1978-08-29-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 64 I t ^ " nr. 20 JlMiis varastatnlt Tartu id lisaks ülevaateM |e numbri pnhol on lelle artüdi anisiMo la nimeks ,,Eesti se- Milles seisnes see 5in: töörõõm, tahe teadlitekus oma vas-lesandest. i töötasid edukalt Ja süüteadiikke, i d ^ l i - liid entusiastlikke mm-. 3uä selgusetuks, EMkš vis sulgeda seminari^ lastate algul ja asm-bedagoogiuiniga. liküUus üksinda : d põhjust lammutada seminare. ' M seminari j a peda-fcel oli sügavam söt- Ipõhi. Seminaridesse Ide vanemate ande-tes' said koolis riigi Paljudel ppiiitikütel et selle ,..proletariaa-ägade") tõttu semi-fad vasakpoolseks pe-põhjendamata: se-tulnud rohkem kom- 3istest k o o l i d ^ , Küll la keskhariduse suiir Id haridus-, kultuuri- 51.-; [mad sündmused pä-listlikku võimühaarBt oli seminaristide latult rahvuslik, valgustavad seda [M^usi ja Talhnria se-jegne õpilane Karl oma vaatevinklist, itus auasjaks näidata [üdai aktiivsust, mis sageli täbarasse olu- ,,Biületääii" vol- Ihulikult nimetada se-inumferiks — on oma-is. • • ' on im^l<^d peda- ^rtöe kasvatajatel© ja faksid sellest feõrge-materjalist osa saa-tonevad huvi meie kultuuriloo vastEL Keskühingu ifcfrit saab tellida ja j Eesti õpetajate ühin-lil: e/o E. Komi, 105 Don Mills, Ont. M3C T02«.Sägls )a Eestlase" talituses lumber $1.5^ une 1978. a. $6.0® ldN.Lildy \l (EPL) - Rx>ötši va^ li poolt väljaantav korpuse nimekiri )rps Diplomatique ä fisaldäb N. Lüdu suur-likrediteeritud koossei-eestlasest ametniku |l974 Stõkholmi toodud ir abikaasaga, kelle teitud, et ta ori kol-inasekretär juriidiliste fküsimuste alal. möödunud aastal tül- Johanson abikaasa Johanson, kelle nime (tsi: Välisministeerium nutanud . „Iokhannes kaimab atashee: leidub ka-üjfe läti [ametimees, kes on jise s e k r Ä i t i i t l ^. Hr. m EmrLmE teisipäeval, 2§). augusti 1' 39.000 d©llcirif ^foefysf lesta šellslte STOKHOLM (EPL) — Xaimons Niedre/54-aastane läti rahvisesft footsi kodamk Stokholmist, kes hiljuti turismireisil Tallinna KGB VMinasei sünimade n m r a t i (cuti% 39.000 doHarit haridusala • prograirani teostamiseks;. .^ Varsm on teatavasti samm nõukogu pöoM aintud'35 tuhat.doüar rit Eesti Teaduslikule ühingule New Yorgis eesti rahvusgrupi hariduslike ning kultuuriliste . ürituste toetamiseks. F ^ i d e n t J t a n y Carter esitas : mõni aeg tagasi iEongressile niinisfeeriisimite ^ümberkormlda-iniseiks. Kava (pclhdal o l d ^ tulnud likvideerimisele ka, Bthnic Her^ tage Sfcudies programm. Kongress aga e i nõustunud presidendi plaaniga, mille tõttu kia mhvus-päriniuste 'uurimise j a toetamise programm edasi käib, 1970.—1980. a. eelarves xS°Sth-nic Heritage Btudies p r o g r a a i ^^ ette näSitud 2 m i l j . 300 tuhat dol-mnm summa, mis .oli viil i b 5 ma WÄSHIf^GTON (¥ES) — WasKingtc&iiiis tervishoiu, Siaiiiii^ Ja-leaolu binisteeriumi ruumMes toimus kolme päeva jooksul rali-wspärimuste uurimlsteülemaaMse nõuandva kogu (National Ad- ;yisory Council of Ethnic Heritage Studies) koosolek, kus arutati programmi tulevikukavasid Ja summi^e nõutan^i Kongressilt. Nõukogu uueks' esimeheks valiM I t o a ^ Pleer, Eesti%ahvuskomi-tee endi elumees. mišel aastal. Senat o l i oma eelar-vakavaindis smnmait feüll vähendanud, kuid Eyongresisi lepitusko-mitees jäi püsima Eslndadateiko-ja poolt määratud ©lEimm®, 2,3 On huvitav märkida,. etfc eest! rahvusgrupil m öinud õnne kõ- .: neall olevast prögraEöunatst toetussummade saamisel. Nõukogiule saabuvatest taotlustest toetuse saamiseks rahuldatakse ainult 3 prots., kuna jagatav sünmia on väheldane, tahtjaid aga o n paljuv Gamal ajal, iaui eesti rahivusgrupp m saanud juba kaks toetust, on paljude teiste gruppide sooviavaldused jäänud rahuldamata.: Ilmar Pleer määrati iiouaodva kogu liiitoirieks presir' deot Ges^aM i t . Pordi poolt j a on kõigist I sumimade määramisest osavõtnud. S i ^ v e M u Juhatoja Anu Fima (vass«^j"J annab väikesele E . Palumäele üle diplomi tunnustuseks Ä eest, et t a suve jooksu! osutus paremaks ja püüdlikumaks eesti keele rääldjaks. Taga- •plaanil kasvataja MmeNuirmse. Ja suvekodu ahSjuhataja Jaau ttas. V V;,.:"^-^ Fotot.-J. ""'^-^ Nü on Nõukogude võimud seletanud Rootsi Leningradi peakonsul A l ! Ros'ile, kes on saanud Niedret vanglas külastada. Ros'i ütlemist mööda koheldakse vangi Ta oli kokku saanud ka Niedrele määMtud advokaadiga ning kohtu prokurörfga, kes arvanud,' et .• eeluurimlme toobriks. Laimons Niedre sõitis charter-reisigä juuni alguses Taillinna, kus ta kadus. Reisiseltskond pöördus tagasi ilma temata ja mformeeris asjast RcsDtsi välisministeeriiami. Siis selgus, et Niedre on vahistatud ja istub Riia vanglas. Niedre on amatöörfotograaf, kelle liätis Võetud pilte on avaldatud läänes. Arvatakse, et need mitmetel reisidel võetud pUdid ongi seks n.n. kodakondsus. Kuna aga Nõ võimud on Rootsi esmdajatel lasknud süüdistatavaga kokku saada, siis paistab, et ret võetaibe,,rootslasena". S T O K H O M (EPL) —- Stokliolmi külastas; h i j u t i iliks täMsa-: Miald poola opositsiooMtegdasi-- Stefan Kie^ sõda o l i ta inimm aastat katoliku opošitsioonigrupi Ziiak esindaja Poola parlamendis. Znak on ainuke oposUsioonigrupp, Ä i e liikmetel: kunagi j o l e lubato^ ^* Iilkmeks.:saada..- need saated nn. Ida-Euroopa uni- .versalismi loomist. Kõik Ida-Eu-roopas elaval teisitiniõtlejad saži- Ppolas op lige|atsi ja tööliste hulgas saavutanud hea koostöö. Miks on teil olntd võimalik sellist koostööd Poolas saavutada?:: See koostöö algas a l e s h i l j u - 1968 mässasid uliõpüased lük-a. 1970 protestisid töölised •inda. Itodest p r o t ^ ei protsess USA ci|C3» Toronto Eesti Aiandusklub! korraldas pühapäeval, 20. augusti väijasäidu Qwen Soundis asuvasse: Eesti SüitkajMi Spring-mounti Puukooli. Toronto Eesti Maja ette l^ogimes pühapäeva ludmmlkul autobussrtäis aiandushuvilisi. Sõidu korraldusega^ ; oMd tegevuses MuhI juhatusMikmed. Maimu üsiii ja M väd teada üksteise olemasolust j a hakkavad hoolimata üksiteisest. ja võitlusest ühise vaenlase^ N. Ludu, vastu. laane tes? kodumaa pärnad. Kadakate juures peatudes selgus, et Doonau ; Autobussipafik viis üle M i s t o - m PÖlüniajandi^^ Owen Sosumdi ki^s peagi paistis Sprkig-1 kadakas ikasvab erSti hästi sim-mounti puukooli silt ja avar j ses klüanas ning e i muirdu n i i ke5> müügikesikiüs. Külalisi olid vastu- j gesti kui teised kadaikad. Okas-tulnud midagi -j- M tuli hinnatõus juunis 197p, kohtusid intelligentsi ja tööliste aktiivid. Nad jöudsidühisele arvamisele, et koostöö võib niõle-maie head vilja kanda. Viimase kahe aasta jooksul ©n koostöö arenenud j a süvenenud. |-' Tähtis tegur'^ selle koostöö saavutamisel õn olnud kirik. K i rikus kohtuyad ifeõik inimesed, igak ^ t ^ i f f c c > m g « - 2: MOSKVA - N. Liit lõpetas kohtuliku süüdistuse kahe ühendriiki, de ajakirjaniku vastu, keda süü- Yaba maailma eesti äjakirjandu-idistati^^^^^^N^ ses avaldati juulikuu lõpul kodu- de laimamises. Kuid samal ajal on maal tegutseva luuletaja Jaan tundemärkey etvenelased lavasta- Kaplmskikõnej^ mille tä pidas Ta^ vad šutuprotsessi t f c äri-limnas ^ Kirjanike Ludu juhatuse mehe Francis Crawfordi vastu, ke-koosolekul („Vaba Eestlane'* nr. da süüdistatakse valuutaga han- 56, 27. Juulil). Kõne, mis oli sõnas- Crawford eitatud kodumaalt läähde toimetätucJ tabkategborUiselt tema vastu tõs-versioonis, andsid edasi ka tetud süüdistusi, kuid KGB on v i i - „Ämeerika, Hääl" ja ,,Radio L i - maste päevade kestel teda kahel berty". Nüüd on luuletaja Jaah korral tundide kaiipa üle kuü^ Kaplinski Rootsis ilmuva „Eesti millest võib järeldada; et N. Liidu Päevalehe" ancljinetel avaldanud 3. politsöi- ja kohtuvõimudel on aiigustü ka omalt poolt kommen- ameeriklasega kurjad plaanid, teeriva: Mrja, ;,mis .kõlab Järgmi-selt: . IKGB — Ma pole Oma reisidel läänes kohanud peaaegu kedagi, kel on selge arusaamine,sellest, kui agressiivne N. Lüdu poliitika tõeli- ;selton.'-^ — USA poliitBka on ikka veel arg ipoliitika. K o r d nad keelavad data-dkspordi N . Liitu, aga samaaegselt jätkavad teiste tehsillište eiksiporiti. uiks mees e i tea. võtmas puukooli juhataja E. Hess koos abikaasa L. Hessiga. Lisaks olid mitmed osavõtjad saahunüd kohale autodega Torön^ tost j a lähedastest suvilatest. Kö-gusimmias ületas osavõtjata aiv seitšetoümmendv puud muutuvad talvel sageli Sissejuhatavas.: sõnavõtus puu kooli asutaja omanik äianduseriteadlaiae Haavaniii andis ülevaate puukoolist ja selle üleandmisest teti: Sihtkapitalile. . ; Kohal oli k a Eesti Sihtkapitali esi- H. .Lupp. , Järgnes ringkäik puukooliS; kus: kasvatatakse 40; aakrüisel maanalal okaspuid, lehtpuid, l l u - põoseid, püsllpi, viljapuid jne. Seletusi andes A. Haavaniit iüt-les niiMrulgas, et dakad, männid j/c.) moodustavad oluiisei osa puukoolis. Suudest on eriti märkimisväärsed e ^ i kased, milliseid haikati kasvatama umb^ kaksikümmend aastat tagasi väikesest seemne-kogujsest. Vaadeldi pistoifcstest ja pistikutest okaspuude jm. pk-jimduslt j a jäirkjärgulist istutamist puukooli väljadele. Võörias-emade parimad seemneid oste- ; takse Sliveitsi^t, neihde õied on suured j a värvirohked. Noüraniaalne üheaastane istutamine puukoolis <m 12.000 putid, aastane müük aga umhes 10.000 puud. Oluline on / puude väetami^ ne,; siis ei tungi k a juurad eriti sügavale toidu saamiseks,^ vaid hangivad seda imaapinna lähedu- •.:Sest. . küpsiseid j a puuvüju; Pärast ke- . |häkinnitust oli osavõtjail võlma-m teostada aianduslikke oste. Enne lahkumist avaldas E; K u ris aianduskluhi j a osavõtjate n i mel tänu A. Haaivanüduie huvitava jaõpetllku ringkäigu eest. Eesti Sihtkapitali esimehele H. vaiit kokku jiimalateeništiisele. i^iimaste aastate jooksul on esimest korda' hak|mud esinema kollasöks, selle üheiks .vältimise 1 testud koostöö ka teisitimõtleja-mooduseks on sügisene pritsimi-l te vahel eri rahvustest? ne vedela plastikuga, õpetlik ringkäik lõppes -niüügikeskuse®,, ^ • kus abielupaar HeSs'id paktasid «uud hatokab toju testaroid jooke, mafevaM I W eri W Ä w p a maade tei-du vastu. — Ja; pidage seda meeles pä- Jah, see on väga tähtis soli-šitimõtlejate vahel. Kümnekonna aasta eest selliseid mõtteid üldse ei esinenud. Igaüks hoolis ainult oma rahva heaolu j a vabaduse eekt. Ungari mässu ajal ei öeldud teisitimetlöjate poolt kuigi palju nende kaitseks. tihti avaldusi üksteise toetuseks koh-rast ikülma sõda on ainult N. L i i dul olnud edu maaihnaipöliitikas. Mõned väidavad küll, et uus külm sõda -tooks kaasa raskusi Ida-Eu-raapa teisitimõtelejatele. Mä ei usii seda. NeE oh juba hüüd küllalt raske. • ' /, „Minuni on jõudnud teated, et välis-Eesti ajakii-jandus^ ja ka I Moskvas 1980. a. tewan^d „Ameerika Hääle" eestikeelses Lliknpia aj saates on tutvustatud midagi, mi- pjeiku eest kohapeal pandud eelda nimetatud referaadiks minu lefcohase i h ä ä r a i ^ KGB kind-kõn^ t Kirjaniku Liidu juhatuse Lal Herman V l ^ ^ oli koosolekul. Kuna nimetatud „refe- varemalt Vene konsuliks Hom-* raat" on tehtud ja avaldatud minu ^ teadmise ja nõusolekuta, ei. saa I Aijalkirjanduses et ma vastutada selle sisu eest. Hoo- K G B kardab olümpia ajal esam-piski ei saa m a leppida sellega, et joones teisitimõtlejate demonst-minu (või mulle omistatud) teo- ratsioone. Seoses ülatüsliüm seid minu teadmise ja nõusolekuta Moskva olümpiarvastase propa-avaldatakse ükskõik kus, kelle | gandaga, mis Läänes käimas Ve-poolt ja millistel motiivir li Lupplle ja piMcoolijuhataoaler^^^ E:. Kessile koos ahifeaasagat^^^ ^Vabadusraadio j a teiste raa-da ja mmiusa vastuvõtu eest. diojaamäde saated on väga täht- Sõnavõtja oli Mndel, et k a nüüd ^^^^ meile. .Läänes mõistavad vä-uue juhtimise all puukool sam- vähešöd kui ohilised n^^ saa- . mub edasi .tõusuteed nagu •§e-:| t®ti.'<)n.;.Aga nieilevõinialdavad • illini..;- : Lõppsõnas avaldas puukooli-asutaöa A; Haavaniit tämi kohale tulnud aiändushüvüistele ja oli veendunud, et k a tulevikus tema poolt asutatud ei^ . areneb edasi j a tegutseb eestluse hüvan- Kuha Owen Soundi linnas toimus aiandusnäitus, sus siirduti järgnevalt ühiselt näitusele. juhina sõitis aiitohussis kaasa L. Hess. Owen Soundi aiandusühmg ori üks vanemaid Ontarios, asutatud 1869. aastal. M i t u s e l oli ka väljapanekuga ©smdatxid Spring-mountil piukool. Pärast huvitavat j a Ä r a t saali ^ i t i r a näituse külastamiat alustati tagasisõitu mööda raniiaääiit läbi CoUihg-woodi j a Barrie Toronto suunas, Haavaniit, kaunimad •seks. • :-• kuhu videvikus jõuti. Torontos ringkäiguga Z austria Eesti Maja ees autobussist lahk^^^^ des avaldasid paljud soovi, et selliseid . huvitavaid väljasõite .iluaias ,::kasvatami-| peaks • kinnitas need on A. Nagu feõlk männid n i i vajavad ka Üeed Icasvamiseks kergena maad. Puukoolis on kastmiseks torustik j a niisutussüMeem. Aastas kasutataifc^e^^ mn-bes vüs m i l j 4 i i t gallonit vett. Möödudes pärnade sirgetest r i - dadiöst, märkis puukooliasutaja, et- väikeste, lehtedega .^•pärnad; ;on EKS Simcoe ääres Küsida teL 284-2251 soovitav, et .USA omalt poolt Helsingi, Mida .te. arvate teha. Seda võiks minugi arvates OH mingit di boikoteedda? — Ühest küljest on hea, kui tulevad tuhanded turistid N. Lütu • olukorda nä-gema. Teisest jest on terve olümpiaad suur propagandaettevõte. he vastu, kardetakse Veine K GB poolt k a välismaadest siaabuvate turistide :„ebameeldivat käitu-mist".. 197.000: Teeme TOI ja sul' linnas 'kui' ka Eesti Vabätfiigi eest! meeste 7Õii , (sellest U lk. fotosid) — . . JJohan SS S.S (£ kes elaks meie kõdus või käiks peidÜ. - Hdistada 231-4200 nma Koheselt p m s t Eestil «värskete" elamustega Eesti vabadiuse eest võitlemisest • 1972. a. a d m i i ^ X Pitka^^Ä^ 237 l k . — cemt! oma võõrrahvusest sõpradele Eesti võitlus© taiitvustaimise&s Evald Huid $7.()0- pluss 50 e saatekulu MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES iiülheeis 840 ÄLNESS STflEEt UNIT 12 OOPümfiW, ONTAHK) M3J 3n9 5-toÜised Jätkudeta vihma-veerennid ALCÄN VMVIT^ vafige, pruiui, must, ^^^^^ m Värustame ISETEGIJAID veereimidega Ja sinna kuuluvaga HELISTAGE WHEELS '661-3021 SYDNEY ( M . k . ) - Austraalia • sotsiaalministeeriumilt . saabus teade* et sotsiaalminister M3arga-ret Guilfoyle on otsustanud rahuldada Austraalia; Eesti Abistamise Kxjmitee • -palve rahalise toetuse saamiseks, mis on vajalik hosteli rajamis€jks Thirhnere eesti ; v ^ de puhkekodu maa-aüale^ EAK-le määrati $197.149, missugusest summast piisab, et ehitada 12 voodikohaga hoone, Ifcus hakkab tööle ^ka alaline põetaja. Luuletaija Aleksis Rannit, toes viibis tänavu suvel iEtookefelleri Pondatsiooni külalisena Bellagios; Itaalias, lendas 20. augustil Hono-lülusse, et võtta osa rahvusvahe-' liseat luulekonverenitsist, mis peetakse Havai ülikoolis 22.-27. augustini. Ä. Ramiit on üks 'konverentsi aulkülalisi j a esineb konverentsi täiskogu ees loenguga Heiti Talviku üle. Konverentsist võtab osa umbes 2Ö0 lüidetajat nii Oriendist kui ika läänemaailmast. Rütmiline võimlemine eelkooliealistele lästÖle vanusega 4; 5, 6 a., Eesti Maja noorte saalis kolmap. hommikuti aliates 27. sept. j a feol-mapäevaviti larast lõunat St. Gabodeli "kiriku ruumes, 666 Shep-pard Ave. E ^Bayview j a Shep-pard) M 1.3a--2.30 j a 2.30— 3.30 ning reede hommikuti samas koha^ kell 9.30--10.30 ja 10.80- Programmi (koordineerija — AniieKLy Riga (Kalev Estienne Moodsa Võinileniiäel^ Iiiformatsioon telefonidel 889- 7389-ja-465-7020.. ^
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , August 29, 1978 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1978-08-29 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e780829 |
Description
Title | 1978-08-29-05 |
OCR text |
Nr. 64
I t ^ " nr. 20 JlMiis
varastatnlt Tartu
id lisaks ülevaateM
|e numbri pnhol on
lelle artüdi anisiMo
la nimeks ,,Eesti se-
Milles seisnes see
5in: töörõõm, tahe
teadlitekus oma vas-lesandest.
i töötasid edukalt Ja
süüteadiikke, i d ^ l i -
liid entusiastlikke mm-.
3uä selgusetuks, EMkš
vis sulgeda seminari^
lastate algul ja asm-bedagoogiuiniga.
liküUus üksinda : d
põhjust lammutada
seminare. '
M seminari j a peda-fcel
oli sügavam söt-
Ipõhi. Seminaridesse
Ide vanemate ande-tes'
said koolis riigi
Paljudel ppiiitikütel
et selle ,..proletariaa-ägade")
tõttu semi-fad
vasakpoolseks pe-põhjendamata:
se-tulnud
rohkem kom-
3istest k o o l i d ^ , Küll
la keskhariduse suiir
Id haridus-, kultuuri-
51.-;
[mad sündmused pä-listlikku
võimühaarBt
oli seminaristide
latult rahvuslik,
valgustavad seda
[M^usi ja Talhnria se-jegne
õpilane Karl
oma vaatevinklist,
itus auasjaks näidata
[üdai aktiivsust, mis
sageli täbarasse olu-
,,Biületääii" vol-
Ihulikult nimetada se-inumferiks
— on oma-is.
• • '
on im^l<^d peda-
^rtöe kasvatajatel© ja
faksid sellest feõrge-materjalist
osa saa-tonevad
huvi meie
kultuuriloo vastEL
Keskühingu
ifcfrit saab tellida ja
j Eesti õpetajate ühin-lil:
e/o E. Komi, 105
Don Mills, Ont. M3C
T02«.Sägls
)a Eestlase" talituses
lumber $1.5^
une 1978. a. $6.0®
ldN.Lildy
\l (EPL) - Rx>ötši va^
li poolt väljaantav
korpuse nimekiri
)rps Diplomatique ä
fisaldäb N. Lüdu suur-likrediteeritud
koossei-eestlasest
ametniku
|l974 Stõkholmi toodud
ir abikaasaga, kelle
teitud, et ta ori kol-inasekretär
juriidiliste
fküsimuste alal.
möödunud aastal tül-
Johanson abikaasa
Johanson, kelle nime
(tsi: Välisministeerium
nutanud . „Iokhannes
kaimab atashee:
leidub ka-üjfe läti
[ametimees, kes on
jise s e k r Ä i t i i t l ^.
Hr. m EmrLmE teisipäeval, 2§). augusti 1'
39.000 d©llcirif ^foefysf lesta šellslte
STOKHOLM (EPL) — Xaimons Niedre/54-aastane läti rahvisesft
footsi kodamk Stokholmist, kes hiljuti turismireisil Tallinna KGB
VMinasei sünimade
n m r a t i
(cuti% 39.000 doHarit haridusala
• prograirani teostamiseks;. .^
Varsm on teatavasti samm nõukogu
pöoM aintud'35 tuhat.doüar
rit Eesti Teaduslikule ühingule
New Yorgis eesti rahvusgrupi hariduslike
ning kultuuriliste . ürituste
toetamiseks.
F ^ i d e n t J t a n y Carter esitas
: mõni aeg tagasi iEongressile
niinisfeeriisimite ^ümberkormlda-iniseiks.
Kava (pclhdal o l d ^ tulnud
likvideerimisele ka, Bthnic Her^
tage Sfcudies programm. Kongress
aga e i nõustunud presidendi
plaaniga, mille tõttu kia mhvus-päriniuste
'uurimise j a toetamise
programm edasi käib,
1970.—1980. a. eelarves xS°Sth-nic
Heritage Btudies p r o g r a a i ^^
ette näSitud 2 m i l j . 300 tuhat dol-mnm
summa, mis .oli viil
i b 5
ma
WÄSHIf^GTON (¥ES) — WasKingtc&iiiis tervishoiu, Siaiiiii^ Ja-leaolu
binisteeriumi ruumMes toimus kolme päeva jooksul rali-wspärimuste
uurimlsteülemaaMse nõuandva kogu (National Ad-
;yisory Council of Ethnic Heritage Studies) koosolek, kus arutati
programmi tulevikukavasid Ja summi^e nõutan^i Kongressilt.
Nõukogu uueks' esimeheks valiM I t o a ^ Pleer, Eesti%ahvuskomi-tee
endi elumees.
mišel aastal. Senat o l i oma eelar-vakavaindis
smnmait feüll vähendanud,
kuid Eyongresisi lepitusko-mitees
jäi püsima Eslndadateiko-ja
poolt määratud ©lEimm®, 2,3
On huvitav märkida,. etfc eest!
rahvusgrupil m öinud õnne kõ-
.: neall olevast prögraEöunatst toetussummade
saamisel.
Nõukogiule saabuvatest taotlustest
toetuse saamiseks rahuldatakse
ainult 3 prots., kuna jagatav
sünmia on väheldane, tahtjaid
aga o n paljuv Gamal ajal, iaui eesti
rahivusgrupp m saanud juba
kaks toetust, on paljude teiste
gruppide sooviavaldused jäänud
rahuldamata.: Ilmar Pleer määrati
iiouaodva kogu liiitoirieks presir'
deot Ges^aM i t . Pordi poolt j a on
kõigist I sumimade määramisest
osavõtnud.
S i ^ v e M u Juhatoja Anu Fima (vass«^j"J annab väikesele E . Palumäele
üle diplomi tunnustuseks Ä eest, et t a suve jooksu!
osutus paremaks ja püüdlikumaks eesti keele rääldjaks. Taga-
•plaanil kasvataja MmeNuirmse. Ja suvekodu ahSjuhataja Jaau
ttas. V V;,.:"^-^ Fotot.-J. ""'^-^
Nü on Nõukogude võimud seletanud
Rootsi Leningradi peakonsul
A l ! Ros'ile, kes on saanud Niedret
vanglas külastada. Ros'i ütlemist
mööda koheldakse vangi
Ta oli kokku saanud ka Niedrele
määMtud advokaadiga ning kohtu
prokurörfga, kes arvanud,' et
.• eeluurimlme
toobriks.
Laimons Niedre sõitis charter-reisigä
juuni alguses Taillinna, kus
ta kadus. Reisiseltskond pöördus
tagasi ilma temata ja mformeeris
asjast RcsDtsi välisministeeriiami.
Siis selgus, et Niedre on vahistatud
ja istub Riia vanglas. Niedre on
amatöörfotograaf, kelle liätis Võetud
pilte on avaldatud läänes.
Arvatakse, et need mitmetel reisidel
võetud pUdid ongi
seks
n.n.
kodakondsus. Kuna aga Nõ
võimud on Rootsi
esmdajatel lasknud süüdistatavaga
kokku saada, siis paistab, et
ret võetaibe,,rootslasena".
S T O K H O M (EPL) —- Stokliolmi külastas; h i j u t i iliks täMsa-:
Miald poola opositsiooMtegdasi-- Stefan Kie^
sõda o l i ta inimm aastat katoliku opošitsioonigrupi Ziiak
esindaja Poola parlamendis. Znak on ainuke oposUsioonigrupp,
Ä i e liikmetel: kunagi j o l e lubato^ ^*
Iilkmeks.:saada..-
need saated nn. Ida-Euroopa uni-
.versalismi loomist. Kõik Ida-Eu-roopas
elaval teisitiniõtlejad saži-
Ppolas op
lige|atsi ja tööliste hulgas saavutanud
hea koostöö. Miks on teil
olntd võimalik sellist koostööd
Poolas saavutada?::
See koostöö algas a l e s h i l j u -
1968 mässasid uliõpüased lük-a.
1970 protestisid töölised
•inda. Itodest p r o t ^ ei
protsess USA ci|C3»
Toronto Eesti Aiandusklub! korraldas pühapäeval, 20. augusti
väijasäidu Qwen Soundis asuvasse: Eesti SüitkajMi Spring-mounti
Puukooli. Toronto Eesti Maja ette l^ogimes pühapäeva
ludmmlkul autobussrtäis aiandushuvilisi. Sõidu korraldusega^
; oMd tegevuses MuhI juhatusMikmed. Maimu üsiii ja M
väd teada üksteise olemasolust j a
hakkavad hoolimata üksiteisest. ja
võitlusest ühise vaenlase^ N. Ludu,
vastu.
laane
tes?
kodumaa pärnad. Kadakate juures
peatudes selgus, et Doonau
; Autobussipafik viis üle M i s t o -
m PÖlüniajandi^^ Owen
Sosumdi ki^s peagi paistis Sprkig-1 kadakas ikasvab erSti hästi sim-mounti
puukooli silt ja avar j ses klüanas ning e i muirdu n i i ke5>
müügikesikiüs. Külalisi olid vastu- j gesti kui teised kadaikad. Okas-tulnud
midagi
-j- M tuli hinnatõus juunis
197p, kohtusid intelligentsi ja tööliste
aktiivid. Nad jöudsidühisele
arvamisele, et koostöö võib niõle-maie
head vilja kanda. Viimase
kahe aasta jooksul ©n koostöö
arenenud j a süvenenud.
|-' Tähtis tegur'^ selle koostöö
saavutamisel õn olnud kirik. K i rikus
kohtuyad ifeõik inimesed,
igak ^ t ^ i f f c c > m g « - 2:
MOSKVA - N. Liit lõpetas kohtuliku
süüdistuse kahe ühendriiki,
de ajakirjaniku vastu, keda süü-
Yaba maailma eesti äjakirjandu-idistati^^^^^^N^
ses avaldati juulikuu lõpul kodu- de laimamises. Kuid samal ajal on
maal tegutseva luuletaja Jaan tundemärkey etvenelased lavasta-
Kaplmskikõnej^ mille tä pidas Ta^ vad šutuprotsessi t f c äri-limnas
^ Kirjanike Ludu juhatuse mehe Francis Crawfordi vastu, ke-koosolekul
(„Vaba Eestlane'* nr. da süüdistatakse valuutaga han-
56, 27. Juulil). Kõne, mis oli sõnas- Crawford eitatud
kodumaalt läähde toimetätucJ tabkategborUiselt tema vastu tõs-versioonis,
andsid edasi ka tetud süüdistusi, kuid KGB on v i i -
„Ämeerika, Hääl" ja ,,Radio L i - maste päevade kestel teda kahel
berty". Nüüd on luuletaja Jaah korral tundide kaiipa üle kuü^
Kaplinski Rootsis ilmuva „Eesti millest võib järeldada; et N. Liidu
Päevalehe" ancljinetel avaldanud 3. politsöi- ja kohtuvõimudel on
aiigustü ka omalt poolt kommen- ameeriklasega kurjad plaanid,
teeriva: Mrja, ;,mis .kõlab Järgmi-selt:
. IKGB
— Ma pole Oma reisidel läänes
kohanud peaaegu kedagi, kel on
selge arusaamine,sellest, kui agressiivne
N. Lüdu poliitika tõeli-
;selton.'-^
— USA poliitBka on ikka veel
arg ipoliitika. K o r d nad keelavad
data-dkspordi N . Liitu, aga samaaegselt
jätkavad teiste tehsillište
eiksiporiti. uiks mees e i tea.
võtmas puukooli juhataja E.
Hess koos abikaasa L. Hessiga.
Lisaks olid mitmed osavõtjad
saahunüd kohale autodega Torön^
tost j a lähedastest suvilatest. Kö-gusimmias
ületas osavõtjata aiv
seitšetoümmendv
puud muutuvad talvel sageli
Sissejuhatavas.: sõnavõtus puu
kooli asutaja
omanik äianduseriteadlaiae
Haavaniii andis ülevaate puukoolist
ja selle üleandmisest
teti: Sihtkapitalile. . ;
Kohal oli k a Eesti Sihtkapitali esi-
H. .Lupp. ,
Järgnes ringkäik puukooliS;
kus: kasvatatakse 40; aakrüisel
maanalal okaspuid, lehtpuid, l l u -
põoseid, püsllpi, viljapuid jne.
Seletusi andes A. Haavaniit iüt-les
niiMrulgas, et
dakad, männid j/c.) moodustavad
oluiisei osa puukoolis. Suudest
on eriti märkimisväärsed
e ^ i kased, milliseid haikati kasvatama
umb^ kaksikümmend
aastat tagasi väikesest seemne-kogujsest.
Vaadeldi pistoifcstest ja
pistikutest okaspuude jm. pk-jimduslt
j a jäirkjärgulist istutamist
puukooli väljadele. Võörias-emade
parimad seemneid oste-
; takse Sliveitsi^t, neihde õied on
suured j a värvirohked.
Noüraniaalne üheaastane istutamine
puukoolis |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-08-29-05