Vaba eestlane , June 2, 1977

              (••i«>i?'.-:ii
ma JTLÄNE , 2 juunil W!^ — Itescfey. Jmi© % im
mu aBBTBS
VABADE EESTI^TE EMI^EAN^
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Tciroiifcog.
^ PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hffijmes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Boz 70, S t a C ;^
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, toiuiutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $28.—, poolaastas $14.50 ja
veerandaastas $8.—, kiripostiga aastas |46.—, poolaastas $23.50
ja veerandaastas $12.50
TELLIMISfflNNAD väljaspool Kanadat: aastas 030.—.poolaas­tas
$15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga ÜSA-s: £ia^
'$51.—, poolaastas $26.— ja veerandaastas $14.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $60.—, poolaastas
$30.50 ja veerandaastas $15.50
Aadressi muudatus 30 c. — tJksiknumbri hind 3^ c.
Published by Free Estonian PubHsher. Ltd., 135 Tecumsetia St.,
Toronto 3, Ont. M6J 2H2 •
onn
14. Jmimil tähistame taas seda
kurba päeva, mil Icommunistid
.kuüditasid Eestist 36 aastat ta­gasi
ühel ilusal kevadhomjnikul
10.000 inimest ja saatsid^^^i^^ Ipo-inavaguniteš
ebainimlikkudes tin­gimustes
Siberisse surema. iPä*
rasi Tdst maailmasõda järgnes
sellele küüditamisaktsioonile veel
teisi massküüditamisi, neist suu­rem
1949, aastali mil Eesti raken­dati
kolhoosid ja murti Eesti põ­lise
põllumehe vastupanu, kuid
iiksM neist ei ole meie rahva hin­ge
täitnud sellise masendusega
ning löönud meie südanieisse sel­liseid
sügavaid haavu kui 1941.
aasta küüditamine.
Esimene massküüditamine Ees­tis
vüdi läbi äämüse julmusega,
kusjuures ei tehtud vahet töölise,
põllumehe, intelligentsi, ametniku
ega ärimehe-töösturi vahel. Küü­ditamine
ei toimunud klassivõitr
luse printsüpidel, nagu konmiu-iiüstid
seda püüavad toonitada,
vaid likvideeriti kaalutult ja sihi­kindlalt
kõik sellised rahva ele­mendid,
kelledelt kardeti vastu­panu
kommunistliku riigikorra
rakendamisele. Küüditatute nime­kirjade
koostamine toimus eesti
koramimistliku partei tegelaste
kaasabil, kes tundsid paremini
kohalikke olusid ning andsid ve­nelastele
vajalikke andmeid eest­laste
meelsuse ja hoiaku kohta.
Eesti rahvale oli esimene küüdi-bmine,
mis haaras umbes 10.000
inimest, tohutu aadrilaskmine.
Kuid võrrelda Eestis toimunud
emmest küüditanüsoperatsiooni
siinsete oludega ja tõmmata psr
ralleele elanike arvu vahel, siis
tähendaks 14. juuni küüditamine
Torontos 25.000 inimese likvidee-rimist
iihe öö jooksul. Kanada
mõõtmetesse arvestatult tõuseks
surmale määratud inimeste arv
2504)00-le inimesele. Need on au­kartustäratavad
arvud ja annar
lad meile veenva tõendi eest!
rahva kalkuleeritud hävitamis-aktsioonist
venelaste poolt, mil­lele
truualamlikult ja teenistus-valmilt
kaasa aitasid eesti kom­munistid,
kes katsuvad nüüd aja­loo
võltsimisega ja tõsiolude väär
namisega oma surmapattu eesti
rahva vastu leevendada.
Eesti rahva massÜised kuudita-mised
Siberi lagendikkudele, met­sadesse,
kaevandustesse ja sunni­töölaagritesse,
kus inimesed eba­inimlikkudes
Mn^ustes surid,
on "sellised kuriteod meie rahva
vastu,mida meie kunagi ei saa
unustada. Mälestused ja faktili­sed
andmed nendest kuritegudest
kantakse edasi põlvest põlve,
ühelt generatsioonilt teisele ja
võibolla tuleb ükskord aeg, kus
need kurjategijad oma tegude
eest peavad eesti rahvale vastust
andma;
Paguluses viibivad eestlased on
viimasel ajal hakanud eesti rah­vale
tehtud ülekohut unustama ja
1941. aasta traagilistele sündmus-tele
sammalt kasvatama. Seda rlmn^Me .põhjatiival, nagu mo-tõestab
eestlaste vähene osavõtt P ^ ^ S ^ sõjalised asjatundjad ja
Torontos toimunud kohne balti ameerika poliitikud ön väitnud,
rahva ühisest küüditamise males- P^^^ivad jõud Norras, Lääne-Sak-tamise
jumalateenistusest. Paljud samani ja Taanis suudavad hoida
vabandavad oma jumalateenistu- h^^<^a^^^^^ tagasi kuni lii-selt
puudumist sellega, et nad I kuvad NATO üksused jõuavad ko-mälestavad
küüditaiiriiste
kaotatud perekonnaliikmeid, sõp­ru
ja rahvuskaaslasi oma süda­mes
ning neil ei ole vaja miima
oma tundeid aktusele demonst­reerima.
Selline seisukoht on ai­nult
osaliselt õige, kuna küüdita-
Eüdine president Richard.Nixon tdevisiooni intenrjuul..',,Vasta, kas t^gid seda või ei?^*
NATO on võimeline lööma tagasi võimalikku yälkrünnakut Põhja-Euroopas, ütles pressikon­verentsil
Oslos NATO põhjarinde uus üiemJuMataja, kindral Peter Whiteley.
Vaistates Oslos ilmuva Morgen- Pressikonveresnitsil tähendas ta
bladeti iküslmusele seletas inglise, veel, et NATO tuleb hoida eemal
kindral: „Ei ole õige väita, et Norra ja N. Liidu vaiheüist^est Ba-
NATO ei suuda panna vastu välk- rentsi merd ja Teravmägesid puu-dutävaisi
läbirääkimisist.
Neid küsümusi Saab lahendada
^vaid Norra ja N. Liidu vahells-.
te lepingutega.
Kui NATO sekiku-ks nendesse
küsimustessOtöoks see endaga
kaa.sa. väid suurriikide valieliste
suhete teravnemise, niida,NATO
ei soovi. Kuid NATO on loomuli-kiüit
nõus muutma oma hoiakut
kui Norra palub otseseilt abi. )
Norra 'Söjalis-strateegiline sei­sund
on viimastel aastatel palju
muutunud. Põhjuseks on siin N.
Liidu jõudude hiiglaslik tugevne­mine
pöhjaisektoris.
Norra .tähtsus on •järeli-kult
NATO organisatsioonis suurene­nud.
\
N. Liit pfühendab suurt täheie-p
^ u itõsiasjale, et ühendusteed
USA ja Euroopa vaihel on soja
korral eluliselt tähtsad. Seega
@esttdste pidylifcke
hale.
N. Liit ei ole kunagi võimeline
teostama rünnakut, ilma et
meie poleks saanud enne sel­geid
hoiatusmärke".
Inglise kindral Waiter .Walker,
kes oli varem NATO p&lijatiiva
mise n i ä i ^ s t ^ i i s t u s e d d o l e l ^ ^ ^ * ^ .^^^
mõeldud mitte ainult kadimute l»'^^ augustis, et ta k^^^
Järele leinamiseks J a nende mä- lätlaste väed jõuavad kunagi appi
lestamiseks vaid ka protestiks porralaštele Põhja^Norras. kuna
kommunistide vägivalla vastu. N. Liidu laevastiku suhteline jõud
Nendest mälestusteenistustest Põhja-Aalandil on tugevalt kasva-rohkearvulise
osavõtuga näitame "ud. Ta soovitaski selle tõttu baa-kogu
maailmale, et meie ei ole P^^^ paigutamist juha rahu ajal
unustanud meUe tehtud ülekohut Norrasse
ja et mde protesteerime meie Sir Peter Whiteley V4)ttis hil-rahva
massilise ja sihikindla hä- NATO põhjatiiva ülem-vitamise
vastu. Ja sealjuures J^^atuse.
peaksid need massilise osavõtuga];^_ftaap asub Kolsasis Oslo
aktused-teenistused olema hoia­tuseks
N. Lüdu võimudele ja ees- Kindral rõhutas vastuvõtul nor-ti
kommunistidele, et meie siinP'^ ^J^^^^^^^
vabas maailmas ei kavatse jääda ^^^^^^^ juhul, kui _N. Lüt peaks
võib oodata, et N. Liit püüab
konflikti korral lõigata Euroopat
ära USA toetusest. Ka see tõs­tab
Norrt tähtsust, i
Uus NATO põhjatüva ülemjuha­taja
leidis, et Norra praegune väe-teenistuse
aeg pn sõdurite, välja­õppeks
kiillaldane. Ka need liit-lasüksused,
kes on käinud Nor­ras
manöörvitel, pn hästi ette
valmistatud sõjapidamiseks Nor­ra
klimaaltiliselt rasketes olud^.
Kindral Whiteley avaldas ka­hetsust
selle üle, et NATO-riigid
ei ole leidnud -ühišt keelt kõige
moodsamate radari- ja' kontroll­seadmetega
varusta;tud lennuki
AWACS ostmiseks.
Sel oleks eriti suur
põhjatiiva kaitsel. Ta aga leidis,
et asi pole sellega lõplikult otsus­tatud,
et inglased lähevad nimeta­tud
küsimuses oma iteed. Inglis­maal
on omal 'taoline lennuk. :
Relvade ja varustuse paigu­tamise
kohta juba rahuajal
Norra territooriumile ütles
kindral, et nende sammude pla­neerimine
edeneb, kuid lahen­damata
on veel küsimus; kes
kaimab kulud.
Kindral toonitas, et kõne alla
tuleks vaid laskemoona, teatud
relvade ja sõjaväe transpordivõi-met
suurendavate veokite, ent
mitte ;tainkide ja (teiste rünnakröl-vade
paigutamine Norrasse.
rahulikeks pealtvaatajaiks kui
okupatsioonirezhiim oma käsilas­tega
taotleb uusi massilisi eesti
rahva hävitamise aktsioone.
Ühendriikide president Jimmy
Carter on üles tõstnud inimõigus- P^^^^i^ see veendumus,
te rakendamise küsimuse ka' s^-a Moskva usaldada.
mobiliseerima oma jõud. Moskval
on väga, Taske veeMa sõdureid
teistest Varssavi • lüdu riikidest
kallaletungi vajalikkuses lääne
vastu. Satemiifcriikide sõdureid,
et
raudeesrüdetagustes riikides.
Meie peame sellele aktsioonile
andma omapoolse toetuse ja küü­ditamise
aktusest-teenistuses roh­kearvulise
osavõtuga kinnitama,
et meie protesteerime N. Lüdu vä-givallaaktsioonide
vastu Eestis ja
teistes Balti riikides ning nõua-
Inglise kindral oli NATO põhja­tiiva
ülemjuhatuse staabiülemaks
1972—75. Ta tunneb seega
Põhja-Euroopa olusid ja kaitset.
SS-aastane kindral avaldas rõõmu
selle üle, öt ta on taas -tagasi Os­los.
Nooruses kavatses ta hakata
me meie rahvale põMlisteõiguste| f-?^'^^^,^!^???:'^^^^ ^."^^
iaastamsst.
K. A.
hele. Nii valis .ta ohvitseri elukut­se.
Pärast /teenimist laevastikus
õpetati ta välja sõjaväelenduiiks
ja langevarjuriks. Ta on teeninud
ka Kaug-Idas.
Kõik õppisid poljio
yysidskyse
Maikuu pikal nädalalcpii käisi­me
sõpradega Trenfi ülikoolis
eesti ühiskondliku ja orgajii^utsi-ooni
töö seminaril. Seal oli igast
vanusest osa-võtjaid, keslomise va­nusega
34. Usun, <ät see oli suu­reks
õppeelamuseks kõigile osa-vptja/
tele. Programmis läbivõetud
ained piid kõik väga õpetitad ja
tarvilikud. Diskussioonigrupid
võimaldasid osavõtjaile oma arva­misi
vabalt avaldada ning teiste­ga
j^^da. O^võtjaid olid Mik
väga soojad ja sõbralikud.
Oleks olnud rohkem vaba aega
Päevad olid veidi liiga pikad ja
pingutavad. Kui meil oleks ainult
üks j^efv rohkem olnud, oleks sea
.Ainus asi, mis ma võibolla olek- lutamisedt ja selle järgi planeeri­sin
teisiti näha (tahtnud, et meil, misest. Tema nooruslikud väija^
vaated olid väga inspireerivad ja
realistlikud. Tõrmaküla, kes raa-endmd
meüe rohkem aega oma 1 J^^^f^T^'"^^^
kuulnud. Tema jai noortö lemmi­kuiks.
,
Minu arvates oli seminar
väga hästi organiseeritud. Kõik
õppisid palju uusi oskusi, ümb­rus
oli väga ilus, mis tegi kõik
veelgi meeldivamaks. Loengute
pidajad olid kõik väga abivalmis
ja vanemad juhid olid väga jul-gustavad.
Räägitakse, et Trenfil kujuneb
niisugune seminair igaaastaseks
elamuseks. Ainsa vahega, et on
teisesisuline. Loodan fbeid . näha
Mevai aastal Trentl kaldal.
mõtteid seedida ja läbi rääkida.
Terve nädalalõpp oli väga in-f
ormiatüvne. Me õppisime 'kuidas
organisatsioonid /töötavad, suht­lemisest,
kõneoskusest, ' kuidas
äratada ning hoida inimeste huvi
organisatsiooni töö vastu. Me õp­pisime,
rnis kõik võib valesti
minna, futurismi, kanada ning
Ontario multikultuuri taotlustest.
Me õppisime ikuidas koosolekuid
pidada ja palju, palju muud hu­vitavat!
Drf Walter Rand' New
Yorgist rääkis meile väga infor-nxatüvset
jiuttu ^.uleviku efctekuu-i€
ihk8ielid meie hyligiss
negcatiivsed kuid eri-
^rv(eimised positiivsed
Pikal nädalalõpul, 20.—23. mail,
toimus Peterborough's, Ontarios,
Trenfi ülikoolis, Eesti Lüt Kana­das
korraldatud noorte seminar.
Seminari eesmärgiks oli anda üle­vaadet
ja kursusi eesti noortele
organisatsiooni teoriast ja prakti­kast;
juhtimise teooriast, admi­nistratsioonist,
programmide loo­misest
ja probleemidest; kõne os­kusest
jne. Seminarist võttis osa
rohkel arvul eesti noori. Tegevus
oli mtensiivne —• loenguid oli jär­jekindlalt,
varahommikust kuni
hilisõhtuni, õhtutel oli loenguid,
demonstratsicone (ja hoogsat kaa­sa
tegen^ist!) laulust, tantsust ja
rahvamängudest. Semmar oli häs­ti
organiseeriud ja osavõtjaite arv
oli suur. Mis eriti sibna paistis,
oli kõüfeide kaasategijate igati po-sitüvne
vaim ja valdav tahe õppi­da
ning osa võtta diskussioonist —
eriti ajuraju sessioonides (brain-storming)
arutlemistest. Loengud
olid esmaklassiliselt välja tööta­tud,
moodsa sisuga ja praktilisi
näiteid eesti seltskonna organisat­sioonide
juhtimisest ja tööst Ka­nadas
leidus igas ühes, kuna lek­torid
olid eesti seltskonna aktidv-sedi
keskealised tegelased ja endi­sed
juhid.
Seminar õnnestus suurepäraselt,
ja osavõtjate lootuseks jäi, et seda
i:orratakse järgmisel aastal. Mont-
(Q> Sõprusballi korraldasid Lake-woodis
korporatsioonid Rotalia
ja Lattgallia, missugune läti kor­poratsioon
on asutatud Tartus
1398. a, Solistidena esinesid seal
lätlanna Marta Blumbergs ja te­nor
Heinz Rüvald Maaja Dües-berg-
Roosi ikiaveri saatel. Kauge-mait
kohaletulnuks 60 osavõtja
seas oli dr. Hendrik Leesment
Ploridaist.
SILVI TERTS 1 realist võttis osa peale allakirjutav
nu: ep. Laaneots, HeHe Vaus, Hille
Viires-Sutt, Ain Vaus ja Andres
Aadoson.:
Seminar lõppes ülddiskussiooni­ga,
kus küsitleti Kanada eestlas­te
tegevust ja meie tuleviku pers­pektiive:
milline on meie praegu­ne
arusaamine jä iiksteise mõist­mine;
iihiseesmärkide tunnustemi--
ne; ja kujunenud väljavaated meie
ühiskonna kultuiirilišeks püsimi­seks?
Leidsime, et meie omavahe­line
mõisitesuhtlemiiie (kommuni­katsioon)
meie ühiskonnas, oir
meile praegu kõige olulisem. Meie
tugevus peaks reaalseks saama
rohkem hooUvuses üksteise vastu,
kui struktuuride loomises. Kui
meie iiksteisest hoolime, jääb
meie rahvas tugevasti püsima
lahkheüd meie seas on negatiivsed,
kuid eriarvamised on Vajalikud ja
positiivsed. Targasti teeksime siis,
kui kasvatame oma rahva seas
positiivsust, hoolivust ja paremat
mõistesuhtlemist. Selles peaks pei­tuma
meie rahva tulevik, sealt are­neb
meie futurism ja meie rahva
loogüised, oletatavad tulieviku või­malused.
, . - J A A N RAUDSEPP ^
Äsja Ontarios Trenfi ülikoolis
toimunud Eesti Liit Kanadas
poolt korraldatud noore juhtkon­na
seminaril tidi iihiskon^
probleemide diskuteerimisel kõne
alla ka E ^ t i Vabariigi aktuste ja
teiste^pidulikkude sündmuste tä­histamine.
Allpool esitame kokkü-võtlikuljt
mõningaid arutusel aval­datud
seisukohti.
— Kõned! Kõned! Kõn^
Pikad, kuivad ja .tagasivaatayö/d.
Oled nagu leinateenistusel. Kõne­de
kvaliteet peab 'paranema. Kõ­ned
peavad meie rahvuslikke tu­levikuprobleeme
käsitlema. / Kõ­neldakse
poliitik^^^
olema kultuurilisel osal. Miks
mitte laste noori kõneleda?
— Te(rvitused igavad ja kordu­vad.
Tervitusi üldse mitte lubada.
Tervituste nimistut ja kohalole­vaid
aukülalisi peaks lihtsalt ak­tusel
nimetama. Isegi ministrite
sekretäride poolt kirjutatud .te^
vituste ettelugemine pole oluline.
— Vabadusristi kavalerid fcõne-levad
endist ja mäletavad lan­genuid.
See lihtsalt ei sobi Seda
peaksid teised t^ema. Aega
saaks kokku.hoida 'kui aktuseikö-neäeja
inkorporeeriks oma' kÕne
sisse ka inälestamiše osa.
— Rootsis on kasutatud kaht
lühemat kõnet. EesÜaaie läägib
eesti asjadest ja rootslane seaLse
ühiskonna nimel. Seda võiks ka
sün läbi vüa. Ka New Yorgis on
aktused liiihemad. Peaksime ka
teistelt rahvustelt nende suurak-tuste
korraldamisel midagi õppi­ma.:
— Aktust tuleb kaua ette plaa­nitseda
kõikide ringkondade kaa­satõmbamisega.
Aktuse kavaiKia-mine
peaks alg;ama sügisel, või
ikegi kohe pärast; äsja: peeitud
aktust.-/'
— Aktaiste tehnilist külge tiüeb
parandada. :Tuleb ajalist kontrolli
pidada. Aktused on lüga pikad
— Pärast aktust võiks pUa Ete-ti
Majas koosviibimine ta^i koih-viga.
:' •:• /: ^'•'•>.:;
— Alktussai on igavad, negatiiv­sed
ja liiga traditsioonili^. Sis^
sepMs| Ä l i s . Rohkem väiiäkust
ja uudsust on vaja.
—- Aktustel kasutataikse nooffi
vaid dekoratsiooniks. Noo(Fte oesa
peab xxleana süuimi ka p ^^
niise pišDitsessxs,; • '-'x "::/"•• :r-
! — Noored ja pkjud vanemad ei
lähe aktusele let näha seal jälle ja
jälle samu inim^i korraldajat© ja
tervitajateina. Aktus peab : ^Ä
eilavam, rõõmsam ning näitama
ekijõudu. Aktusel'/fcuieb-fe^^
moodsamat esitamise tehnika
— Kontsertosa peab olema kõr­ge
kvaliteediga, y
— Aktiusi olgu ainult ükšl:
Miks on täienduskool i ja kirikute
aktused, eraldi? See Mukab. Te­ha
asi võimsaüit ja. koostöös..
Jaan^äeiv on rneie vana . ja
tähtis (täl^äev. Eesti V t ^ ^
lk. 3)
.41
Monaj
laste:-,
dustaji
di Ässse
järgnes
j ^ perej
taha.
taJÄ, kias
käiseolev
sel. 38.-
visalt
;.>'jä
sa ning
ilkütiinn,
ppaniku,
jiiflid
haajguna.
: Laste
Imd sedjl^
tost
koos
ja
vttflie
4. Ja 5.
K
1482
CBI
Telelj
laida
äijaä Iš
nae
kult õigd
vsga. Kq
komws
Seedriorl
Saadiioij
se-Beöüjej
paoÄt, 8^
üritust
gniprpidd
küsida. J
on tÄtJ
-
jööd. KJ
sees oid
kõlab id
kcäietõi
mõte. N]
ja taita J
nasfcumil
killaimäj
otsi
- Ki^
otsida J
; Neid'tui
ta mõm
g©, Tod
Raudsel
uiusi
• — Sd
paab a
nizig kd
se^jatehq
- ^uj
kainestj
pealis
pidi