Vaba eestlane , March 13, 1980

              Nr. 21
les on ärevust
valjud, põsed
led sulepea üm-
Juhtunud enne-
;ugu -r- „Vaba
julges läbi
audselt „IVIeie:
ida, kust võta-ie
Elu** toime-
Is^elt kõrge oma
[ga nad hoople-ede
veergudel,
iti ka ränk ka-didi
koos „Va-etusega
>,Meie
j e i e j k i i s nad
1 vedajateks' Ja
riitada, et ves-luiidub
eetika;
hakkama saa-
:la niirisünnitu-nr.
10, 6. märt-
'äsi, millist šõ"
[teine publikat-lel
kasiitäb ja
[tted tegelevad
löne teise prob-tl
hakka disku-je
tegemise sel-
[hta jätame lu­id
huvitab aga
Pvaristusartiklis
küsimns. N i -
lebaeetiline kui
aitamise puhul
|väle esitamise
Isiit edasi min-järeldadä,
et
tegä avalikult
tdalaiehe arva-tiine
k u i M e ie
I t " atakeerivas
Iti edasi S. Vei=
Huse Toronto
frjutab oma 15.
?s eniie parla-iste
ajalehtede
lohta ringküsi"
(gelt, et „Meie
pgfried Veiden-
|elt „jääh 10.000-
eesti näda-
Nüüd nmii-la
„yaba Eest-
|d artiklis mee-föodud
S. Vei-
Bi ning kirju-tt
rääkinud le-lehe
eksemp-veesegamine
?le pööramine
(öltsimine, eriti
jalgel trükikir-ronto
.vStari"
pd läänemaail-
[enelased viisid
ipeerimise lä-
[anikindlusega,
isega ja k i i -
;^1 juures tor-
Inende täiuslik
mis võimal-taateid
kaudu
hda •lühikese
hästivärusta-rais
okupeeris
\i kõik tähtsa-kused.
Isina efe^iivp
^ailmas seda
et suur osa
[st on üles ehi-ilõhusä
toetuse
Indmisiel soori-f^
ügitehinguid
ihad (millest
eel saamata)
tasku, kuicS
lä pead seUe-
[is kui venela-
Imaaflma ma-stuslikkri
abi
IxTiaällmavallu-tamiseks.
k on läänetii-sõlminud
N .
rimuni<:tl'kku-
|)ing«t tööstus-fe.
Äinuiiksi
Ita jooksul on
fmaailmast ja
Ii dollari eest
ja a^itotöös-l-
QU vamst^tud
Lääneriiki-nrodntseen-ymrotsenti
N .
ietis3i??etest.
raiatnd t«hu-rodiTtseerJb
N.
5-õiduautodest,
(Järg lk. 3)
Nr. 21 VABA EESTLANE neljapäeval, 13. märtsü 1980 — Thursday, March 13,
15. ja 16.
493-7231.
• . -22. ja;23.
tel. 461-0912.
A. Mae, M .
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
juhatuse koosolekul mööduhud nä­dalal
pühendati suuremat tähele­panu
Moskva olümpiaadiga ühen­duses
olevaile küsimusile. Selgita­ti
praegust olukorda j a Kanada
hoiakut Moskva olümpiaadi suh-tes:
Kuna peaminister ; P . E . Tru-deau
ja; uus välisminster ei ole
olümpiaadi Moskvast' äratoomise
kohta avaldanud kindlat seisukoh­ta,
otsustati korraldada peaminist­rile
ja yälisministrüe M . McGuiga-mle
kirjade saatmise aktsioon, •
nõudes olümpiaadi asukoha muut- \
mist. Vastavad kirjad saadetakse
ka koigUe parlamendüükmeile ja
senaatoreüe. Jätkatakse aktsiooni
ka Kanada olümpiakomitee juures.
Aktsioon olümpiaadi vastu Mosk­vas
teostatakse märtsi ja
Canada National Gallery rajati RoyalCanadlaii Äcaöemy of Ärts
poolt institutsioonina, kubu liikmed^d^^ oma akadeemial
diplomitöid. See oU märtsikuul 1880^^
mii RCA (Royal Canadiän^^^^Ä of Arts) kui ka National Galle»
ry oma sajandaid aastapäevi. Sel; puhul toimus Ottawas 6.-8. märt­sil
rida pidulikke ja visuaalse kunsti seisukohalt märkimisväarseidl
sündmusi, kuhu olid kutsuW akadeemia liikmed, kunstimuuseumi­de
direktorid Ja muuseumide jiditi^ ametnikud üle Kanada.
6. märtsil lasti pidulUmlt käibele
postmargid^ mülel reprodutseeri­tud
kunstitööd akadeemia algperi­oodist.
Samal õhtul avas peaminis­ter
P.E. Trud^äu ulatusliku näitu­se
National <iallery's, müle - tee­maks
oli: , , T o f o u n d a . N a t i o n a l
Gallery: Royai Cahädian Academy
of Arts 1880-~L913^'. : ;
Läänlaste poolt korraldatud Haapsalu 700. aastapäöva tähistamisel oli ruum dekoreeritud G. KelemltJ
SMire maaliga: Haapsalu Valgest Baal^Ist jat laes leodlevate kajakatega. M laudkonnale. ;
Foto: Vaba Eestlane
kuudel, kuna hiljemalt mais peavad
valitsus ja olümpiakomitee otsus­tama,
kas Kanada võtab osa Mosk­va
olümpiaadist vÕi ühmeb
ühendriikide vastuaktsiooniga. Na­gu
Gallupi kokkuvõte näitabj on
Kanada rahva M g a s tpgev poole­hoid
Moskva boikoteerimisele. See­sugust
hoiakut tuleb süvendada.
Kutsudes üles olümpiaadi boikotee-rimisele
Moskvas, on see ühtlasi tu­gevaks
protestiks regati korralda­mise
vastu okupeeritud Eestis. Sel­lele
protestiaktsioomle tahetakse
kaasa tõmmata eestlasi laiemas
ulatuses. Eriti palutakse eestlasi
kirjutada oma valimisringkonna
parlamendiliikmeüe, Vastavate kir­jade
näited koostatakse E K N poolt,
kuid eriti otstarbekohased on indi­viduaalselt
koostatud! kirjad par-lamendiliikmeile,
kuna neü on suu­rem
niõ j u . ,
Toronto Eesti Maisseltsi peakoosolek tolmus 28. veebruaril Peetri kiriku seltskondlikus
Koosoleku avas esinaine Heljo Novek, kes ^^^^^^^ koosolijaid Ja avaldas tänu Juhatusele nmg lükme-tele,:
kes' on^kaasa; aidanud seltsi tegevusele n i talvise..töö läMvllmlseF jkisi •kav
Reedel, 7. märtsil toinius
mia koosolek National Gallery'§j
millest võtsid osa ka Inglise^
Shoti Ja Ameerika tihendriikide
kunstiakadeemiate presidendid.
Parast aastakoosolekut toimus Ri-deau
Hall'is vastuvõtt kindralku-berner
E d Schreyeri poolt akadee-ma
liikmeüe j a külalistele. Hiljem
leidis aset pidulik õhtusöök.
Tähtsam sündmus laupäeval, 8.
märtsil oli sümpoosion National
Gallery's, kus analüüsiti akadee­mia
tegevuse ja visuaalse kunsti
tülevikuyäljavaatdd järgmise küm­ne
aasta
Koosolekut juhatas Heljö^ Novek,
protokollis Leili Nurm. Juhatuse
poolt esitatud aruanded, eelarved
ja tegevuskavad võeti vastu j a kin­nitati
ühel häälel.
(Algus lk.2)
saadetakse
maaUma turgudele dumpingu hin­dadega
siinsete autotööstustega
võistlema. Kama jõe veoautode
tööstus, mille rajamiseks amee­riklased
andsid 130 litsentsi laseb
aastas välja 150.000 veoautot ja
100.000 tagavärämbotorit. Neid
veoautosid ja mootoreid kasuta­takse
praegu Afganistanis sealse
maa valiutamiseks j a elanike or­jastamiseks
kommunistliku rezhii-m
i : a l l . ' ; • ••. .-l •'.
Paljud lääneriikide eksperdid
möönavad kahetsevalt, et lääs om
viimase kümne kiini 15 aasta jook­sul
kaudselt või otseselt vene sõja­masina
ülesehitamiseks tohutult
kaasa aidanud. Üks Euroopa iüiis-ium
majandušeksperte kinnitab,
et venelased poleks iialgi võimeli­sed
olnud oma rahvuslikust sisse-tulelrast
13—15 protsenti sõjamasi­na
ülesehitamiseks investeerima
kui nad ei oleks saanud
delt tohutult- abi. Läänemaailma
kredüdid N. Ludule ja teistele Ida-
Euroopa kommunistlikkudele l i i ­kidele
ulatuvad praegu 70 miljar­di
dbllarüe, mis on toõnrid tohutut
kergendust N . Liidu tsiviilsektori
tarvete rahuldamiseks - ning on
yõimalda;nud Kremli i juhtkonnal
rakendada üha suuremaid ressurs­se
oma reiyastuse tõhustamiseks.
Lääneriikide abi veiie sõjaliste
Jõudude tugevdamiseks on võtnud
juba sellised mõõtmed, et mõned
eksperdid peavad vajalikuks vih-
. jäta, pilkavaltlääneriikide kahele
riigikaitselisele eelarvele — ühed
summad oma eelarve täitmiseks,
teised summad venelaste abista-miseksr
Ehkki Afganistani okupeerimine
pidi lääneriikide silmad avama
kõige halvemateks üllatusteks, ei
ole Liiäne-Euroopäs sellest kuigi
palju õpetust võetud ning venelas­tega
kaubitsemine, äritšemine ja
nende vanistamine jätkub endi­selt.
Paiguti jääb Isegi selline mul­je,
et Afganistani sündmuste ees
tahetakse silmad kin?ii pigistada
ja sammuda edasi p iM tuntud mu­gavat
ja hästi sillutatud teed, mil­le
lõpus varitseb sügav haud, kust
Esinaise
daatidest valiti tagasi seltsi kaua­aegne
eslmaine Heljo Novek. .,
Ajutiselt juhatusest väija langenud
liikmed Vüve Lomax, Nora Valter,
jä Evi Jaaguste valiti samuti ta­gasi.
'Kandidaatideks jäid: Koidu
VasUa ja Mai Kreem. Kultuurringi
valiti Malle Laansoo, Encüä Komi,
M.ai Musta, Hilja; Kütt ja Sušanne
Koiga. Revisjonikomisjon valiti ta­gasi
endises koosseisus: Endla Ko-miy
Aino Toig^r j a Marta Sülamaa.
Käsitööringi juhatajaks on Aino
Toiger j a Msitöö õpetajaks Hilja
Aun.;'
T.E. Naisseltsi juhatuse peami­seks
ülesandeks on suvekodu kor­raldamine
ja koos kutiiurringiga
talvise tegevuse läbiviimine. Kima
eelmisel aastal peale tavaliste kor­rastus-.
ja parandustööde suure­maid
töid suvekodus ette ei võetud,
on eeloleval sivel kavas tarede
katuste uuendamine, remonti va­jab
k a söögisaal Ja perenaiste
;toad.-.'. ;
T.E. Naisseltsi juhatus avaldab
tänu kõigüe, kes on kaasa aidanud
seltsi tegevusele ja kutsub Toronto
eesti naisi ühinema naišeltsiga. In­formatsiooniks
pöörduda juhatus-liikmete
poole.
Eeloleval suyei,- ESTO-80 tõtta
on suvekodu kestvus ainult neli nä­dalat.
Suvekodu algab 20. juuMl ja
kestab kuni 16. augustini.
Laste registreerimine suvekodus­se
on alanud, registreerimismaks
enne 15. juunit on
peale tähtaega $20.— lapselt. Re-gistreerimisi
võtavad vastu Helje
Valter telef. 491-6493 ja Reet Roos
telef. 481-9186. .Kirjalikult pöörduda
Helje Valteri poole aadressü: 31
Wishing
MIT 1M9.
Dr. Agincourt
Lühendatud suvekodu kestvuse
vastu võt­ta
ainult piiratud arvul, seeparast
palutakse registreerimise tälat-päevadest
kinni pidada.
Arvestades pidevat elukalliduse
tõusu on suvekodu osavõtumaks
esimeselt lapselt perekonnas $60.--
j a igalt järgnevalt lapselt $55.—
nädalas. Korrastustööde tasu $40.—
perekonnalt või kaks kuüetünnilist
tööpäeva.
Suvekodu juhatajateks on peda­googid
Martin Jõgi ja Jaan Veen­p
e r e . . •
Bsiwiesed korrastustööde talgud
peetakse 31. mail j a 1. juuml, tei­sed
talgud toiinuvad 28. ja 29.^^ j
ml. üksikasjalikum informatsioon
suvekodu korraldamisega seoses-olevast
töödest avaldatakse hiljem.
Eestlasast .osavõtjad vastavaist
sündmusist olid akadeemia liik­med
Vello Hubel, Osvald Tiinmas
ja Rutt Tulving ning National
Gallery'st Peeter Sepp, kus ta
töötab praegu konsultandina. ^
Samaaegselt avati mälestustah­vel
vana hotell • Claredoni seinale,
kus märtsis 1880. a. toimus esimene
kunstinäitus. -
® Ernst Kesa, arhitekt Melbouriies
Austraalias,: tähistas (j>ma 70-aasta
sünnipäeva. ICodumaal oli ta Tai-
Imna Kõrgema Kunstikooli direk­toriks.
Austraalias on ta mh. ehita­nud
Melbourne siluetti valitseva
hügelhotelU „Nauru**, saniuti on ta
ehitusi Fidzhi saart,el jne. Ta
pensionärina omandanud farmi.
IRMiSOOh/IET
ÄIIMÄKSULEHTEDE; täitmiis®.
Kokkuleppeks helistada
•v^24 7 - 3 1:5 0: ;-^Vr'
STOKHOLM — Kolme viimase aasta jooksul 0^
Iköos StokholmiilikooUvaUtsusega taotlenud B sidu­mist
StokholmiiiHkoöliga balti nurimisinstituudi väljaarendami-V
seks. Möödunud aasta jaaimads esitas center-partei Mtuuripolii-tik.
Rootsi Akadeemia liige Per Olof Sundman Riigipäevale vastava
ettepaneku, taotledes projekti läbiyiuniseks summade määramist.
Balti Instituut on Stokholnü ülikooU toetusd pidanud läbirääkimisi
liaridusmMstii Jan-Erik W^^^ andnad roo-'
10. jaanuaril Rügipäevale esita- j juneb osaks Stokholmi ülikooli or-tud
rügieelarve selles osas, mis; ganisatsioonist.
KINDLUSTUSTESB
ei enam.
•'INSURANCE^'
:1482'Bathurst,Sti,.^
(Bathurst—St. Claü-V
Telefon kontoris 653-7815 J a '
B53-7816
Insuranc®
Agency
:23 WESTMORE Br., jSuite 200
Rexdaie.'(>it.: MV::3Y7 :.
Tel. 745-4622
haarab haridusmmisteeriumi, üt­leb
haridusminister, et päevakor­rale
on kerkinud ifcüsimus riikliku
toetuse andmisest Balti Instituiidi
tegevusele. Käesoleval eelarveaas­tal
saab instituut teatud ressursid
vastavalt valitsuse otsusele. On
üles tõstetud ka küsimus tegevuse
organisatoorsest koordineerimi­sest
migisugusel kujul Stokholmi
ülikooliga. Instituut on deklaree­rinud,
et ta pooldab sellist lahen-tet."
•„
• Eraldi, ressursside määramist
peetakse siiski vajalikuks, kui
instituut seotakse ülikooliga. ^
Eeltoodud eelarvesummade arves­tamisel
on minister esitanud eri-smnma
(-f-500.000 kr.) Stokholmi
ülikooli ipõhiressursside tugevda­miseks,
mülega ettepandud ühine­mine
saab võimalikuiks.
1,8. jaanuaril toimus Balti Insti­tuudi
juhatuse, j a Stokholmi üli­kooli
valitsuse esimene ühine >pla-neerimiskoosolek
valitsuse otsuse
elluviuntseks. Määrati sihtjooned
ülikooli juurde loodava balti uuri­miskeskuse
väljairendämiseks.
Luuakse mirimismštiturf miHe
programmis oh balti-«ineiine uiuri-mistöö,
uurimistööalane teenindus, j tagäutveckling
UurimisinstituudUe moodusta­takse
omaette juhatus, kus Stok­holmi
ülikooli rektor prof. J l e l m -
frid on nõustunud võt^a ©ma
peale esimehe ülesanded,
mida hinnataikse kui märkimis­väärset'
tunnustust Balti Instituudi
poolt algatatud projektile. Juha­tusse
saavad kuuluma Balti Bisti-tmidi,
Stoikholmi ülikooli" vaiitsüse
ja hrnnaiiistliku ning ühisltonna-teadüste
fakulteedi esindajad.
. elluviimiseks
moodustati ülikooli valitsuse ja
Bailti instituudi ühine töökomisjon.
Praegune Balti Institiiut töötab
endiselt edasi oma senise põhikk--
ja alusel. Pideva eelarvelise r i & -
hku pöhitoetuse taotlus praegusele
B a l t i Instituudi aktualiseerub
uuesti fe.a. sügisel, kuna selles
osas on rügipäevale j a valitsusele
esitatiid kava veel otsustamata.
Eelarmastal 1979/80 on Balti Ins­tituut
saanud valitsuselt riiklüdm
toetust 180.000 krooni (ea $60,000).
@ Harald Kääraihees Stokholmist
is Statens Institüt för Före-
Juures erilairsuse
raamatukogu j a dokumentätsioo- ventüatsi
vajab 1S)80. a. tegevushooajäks (19. juulist — 17i. amg.)
Sooviavaldused esitada hiljemalt 31. märtsiks
T.E.N.S, juHa;tusele c/o H . Novek, 50 Oid Kingston
Apt. 5-6Ö2; Scarbonragh
rjnuncittM:.
as
I
$10.50
$2lw
t l.
$30.50 $32.50
$16^ .^^^^^^^^;$
LENNUPOSIIGÄ ülemere-maadesse:
Aastas $72>-., poolaastas $36.--, veerandaastas $19^
Aadressi muudatus 50 centi. üksiknumbri hind 45 ce^
^ ta
• i U^^ aadressidele-„SIPCOBE** •
PängatsheWs või rahakaart k ^
Free Estonian Pnblishers nimele.
VABÄlESTLÄN
, Postai Stn. C,
Palmi mulle saata VABA EESTLANE aastaks /
veerandaastal^ ~ tavalis® /,topost^ alates
19 .-.-.^dlimise katteks
rahas / tshekiga/ rahakaardiga. (Raha saalsi ainult
imaiiag
I
.J'