Vaba eestlane , January 17, 1978

              ,17. , Jsaiixasir 17, lOT
Nr. 4
Eesti kergejõustiku parimaks
sportlaseks 1977. aastal di pika­maajooksja,
22-aiastaiie Eesti Põl-iumajaiicte
Akadmnia üliõpilane
Enn Sefflk, kes on pra^u N. Liidu
pikamaajooksjate Qlümpial(W)tuseks
1980. 'a. mängudel. Augustis E.Sel-lik
saavutas Sofias ülikoolide võist-iiisel
5000 m jooksu võitjana üliõpi­laste
maailmameistri tiitli. Euroo­pa
karikavõistluste finaalis oli ta
vsamäl alal teine nagu 1975. aas-roopa
sisehooaja edetabelis kind­lalt
ikümne parema hulka. Suve­hooaja
rikkusid noormehel haiges­tumine
ja
Enn SeMu eehnise hooaja kaa­lukamatest
rahvusvahelistest või­tudest
on esikohad 10.000 m jooteus
Ida-Saksa, N. Liidu ja Poola maa-võistiusel
Moskvas ja Tashkendis.
Selliku eelmise aasta tipptulemus­teks
on 5000 m Helsingis lookstud
13.29,2 ja 10.000 Kishinjovis joöfes-tud
28.08,7. öeldakse, et aimatav
sportlik vorm rekordi jool^miseks
jäi realiseerimata üksnes vastava
konkurentsi puuduE^l.
Teiseks võib pidada Selliku õpin-gutekäaslast
samas õppeasutuses
Jaan Uudmäed; Eesti kõigi aegade
parimat kolmikhüppajat Oma
tipptulemuse 16.72 saavutas ta
möödunud veebruarikuul Minskis
peetud sisevõistlustel; Euroopa si-semeisirivõistlustel
Hispaanias San
Sebastianiis saavutas ta hõbemeäa-
Kevadel võitis ta 16.35-ga esi-ktiha
rahusvahelistel Riia karika­võistlustel
ja oli 16.34-ga teine
Tshehhoslovafckias. Sama koha
saavutas ta ka Inglismaa—N. Liidu
vahelisel maavõistlusel Londonis.
Oodatud 17-meetrilist hüpet takis­tas
hoojooksu ümberõppimine.
Pärast kuueaastast vaheaega pa­randas
Veljo Kuusemäe Eesti ket-taheiterekordi.
Oma kolmekümnen-da
sünnipäeva eelõhtul ta saavutas
jälle kõrgesse rahvusvahelisse
id&ssi kuuluva tippmargi —- 64.54.
Möödunud suve kaalukaimaks tu­lemused
o>neÄ>htjOT
j^lelüdulistel meistrivõistlustel.
Kuulitõukes saavutas Heino Süd
üastä parimaks^20.00 m, millega ta
jääb maailma edetabelis teise
kümne hulka, Eesti rekordite on
praegu tema nimel olev 20.21, mii^
le ta tõukas 1976. aastal.
. |Maailmaklassilise tulemuse saa-
\iitas järjekordselt kõrgushüppaja
Vello Lumi, võites 2.23-ga esikoha
Oylus peetud rahvusvahelistel
võistlustel. Teivashüppaja Ramon
Lindal omakorda kuulus jaanuaris
Vihiuse hallis hüpatud 5.35-ga Eu-
Mitu aastat vanale Märt Paama
odaviskerekordile lähenes märga­tavalt
2l-aastahe Heino Puuste,
kelle tagajärjeks oli 82.56. Rekordi-täbelit
parandasid veel 1977. aastal
tartlane Gennadi Organov 200 m
jooksus tulemusega 21,0, saarlane
Rein Tõru 400 m jooksus 50,72,
saarlane Vladimir Heerik marato­nis
2.19.57,0 ja tallinlane Kunnar
Laansak, kes heitis vasarat 68.42.
Küevis õppiv pärnakas Jüri Tamm
heitis mullu esimese eestlasena
vasarat .üle 70 m, täi^emalt 72.44,
kui Eesti rekorditabelisse seda tu­lemust
vastava tava kohaselt ei
kanta.: / >•/•
Rääkides eesti sportlaste juurde­kasvust,
siis on lootustäratavad
19-aastane Hannes Loss, kes on
saavutanud vasaraheites 64.90, Agu
Rukki odaviskes 73.62 ja Margus
Käseäru kümnevõi^üses 7179.
Eesti ja Rootsi kümnevõistluse
maavõistlusel oli meeste ja noorte
tulemust© kdfckuVõttes eestlased
paremad, täiskasvanute osas aga
nõrgemad. Eesti kolmas 8000-punk-ti
mees on praegu 32-aastäne Too­mas
Suurväli, kes oli sel võistlusel
rootslase L.Hedmarki järel 7673-
ga teine ja N. Liidu meistrivõist­lusel
7684-ga viies. Hooaja tipptule­museks
oli tal 7797.
ID
VABA EESTLASE" T A L T O M
Dme Ivaudi — Parg!
ettekanded noortele
L. Ws^tras — Lüvaklass
Kavimtaimed, 259 retsepti
Enn Nõu — Vastuvett
Anna Ahmatova — Marie Under — KesfevioEa
H. Michelson Slsautlikid M ; •
H. Michelson — Noorsootöö radadel
H. Michelson — Eesti radadelt
Eduard Krantis — Lumeliitlased (luuletuskogu)
KonaLaaman— Mis need si|[)elgad
(luuletuskogu)
Põikread: 1. Vahend raadiolaine­te
vastuvõtuks, 5.: Tähtkuju, 9.
Vääriskivi, 10^ Vajalik pesemiselj
11. Siberis sumiid eesti suursport­lane,
13. Eesti kunstiajaloolane, 15,
Asula, 17. Naisenimi, 18. Säilinud,
olemas, 21.. > • luu, 22. Koorekomp-vek,
23. Vorm sõnast arvama, 24,
Siberi põlismets, 25. Karm,
N. Liidu 1978. a. korvpallimeistri­võistluste
esimesel etapil pidas iga
meeskond viis mängu. Tallinna tur­niiril
oli edukaimaks Riia mees­kond,
kes kaotas ainult Tallinna
„Kalevi'le". „Kalev" sai kolm või­tu,
peale Rna meeskonna veel
Kaunase ja Kiievi meeskondade
üle.: „Kali8!Vi" parimaks mängijaks
Tallinnas oli Ülo Varul, kõige tule­musrikkam
aga Aleksei Tammiste
76 punktiga, Esuneses mängus sil­ma
paistnud Jaak Salumets ei
saanud vigastuste tõttu ülejäänud
mängudes kaasa teha.
Tartu Riikliku ülikooli korvpalli-naiskond,
kes mängis N. Liidu
meistrivõistlustel I liigas, kohtus
kodulinnas kahel õhtul Doneitski
naiskonnaga ning saavutas oma 8.
ja 9. võidu tulemustega 69:61 ja
81:64.
Mõni päev pärast eesti täien
duskoöli jõulüp-uud Vancouveris
toimus samacles Meie Kodu- ruu-mideš
eesti pensionäride jõulu­puu.
Koolilastele jõuluvanana esi­nenud
Alec Kalbus oli pensionäri­de
koosviibimisel „tseremoania-meisifcriks".
Ta. andis kõigepealt
siõna pmsionäride ühingu esime­hele
Benno GrünbergEe ja selle
järele juifclusitajale dr. A, Proosile,
kes pidas jõulupajlviise. üheskoos
lauldi j õuMaule, midia MaverU
saatis August Valdma., Deklamee
ris lvi VaJgre.
.Ka pensionäridele tuli jouüuva-na
(Kusto Pikker), kes jagas väl­ja
kofekutoodud 'kinikepakid. Sel­le
järele mindi allruumidešse,
kus ootas soe kohv ja külmad
suupisted, mida agarad perenai­sed
Helmi Tutti eestvõttel olid
kohale toimetanud. Mõnus koos­viibimine
oli kenaks vahelduseks
pensionäride vaikses elus, ^
tav, 27. Ligem, 30. Armastan — la­dina
keeles, 31. Nädalapäev, 34.
Mõistus, 35. Korralagedus, 37. Mui-nas-^
kreeka jumal, 38. Pealinn Lõu-na-
Ameerikas, 40. Naisenimi, 42.
Paguluses surnud eesti lavatäht,
43. Muhameedlaste püha raamat,
44^ Naistegelane „Peer Gynfis".
Püstread: 1. Laevaõnnetus, 2.
Parem --kõnekeeles, 3. Kinhltus-vahend,
4. Riik Aasias, 5. Looduse-nähe,
6. Naisenimi, 7. Kohanimi
Harjumaal, 8. Möõbliese, 10. Riik
Aafrikas, 12. . . . Teadus — oma­aegne
raamatusari Eestis, 14.
Abistama, 16. Mägi Eestis, 18. Lül,
19. El soe ega fcühu, 20. Jõgi Sak­samaal,
25. Kahest koosnev, 26.
Tüür, 28. Laht Eesti põhjaranni­kul,
29. Väikelinn Eestis, 32. Hoog,
vaimustus, 33. Tõestuseta, pimesi
amaksvõetud seisukoht, 36. Ruttu
- kõnekeeles, ,37. Kirjandusteadla­se
Ännisti endine nimi, 39, Planeet,
41. Inglise mehenimi.
Paul Laan — Mõttelend — PÜte Ja peogeBdffiSi
Herbei-t Salu Utoopia ja futoroSoogia
Karil? Saarsen — Lohengriii laSakoiikin®
RISTSÕNA NR.-SSS LAHENDUS :
Põikread: 4. Järve, 7. Lahas, 9.
Arved, 11. Rene, 12. Mais, 13. Mess,
14. Vaksal, 16. Homse, 17. Edel,
18. Nõges, 20. Perni, 23. Alati, 26'
Lüter, 29. Aita, 30. Imik, 31. Abü,
32. Tsink, 33. Vanad, 34. Tehas.
^ Püstread: L. Jäse, 2. Avama, 3.
Varem-, 4. Jansen, 5. Erak, 6. Pe­sad,
8. Hess, 10. Vise, 13. Model,
14. Vigur, 15. Lesta, 19. Saabas, 21.
Nüsk, 22. Nimi, 24. LüiSj 25. Atlas,
27: Tint, 28. Ekker, 31. A v a l ,
1. Imio — Tartu Unlversity i i Estonia
A. Eubja ~ Kadunnd kodud mälestised
A. Kubja - Mälestusi kodnsa^elt '
Ä. Kubja — Palakesed
E, Uustalu ja Moora — Saomepoisid
. 426 lk.-f64^k. fotosid
Leho Lumiste — Alamase Aiadres — biograafi­line
Jutustus kirjanik Oskar LutsuiSt
L.Lumiste —Atlandi akaal
L. Lumiste — Killad külas
A Voaim — llistsõnad 5
Ä. Vomm — Ristsõnad II
A, Vomm — Ristsõnad III
A Vomm — Ristsõnad IV
Ajats Vomm Minn hing (Muletuskogi)
K Eerme — Sornud
K. Eerme — Päevata päevad ja ööta ööd M
S. Ekbaum — AJatar (luuletuskogu)
Aarand Eoos — Jumalaga, Kars Ja Erziarimi
J. Pitka-r-Rajusõlmed
T. Tamm — Need teod süüdistavad II
A-Käbin — Vaim |a mnld
Urve KamksKodakondur (ieiiletiaskogii)
KÄÄMÄTUID LASTELE:
• Kalevipoegõppe-, ja'-tööraamat lastel©: • 2
õpeta mind lugesEa I — (õppe- ja tööraamat .
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 3.—
õpeta mind lugema II — õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 4.—
Eesti keele HairJütiiiÄ 1 .255
8.50
S a ­am
2.50
•IS
IS
5.-. • , 40
3.- 35
430 35
35
3."" • 15 '
. -15
m
5.- 25
4.50 , 25 :
4.50 13
1.25
8.50 40
4.- - 25
20
1.50 20
. S5
6.65 40
40
S.30 40
2.50 20
2.25 " 20
2.25 20
2.25 20
ao.~ m
1.50
Ä
15
w
30
4.-:
8.80
30
40
.5.~;
10.-
40
40
40
40
33
16.
Ilm. oli külm ja selge, lähenesi­me
Vaskevolon raudteejaamale,
mille kohal vene saatelennuk pidi
meile vastu tulema. Ja päris õieti,
hõbedased tiivad helendasid kusa­gil
püvede kohal, tuhanded meet­rid
meist kõrgemal --olid need ver
ne MlG-hävitajad? Nüüd need te­gid
pöörde sööstmiseks — kas
meie ründamiseks või kohtumi­seks?
Tõstsin kõrgust, et olla kok­kulepitud
kohal. Samas tunneii ra­hustavat
koputust oma õlale. Minu
kõrval seisab Aerofloti Stokholmi
esindaja Klimov, kes merab ja
näitab sõrmega kahele punktile,
mis lähemale tuues :muutuvad ka­heks
kogukaks MIG-lennukiks- tiks
asub' nüüd DC-3 ühele ja teine tei­sele
poole. ^ . ^
Hetke. pärast hakkas sadama
lund jä saatelennukid kadusid. Jäi
ainult iiks viis edasi minna. Lasku­sin
nii madalale kui võimalik ja
jälgisin Moskva raudt^Hini. Näh­tavus
vaheldus nullist inõnesaja
ffleetrini. Mul ei olnud mingit abi
venelaste raadiojaama teateistj
mjs venekeele tähtede tOttu_ oli
mulle heebrea keel. Kuid meie
Moskva raudteerööbaste
jooned sirgeiria ida suunas. Paasi-dvi
ja Enckell oma kabiinis vahe-
;evahel hingasid kergemalt, samas
uurisid murelikena väljas möllavat
lumetormi. Seltskonda kuuluv Gal­le
Florman seisis m:inu kõrval ju­hiruumis
ja aitas navigeerimisel.
KuulsiÄ ta rahulikku häält: ^pare­mal
on kirikutorn ~ Võta kõr-
Pärast seda kui olime kaks tundi
sellises piimapulbris lennanud oli­me
Moskva kohal. KMmov ilmus
uuesti mu kõrvale ja andis üksik­asjalikult
nõu ettenähtud laskuniis-suunast
lennuväljal. Viimane kaar-djleht
näitas Moskva tänavaid,
mis olid Klimovile väga tuttavad.
da 1 Florman ja mina oleme näi­nud
und! Sõja ajal Moskvas ja
Stalmi Nõukogude Liidus ei võiaud
juhtuda õnnetusi! V
Me meeskonda kuuluvad rootsla­sed
pidime Rootsi saatkonnas oota­ma
lukustatud uste. taga varjatuiiia
selle aja jooksifl, mil Paasikivi ja
Molotov istusid nõupidamise laua
ääres. Neied nõupidamised lõppesid
tulemusteta. Soomlastel ja venelass
tel tuli veel teineteist vastakuti
võitlustandrel' veristada enne im.
suurrüniiak Kannasel tõi lahendu­se.
Aga märtsikuu nõupidamised
rajasid tee separaatrahuks sama
aasta septembris."
Just maad puudutades näen teist
meid saatnud MIG-lennukit lasku­mas
suure hooga raja teises osas,
tegevat süs täheliku uperkuudi ja
kaduvat sõidutee kõi-vale. Kui
avaldan venelasile kaastunnet õn­netuse
tõttu, märkan igaühe sil­mas
uskumatu ja üllatava ilme.
Miilline võimatu mõte, et vene len­nuk
võiks laskuniisel ebaõnnestu-
Ma ei olnud' üksnes Soome pea­staabi
vastuluureosakonna ametnik
ning Saksa ja Soome vastuluure-osakondade
sideme pidaja Helsin­gis,
ka Soome rnklik politsei vajas
mõnikord mmn abi. Nende ülesan-deis
pidin kord kiiresti Stokholmi
sõitma. Kui rääkisin oma reisist
Cellariusele ütles ta, et ka temal
on plaanis teha kürkülaskäik Stok­holmi.
Kas me ei võiks reisida
koos? Tegimegi nii.
Kui saabusin Stokholmi, võtsin
kohe ühendust Rootsi valuutaame-tiga.
Sel ajal veeti salaja Rootsi
suuri summasid Norra valuutat,
mida soomlased ostsid Rovaniemel
ja vüsid laeval „Arcturus" Stok­holmi,
kus Norra vastupanuliiku­mise,
mehed ja Inglismaa salajane
luureteenistus (Intelligence Servi­ce)
selle ostsid oma eesmärkide
huvides. Need summad Norra ra-iha,
mida sakslased tõid kaasa Soo­me
poolele Kirkkonieme kaudu, | teistest Saksamaad huvitavaist
kasutati lõplikult ikkagi nenäe sündmusist,
eneste vastu. Valuuta saläkaubave-däjainä
tegutsesid Saksa armee
autojuhid, sõdurid ja ohvitserid,
kes seaduslikult liikusid Põhja-
Norrast Põhja-Soome ja tagasi.
Nad mõtlesid ainuüksi oma kasu­le,
et saada kulutamiseks rohkem
Soome raha. Norra la*oonid müüdi
Rovaniemel edasi mõnele soomla­sest
suurest jäte agendile. SelÜse
kaübaiiduse keskuseks oli peami­selt
Pohjanhovi.
Soome ärimehed, kel oli ,,Eõrk
südametunnistus' V ostsjd ka Aust­ria
shillmgeid ja Taani raha, mis
viidi edasi samal vüsii, sama sala­kaubitsejate
liinilaeva ,,Ärcturuse-ga"
Stokholmi. Salakaubitsejaks
oli keegi laeva madrus, kes hiljem
vangistati. Mmu Stokliolmi sõidu
põhjuseks oli salakaubitseja, kelle
,^afäärist" oli saadud teateid ja
kes asus Horninkadul Stokholmis.
Tura—Stokholmi vahel vestlesi­me
Cellariusega pikalt Saksa kao­tuse
võimalustest. Cellarius ei tun­dunud
sugugi olevat eriti lootusri­kas
kuigi saksa propaganda rääkis
pidevalt., ;lõplikust võidust" ja „sa-iajastest
relvadest V 1-st ja V
5-st", mis lahendaks sõja. Ta suh-
.1
Juunilmul 1944 OÜ maailmasõda
täie hooga kaunas. Selle kuu
kuuendal tegid liitlased linvasiooni
Normandias. Venelased olid luba-iiud
samaaegselt alustada aktilvse-maid
rüimakuid idarindel, et selle­ga
kergendada invasioonioperat-siooni.
Aga selle asemel, et nad
alustanuks rünnakut sakslaste vas­tu
idarindel, alustasid nad suur-rünnakut
Kai-jala Kannasel. Kõikt
de tundemärkide järgi olid nad sel
ajal valmistanud end kogu Soome
vallutamiseks, milline oletus hil­jem
osutus tõepõhjale baseeru­vaks.
Nende eesmärgiks oli liikuda
edasi otse Helsingisse, kuhu nad
pidid saabuma juuli—augustikuu
ringis. Kui rünnak oli oma hari-võitlusrelvaks.
Soome fcaugepairul-lid,
venelaste positsioonide taga,
hoidsid sÜma peal Leningradi—Vii-buri
maantee liiklusel. Nädalapäe­vad
voolas sealt läbi mehi, kahur-väge
ja tanke. Andmed oüd üksik­asjalikult
täpsed, sest' soome kai-gepatrullid
võisid liikuda kuid ve­nelaste
üksuste seljataga ja teata­da
oma tähelepanekuist raadioteel.
üsna varsti tuli soomlastel ka
Äaniselt taganeda, langenute ja
haavatute arv kasvas, mitmed
tähtsad maastikupunktid kaotati.
Lakkamatut, suui^tükimürinat Kan-naselt
võidi kuulda Mikkeli peama­jani.
Sõjaline olukord oli äärmiselt
täbar, Soome saatus oli pikka aega
kaalul. •
Kuid ka mujalt tuli rahutust te­kitavaid
kiiuldusi ja teateid. Rää­giti,
,et Rootsi laevastik oli alustä-punktil,
sain oma ülemalt kutse te- nud? liikumist, et Rootsi münilae-ma
juurde ilmumiseks. Seal tutvus- vad olid hakanud puhastämaAhve-tati_
mulle kolonel-leitnaiit Mariti namerd, esialgul küll Rootsi terri-
Santävtiorit, kes Imulus kolonel toriaalvetes, aga nii, et puhastatud
Paasose koosseisu luureosakoni^as. väinad suundusid otse Ahvenamaa
Sõjaväevormi järele osustades oli mandrile. Me ei tahtnud korrata
ta ratsäväeohvitser ja teeninud 1918. aasta sündmusi, mü meie va-
Hänie Ratsarügemendis. Tal oli badussõja keskel Rootsi laevastik
minu jaoks uus ülesanne, mis puu- ihnus soomlaste üllatuseks J.ive-dutas
Ahvenanmaa saari. «ai^erele ja rootslaste, sõjaväe^^
tus= saksa sõjalistesse lootustesse Venelaste sum-rünnäk algas 9.
üsna pessimistükült. Kui astusime J juuml. Siis lõppes ka nende kuid
Skeppsbrol maale tahtis ta jätta kestnud raadiovaiküs ja eeter oli
minule paki Rootsi raha. Lükkasiin
ta pakkumise viisakalt tagasi öel­des^
et mulle reisi puhuks, antud
jälle täis koodisonumeid, mille
avamisel meie raadioluure sai teha
oma parima. Deshifreeritud sõnu-valuuta
oli küllaldane oma tar- meist ihnnes, kui tugeva soomus-beks.
Enne kui teineteisest lahku- armee oli vaenlane otsustanud
sime^ palus ta veel, et ma hoiaksin i Kannase vastu paisata jä milliseid
teda pidevalt informeeritud nii; lisaüksusi oli tulemas. Taiikid plid-
Soome ' rahupüüdlustest, kui ka ki vene rünnakarmee peamiseks
sused maandusid ja vangistasid
seal olevad soome sõjaväeüksused. ^
Neist teateist ümnes, et rootslased
saatsid päeviti 16-18 nmnitraalerit
neile vetele. „Miinavälja kontroU"
- oli vaatus, mis anti Soome esin­dajale
Stokholmis sellekohase kü­simuse
peale.
5
•1
1
i
i
Sl'
i4
Nr. 4
il i
5i
Eesti Maja
rilo saabus
ralia lugemi
pidustus oli
liud. F
® Pöl. nlag
holmi St. E
kultuuripedi
sbudierelctör
jooksul (19 i
dagoogilises
vastutavale
hale Rootsi
.liidu jum-e&.
m
ADV
Room 1912,
Toronto
PostJaadres
Ont. (Ba
Tel
24-tundi te
RAA
JOHM
55 " •
412
437
Tel 463
!
HOGAN