Vaba eestlane , March 24, 1977

              a uional Ltfeary 56255
Gen^Acquisiti^ns Section
KlA 0 »
lesti Päevad Rootsis
¥«iifti 1980. Cl. pidisstsiste pecikdiiDSf^©
STOKHOLM — Pühap.. 13. märtsii toimus Stokhdlm! E&M
Majas Rootsis tegutsevate eest! organisatsiooiiide esindajate
koosolek Ü. Eesti Päevade asjus. Juba epne koosolekut olid 201
Qi^nisatsiooni teatanud onm seisukohad, neist 196 pooldšsid
ESTO *80 korradamist Rootsis. 5 organisatsiooni ei saanud oma sd-snkohta
teatada/ kuna peakoosolek oli pidamata.
Mbal olid 159 org-i esindajad, i StokMmi lirniavalitjsusega, fees
im$ oli 40 võrra rolikem, ikui asa-võftjald
viimasel org-ide kongres.
sil. Esindoitud õlid kõik ringkon-iiad
sežnast seinani.
. Üksmeelselt valiti IIS Üle-maailmsete
Eesti Päevade pea-kcmiit^
järgniises koossdsusr
ESsžmees — Richard Norvel,
abiasamiei^ ~ L. Kämpää, A.
Marik ja I. Paljaik, peaseikretäir ^
A. Resnansr setoetäx — A. Bõld-ma,^
majandusaila — H. Härm,
H. lir, A. Moerik ja Joäan Vüval,
liSfimed — E. Idla, R. Joandi, S.
Haisoo. Masriz Küsikr J . KoMa,
A, .Kriisa, K. Lepik, T. Moora, J .
Baid, A. Raidur, R. Raiudes, R.
Puusejjp ja E . VeOliste.
Rieivis(j(»iikomisjöni vaiiti L.
Möider, H. Nurk, E. Pang, PHüe
V M i Siiri Vaks ja A. Veintsel.
Koosolekul valiti ka peakomi­tee
aukoileegiuiE järgmises
kooseeisus:
Virge Hint, Ernst , Idia, Hans
Kauri, (Käbi Laretei, Heinrich
Matfe ja Konrad Veem.
Tefiegrammiga teatas oma pool­dava
.eeisukoha Rootsi, kui
SSTO '80 asukohamaa suhtes ka
tnsammlsm& Eesti Kesknõufeogii
New Y o i ^ , onisliõttu võib ütel­da,
et (kogu eestlaskond vabas
imallmas seisab ülemaailmsete
- Seati Päevade (taga.
; AHeksainder Milits informeeris
. k ^ ^ kontatotidest,^ mis
StokMmi Eesti ühing oh võtnud
kõigiti pooldab Eesti Päevade pi­damist
Stokholmis ja on lubanud
seüle ettevalmistusi anaijandusii-kult
toetada. Valitud peaikoimltee
esindaijad peaksid seüle tõttu ko­he
linnavalitsusega koratalkti võit­ma.
Arutati Eesti Päevade koha kü^
simust ja leiti, et Stokholm cwi
siiski ainus koht, mis selleks too­ne
a l a tuleb. Ridmrd Norvelii et­tepanekul
otsustati Eesti Päevade
pidamise aj^i^^ ^sialgseilit miäärata
7.—15. juuli 1980. ^
Arvestada tuleb .seEe juures, et
USA-s ja Kanadas algab kooliva^
heaeg 1. juulil. Skautlik.maailimžu
laager on otsustatud pidada kõhe
pärast Eesti Päevi, 15—23 juulil.
Eritoirakondadele valiti juhid,
kusjuures osa toimkondade juh­tide
ifcohad jäid esialgselt lahti­seks
(rahvatantsud, rahvamuusi­ka,
kunstinäitused, kontserdid,
ruumide muretsemine, teater, sõ,
durite kokkutulekud). Tõimikon-dade
juhid jagasid oma ülesan­deid
järgmisel: võimlemine ja
2S00 dollarit ESTO-80
STOKKOLM ~ Eebti iComit^
AsemikQ Kogu aastsikoosoleSi toi­mus
piüiapäefvall, 13 mšrtsžl Stok-holmis
Sheratöni hotöUi toooivt^
mitsi nmmid®^^
Eesti Komitee Aseriüke Kogus
on 50 otseselt valitud liiget ja 65
jat. Kohaa oli SO Asemike Kogu
Koosoüioku avas esimees Hefei-rich
MarJk kes C2ma avaisõams t5s.^
tis esäe Eesti Komitee iunntifiite.
mise organSsaitsiooiude luduna
rootsi asutuste poolt, ikunä- E e ^ i
Komitee kawdu maikseä orgaaii-satsiiXMiide
itegeyustotüs möö­dunud
aastel ka (teistel© e ^ i jia
balti orgasiisatsioonid^e, ikes sei­laks
olid omavaihajl ikoikiku I^ppi
Talve teeb Ontarios enne.kevade saabumist ved oma viimaseid pingutisfi lumetomiid.&a^vai
. puud ja põ^ad paksüi lumevaibsgsu
DIssideBitidekysfmys häirib
MOSKVA — Kuivõrd tõsiselt võtab N. Liit Ühendriikide presidendi Jimmy Carteri aktsiooni iaSmöt-guste
Fakeudamiseks raudeesriide taga, nähtub sellest, et N. Liidu kommunistliku partel keskkomit^
peasekretär ja tegelik diktaator Brezhnev pidas vajalikuks seda küsimust avalikus kõnes käsitada ning
Ühendriikide presidenti Jimmy Cart^rit atakeerida. BreÄev hoiatas Ühendriike ja m&inis,..et inim­õiguste^
rakendamise nõudmiiieN. Liidus on praktiliselt N. Liidu sisemistesse asjadesse sekkumine. ^
Brezhnev atakeeris vihaselt feõu-valguspidu
- Bmat M a , iaiUtipi-1'^"8"'^^ dissidente^ ning nimetas
K S I - - i m p e r i a l i s t i d e käsilasteks.
" Partei peamees väitis, et sõbraiik-tkude
suhete arendamine N. Liidu
! ja ühendriikide vahel
du — Jüri Raid, kirjandus
ju Lepik, noortesektor
Levesque nimetab
• Maria
Küsik, imaaitoialaager — Sven
Hanson, kirik — August Raidur.
rahvapidu — Eldor Velliste, ^
sport — Räit Joandi ja Tanel i
Moora, ho<te!l'lid ja majutamine —!
Rein Puusepp, välisküüialiste eest'
hooüitsemine — Mcsel Ausmaa,' rrailtsysniCiCai
rongkäjk — Agu Kriisa, ajaikir-j
andus — Juhan Kokla ja Raivo
Rändes.
PARIIS — Pärast seda kui sot­sialistid
võtsid äsja toimunud
ae
MONTREAL — Quebeci pro-vitsfcsi
peaminister ja seperatis-tidö
partei juht 'Rene Levesque
esines Montrealis kõnegafsealse-bsLe
ärimeestele, deMareerides
rõhutaMt, et (kõik teina ja ise-seisva
Quebeci vastased j on ter-miküd
ja sabotöörid". Peaminis­ter
vihijas sellega Quebeci pro­vintsist
pärit föderaalvaljteuse \ emissariks, kelle ülesandeks on
niinistriteile, kes külastavad tihti teha Aafrika riikides propagandat
Quebeci ning propageerivad oma' ja eeltöid N. Liidu mõju masksma-
•kõssedes föderalismil ' i panemiseks Mustal Mandril. •
' omavalitsuse valmistel pai-em^
poolsetelt ja kestoparteilt .üle 41
ja kommunistid 19 suuremat lin-
;na, on ikaotajad hakanud omava­hel
tülitsema, millist taktikat tu-.
leks hajkaiba kasutama pahem-poolsete
mõju vähendamiseiks.
ei anna positiivseid tulemusi kui
Ühendriigid jätkavad sekkumist
N. Liidu sisemistesse asjadesse.
^ B^-eishnev pidas oma kõne Krem­l
i l ametiühingute tegelaste kong­ressi
delegaatidele. Tema sõnavõt­tu
peetakse läänerüMdö diplomaa­tide
poolt kõige ägedamaks ja
rangemaks, mis ta on pidanud vü-mase
seitsme aasta jooksul, nail
Kissinger ja Nixon istutasid Krem­lisse
detente poliitika seemned
ning hakkasid nendest suuri puid
kasvatama.
Kõnet peetakse veel eriti oluli­seks
seÄtu, et Ühendriikide
välisminister Vance saabub käes-^
oleva nädala lõpu! Moskvasse,
kus ta kavatseb alustada eeUäbi-rääkimisi
tuumarelvade pürami-se
kokkulepete nõupidamiste jät­kamiseks
Brezhnev mainis^ et N. l i i du va­litsus
suhtub dissidentidesse kui
riigivastaste^e ning võtab tarvi­tusele
abmõud nende tegevuse ta­kistamiseks.
Ta esitas ka plaani
Kesk-Ida küsünuste lahendami­seks,
nõudfö Iisraeli ökupatsiconi-jõudude
samm-sammulist tagasi­tõmbumist
okupeeritud aladelt .
Eesti Komitee ©süneSiieiks valati
tagasi šeiiine esimees HeÄnridh
'Maiik. K a vanusd tõttu väljate-genud
jühatusliikmeist valiti esoa.
mik tagasi. Sellega kujunes juha.
tiise koosseis järgmišeiks: Alek­sander
Aiep, Virge Hint, Svm
Hansen, Harri Härm, ^ ^ Ä ^
Juhkam, Rehate Kaasik, iEndal
Krepp, Madli Kurdve, Itoöa*
Künnaipas, Melaida Lsmberg,
Akseil Mark, Johannes Mihkelson,
Meemo Mäelo, 'ivar Paljalk, Raivo
Rändes, Voldemar Sõjamägi ja
Johan üiiigeison.
Kauaaegne Eesti komitee jia-hatuslüge
ja abiesimees WÜliasn
Muid valiti äulifiameiks,
Asesxiike Kogu koosolek otsm®-
tas mMrata 1®80. a. Rootsis toi-muivait
© Eesti Päevade garantü-fandi
mOOO kiroohi (ca §25W).-~).
DAR ES ŠALAAM, Tansaania
Tansaanias tküaaskäigul viibiv
Kuuba diktaator Castro eitas ka-tegoorilisölit,
et :kuuba sõjaväela­sed
võtavad osa Telyastatud sis­setungist
Zaire lõunapoolsetesse linnapeaks valitud Jacques Chi-maakondadesse.
Aafrikas ringi rae. Sisepoliitiline olukord Prant-Ühte
parempoolsete gruppi juhib
president Valery Giscard d'Es-taing,
kuna teise eesotsas on en­dine
peaminister ja äsja Pariisi
sõitvat Castrot peetakse N. Liidu susmaal 'on väga komplitseeritud,
kuna Prantsusmaal toimuvad
järgmisel aasta - parlamendivali­mised,
mis võivad sotsialisltide-kommunistide
bloki võimule vüa.
STOKKOLM (EPL) — Kuningas Carl Gustaf ja kuninganna Silvia
avasid reedel, 11. märtsil pididikult Idla-Centeri, mis asub lõuna-linnas
Roselundgatanil nr. 29 endises tehasehoones. Idla kauaaegne
unelm teostus lõplikult Idla-Sihtasutuse abiga, mis loodi kolm aas­tat
tagasi Jarl Hjalmarsoni juhtimisel janiillisel õnnestus muret­seda
vajalik majanduslik alus suurte eravüsüiste annetuste Ja va-
Htsnse positiivse sohtumise kaudu.
Pärast suuri ümberehitusi vasta-1 Järgnevalt tõsteti keset saali
WASHINGTON ~ Põhja-VietM-mišt
saabus tagasi Ühendrüfeide
eridelegatsioon, kelle ülesandeks
oli Vietnami kommunistliku valit­susega
kontaktide sõlmimine ^ing
sõjas kaduma läinud 2400 ameeri­ka
sõjamehe saatuse selgitamüie.
Delegatsioon saabus Vietnamist
tagasi võrdlemisi kesiste tulemus-^
tega, kuna Hanoist anti neile välja
ainult 12 puusärki sõjas surma
saanud ühendriikide lendurite põr­mudega.
Washingtonis arvatakse,
et sõjas kadiima läinud sõdurite
saatus jääbki üksikasjaliselt selgi­tamata,
kuna Vietnam ei ainna ta­rna
käes olevaid nimesid väi ja ja
samuti võib detada, et tal puudu­vad
andmed ikõigi sõdurite saatuse
kohta. Washingtonis oletatakse ka»
et osa- kadunute nimekirjas ole­vaist
sõdiu-eist on sõjaväejoöksi-kud,
kes elavad veel praegu Viet­namis.
.
Koõtsi kuningapaar saabub Xdla-CenJeri avamisele koos Ernst Idla, Jarl Hjalmarsorai ja Ingrid
(Foto E P L — Rein Valme)
vait moodsa liikumispedagooglka
nõuetele, valmis endisest ASEA
elektriseadmete vabrikust moodne
-Tsentrum.
Tegelik sisseasumine toimus ju­ba
jaanuaris, nüüd aga ehituse
lõplikul valmimisel toimus pidu-
Hk avamine.
Kohal olid enne kuningapaari
l.saabumist sotsiaalminister Rune
Gustafsson, donaatörid eesotsas
Marcus' Wallenbergiga, Rootsi,
olümpiakomitee liige Wolf Lyberg,
Idla-Sihtasutuse esimees landshöv-ding
Jan Hjalmarson jne. Ihnunud
oli rohkesti ka ajakirjanikke, ees­kätt
pressifotograafe, kes kogu
sündmust jäädvustasid.
Täpselt kl. 15 saabus kuninga­paar
saatjatega. Kuninganna oli
rüetatud sinisesse kostüümkleiti
valge "pluusiga.
% Idla pisimaist õpiiaisist an-
^is kuningannale kimbu maikel-lukesi.
'^^^ Kjahnarson pidas lühikese
avakõne. Ta tõstis esile Idla-Kes-kuse
majandusjuhi ja PR-shefi
Ingrid Idla suuri teeneid praktüi-ses
sektoris ja pöördus sns „Tal-linna
võluri*' poole, keda ta kirjel­das
Nagise põgenikuna, kes gee­niuse
südamega tuü põgenikepaa-dis
üle Läänemere Süa, kus nüüd
teostub tema elu visioon.
tiibklaver ja Käbi Laretei mängis
Eduard Tubina „Kandie polka" ja
Scarlatti„Sonaadi".
Enne „Kandie polka" esitamist
jutustas pianist lühidalt kandlest
ja meie kandlemeistrist Kandle
Jussist. .'
Käbi Laretei ettekannet kvitee-riti
tugeva aplausi ja lilledega.
Siis astus mikrofoni juurde Erast
Idla ise, kes humoorikalt tutvustas
näidistunnist osa võtvajd õpüasi.
Need olid pisitüdrukud ja poisid
alates kuuendast eluaastast kuni
naiseliit-trupi ja meesvõimlejateni
vjuba palju suuremate ja raskema­te
pallidega kui kasutavad naise-liidi
liikmed.
Efektse lõpuvmjeti moodustasid
vaarikapuhastes trikoodes tütar­lapsed
oma esinemisega.
• " r KARIN SÄARSEN
Eesti Liit Kanada sai endale en­ne
26. märtsi toimuvat peakoosole­kut
juurde kaks uut liiget Hamü-tonist.
Uuteks liikmeteks on rah­vatantsurühm
„Kandali" ja Ha­miltoni
Eesti ^audisõprade Selts.
Toronto südalinn«fö arenes
möödunud esmaspäeval oonapära.
ne ikMdštanilsdraama, mis lõppe®
s e U " ^ et ühes pangas südaipä©.
vai 'kohh pantvangi võitnud 36-
aastane Bob McLagan, ke^ oli pä­rit
VaaicoiEverist, andis öösel k e l
11.30 politseivõimudele alla ja va­bastas
oma pantvangid. Bandüt
oli varustatud püssiga, müle
raud oli lühikeseks saetud ning
ta lasi panka tungides õhku kaks
lasäai. Ta vabastas õhtupoolikul
naissoost pantvangid, kuid kolm
meest jäid tema hirmuvalitsuse
alla. McLagan liõudls enda kasu­tusesse
lennuki andmist, millitega
ta lubas sõita ügaiidasseditetaar
tor Idi Amini juiirde, keda ta ühe
.ajalkirjanlku andmeE vihkas ja
kavatses mõrvata. Bandiidi yüsid
allaandmisele tema vend ja õde,
kes itoõdi politseivõijrnude poolt
kohale tema mõjutupks. Toron­to
südalinnas Valitses esmaspäe­va
õbtupoolikiü täielik sõjaline
olukord, kuna mitu tänavate
blokki olid liiblusites suletud ja
kohale oli toodud ligemale sada
hambuni relvastatud