Vaba eestlane , March 24, 1977

              VABA EESTLANE neljapeÄ^, 24. märtsil. 1977 — Thisrsday, Mardi 24, im
V A B A D E E E S T I J I S T E H M L E
V Ä O Ä A N D J A : O/Ü Vaba Eestiane, 135 Tecumseth St Torontos.
PEATOIMETAJA; Earl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Oöt. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675 I
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $28.-, poolaastas $14.50 ja
veerandaastas $8.—, kixipostiga aastas $46.—, poolaastas $23.50
ja veerandaastas $12.'50
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $30.^, poolaas­tas
$15.50 ja veerandaastas $8.50. KiripostigaUSA-s: aastas
$51.7-, poolaastas $26.— ja veerandaastas $14.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $60.—,
$30,50 ja veerandaastas $15.50
Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hind 35 c.
^ FREE ESTOMIA
Publisbed by Free Estonian PubUsher/Ltd^ 135 Tecumseth St.,
Toronto 3, Ont. M6J 2H2
Moskvast Juhitud rahvusvaheline
kommunism on nagu paijuhaarde^
Une okiopus, mis otsib maailmas
oma kompamismehhamsmiga nõr­gemaid
kohti ja kui ta mõne selli­se
on leidnud, siis asub ta kiiresti
pealetungile ja kägistab oma ohvri
Selline seSetus om liähijalgie ja
eksiteele viiv ning kui seda tõesti
tõemeeli üanseeritaksie, siis üli->
mait naiivne; Igale vähegi mõüe-jale
mimesele on selge, et omal
ajal üle piiri põgenenud üksikud
sõdurite salgad ei ole võimelised
emie kui vaba maailma aeglane ja 15 aastat hiljem alustama suurt
komplitseeritud päästeaktsioön
suudetakse käiku rakendada. Need
pealetungid toimuvad välkkiirelt,
ootamatult ja. hästi ettevalmista-tidt
-ning läänemaailma kaitse on
alati olnud selleks liiga lahtine Ja
halvasti organiseeritud, et selliste­le
rünnakutele vääriliste jõudude­ga
vastu astuda.
Kujukas näide sellise pealetungi
kohta on kommunistide uus relvas­tatud
aktsioon Aafrikas, mis suu­nati
ootamatult Angoolast Zairesse
sel ajal kui lääneriigid koondasid
kogu oma tähelepanu Eodeesiale
ja seal valgete ülemvõimu murd-misde.
Rünnak Zairesse tuli nii^
võrd ootamatult ja hästi etteval­mistatult,
et sissetungijad vallu­tasid
kiiresti mitu linna ning äh­vardavad
lähemate päevade jook­sul
Katanga provintsis piirkonda,
kus asuvad Aafrika suuremad va-sekaevandused.
Ühendriikide välisminister Van-ce
kommentaaridest nähtub, et
ameeriklastel ei ole selget ülevaa­det,
mis toimub tegelikult ^aire
lõunapiiril ja kui suurte jõududega
seal rünnatakse. Samuti ei ole
vaatamata CIA-le kulutatud tohu­tutele
summadele selge, kes rün­davad
ja kui suurte jõududega
rünnatakse. Läänemaailma ajaku*-
jandnses avaldatud andmete koha­selt
on siin tegemist endiste Ka­tanga
provintsi separatistidega,
kes tahtsid Moise Tshombe juhti­misel
196D-nendatel aastatel moo-dustadar
Katangast iseseisvat riüd
kuid olid oma plaanide kokkuvari­semise
järele sunnitud põgenema
üle püri
relvastatud ofensüvi teise riigi
vastu. Tekivad Vaga kardinaalsed
küsimused: kust said nad relvad,
kust said nad muu varustuse, kust
said nad täienduseks sõdureid, kes
neid organiseeris ja kes neid prae­gu
juhib? Meie ei lase vist märgist
mööda kui meie väidame, et rel­vad
ja vajalik varustus tulid N-Liidust,
Katanga , endised vanane­nud
üksused said endile täiendust
komniunistlikust Angoolast ning
kogu operatsioon toimub Kuuba
kommunistlikkude sõdurite, ohvit­seride
ja tehnUiste asjatundjat©
juhtimisel. Kokkuvõttes võiks iitel-da,
et see on hästiplaanitsetud ja
kõigiti koordineeritud operatsioon,
mida suunatakse ja juhitakse
Moskvast. • •
Pärast masendavat kaotust Viet­namis,
miile õigetest põhjustest
vaikitakse, on ÜhendrÜlddes läbi
löönud arvamine, et ameeriklased
peavad vältima teistes riikides toi­muvatesse
„kodusodadesse" sek­kumast,
kmaa see võib
ameeriklastele katastrofaalselt.
Selle filosoofia alusel lasti kommu­nistide
valdusesse libiseda Ängoola
ning meü on põhjust karta, et sa-
Meile on Kanada korratute postiolude tõttu suuue liiiinemisega saabunud foto, mis on tehtud
Valges Majas 22. jaanuaril Washingtoni diplomaaiilišele korpusele korraldatud vastuvõtu puhul.
Pildil näeme V. esindajat Ernst Jaaksoni ja tema abikaasat koos Ühendriikide presidendi
Jinrniy Carferi ja tema abikaasa RosaIymi'5ga. Vasakult: Claire Jaaksön, Ernst Jaakson, Rosa^
5ynn Carter ja president Jimmy. Carteffo ' /•
ma rada läheb ka Zaire vasepro-vints
Katanga. Sün ei ole siiski
tegemist kodusõdadega, nagu seda
levUavad läänemaailma pahem­poolsed
radikaalid ringkonnad,
vaid kõige kainemalt kaalutud ja
plaanitsetud Moskvast juhitud ope­ratsioonidega,
millede eesmärgiks
on samm-sammult lääneriigid ära
lõigata toorainete tagavaradest
ning nad lõpuks surnuks kägistada.
' ^ K . A .^
II
VALITSUSTE LAENTUB .
Möödamud aastal föderaalva­litsuse
«kulutused ulatusid $36,446
mEjonmi, mis esüe 'kutsus puudu,
jäägi eelarves. Paratamaitult ai­tas
sellele kaasa olukord, et 1974.
aasta eksjpordi tuiud olid' 1975.
aastaks katianenud tunduvalt ja
seUe aasta lõpuks Kanada kanna­tas
puudujäägi aill, anis" on senini
püsinud. Teiseiks imjuvaks tegu­riks
oli, et valitsuse, aktsia seltsid
(Crown Goiporations) olid sun­nitud
tegema ettenägematuid lae-nüsid,
©t oma tegevust finantsee­rida.
Kui arvestada süa juunfe
ka provintside ja kohalike ojtia-valitsuste
kulud, siis tõuseb lae­natud
rahasumma $8,358 miijor
niie.
, Kõige suuremad laenud tehti
provintsivalitsuste poolt energia-tööstuste
ülesehitamiseks, uute
pumbajaamade rajamiseks Ja
linnade transpordisüsteesmi välja­ehitamiseks.
Provintsid. laenasid
kogusmmas $4,000 miljonit, sel­lest
40 protsenti välisvaluutas.
Suuremad omavalitsused and­sid
väija uusi laenupabereid
1,800 miljoni dollari ulatuses,
mis tõestab kohalikkude oma­valitsuste
autonoomia kasvu.
E R A S E K T O R I VAJÄDÜSEt
millede täihtpäev langes 1976. aas­ta
esimesele poolele. : \
Tööstuskapitaäi laenude osa­tähtsus
tõusis $5,^56 oniljonile,
miliesit $2,899 miljonit laenati vä­listurgudel,
$735 miljonit eelis-osatähitede
näol ja $521 miljonit
lihitafetsiate müügiga.
Tsmduv tagasiminek \ leidis.,
aset erakapitaii paigutamisel
hüpoteeklaenude alla, väsitama­ta
tugevale ehitusperioodile
eramiajade elütamisel,
kus alustati 280.000 uue maja ehi­tamise
programmiga aastas. Ehi­tajad
lootsid, et hüpoteegi prot­sent
langeb. Seda aga ei toimu­nud
ja suve keskpaiku näitas uu­te
imaoade dijtamiine tugevat
langust ja nõrgaridaUid nõudmist
laenude järele.
Samuti ttmduvnit tõusu näitas
tarbyaskomiaie tarvismineva kre­diidi
hulk, ulatudes $21.44 mliljaa'-
di dollarile, seega tõus 17.2 prot-senti
suurem kui aasta varem.
Samal ajal näitasid ka jooksvad
ja täihtajaiised arved tugevat
tõusu erapanikades. Kanada tar-bisjaskonna
kulutusi hinnati 1976.
aastal $105.142 miijjonile kuna
toodang, kaasa arvatud teenin-dus4ööaiad,
samas ajavahemikus
tõusis $191,000 miljonile.
LAENUDE ALLIKAD A
Luge/a
Myhu — jco mispärast?
ÄTtäh Süvl Tertsüe julge küsi­mise
eest: ,JCuhu jäid äktusefcüla-lised?"
(VE 10. 3.). Lisaksin selle­le
omalt poolt uue küsimuse: , Ä
põhjusel ei tuldud Eesti Vabarügi
kehvavõitu korraldamist, mitme
aasta jooksul) „tüüpiiisi aktusekõ­nesid'
', milles korrutatakse aimilt
ammukuuldud asju, ja ka — kuula
ja :mesta — IsiMike arvete õien­damist
parteide või kildkondade
vahel aktusekõnedes.
Need näisid mõnele tõelised põh­jused
olevat. Ja tõesti: kas oleks
aaacapäeva-aktusele?" Süvil on palju selleks tähtsaks päevaks üks
tuline õigus, kui ta kinnitab, et' '^^^ kõnemees (võimalikult väljast-
Vabarügi aastapäev on meie rahva! P^^^^' kes suudaks uudsuse poolest
kõige tähtsam püha. Kui me sel j huvi äratada) kohale tuua? Minule
päeval kokku ei tule, missugusel '^^'^ tänavunegi „tüüpüise ak-siis?
Tal on nüsamuti õigus, et kui
need, kes on Eestis sündinud, ei
leia võimalust aktusele tulla, jäta­vad
ka noored sinna minemata.
Nü et meü on küllalt põhjust tõsi­semalt
küsida: mikspärast jäid
mi paljud sel päeval koju?
Mmul isiklikult oli tänavu esi­mene
kord võimalik Toronto eest­laste
aktusest osa võtta, kuna ma
varem ei ole sel ajal Kanadas ol­nud.
Tore OÜ näha arvukaid noori,
kuid Silvi küsimus kerkis mullegi
koho aküisele saabudes keelele:
kus on- suurem osa Toronto eest­lasi?
Miks ja mida nad eelistavad
meie rahva suurpäevale?
Esitasin järgnevalt selle küsimu­se
mitmele eemale jäänule. Mõni
andis puikleva vastuse, millest
võis laiskust läbi näha. Või tüdi­must?
Kuid päris mitu mainisid
Eraettevõtete
miillised ölid tunduvalt vahene-nud
1975. aasta jooksul, näitasid
jällegi miiõõdukat ttousu uue aas­ta
saabamiisega. Samane periood
on [tavaliselt uue tõusva majan-dusringkäigu
tunnuseks ja see on
tingitud (peamiselt sellest, et ette­võtete
ipuihtall^asu ja nende poolt
kavatsevate projektide koordi-
Kõige .populaarsemale f inant-seerimis
viisiks olid obiligatsiooni-laenud,
millised tõid sisse $14.8
miljardit uusi laene mitmesugust
liiki laeamjatföle. Kindlustuskom­paniide
podt väljaantud laenude
kogusumma tõusis $1,872 miljo­nile.
Hüpoteeklaeinude osas sam­musid
esirinnas üdnnisvarade
kompanüd, millede kogupanus
tõusis $1,866 miljoni piirideni.
Infilatsiooiiiga käivad paratama­tult
kaasas sotsiaalsed rahutused,
sest inflatsioon soodustab nende
inimeste ja gniippide. positsiooni,
kelledeil õn juba varanduse Mgpõ-hi
olemas. Teisöks, hoiuste vähe-nenüid
väärtus sunnib laenajaid
otsima uusi ralhatuTge välismaal,
mis omakorda aitab kaasa inflat­siooni
kasvule.
Vaba kapitali turul riik on sun­nitud
rahuldama kõiki nõudmi.
ši Kanada dollarite osas ning
pahatihti seda saab ainult teha
trükkides uut raha.
Tuleb sÜmaspidada, et raha on
vahetusvahend* raha abžl on ai­nult
võimalik kaupade vahetus.
Kõik teised raha omadused on
teise järgu tähtsusega. Sellepä­rast
vahökord, mis valitseb ra^
liahulga. ja toodetavate kaupade
vahel on äärmiselt kriitilise täht­susega,
millest (mitteteadlikud
kriitikud pilkavalt kirjutavad kui
naiivset majandiišelu võtmeposit­siooni.
Lõpuks, nõudmine raha järele
oleneb sellest malcsimaaisest hul­gast,
mis itüleb perioodiliselt väl-jamaJcsimisele.
*Kui, Rügipank ra-huldal^
s ainult Icrediidinoudimisi,
millised pn vajaJÜlmd kaupade
turustamiseks, siis ei oie mingit
kartust inflatsiooni tekkimiseks.
Kuna aga moodsa rügiaparatuu-ri
nõudmised lähevad palju kau­gemale,
siis kõiki teist Üiki kre-diidiniõudraisi
peab kaalutlema
täie iteadmisega- et ära hoida ül­dist
inflatsiooni.
Nr. 23:
ECommentaarid
Kuuba diktaator Fidel Castro on
kujiuicmid üleöö Aafrikas suureks
meheks. Ta käib Aafrika riikides
külas ning temast räägitakse juba
kui mõjuvõimsast rahvusvaheli­sest
tegurist Aafrika riikide eiw
kujimdamisel ja mõjutamisel. F i ­del
Castro habe ja khakiülikond
mängivad domineerivat rolli aaf­rika
ajalehtede fotodel nmg pigi-kese
saareriigi diktaatorile kor­raldatakse
kuninglikke vastuvõtte
— nii suures maastaabis kui Aaf­rika
riigid neid on võimeKsed kor-raldama*
Aiistuseavaldused Castrole on
mõistetavad, kuna Kuuba diktaa­tor
on saatnud oma sõdurid Aaf­rika
riikidesse sealseid kommHi-nistlikke
poliitikuid ja organisat­sioone
toetama ning kommunist­likku
riigikorda kehtestama. Suur
osa neist kuuba sõdurite operaat-sioonldest
on kava kohaselt hästi
õnnestunud, eriti Angoolas, kus
kuubalaste toetusel kehtestati
kommunistlik rezhiim. Ja praegu
rakendatakse kuuba sõjamehi uu­teks
vallutusretketeks ja seiklus­teks
nagu meie võime lugeda sõ­jalistest
aktsioonidest ja kallale
tungides Zaires, Rodeesias ja Seis­tes
Aafrika riikides.
Fidel Castro saab Aafrikas SUM-re
au osaliseks kui ulatuslike op«
ratsioonide korraldaja ja orgaii
seerija niiig noorte kuubalaste elu­de
ohverdaja kommunismi heaks.
Tegelikult ei ole ta midagi muud
kui väike varjukuju ja' Moskva hü-piknukkj
keda tõstetakse rahvus­vahelistel/
malelaual siia ja sinnü
ning varjatakse tema selja taga N
Liidu poliitbüroo suuri Aafrika
vallutamise plaane. Ning kuuba
sõdurid on tegelikult nagu Mosk­va
käsutuses olevad gurkha sõdu­rid
— kui tuua võrdlust omal aja9
inglaste juhtimisel võidelnud Ne­pali
sõjakate suguharude iiksnste-ga^
kes saadeti Briti impeerisimi
huvides igal pool tulle ja kes tegid
ära selle musta töö, mida inglased
ise teha ei tahtnud.
See on läbipaistev mäng, mis
käimas on Aafrikas ning km
Ühendriigid hakkavad Kuubaga
olukorra praeguses faasis arutama
vahekordade normaliseerimise kii
simusi, siis on käesolev moment
selleks kõige ebasobivam ja mo­raalselt
vastuvõtmatum.
Eestis on
hoogtööd ja
alati mingisugused
aktsioonid käimas.
tuleb märkida p a E Ä osarfjäbt^ lemused.musta ja v M vana-siise
tõusu öbllgatsioonilaenude
kinnitamisel. See sai võimalikuks
selletõttu, et pankade hoiuste ko­guväärtus
tõusis eriti küresiti esir
mese üheksa Imu jooksul.
Järjekindlat Icasvu nii jooks­vate
kui ka tähtajaiiste arvete
metalli ning metallijäätmete varu­misel
ja ärasaatmisel. Parimaks
tusekõnena", olgugi et ma seda
kõnelejat esimest korda kuulsin.
Isiklikud või kildkondade arve-õiendused
ei kuulu kindlasti mitte
s e l l e päeva kavasse, sest meie
iseseisvuse aastapäeval mälesta­me
just meie rahva ü h i s te
pingutuste vilja. Selle päeva alan­damine
näägutamisega oleks suur
patt suurpüha vastu sisuüselt, mi­da
keegi ei tohiks enese peale võt­ta.
Kahju, kui seda peaks juhtunud
olema tänavu küll midagi nii­sugust
kõrvu ei hakanud — sest
see võiks tõesti inimesi minema
peletada.
Aga'lõpuks ka tõsine küsimus
neile, kes arvavad enesel olevat
kaaluva põhjuse aktuselt ärajää­miseks.
Kas pole siin tegemist
millegi suuremaga kui meie „kaa-luvad
põhjused"? Kas ei ole ueeä
neeiimisel eksisteerib ajMine va- ^^^P^^^^^^ A - • - J
he. Seekordne laenamine oTe^ tasakaMustatud $7.642 miljo^lise «^J^^^^^^^ '^^^f^ himade ja rajoonide
tavaliselt kõrge M v S p a L k^ciiidi näitamisega. S i i n j u u r ^ l ^ ^ sotsiahstliku võistluse tu-ri
möödunud majanduselu taas­tõusu
perioodiga. Eriti tHatäv
on, et ettevõtted haklcasid iiiteai-siivselt,
kaupade tagavarasid ra­jama\
aasta esimesel veerandil,
mpline periood on ohiud inven­tuuri
tegemise ajaks. \Kapitali
r^õudmlse suhtes oli ka märgata
Inflatsiooni Nõukoggu (AlB) ^ ^^^^ tölgeindatiid posi-mõju,
sesit asuti ka erakordselt vaatamata tõsiasjale, et
suurte itulude kärpimisele. Selline
teguviis • aitas kaasa, et kompanii­de
siselaenud ei küündinud nende
:tavailis9le tasemele. Seal oli ika
üks teine tegur, mis sundis ette-seile
numbrilises kasus peegeldub
raha vääratuse langus.
Säästja enam ei paiguta oma
ha pika-ajalistesse laemidesso
või väärtpaberitesse vaid avab
lühiajalise arve, kust ta võib
igal ajal oma raha välja võtta.
võtteid laenama väljastpoolt. Ni­inelt
eraltordseüit suured inalisu-köhustused,;
oiüHised olid akumu-leerinud
1975. aasta jooksul j Paratamatult peab nentima suun,
i da,, et toapitaiiturg nagu seda'tun­ti
eölmise 20 aasta jooksul j on ka-dumid.
Pangad ja teised rahaasu-ideaalid,
mida see päev tähist?lv ^^^^^^
kaaluvamad mistahes vastuv^i-^^ ettevotetole, millised need
w v . 1 omakorda iiweštesrivad p&a-aia-je
pma-aja-Meil
on aasta otsa järelmõtlenii-' projetidessö juhul kui
seks - korraldajatel ja kutsutud i ^"^^ nn. „jooks panka,
külslistel. Ja kutsutud on iga eest- 'o-sle*' siis Kanada valitsus sntud
lanei . j garantii põhjal, otsib abi Rügi-
' . - .. .VELLO S A L O I p ^ g a i t K i t o ^ ^ :
kogujaks OÜ Rapla rajooh, ke^ sai
rahalise preemia ja rändlipu. Sel­lejuures
öeldakse, et iga ettevõtte
juht olevat Ifahtlemata teadlikvkui
suur on vaiiametalU rahvamajan­duslik
tähtsus, missugune jutt kõ­lab
nagu koopia sõjaaegsest me-tallikögumise
aktsiooni üleskut­sest.
Praegu antakse aga kõrge­malt
poolt rajoonidele plaan, mis
tuleb täita ja mõned on olnud nü
lohakad, et pole kogutud materjali
üle andnud, üle kuue tonni värvi­list
vanametalli jätsid 1976. aastal
rngile andmata Tartu linna ette­võtted,
nende hulgas Tartu Ehitus­materjalide
Tehas ja „Vanemuiso"
teater. Viimases tehti revideerhnir
ne ja seal leiti vanametsdli millega
teater suutnuks kergesti normid
täita. Kuidas teater vanametalli
emale oli hankinud, seda aruandest
ei Belgu.
Mittetäitjaile määrati rahatrahv,
Taru Teede Remondi ja Ehituse
valitsuselei määrati 300 rubla va­nametalli
hoidmise, ja laadmise
nõuete rikkumise pärast. Selle
Quebeci separatistide valitsus
ahab endale elu väga lihtsaks te­ha
ning Quebeci lahkulöömise kü­simuse
ära korraldada ilma rahva-lääletuseta.
Sest mille muuga
võiks seletada, et Kanada rahvus­vaheliste
delegatsioonide koosseisä
kuuluvad Quebeci esindajad käitu
vad juba nagu poleks neil Kanada
ga enam mmgisugust tegemist
nih^ nagu esindaksid nad iseseis­vat
Quebeci riiki.
Need Quebecist pärit delegaatide
maneerid torkasid eriti silma äsja
Briisselis peetud rahvusvahelisel
prantsuskeelsete haridusministrite
nõupidamisel ja Argentiinas kor­raldatud
rahvusvaheliste vete kon­verentsil.
Brüsselis peetud kokku­tulekul
seadis Quebeci haridusmi­nister
Jacques Morin endale Kana­da
delegatsioonist eemale üles oma
laua, millele ta paigutas Quebeci
lipu ning Umbes samalaadselt käi­tus
Quebeci keskkonna minister
Marcel Leger kimiitädes konve­rentsist
osavõtjatele, et ta ei rää
gi Kanada väid Quebeci eest.
Quebeci miiiistritel oa vist vaja-enne
pjkk tee selja taha jattij
kui nad võivad hakata ]raäkima
sellist juttu. Praegu kuulub Quebec
siiski veel ametlikult Kanada kon­föderatsiooni
j ^ ühelgi Quebeci
ministril, keda Kanada valitsus
välja saadab, ei olet õigust hakata
rahvusvahelistel konverentsidel te­gema
separatistide põüitikat. Kui
arvestada seda, et Quebeci vaUt-
§us on juba mitmel puhul Ottawas
asuvat föderaalvalitsust ignoreferl-aud,
siis võib oletada, et Rene Le-vesque
ja tema kaaslased kavat­sevad
lahutada Quebeci samm­sammult
ülejäänud Kanadast ning
et tulevikus toimuva rahvahääletu­se
ülesandeks jääb amult kumml-templi
löömine Rene Levesque'!
lahkulöömise operatsioonidele.
' . : :'AMI:
asemel, et puudusi parandada,
hakkas ettevõtte direktor K. Küla
koguni protsessima, asi läks koh­tusse
ja seal nõuti sisse nii trahv
kui kä lisanduvad kohtukulud, öel­dakse,
et värvilise vanametalli
le hnppiidömmii^^ ja
laadimise eest kannavad süüdla­sed
isiklikku vaÄust.
Nr. 23
V i
tiks dr.
mi
..Maigit
on olnud
l^emaftü,
dameöäi
iieöiku]
Margit
tos. Kesll^
Becondaryl
Yöük ülik<f
B. A.
susQ keelel
Toronto
ja ikuitsi^a|
Kotp! Filij
löpötanaist
kata. edasij
Juba vai
ta ottöa
.JaidtPe QtuJ
Sai V k U
tamisel h<
^yervajtooi
aial 1Ö68.I
siirdus üll
jx-taäuist
uitud istui
roüito Ro5
aasba
lomiga (c|
.Wgžka
Ttemahl
ainult
te täiene
kailt osa
soome
üritustesti
ra lautol
1972. aasi
Betlemi
tiivšedt
võimiLejätj
rüham j{
nud aeal
Praegu]
püliaj
muti ka
ja
Võtab
riusu
juhatab
töötab
nistina.
laulu- lii
saatjana.]
nada
; tajQoa.
stuudii
aiTvuikalel
va näitlil
anduimi
üfeseihit
Müügil ,