Vaba eestlane , August 29, 1978

              Nr. 64
I t ^ " nr. 20 JlMiis
varastatnlt Tartu
id lisaks ülevaateM
|e numbri pnhol on
lelle artüdi anisiMo
la nimeks ,,Eesti se-
Milles seisnes see
5in: töörõõm, tahe
teadlitekus oma vas-lesandest.
i töötasid edukalt Ja
süüteadiikke, i d ^ l i -
liid entusiastlikke mm-.
3uä selgusetuks, EMkš
vis sulgeda seminari^
lastate algul ja asm-bedagoogiuiniga.
liküUus üksinda : d
põhjust lammutada
seminare. '
M seminari j a peda-fcel
oli sügavam söt-
Ipõhi. Seminaridesse
Ide vanemate ande-tes'
said koolis riigi
Paljudel ppiiitikütel
et selle ,..proletariaa-ägade")
tõttu semi-fad
vasakpoolseks pe-põhjendamata:
se-tulnud
rohkem kom-
3istest k o o l i d ^ , Küll
la keskhariduse suiir
Id haridus-, kultuuri-
51.-;
[mad sündmused pä-listlikku
võimühaarBt
oli seminaristide
latult rahvuslik,
valgustavad seda
[M^usi ja Talhnria se-jegne
õpilane Karl
oma vaatevinklist,
itus auasjaks näidata
[üdai aktiivsust, mis
sageli täbarasse olu-
,,Biületääii" vol-
Ihulikult nimetada se-inumferiks
— on oma-is.
• • '
on im^l<^d peda-
^rtöe kasvatajatel© ja
faksid sellest feõrge-materjalist
osa saa-tonevad
huvi meie
kultuuriloo vastEL
Keskühingu
ifcfrit saab tellida ja
j Eesti õpetajate ühin-lil:
e/o E. Komi, 105
Don Mills, Ont. M3C
T02«.Sägls
)a Eestlase" talituses
lumber $1.5^
une 1978. a. $6.0®
ldN.Lildy
\l (EPL) - Rx>ötši va^
li poolt väljaantav
korpuse nimekiri
)rps Diplomatique ä
fisaldäb N. Lüdu suur-likrediteeritud
koossei-eestlasest
ametniku
|l974 Stõkholmi toodud
ir abikaasaga, kelle
teitud, et ta ori kol-inasekretär
juriidiliste
fküsimuste alal.
möödunud aastal tül-
Johanson abikaasa
Johanson, kelle nime
(tsi: Välisministeerium
nutanud . „Iokhannes
kaimab atashee:
leidub ka-üjfe läti
[ametimees, kes on
jise s e k r Ä i t i i t l ^.
Hr. m EmrLmE teisipäeval, 2§). augusti 1'
39.000 d©llcirif ^foefysf lesta šellslte
STOKHOLM (EPL) — Xaimons Niedre/54-aastane läti rahvisesft
footsi kodamk Stokholmist, kes hiljuti turismireisil Tallinna KGB
VMinasei sünimade
n m r a t i
(cuti% 39.000 doHarit haridusala
• prograirani teostamiseks;. .^
Varsm on teatavasti samm nõu­kogu
pöoM aintud'35 tuhat.doüar
rit Eesti Teaduslikule ühingule
New Yorgis eesti rahvusgrupi ha­riduslike
ning kultuuriliste . üri­tuste
toetamiseks.
F ^ i d e n t J t a n y Carter esitas
: mõni aeg tagasi iEongressile
niinisfeeriisimite ^ümberkormlda-iniseiks.
Kava (pclhdal o l d ^ tulnud
likvideerimisele ka, Bthnic Her^
tage Sfcudies programm. Kong­ress
aga e i nõustunud presidendi
plaaniga, mille tõttu kia mhvus-päriniuste
'uurimise j a toetamise
programm edasi käib,
1970.—1980. a. eelarves xS°Sth-nic
Heritage Btudies p r o g r a a i ^^
ette näSitud 2 m i l j . 300 tuhat dol-mnm
summa, mis .oli vii­l
i b 5
ma
WÄSHIf^GTON (¥ES) — WasKingtc&iiiis tervishoiu, Siaiiiii^ Ja-leaolu
binisteeriumi ruumMes toimus kolme päeva jooksul rali-wspärimuste
uurimlsteülemaaMse nõuandva kogu (National Ad-
;yisory Council of Ethnic Heritage Studies) koosolek, kus arutati
programmi tulevikukavasid Ja summi^e nõutan^i Kongressilt.
Nõukogu uueks' esimeheks valiM I t o a ^ Pleer, Eesti%ahvuskomi-tee
endi elumees.
mišel aastal. Senat o l i oma eelar-vakavaindis
smnmait feüll vähen­danud,
kuid Eyongresisi lepitusko-mitees
jäi püsima Eslndadateiko-ja
poolt määratud ©lEimm®, 2,3
On huvitav märkida,. etfc eest!
rahvusgrupil m öinud õnne kõ-
.: neall olevast prögraEöunatst toe­tussummade
saamisel.
Nõukogiule saabuvatest taotlus­test
toetuse saamiseks rahulda­takse
ainult 3 prots., kuna jaga­tav
sünmia on väheldane, tahtjaid
aga o n paljuv Gamal ajal, iaui ees­ti
rahivusgrupp m saanud juba
kaks toetust, on paljude teiste
gruppide sooviavaldused jäänud
rahuldamata.: Ilmar Pleer määrati
iiouaodva kogu liiitoirieks presir'
deot Ges^aM i t . Pordi poolt j a on
kõigist I sumimade määramisest
osavõtnud.
S i ^ v e M u Juhatoja Anu Fima (vass«^j"J annab väikesele E . Palu­mäele
üle diplomi tunnustuseks Ä eest, et t a suve jooksu!
osutus paremaks ja püüdlikumaks eesti keele rääldjaks. Taga-
•plaanil kasvataja MmeNuirmse. Ja suvekodu ahSjuhataja Jaau
ttas. V V;,.:"^-^ Fotot.-J. ""'^-^
Nü on Nõukogude võimud sele­tanud
Rootsi Leningradi peakonsul
A l ! Ros'ile, kes on saanud Niedret
vanglas külastada. Ros'i ütlemist
mööda koheldakse vangi
Ta oli kokku saanud ka Niedrele
määMtud advokaadiga ning koh­tu
prokurörfga, kes arvanud,' et
.• eeluurimlme
toobriks.
Laimons Niedre sõitis charter-reisigä
juuni alguses Taillinna, kus
ta kadus. Reisiseltskond pöördus
tagasi ilma temata ja mformeeris
asjast RcsDtsi välisministeeriiami.
Siis selgus, et Niedre on vahistatud
ja istub Riia vanglas. Niedre on
amatöörfotograaf, kelle liätis Võe­tud
pilte on avaldatud läänes.
Arvatakse, et need mitmetel rei­sidel
võetud pUdid ongi
seks
n.n.
kodakondsus. Kuna aga Nõ
võimud on Rootsi
esmdajatel lasknud süüdistatavaga
kokku saada, siis paistab, et
ret võetaibe,,rootslasena".
S T O K H O M (EPL) —- Stokliolmi külastas; h i j u t i iliks täMsa-:
Miald poola opositsiooMtegdasi-- Stefan Kie^
sõda o l i ta inimm aastat katoliku opošitsioonigrupi Ziiak
esindaja Poola parlamendis. Znak on ainuke oposUsioonigrupp,
Ä i e liikmetel: kunagi j o l e lubato^ ^*
Iilkmeks.:saada..-
need saated nn. Ida-Euroopa uni-
.versalismi loomist. Kõik Ida-Eu-roopas
elaval teisitiniõtlejad saži-
Ppolas op
lige|atsi ja tööliste hulgas saavuta­nud
hea koostöö. Miks on teil
olntd võimalik sellist koostööd
Poolas saavutada?::
See koostöö algas a l e s h i l j u -
1968 mässasid uliõpüased lük-a.
1970 protestisid töölised
•inda. Itodest p r o t ^ ei
protsess USA ci|C3»
Toronto Eesti Aiandusklub! korraldas pühapäeval, 20. augusti
väijasäidu Qwen Soundis asuvasse: Eesti SüitkajMi Spring-mounti
Puukooli. Toronto Eesti Maja ette l^ogimes pühapäeva
ludmmlkul autobussrtäis aiandushuvilisi. Sõidu korraldusega^
; oMd tegevuses MuhI juhatusMikmed. Maimu üsiii ja M
väd teada üksteise olemasolust j a
hakkavad hoolimata üksiteisest. ja
võitlusest ühise vaenlase^ N. Lu­du,
vastu.
laane
tes?
kodumaa pärnad. Kadakate juu­res
peatudes selgus, et Doonau
; Autobussipafik viis üle M i s t o -
m PÖlüniajandi^^ Owen
Sosumdi ki^s peagi paistis Sprkig-1 kadakas ikasvab erSti hästi sim-mounti
puukooli silt ja avar j ses klüanas ning e i muirdu n i i ke5>
müügikesikiüs. Külalisi olid vastu- j gesti kui teised kadaikad. Okas-tulnud
midagi
-j- M tuli hinnatõus juunis
197p, kohtusid intelligentsi ja töö­liste
aktiivid. Nad jöudsidühisele
arvamisele, et koostöö võib niõle-maie
head vilja kanda. Viimase
kahe aasta jooksul ©n koostöö
arenenud j a süvenenud.
|-' Tähtis tegur'^ selle koostöö
saavutamisel õn olnud kirik. K i ­rikus
kohtuyad ifeõik inimesed,
igak ^ t ^ i f f c c > m g « - 2:
MOSKVA - N. Liit lõpetas koh­tuliku
süüdistuse kahe ühendriiki,
de ajakirjaniku vastu, keda süü-
Yaba maailma eesti äjakirjandu-idistati^^^^^^N^
ses avaldati juulikuu lõpul kodu- de laimamises. Kuid samal ajal on
maal tegutseva luuletaja Jaan tundemärkey etvenelased lavasta-
Kaplmskikõnej^ mille tä pidas Ta^ vad šutuprotsessi t f c äri-limnas
^ Kirjanike Ludu juhatuse mehe Francis Crawfordi vastu, ke-koosolekul
(„Vaba Eestlane'* nr. da süüdistatakse valuutaga han-
56, 27. Juulil). Kõne, mis oli sõnas- Crawford ei­tatud
kodumaalt läähde toimetätucJ tabkategborUiselt tema vastu tõs-versioonis,
andsid edasi ka tetud süüdistusi, kuid KGB on v i i -
„Ämeerika, Hääl" ja ,,Radio L i - maste päevade kestel teda kahel
berty". Nüüd on luuletaja Jaah korral tundide kaiipa üle kuü^
Kaplinski Rootsis ilmuva „Eesti millest võib järeldada; et N. Liidu
Päevalehe" ancljinetel avaldanud 3. politsöi- ja kohtuvõimudel on
aiigustü ka omalt poolt kommen- ameeriklasega kurjad plaanid,
teeriva: Mrja, ;,mis .kõlab Järgmi-selt:
. IKGB
— Ma pole Oma reisidel läänes
kohanud peaaegu kedagi, kel on
selge arusaamine,sellest, kui ag­ressiivne
N. Lüdu poliitika tõeli-
;selton.'-^
— USA poliitBka on ikka veel
arg ipoliitika. K o r d nad keelavad
data-dkspordi N . Liitu, aga sama­aegselt
jätkavad teiste tehsillište
eiksiporiti. uiks mees e i tea.
võtmas puukooli juhataja E.
Hess koos abikaasa L. Hessiga.
Lisaks olid mitmed osavõtjad
saahunüd kohale autodega Torön^
tost j a lähedastest suvilatest. Kö-gusimmias
ületas osavõtjata aiv
seitšetoümmendv
puud muutuvad talvel sageli
Sissejuhatavas.: sõnavõtus puu
kooli asutaja
omanik äianduseriteadlaiae
Haavaniii andis ülevaate puu­koolist
ja selle üleandmisest
teti: Sihtkapitalile. . ;
Kohal oli k a Eesti Sihtkapitali esi-
H. .Lupp. ,
Järgnes ringkäik puukooliS;
kus: kasvatatakse 40; aakrüisel
maanalal okaspuid, lehtpuid, l l u -
põoseid, püsllpi, viljapuid jne.
Seletusi andes A. Haavaniit iüt-les
niiMrulgas, et
dakad, männid j/c.) moodusta­vad
oluiisei osa puukoolis. Suu­dest
on eriti märkimisväärsed
e ^ i kased, milliseid haikati kas­vatama
umb^ kaksikümmend
aastat tagasi väikesest seemne-kogujsest.
Vaadeldi pistoifcstest ja
pistikutest okaspuude jm. pk-jimduslt
j a jäirkjärgulist istuta­mist
puukooli väljadele. Võörias-emade
parimad seemneid oste-
; takse Sliveitsi^t, neihde õied on
suured j a värvirohked.
Noüraniaalne üheaastane istuta­mine
puukoolis <m 12.000 putid,
aastane müük aga umhes 10.000
puud. Oluline on / puude väetami^
ne,; siis ei tungi k a juurad eriti
sügavale toidu saamiseks,^ vaid
hangivad seda imaapinna lähedu-
•.:Sest. .
küpsiseid j a puuvüju; Pärast ke-
. |häkinnitust oli osavõtjail võlma-m
teostada aianduslikke oste.
Enne lahkumist avaldas E; K u ­ris
aianduskluhi j a osavõtjate n i ­mel
tänu A. Haaivanüduie huvita­va
jaõpetllku ringkäigu eest. Ees­ti
Sihtkapitali esimehele H.
vaiit kokku jiimalateeništiisele.
i^iimaste aastate jooksul on
esimest korda' hak|mud esinema
kollasöks, selle üheiks .vältimise 1 testud koostöö ka teisitimõtleja-mooduseks
on sügisene pritsimi-l te vahel eri rahvustest?
ne vedela plastikuga, õpetlik
ringkäik lõppes -niüügikeskuse®,, ^ •
kus abielupaar HeSs'id paktasid «uud hatokab toju
testaroid jooke, mafevaM I W eri W Ä w p a maade tei-du
vastu.
— Ja; pidage seda meeles pä-
Jah, see on väga tähtis soli-šitimõtlejate
vahel. Kümnekonna
aasta eest selliseid mõtteid üldse
ei esinenud. Igaüks hoolis ainult
oma rahva heaolu j a vabaduse
eekt. Ungari mässu ajal ei öeldud
teisitimetlöjate poolt kuigi palju
nende kaitseks. tih­ti
avaldusi üksteise toetuseks koh-rast
ikülma sõda on ainult N. L i i ­dul
olnud edu maaihnaipöliitikas.
Mõned väidavad küll, et uus külm
sõda -tooks kaasa raskusi Ida-Eu-raapa
teisitimõtelejatele. Mä ei
usii seda. NeE oh juba hüüd kül­lalt
raske. • ' /,
„Minuni on jõudnud teated, et
välis-Eesti ajakii-jandus^ ja ka I Moskvas 1980. a. tewan^d
„Ameerika Hääle" eestikeelses Lliknpia aj
saates on tutvustatud midagi, mi- pjeiku eest kohapeal pandud eel­da
nimetatud referaadiks minu lefcohase i h ä ä r a i ^ KGB kind-kõn^
t Kirjaniku Liidu juhatuse Lal Herman V l ^ ^ oli
koosolekul. Kuna nimetatud „refe- varemalt Vene konsuliks Hom-*
raat" on tehtud ja avaldatud minu ^
teadmise ja nõusolekuta, ei. saa I Aijalkirjanduses et
ma vastutada selle sisu eest. Hoo- K G B kardab olümpia ajal esam-piski
ei saa m a leppida sellega, et joones teisitimõtlejate demonst-minu
(või mulle omistatud) teo- ratsioone. Seoses ülatüsliüm
seid minu teadmise ja nõusolekuta Moskva olümpiarvastase propa-avaldatakse
ükskõik kus, kelle | gandaga, mis Läänes käimas Ve-poolt
ja millistel motiivir
li
Lupplle ja piMcoolijuhataoaler^^^
E:. Kessile koos ahifeaasagat^^^ ^Vabadusraadio j a teiste raa-da
ja mmiusa vastuvõtu eest. diojaamäde saated on väga täht-
Sõnavõtja oli Mndel, et k a nüüd ^^^^ meile. .Läänes mõistavad vä-uue
juhtimise all puukool sam- vähešöd kui ohilised n^^ saa-
. mub edasi .tõusuteed nagu •§e-:| t®ti.'<)n.;.Aga nieilevõinialdavad
• illini..;- :
Lõppsõnas avaldas puukooli-asutaöa
A; Haavaniit tämi kohale
tulnud aiändushüvüistele ja oli
veendunud, et k a tulevikus tema
poolt asutatud ei^ . areneb
edasi j a tegutseb eestluse hüvan-
Kuha Owen Soundi linnas toi­mus
aiandusnäitus, sus siirduti
järgnevalt ühiselt näitusele.
juhina sõitis aiitohussis kaasa L.
Hess. Owen Soundi aiandusühmg
ori üks vanemaid Ontarios, asuta­tud
1869. aastal. M i t u s e l oli ka
väljapanekuga ©smdatxid Spring-mountil
piukool. Pärast huvita­vat
j a Ä r a t saali ^ i t i r a näituse
külastamiat alustati tagasisõitu
mööda raniiaääiit läbi CoUihg-woodi
j a Barrie Toronto suunas,
Haavaniit,
kaunimad
•seks. • :-•
kuhu videvikus jõuti. Torontos
ringkäiguga Z austria Eesti Maja ees autobussist lahk^^^^
des avaldasid paljud soovi, et
selliseid . huvitavaid väljasõite
.iluaias ,::kasvatami-| peaks •
kinnitas
need on
A.
Nagu feõlk männid n i i vajavad ka
Üeed Icasvamiseks kergena
maad. Puukoolis on kastmiseks
torustik j a niisutussüMeem. Aas­tas
kasutataifc^e^^ mn-bes
vüs m i l j 4 i i t gallonit vett.
Möödudes pärnade sirgetest r i -
dadiöst, märkis puukooliasutaja,
et- väikeste, lehtedega .^•pärnad; ;on
EKS
Simcoe ääres
Küsida teL 284-2251
soovitav, et .USA
omalt poolt Helsingi,
Mida .te. arvate
teha.
Seda võiks minugi arvates
OH mingit
di boikoteedda?
— Ühest küljest on hea, kui tu­levad
tuhanded turistid N. Lütu
• olukorda nä-gema. Teisest
jest on terve olümpiaad suur
propagandaettevõte.
he vastu, kardetakse Veine K GB
poolt k a välismaadest siaabuvate
turistide :„ebameeldivat käitu-mist"..
197.000:
Teeme TOI ja
sul' linnas 'kui' ka
Eesti Vabätfiigi eest! meeste 7Õii
, (sellest U lk. fotosid) —
. . JJohan
SS S.S (£
kes elaks meie kõdus või käiks
peidÜ. - Hdistada 231-4200
nma
Koheselt p m s t Eestil
«värskete" elamustega Eesti vabadiuse eest võitlemisest •
1972. a. a d m i i ^ X Pitka^^Ä^
237 l k . — cemt!
oma võõrrahvusest sõpradele Eesti võitlus© taiitvustaimise&s
Evald
Huid $7.()0- pluss 50 e saatekulu
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
iiülheeis
840 ÄLNESS STflEEt UNIT 12
OOPümfiW, ONTAHK) M3J 3n9
5-toÜised Jätkudeta vihma-veerennid
ALCÄN VMVIT^
vafige, pruiui, must,
^^^^^ m
Värustame ISETEGIJAID
veereimidega Ja sinna
kuuluvaga
HELISTAGE
WHEELS
'661-3021
SYDNEY ( M . k . ) - Austraalia •
sotsiaalministeeriumilt . saabus
teade* et sotsiaalminister M3arga-ret
Guilfoyle on otsustanud rahul­dada
Austraalia; Eesti Abistamise
Kxjmitee • -palve rahalise toetuse
saamiseks, mis on vajalik hosteli
rajamis€jks Thirhnere eesti ; v ^
de puhkekodu maa-aüale^
EAK-le määrati $197.149, mis­sugusest
summast piisab, et ehi­tada
12 voodikohaga hoone, Ifcus
hakkab tööle ^ka alaline põetaja.
Luuletaija Aleksis Rannit, toes
viibis tänavu suvel iEtookefelleri
Pondatsiooni külalisena Bellagios;
Itaalias, lendas 20. augustil Hono-lülusse,
et võtta osa rahvusvahe-'
liseat luulekonverenitsist, mis pee­takse
Havai ülikoolis 22.-27. au­gustini.
Ä. Ramiit on üks 'konve­rentsi
aulkülalisi j a esineb konve­rentsi
täiskogu ees loenguga Hei­ti
Talviku üle. Konverentsist võ­tab
osa umbes 2Ö0 lüidetajat nii
Oriendist kui ika läänemaailmast.
Rütmiline võimlemine eelkooli­ealistele
lästÖle vanusega 4; 5, 6 a.,
Eesti Maja noorte saalis kolmap.
hommikuti aliates 27. sept. j a feol-mapäevaviti
larast lõunat St.
Gabodeli "kiriku ruumes, 666 Shep-pard
Ave. E ^Bayview j a Shep-pard)
M 1.3a--2.30 j a 2.30—
3.30 ning reede hommikuti samas
koha^ kell 9.30--10.30 ja 10.80-
Programmi (koordineerija —
AniieKLy Riga (Kalev Estienne
Moodsa Võinileniiäel^
Iiiformatsioon telefonidel 889-
7389-ja-465-7020.. ^