Vaba eestlane , June 2, 1977

              ABA EEST LAN F' on
vobode eesf fdsfe hää/ekandja
llinifi» 2 fcordfl iiocfafai>-
ma»
Neljapäeval, 2. Juimü 1977^-- Thursday, Jim© 2,1977
PRAHA — Prahas toimus hilju­ti
koimpaübeide mupidamine ajar
kirja ,^Raihu ja sotsialismi prob-ieamid"
jtoberorganišeeriinise
kohta. Moäkva tahtis kasutada
juhust ja suruda läbi resolutsioo­ni,
mis onõistaiks hutefca „inimõi-giiste
irsldkumise i läänes". Rida
Lääne^EuTOopa komparteisid, eri­ti
Itaalia, Pimtsuse ja Hispaania
parteid (ika rootsi -vüsp) nõudsid,
et resolutsioonis peaiks juttu ole­ma
'ka vastavatesit proM^midest
idas. Seoses ajakirjaga nlõuti
suuremat sõinavabadust ja õigust,
avaldada eri vaateifecihti. Tshehhi
pajpteiideoioog Bilak väitis, et si-seanisi
vastuolusid ei toihiks väi-jaspode
näidata. Moskva ja
l^shehhoslovaiKkia seisukohad
jäid vähemusse.
TARTU — Tartu viimaste aas­tate
täžitsamalks elaahute elhitami-
S8 .mj<>õiniks m endise Amnemõi-sa
asemele eihitatud rajooni. Sin­na
kavatsetakse ehitada ka 9-kor-ruselisi
imaiju, mis on ©sniased
Tartus. Suured individuaaleiamu-rajoonid
<m Ropka, • Tammelinn,
Veeriku, Tähtvere ja Raadi. Vii­masel
ajal on nn. individuaalela­mute
ehjitamine vätaimud.
NEW YORiK — Ndi Rastafari
sa^to'gaiüsaitsiocaii liiget Brook-iynBS
seoti kinni ja lasti maha
tundmatute .jxKJdit. Politsei leidis
süntousikphal niarihuaana pak­ke.
Rastafarid, missugune organi-satsioosi
pärineb Jamaika saarelt,
jmnaldiavad Etioopia ek^isrit
Haile Selassiet, kasutavad religi-oo^
ateks talitusteks marihuaanat
ning nõuavac^ et kõik neegrid
pöördiössid Aafrikasse tagasi. Po­litsei
andmetel on New Yorgis
3000 rastafarit. Nende tunnus-mäjrgiks
o n pikad pletitud juuk­sed.
. • . •
UOmxm — Sir William Mor­gan;
ingüse kindral, kes aktseptee­ris
1945. aastal saksa vägede ka-pituleerimiSfS
Itaalias, suri 85-
aastasena, ;
ATLANIJA — Sea-influentsa,
inilie vastu eelmisel "aastal pala^
vifculiselt ette valmistati ja mis
siiski jäi tulemata, on ometi ap­rillis
ühe surmaohvri nõudnud.
Oihvriks öli S. iC5arolina teismeli­ne/
tütarlaps, kes läks viirusliku
kopsupõletikuga 30. anärtsil haig­l
a s ja suri 12. aprillil. Veretes­tid
näitasid, et tal oli ohiud sea-inllueaiitsa.
Tervishoikukeskus, kes
uuris tema kodu, kooli ja temaga
kokfcujpuutunud ' teisi inimesi,
leidis, 'et Imitmel neist oli influ­entsale
sarnanev haigus.
NJEW YORK Kuigi praegu
kurdetakse (maailma madala mo-raialitaseme
pärast, on ühendrii­kides
teihtud uurimusel selgunud,
et 11% keskkooli õpilaste arvates
o n nende moraalne tase palju
kõrgem kui oli nende vanenmil.
Kokku esitati Mlekohane küsi­mus
27.0(M)-le kooliõpilasele, kel­lest
11% arvasid, et nad on kõrge­mal
tasemel, 61% arvasid, et tase
o n sama ja vaid 28% arvasid, et
praegune tase ei näi olevat enam
ml kõrge kui oli nende vanemail.
Ometi on see suhe muutunud ma-
. dalamaks, sest viis aastat tagasi
arvasid 18% end paremaks, 52%
arvasid, et on samal tasemel ja
30% tundsid, et tase on muutu­nud
madalamaks.
. CHATHÄM - Ühe farmeri koe­rad
leidsid m(^ö<3unud nädalal vai-kiiüditaiiilst@@
iiis
MontreaKs õimnstati äsja piduliMt ,!Iaanj^k^^ õpetajaks õp. Heino Laasieots. Pildil näeme
laulukoori K. .Raudsepp jr, juliatusel jumalateenistuse aja! laulmas. Foto: E. Sügise
Balti küüditamispäeva mäles­tus
kpaiitseilrijümalateenistuse et­tevalmistused
Ottawas on jõud­mas
lõpule. Juba neli aastat on
šelest häsiti .atmestunud üritus^t
osa võtnud :ka ukrainlased, n ü . ^
seiei aastal. Kuupäevaliselt lan­geb
see käesoleval aastal kolma­päevale,
15. juunile, mil parla­mendi
õhtust istungit ei peeta.
Ka alamkoja speakeri aiapidu,
mis kahel eeümisal aastal toimus
„võistlejana" samai õhtul kiü
baltlaste kontsent-jümalateenis-tus,
peetakse käesoleval aiastal nä­dal
aega hiljem, mis 'peaks .parlSr
mendi liikmetele kontserdist arvu-
PSh|ala Tüf erd©
Viimased kolmkümmend aastat' limade areng, põhjaosa arenda-on
ilmastik olnud ebatavaliselt mise plaanid, on tehtud vümase
soe. Ilmastikustatisitika näitab, et 30 aasta ilmastikukaartide põh-
1970. aastate iimbrtjses hea ilmas- jail mis hüüd on muutunud.
tiku ajajärk äkki lõppes. Tähele­panekud
näitavad, et selge taevas,
kus Spitfire*d ja Messerschniidtld
sooritaisid Võitluslende Inglismaa
kohal 1940, oliV sooja ilmastiku
perioodi tipuks ja on olnud meie
eluaja rõõmuks oma soodsate il­madega.
Selle Järel soojuse ulakus pat
Judes maades maailmas, kuhu
kuulub ka suurem osa Kana­dast,
on pidevalt kahanenud,
viies paljud vastava ala uurijad
ennustama, et uus jääaeg on tu-
^ lekul.
Sellevastu soojus aga, tõusis mõ­nes
teises kohas ja vüs asjatund­jad
omavahel eriarvamisele.
Nüüd on pilt soojuse muudatusist
saanud selgemaks ja maailma
meteoroloogid ütlevad, et me ole­me
liikumas palju suuremasse
Möödunud sügisel öli McTag-gart
kanadala&te, ameeriklaste ja
mehhikõlasist meteoroloogide
konverentsi juhataja Torontos.
Seal käsitleti mitmete asjaolude
menetlusviise muutunud Ilmasti­kuoludes.
Pärast konvereiitsi Me-teorologioal
Society ja "^Science
Councü of Canada kutsusid 1200
ärimaailma ja valitsuse suunitle-jat
konverentsile, kus meteoro­loogid
katsusid seletada ilmästi-toumuudatusist
põhjustatavaid ta­gajärgi
sellistel aladel kui põllu­majandus,
transport ja linnaku-jundus.
Kuid kuna ainult 18 ametimeest
kutsutud 120Ö-st tulid kokku,
siss jäeti konverents pidamata,
mis muidugi meteorolooge pa­handas
•• . • '-^
Ka, McTaggart ütles, et ' just
Hävitcivad syndmiased ähv0^^^^^ maakem kiiiilmasfi myiM ;'
übendriikide ja kanada meteoroloogid on katsunud lootusetuse jonnakusega seada inimesi
tõsiasja ette ja sundida valitsus® tuleviku sumiistlejaid arvestama, et ilmastiku muudatuste nähe­te
vastaste abinõude ettevalmistamisega tuleb alustada juba enne, Inii hävitavad sündmused on
käes. Sellekohast tööd on Kanadas teinud pensionieani jõudnud Pairick McTaggart, endine Kana­da
meteoroloogia teeninduse juhataja, Science Councill peadki elab Ontarios, Musko-kas.
Möödunud aastal käis ta ringi mööda maad ja katsus inimeste teadvusse luua ettevalmistus
vajadust suurteks ümAstlkumuudatusteks, mis võivad mõjutada kogu rahva elu. Ta on selgita­nud
olukorda ja katsunud luua pilii sellest, mis võib juhtuda ja mida tuleks teha enne ku! on
Aga Kanada ja USA on nüüd
valmis müüma kogu oma viija ja
hoidJais on ^ruumi ainult .ühe aas­ta
saagüe. McTaggart süüdistab
Kanada põlilundusministrit E.
Whelani selles, et tal on ainsaks
mureks farmerite teenistuse tõst­mine
ja ikõigi ülejääkide müümi­ne.
Kanada peaiks tagavaraks pea­le
nisu ja vilja koguma ka muna-ja
pümapulbrit.
Probleem pole muutnud teist­suguseks
Vana Testamendi ajast,
kui Joosep 'õhutas vaaräiOd vilja­aitade
ehitamisele, et sinna sisse
mahuks seitsme hea saagiaasta
vili tulevaste seitsme ikaldusaas-ta-
i^ajaduste tarbeks.
Lisaks McTaggartile on samal
arvamisel ka J. Kätes, Scienece
Counciri esimees. Ka tema ütleb,-
et märgid ilmastiku muutumisest
on tõenäolised. Kanada viljakogU-mise
poliitikat tulöks korrigeeri­da
j a eriti tuleks alüakriipsutada
selliste viljalilkide aretamist, mis
on vastupidavad ilmastiku muu­datuste
läbi põhjustatavaile kaJ^-
justusile.
isele osavõtule soodsalt mõjuma.
Kutsed on juba kõigile senaatori­tele
ja'alomlkoja liikmetele väija
saadetud.
Tänaivu-aaštase kontssest-juma-teenistuse
jutluse esitamine on
jänjekorrajs eestlaiste käes./ Juba
varalkult talve lõpul dii eesti piis-koipi
K. Baudsepa nõusoleik juma-lateeniiStusest
osavõtuks ja jut-lustemiselfcs
saabunud. Nüüd on
koUckulepped saavUtaitud, et läti
peapiiskop A. Lusis, ukraina piis­kop
I. Boreckyja leedu monseig-neur
J. Balikunas kohale tulevad.
See olukord ®ndis võimaluse eest-ilaSte
A r a l e isejiaator P. Yuzyk-ule
balti kirikupeade auks lõirna
ko-rraldada. Sellest lõunlast on
osa võtma palutud ka Ottawas
elunevad kanada kirikute. pead
ja paavsti esindaja nuntsius..
Selle vastuvõtuga seoses olevad
ettevaimisitused on EKN'u Otta-wa
abiesimehe W. H. Penti õlga­del,
ikes ;on ühtlasi ka kontsert-jumalateeniatuse
organiseerimise
kcmitees.-
Pärast iteenistust korraldatakse
nälja grupi daamide poolt kiriku
seltskondlikus saalis kohvilaud
kutsutud välisküllallsitele, kellede
seas on senaaitoreid, alamkoja
liikmeid ja teisi ikestatud rahvus­gruppide
esindajaid.
Kontserdi ;kavaiises osas esine­vad
eesti poolt Nora-Mall Kerson
viiulil, Mäti poolt A. Ründaks' ja
leedu poolt Ottawa .parlamendi-mäel
populaarseks saanud sopran
Gina Capkas Monti^ealist. '
Kevade saabumisiega on amgu
(teada ka peaitselt suvi tulemi^ ja
sellega koos pööšdüvad gaadide
mlõtted laagrivolude poole. Põlys-la
Tütarde gaidiipik<xnnai^^^(^ sel­ja
taga tegeVusrohke talv. Tehti
käsitööd, ^ i t i gaiditaikusi ja
imiängiti inÄge.
• V<^briuaris. ip^tud Vabariigi'
aastapäeiva koondusei aaidsid
oma lulmduse sügisel heMoesfteks
astunud järgniised uued põJyaia
Tütred: Helen Lühodm, Rutt
Küng, Lisa Lambur, SEvi MaiU
soo, IngirMai Loorand, laigrid
Silm ja Ülle Trass, Gaidi tõotuse
andsid balilakeste perest välja
sirgunud uu)«i gaidid Juta Metea-la,
Ooha Mällo, iKristine Neips,
Erika Niit, Monika Pint. Sellina
Reiman, Viveca Rasrns, Anita
Rä^, Wi Saar ja SEvia Vaikaa.
lipkomna liõputeoond^^
äpržlHi lõpus, kus Ijipkoram juht
torgõt Noitomaa tänas vaaieüMttd,
toes on olnud suureks abiks lip-teonna
töös. Auhiimad ja märgM
anti tublidele lipkomm äükmeiteite.
Aasta parimaks heiiakessks tun­nustati
.KMli Hubel ja parimaiks
gaidiks Kristiina Valiter. Ngdr.
äärmustesise soojuse ja niiskuse ^kanadalased, kes elavad maakera
põhjaosas peaksid märgatavalt
varem kogema ilmastiku muuda­tusi.
Kuna Kanada on tehniliselt
ja teaduslikult kõrgele arenenud,
siis' ta usub, et midagi oleks või­malik
teha eelolevate muudatuste­le
vastuminekuks. Kuid„meil ei
ole ainsatki riigimeest kesk- ega
provintsivailitsuse tasemel, kes
oleksid midagi teinud olukorra
parandamiseks, isegi mitte nende
tõsiolude arvestamiseks, sest kee­gi
ei hooli tulevikust."
suhtes.
See tähendab lisanduvaid põua-aegu
selliseid kui elati läbi Wlti.
a. Lõuna-Sahaaras ja möödunud
aastal Euroopas. Teistel aladel
see tähendab uputusi ja külihe-maid
talvesid Tavalisele inimese­le
näib nagu oldss ilmastik muu­tunud
huluks, kuid McTaggart
väidab, et tõeliselt on se^ tagasi­minek
„rohkem normaalsesse
ilmastikku".
Viimastel aastatel on meteoro­loogid
sooritanud suure töö maa­kera
mineviku ilmastiku kaardis­tamisel
kogudes andmeid mine-vikutõendeist,
niis on sama eba­ühtlased.
Selle kohta saadakse
andmeid 1000 aastat vanade Kali-fomia
puuhiiglaste aastaringidest
ja happe isotoopidest Uus-Mere-maa
koobaste mäekristallides.
Nad on jõudnud selgusele, et mi­neviku
ilmastik oli külmem ja
vähem etteennusta-tav. Nad arva­vad,
et tõeliselt Oli viimase aasta-kesteks
osadeks saetud inimkeha ^^J^ ^^^^^""^^^^^ J^ä^^^
tükke, mis olid heidetud lähedusel uurimused näidanud, et ,Anesi-a^
vasse sohu umbes 15 miüi lin­nast.
Nüüd on politseil õnnestunud
isik kindlaks teha; kelleks on 18-
aastane Monica Johnson Detrp-i-disi,
kes arvatakse olevat mõrva­tud
17. mail.
- . •
ROOMA — Kolm inimest röövi­ti
Itaalias teoknea eri juhtumil.
Ohvrid olid rikas tööstur, Rooma
kaUiäkivide äri omanik ja Müaa-no
apteeker. Usutakse, et röövi­mised
Wfteostanüd Mafia. Nende
Scurifcegudega koiklbu on inimröö­vide
arv maikuu toeskpajguks
3348.
nädalad" on lõppenud ja uude
ajajärku ^kuuluvad Lõima-Sahaa-ra
põuaät põhjustatud laiale ula­tunud
näljahäda, ^ hiigelkoguse
madala järve tökkhnine täiesti
kuivale maa-alafle Austraalias ja
neljakordine juurdekasv Labrado-ri
rannikul olevaile jäämägedele
selle asüätakümne algaastail.
Kanadale, feuš võitlus toimub
olemasolu eest'kiMmade talvede
ja suvise kuumuse vahel, cn il­mastiku
muutumise itulemused
väga suured Kõik Kanada põllu­majanduse
ituievta feavandamine, | maosa ai
Pärast ebaõnnestunud konve­rentsi
Scienece Council korraldab
loenguteseeriaid, kus arutletakse
ilmastiku muutumisel johtuvaid
seiku. Esimene selline peeti 1976.
a. sügisel,kus peateemaks oli il­mastiku
muudatuste nähtused
Helgi iSambla põolt välja pandud
rändauhind jmrimale salgale lan­ges
Seenemikikude saigale looos-seisus:
juht Kristiina Vaiteir, ab!
Linda Roosipuu ja lükmed Viivi
Holmberg, Cindy IMrm, äCarin
Meipoom, Maribä Meste, iE5^^
Pai^pill, Linda Paiju ja Ellen
Valter.;; \:. .
Lipkonna cmavaheillSiai 3aslö&-
võisülusel tagatjärjed olid jär^gmi-sed
(200-st võimalikust): Lfeida
Roosipuu 188, S iM Teate 187, Tiiu
V a Ä 186.
Sõtoede v^õistluse viitjad Enda
Soostar, Ava Kiilaspea, Clndy
Härm ja Kristiina Valter.
Talve jooksul cn laskmises saa­vutatud
järgmised üaskem&rgid:
kukJmärk -r Juta Metsala ja
Krfetiina Valter, hõben^alc-— Ju­ta
Metsala ja Ellen Valiter,
pro2i!ksmärk --- EHen Vate. Lip­kond
tänab lir. Kodtust. ikies (m
aidanud tüdrukuid laistoetrmiin-gUl.;'
.
Tegeyüsliooaeg on odnud iip-konnale,
eriti nooremate aiastakäi-kude
osas, väga intensüvnejä se­da
just tänu energilistele juhtide­le
eesotsas lipkc(nna juht ngdr.
Margot Noitoiaaga,keIeittk^
kute poolt suur tänu.
Ja ometi on hoiatus juba sel­gesti
märgatav. Paar aastat taga­si
ÜSA CIA uuris ümästiku olu­korda
ja saadud raport näitas, ot
70-aastai ilmastikuiised muuda­tused
põhjustasid ulatusliku näl­jahäda
ja poliitilisi rahutusi.
Möödunud aastal saadud teated
rääkisidki, et i^õud hävitas Prant­susmaal
30—4Ö% viljasaagist põh­justades
toitainete hindade tõusu.
Samasugune ikaldus N. Liidus
1972. a. põhjustas suure nisu-hindade
tõusu ja oli üheks te^
guriks inflatsiooni suurenemlse-
McTaggart seletab, et muutuvas
ihnastikus võime saada häid vil-jaaastaid,
kuid meid tabavad ka
mõned suured ebaõnnestumised.
Arvestades ilCanada elanike arvu
on praegu inimeste arvu kohta
r i i ^ vähem viljaladusid kui oÜ
näljasel 1930-dail aastail. Kanada,
ühendriigid ja Austraalia on
praegu ainsad majad, kas oh või-
Hielised vilja eksporteerima, ikuna
neil on kiiilMdašölit tagavam, ©t
mõnda näljahädas olevat maail-
Lisaks põllumajandusele on
meteoroloogid sel arvamisel, et
meil tulöks uurida neid põhilisi
tingimusi milles Kanada on are­nenud.
Suurim osa meie linnadest,
on ehitatud sooja ilmastiku peri­oodil.
Kui küllaldased on meie
roiskveekanalid, kuidas ön ehita­tud
sillad j ä ikui'suured on meie
veereservuaarid, et need võiksid
olukorra muudatusile vastu pida­da?
Selle sajandi algupoolel oli
vesi suurtes järvedes nü madal,
et laevaliiklus oli häiritud ja põh­justas
olukorra, kus laevad pidid
sõitma pooles lastis.
Nüüd ön laevad palju suurema
ja põua tulles peaks olema suu­ri
süvendusmasinaid mille abil
laevateed hoitakse vajalikult
: sügavad;
• • , ' .' ^. . • • •
Inglismaa kannatas mullu su­vel
oma suurimat põuda, mis re­gistreeritud
1727. a. järel. Mis
juhtuks siis kui samasugune põud
tuleks Lõuna-Ontariosse? Meto^o-politan
Toronto veereservuaarid
haikkavad vähenema juba vüe
päeva pärast. „Kais , on olemas
plaani seülise ipõua puhuks?" kü­sib
McTaggart, aga keegi pole
Montreali Eesti Selts pidas oma
peakoosoleku 19. mail Jaani kiri­ku
seltskondlikus ruumis tagasi-'
hoidlikü osavõtj'ai^onnaga. Koos­olekut
juhatas J, Ridal. Tegevus­aruande
esitas senine esimees E.
Aser, kus märgiti irahvuslike üri­tuste
korraldamist Montrealis
asuvate eestlaste omavahelise
koostöö huvidel, et see kunagine
elav eesti keskus edasi püsiks.
Omavahelise kontakti pidamiseks
on antud välja bülletääni ,jMonfc-reali
Sõnumid", mida igasse tea­daolevasse
eesti kodusse saade­takse.
Kassaairuande esitas laekur
Leida Helde kus läbikäik Oli
$2.541.88. Aruanded kinnitati
ühel häälel. • i
1977/778. aastate tegevuskavas
011 küüditamise imälestusaktuse.
pidamine. Võidupüha pühitsemine
Lättemäel, kunstinäitus koos käsi­tööde
väljapanekutega ja E. V.
aktus. Kavas on ka teisi seni veel
täpsustamata üritusi. Uus eelar­ve
kinnitati $2.050 suuruses, sel­les
ka $500 Jaani kiriku juurde
tulekindla arhüvimumi ehitami­seks.'
,
Uude juhatusse valitud jagasid
oma ametid: esimeheks E. Aser,
abiesimeheks H. Muru, teiseks
imeheks J. Raudsepp, sekre-itariks
T. Sillaots, iakurite A. Pin-dam,
abiks E. Ani, kusjuures se­nine
laekur L. Helde jäi ametita
liikmeks. Bülletääni toimetajaks
valiti, R K e n t s . : :
Vabatahtlik tUleb ^javäe vas-tuvõfcupunkti.
Ametnik küsib:
„Kelienia soovite teenida?"
,Öidralina.*'
,JCas otete M i ? "
,yKas ses on tingimuselsis, ©t
VABAEESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—4-ni..
Telefonid: toimeius 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad ko^us
väljaspool tööaega:
Kari Arro 766-2057
Hannes Oja 481-5316
Kuulutusi võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella li-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella ll-ni.
. -KUULUTAMINE' ;
. VABA EESTLASES ^
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Kuulutuste hinnad:
üks toll ühel veerul -._ $3.—
esiküljel __..:___:.$3.50
tagaküljel —:—_ . _: $3.25
.. • KUULUTUSI VÖTAVAB v
VASTU: ^
1. Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675 :
Postiaadress: Box 70,
Stn.C, Torontos, Ont.
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-6495
2. Mrs. Leida Marley
149 Bishob Ave.
Wülowdale, Ont.
Telefon: 223.0080
„Vaba Eestlases" ilmuHud
Tommy Tomsoni fotosid siaaib
temda tailitiföesti vaM/. 42a-
4558 ja 461-6916.
J 111'