teeninud Eesti kultuuriauMn.
n n »
Rahvatantsijate suure lavastuse ,^ehetondid*' iegelasi. Vasakult: Unda Valtey, Linda Niitenberg,
Rita Valter, Toomas Metsala, Agu Metsala, Jaanus Marley^^J^
Kas mäletad või oled kuuinud;. Nii oligi ühea Õhtul jühtimud. ^ ettekande „Rehefcondid". Origi-seliest.
mida teihti vanasti Eestis Mõned noored jiUd kuulama, mi-.naalset teotamist jiihatab Ho
peale tööd? Tuldi muidugi kelle­da
räägib rdhepapp vanadest ae- Maimets.
gi talusse rehe: alla ikokku, kes
veel tööd tegema ja (kes nalja nä-gema.
Mõni ketras, mõni keris
lõnga, mõni voolis puud j a mõni
punus korvi. Teistel oli aga ^pare-mat.
teha.
Eriti veel, kui mõnel piU kaasas
õli, läks tants ja laul lahtii
Tegevus käis kuni . keskööni,
kes nii kaua vastu pidas ja siis
gadest ja muudest tarkadest as-jadest.
Söed hõõgusid veel ahjus
ja rehetuba oli peaaegu täiesti
pime. Kesköö cfli ammugi möödas
kui oli kuulda hääli, kära ja met­sikuid
viise. Nagu läbi udu oli
näha tumedaid inimeste ku.
Tondid olid tulnud pererahvast
kiusama ja toiiu norima.
Mis sai tontidest, lieüe antud
õlgedest järeltehtud põrsast ja
läksid kõik viisakad ja mõistlikud I rehepapist, seda võib igaüks oma
üiimesed koju. Nü mõnigi jäi silmaga näha 3/aprililii 1977. ä.
aga veel rehepapiga juttu ajama kell 5.00 p. 1. Monardi Park'i koo-ja
tuleleekidest tulevikku ennus-1 'iimaja aulas, 1 Hanson Street,
tann. ' kus T. E. E. R. „KungIa" esitab
Heikki Kuld on loonud mitmed
viisid tontidele saatemuusikaks.
Eahvaitantsu saadavad "Heikki
Kuld, Guido Laikve, Mati Kopa­mees,
Hillar Amolins, Voldemar
Gustavson, Alfred Kuus, Hamio
Bohl j a ,;Kungla" piUimehed A l -
ian Liik, E. Tani, Ain Allas, Leena
Lüvet ja Peter Jeeger. ,^ungla'*
rahvatantsijaid näeb itiiblišti iile
saja ja uusi ja vanu 'tantse mõ­ned
kümned.
Piletid on ^saadaval Poko £u:ist
Mt. Pleasant 1 ja Egilintoni nurgal,
rahvatantsijailt või Peeter Nii­dult,
-telefon. 293-3992.
Toronto Eesti Naesstltspideas peolioosolekifi
Toronto Eesti Naisseltsi peakoosolek toimus hiljuti Peetri M-riku
seltskondlikus ruumis. Koosoleku avas esinaine Heljo
vek, kes tervitas koosolijaid ja tänas Hikmdid ning juhatust möö­dunud
aastal tehtud töö eest. Koosolekiü juhatajaks valiti EUen
Raiomaa, protokollijaks Helmi Ründva.
Aruanded, eelarved ja tegevus- Jõekääru Laste Suvekodu ikorral-kavad
võeti vastu ja kinnitati
peakoosoleku poolt ühel häälel.
Ajaliselt juhatuisest välja lange­nud
liikm.ete asemele valiti Mai
Musta, Leili Nurm ja Linda Pint-son.
Kultuurringi juhatajaks va­liti
Henny Aruja, käsitööringi ju­hatab
Ema Esken. Revisjoniko­misjon
valiti tagasi endises koos­seisus.
Peakoosolekul toodi esile ka
neid töid mis viidi läbi möödunud
tegevusaastal suvekodu hoonete
korrastamisöl.
Tänu lastevanematele ja Ühing
Eesti Laste Suvekodud Jõekä^
rul liikmetele, vüdi läbi talgute
korras ujumlssildade ehitami­ne,
peamaja ja söögisaali ka­tuste
uuendamine» söögisaali
lae isoleerimine ja sauna pesu­ruumide
siseremont. . .
Lasti värvida -tarede välisseinad
ja üles seada piksäkaitse peama­ja,
söögisaali ja seltskondliku
ruumi ulatuses..
Ka käesoleval aastal on T. E.
Naisseltsi peamiselts .ülesandeks
Eesti Mäjandusklubi Kaimdas
külaäkäžku Fordi autotehased
7Õ!ks nimetada hästiõnnestunuks
Osa võttis 36 isikut, mis on väga
iäaedale arvule, mida Ford mak-simaalseit
vastu võtab.
Mubi järgmisöks ürituseks on
koos Leedu jaLätimajandusMu-bidega:
„Baltic Business & Pro-fessionalmen's
Associations din-ner
koos daamidega" reedel, 15
aprillil kell 18.00 õhtul Paik Plaza
hotellis Avenüe Rd. .4 Lauad on
damine. Peale taivaliste ko>ras-tustööde
kevadel vajaksid läbi­viimist
juurdeeihitus väikeste las­te
tarele ja peamaja siseremont.
Kultuurringi ülesandeks on
loengute J M n ^ 8 isikule ning laudkommd moou
n e s e l t s U o M ^ dustatakse sega seltskondadena
voivaxi etmvoitacia paremaid omavate
uhmeqa koik naisseltsi liiikimed.
Alates IB. märtsil 1976. a. pee­tud
ipeakoosdökust itegutseb T. E.
Naisselts inkorporeerjtud seltsi
nime all.
FINN H O M E S Ä K I R Y & ü i L I C Ä T i S S EN
281 BÄNFORTH AVE. TEL. ,««3-3331
Soome pagarisaadused kardmoni-saiad,
struudelid, soome tordid, küpsi-sed.
Lihapinikad.
Soo^ie rukkileeb
EUROOPAMAITSELISED
JUUSTUD/KALAKONSERVID,
DELIKATESSID
Ke^^adpühade nädalal äri avatid:
esmasp., 4. apr. ja teisip., 5. apr. 9—6
kohnap., 6. apr. ja neljap., 7. apr. ^ 7
Süur-reedel ja -laupäeval suIetueB.
Teen väiksemaid parandustöid
tellijate kodades. (D Tel. 534-9753
0. KUUSK
H. KIV
SNCOME TAX & SNVESTMENT
CONSÜLTÄNT
TEL. 759-3588
5ft MUNSON CR. SCARBORO. ONT.
Y
362 Danforth Ave.
Toronto,
M-iK tm
HOWERS & GIFTS
VOl
Värsked ja esmaklassilised lilled Igaks sündmuseks.
Kimstkäsitöid kiikiiekš: ehted, merevaik, nahktööd, piumker-
\iased, keraamika.
Räägitakse eesti, läti ja mglise keelt
Seltsil on 138 liiget ja rõõmus­taval
kombel on seltsiga ühine­nud
paljud nooremasse geiie.
ratsiooni kuuluvad naised^ mis
tiivustab seltsi tegevust ja ta­gab
tõhusa abi nü suvekodu
korraldamise kui ka talvise te-
• gevuse läbiviimisel.
Toronto Eesti Naisseltsi juha-tus
(täinab kõila, kes on kaasa ai­danud
seltsi tegevusele ning kut­sub
eesti naisperet ühinema T. E.
Naisseditsiga; Ihformatsiooniks
pöörduda juhatiise liikmete poo-le.---
leiab kodu ja ülespidamist üksi­kule
lesele mehele elukaaslaseks
. olles.
Kirjuta slt. „Oma Kodu"
inta.
TOIVO LAANEMÄE
VINEERID
üle 70 eriiaeva sordi kohapealseid,
haruldasi ja eksootilisi tdneere.
PLYWOÖD & HARDBOARD
saetakse teie soovikohaselt
ULMIÄ püutöörüstad, tööpingid &
Contact cement, tiikpuu-õli, „wa-ter
stains", äärekaunistused, inlay,
marketrii tarbed.
THE PLYWOOp SHOP
IJ2 Davenport Rä. (tagahoovis)
921-9505
Kuna Eestis saartevahelistel ta­liteedel
valgustusmärgid puudu­vad,
kehtib kord, et rajal võib sõi­ta
ainul valges. Seda nõuet ei ar­vestanud
„Sõpruse" kolhoosi auto­juht,
kes kavatses hommikulkella
8 paiku mööda Pärkma--Soela jää-trässi
Kingisseppa (Kuressaarde)
sõita. Ilmselt videviku ja udu tõttu
eksis juht teelt ja sõitis ligi 4 km
märgistatud rajast kõrvale. Saare­maale
ta ei jõudnudki, sest pool­teise
kilomeetri kauguse! kaldast
sattus auto nõrgale jääle ja vajus
sellest läbi. Jiiht uppus. Jäätee val­dajale,
Kingissepa Teede Remondi
ja Ehituse Valitsusele ei saa tee
rajamise, märgistamise ja hoolda­mise
kohta midagi ette heita.
Kõik kehtestatud lükluseeskirjad
on kohustuslikud kõigile taliteel
viibijatele. Jäätsele võib sõita 3-
minutiliste vaheaegade järel, kus­juures
vahemaa autode vahel peab
olema vähemalt 250 meetrit. Juhul
tutvusi. Osavõtumaks on
$15.00 isikult, (mis katab 'lõunasöö­gi
koos juurde kuuluva veiniga ja
muusikailised ettökanded. Lõunal
on kõnelejaks Onitario Tööstus^
ja Turismi minister Claude Ben-nett.
Kogunemine algusega kell
18.00 õlitul, lõunalauda istumine
keH 19.00 täpselt ning kel 21.00
algab tanlts Bfli Berle orkestri
helide saatel.
See on esmakoKisefcs lühiseks
ürituseks koos meie naaberrah­vaste
majandiisininiestega ja
'fel^hi juhatus ootab klubiliikmete
rohkearvulist osavõttu. Sellega
esindaksime väänllselt oma Mubi
teiste iseas. Eelregistreerida hil­jemalt
28. miäutsSks E. Hopplle
äripäevadel kuni kella 16.30 tele­fonil
481-7028 j a õlitul pärast kel-da
18.00 telefonü 445-8905. Osa­võtjate
arv on piiratud.
Keit^t^a et klubi
korraline aasta^koosolek toimub
kolmapäeval, 4. mail kell 19.30
Holiday Innl ruumes, 1250 Eg-liügton
Ave. East. Vahenditult
koosolekule järgneb ühine õhtu­söök
koos daamidega. Klubi ju­hatus
loodab; et Mubaülaned
rohkeapvulisolt kohale imuvad,
eriti meie kahe viimase aasta
•k^tel juurde tulnud uued lijk-med
on eriliselt oodatud.
EEST MÄJANDUSKLUBI
KANAMS JUHATO^
kginstlnäitus
Nädalalõpul tolmus järjekordse
kunstinäftusena Eesti Majas Mont-realist
Torontosse külla tulnud Ilse
Mägiste-Bergmani kunstinäitus.
Kunstnik pole Toronto eestlastele |
võõras, aasta tagasi toimus siin |
ta esimene näitas ja selle edu an­diski
põhjuse uueks tagasitulekuks.
Nädalaopu halb ilm ja taMstustega
lüklusolud kahandasid osavõtjate
arvu tagasihoidlikuks.
Näitusel oli väljapandud 47 väik-semõõdulist
Õlimaali. Neid võib
jagada kahte peamisse temaatika
gruppi, ühes lUIed Ja teises maasti­kud,
lisaks neile vaikelusid ja mo-live
kodumaa linnadest. Kõik olid
realistlikud ja hoolika töo tulemu­sed,
kus mitmed kullerkupud, sire-likimbud
tekitasid vaatajais mä-estuslikku
emotsionaalsust, mis­tõttu
oüd peatselt ostetud, l. Mä-giste-
Bergman on hea looduse jäl­gija
ja on katsunud nähtust edasi
anda. Kodumaa vaated, tõenäoli­selt
maalitud ilma sllmakontaktita,
ei suutnud seda õnnestunud taset
tabada, mis oli saavutatud mõnes
Montreali iimbnlse maastikus teh­tud
töö puhul, kui vaid märkida
Laurentian mäed", ,,Sügis",
Laht" Ja mõned teised, kuš ta oli
suutnud tööle anda sügavuse. Ka
oH ta töödes kus oli kasutatud
pahtlit, tulemused meeldivamad
luues realistlikule nägemispinnale
tunnetusliku peSm&nse.
Hinnalt olid esitatud tööd väga
soodsad. Kuigi näitus oli korrali­kult
raamitud, ilmnes mitmete
tööde Juures töö ja raami vastas­tikune
sobimatus, mis mõneti vä­hendas
üldmuljet. VaataJaUe meel­disid
ta lilled, sest kes suudaks
külmaks jääda kullerkuppudele ja
karikakardele. Ostetud tööde arv
pühapäeva keskpäevaks oli kümne
ringis. :
J»
Eesti Lüt Kanadas esimees R.
Kreem viibis hiljuti Winnipegls,
kus ta avastas, et paljudel eest­lastel
on vanemaid raamatuid,
mis ähvardavad kaotsi minna^
Pildil Winnipegi Eesti Seltsi „Si-de"
varahoidja Osvalt Tuule mõ­ningate
vanade raamatutega, mil­ledele
otsitakse kindlamat Ja pü­sivamat
varjupaika.
Teotades slt.
kui jääolud ei võimalda edasisõitii,
peab juht vüvitamatult tagasi
pöörduma ning hoiatama ka teisi
Ui^^ejaid ja jäätee valvetcnistust
või - .
ESTO MÜTOAL WNB, LTD.
Aktsia hind 18. inäi^ii $4.96
18 King Št. E. Süite 207
Toronto, M5CMC4
Itelefon päeval 364-H31
õhtul 925-6812
Horseshoe Valley's.
Ilus ja vaikne puudega ümbritse-tufä
koht mäe lõunapoolsel küljel.
Helistada tel. 485-0141
T@en igasuguseid
s@@sf ja vüifeist,
tapeedid ja „¥inyr°.
üle 10 a. kogemused
Tel. 769-8038