Vaba eestlane , June 2, 1977

              ¥ABÄ 2, im
Leho Lumiste, Eesti ajakirjandni'
se ajalugu. Välis-Eesti^ EMP,
Stokholm 1917. 269 lk.
I^ho Lumiste oli produfetiivm
kirjamees, ikes peaaegu kõigile pa-gukseesti
ajailehtedele väga mit-raÄilgset
kaastööd saatis. Tööta­des
Saksamaal lihe sealse väikse­ma
a.jalehe juures tõusis ta tali­tuse
tehnilisest tööjõust ^toimetuse
poolele ning saavutas oma igapäe­vase
töö kõrval Müncheni ülikoo­lis
doktorikraadi praktilise ajakir-jahduse
ja ajakirjandusliku psüh­holoogia
alal. Ajakirjandusliku te­gevuse
kõrval kirjutas ta räsiraa-niatuid,
ülevaateid 'kodumaast ja
biograafilised jutustused A. H.
Tammsaai'est ja 0. Lutsust.
Viimase (beosenaj oli tal valmi­mas
ülevaade „Eesti ajakirjanduse
ajalugu", aga ootamatu surm 29.
juunil 1974 lõpetas ta elutegevuse.
Sea jättis lõpule viimata ja vii­mistlemata
ta südamelähedase töö
€ ^ t i ajakirjandusest. Pärast mit-
.ineid kirjastamise võimaluste otsi­misi
kirjastas selle lõpetamata ku-.
jul Välis-Eesti & EMP, testamen-ditäitja
Eve Kruusimägi „korral-dusel
J a majanduÄul toetusel".
Süum^ töö lõpetamata vormi
võttis redigeerimise ülesande oma­le
ajakirjanik Jüri Remmelgas.
L. Lumiste OSI kogunud oma ma­terjale
väga mitmest allikast, ösa
neist ka kodumaal ihnunud välja-andeist,
sest paguluses pole meil
vastavaid arhiive vajalike mater­jalidega
tutvtimiseks. Emie oma
surma jõudis ta need materjaüd
järjelkarda aseftada. Tegemata jäid
aga viünistlemises olevad ühtlus-
•tanused, kompositsiooni organise^
rimine, vüteä allikmaterjalidele,
kasutatud kirjanduse loetelu, seüi-se
raamatu juures eriti vajalik ni­mede
register — kõik see, mis ma­terjalide
kogule teadusliku olemise
ilme ja laadi andnuks. Vümlstle-niisega
saanuks välditud ka sage­dased
kordumised, oleks suudetud
luua kindlam osade vaheline tasa­kaalustus,
mis p r a ^ jäftab väga
mosaiikse, iseseisvaist osadest
kc<^va kokkuseade. K a ilmenuks
\'limistlemise käigus mitmed ni-smette
puudumised, samuti ajaleh­tede
nimed, mis märkimata jää­nud.
Ajakirjanduse doktorina oU ta
vägagi teadlik milliseks töö pida-niiks
saama ja ita kiirustas selles
suulas nagu aimates, et suudab
materjalid koMm koguda,
aga lõpetamisi Jäi elupäevist
puudu. Testamendi täitja on süda­measjaks
võtnud teose väljaand­mise
ja usub, et sdlega on Siiski
mingil määral leitud koht L. Lu­miste
ajakirjanduslikule uurimis­tööle.
Eesti > ajakirjandusel on eesti
rahvusliku ja iseteadvuse kujune­misel
ohiud väga tähtis osa. Arves­tades
esimestest lühiajalistest väl­jaannetest,
on eesti ajakirjanduse
iga üle 200 aastane. 5 ^ on eesti
kultuuriajalugu miüles kõik rahva
arenguetapid ja sündmused on pai­ga
leidnud. Ajalehed on ilmunud
eesti rahva õpetuseks nende tead­miste
esialgsel väga algsel kujul,
'kuni ajaleht sai eesti rahvale oma­seks
ja on seda alati olnud koonda­des
ja teenides nende ühiskondlik­ke
vai
L. Lumiste ailustab om^ ülevaa­det
eesti ajakirjanduse esimeste
katsetega, 'kuni Jannseni ,Penio
Postimees" jääb pidevalt ümuma.
Ta vaatleb ajalehtede r a ^ s i yene
tsaarivõimudega, sa)kslüstega[ ja
eestlaste omavahelise võitlusega,
andes põnevusega loetava teose,
mille iseloom on biograafiline aja-kii^
janduse lugu, kus selle vähem-teaduslibkus
kergendab laiemale
lugejaskonnale vastuvõttu.
OmafižMuse aegne eesti a;^kir-jandus
on olnud väga arvukas, igal
alal on ihnunud oma erialalisi aja­kirju.
Pärast 1934, asstud seadused
siiski piirasd tunduvalt ajakirjan­duse
vabadust ja J . Remmelgas
redgeerijana annabki oma „Järel-sõiias"
nukke, et iteos polevat aja­kirjanduse
ajalooks kujunenud sel
põhjusel, 'kuna „andmed eesti aja­lehtede
ja ajakir jaaduse olukorrast
vaikival ajastul, s.t. 1934. a. 12.
märtsist peale kuni N. Lüdu esi
mese okupatsi<K>m alguseni 1940. a.
22. juunis puuduvad. 12. märtsü
1934. a. lakkas Eestis eksisteeri­mast
demokraatlik riigikord, de­mokraatia
üldise mõiste kohane
vaba aja&irjandus ja ka rahva de­mokraatlikud
vabadwsed) mis selle
teose ihnumiseni pole veel taasta­tud,
kuna ka uus vägivallatsev
võim ei taastanud ajakirjanduse
vabadusi" (lk. 259). Selline „pöok-oks"
L. LumiMe teosele on iüga
meelevaldne arvestades Lumiste
eesti noortele määratud kirjutistes
valitsevat rahvusliikku vaimu, ega
täienda sisuliselt käsitluse all ole­vat
ajajärku puudujäänud faktilis­te
andmetega. \
Vaatamata oma puudustele on
see siiski sellisenagi väärtuslik ko­gumik
materjale, mis annava<:
kiülialtki ülevaatlilm pildi ajakir­jandusliku
sõna elukäigust. K
raamatu välimus on ajakirjandus
lik, esiküljel nelja iseseisvuseaeg
se, tagaküljel, tsaariaegse ajaleh­tede
esikülgede fotod. Müks aga
kirjastus on lehdcülje marginaali-pinna
nii nudiks lõiganud kaotades
vajaliku minimaalse esteetilise
nõude raamatu kujundamises jääb
39
31
25r
17
„VABA EESTLASE" TAMTUSES
-
21
Z7
2Z
Põilo-eäd: 1. Peaünn Euroopas,
7. Mõisbe pallimängudes, 9. Elab
kõrvalmajas, 10. Riietusese, n .
Löökpill, ka signaaüandmise va-h
«end, 12. M k korgemasJt seisusest,
Varssavi-JBerliini j a Praha valie-l
i ^ jsilgraittaivõiduBõidul tuli esi-msseikis
eestiaiie Aavo PiMtuus
keillje ajaiks sel umbes 1500 km
Oskusel disitamtsii oÜ 39.27.40.
Teisöks tuli poole minuti võrra
nõrgema ajaga venelane Vladimir
Osdkin, 39.28.10, ikDlmas poolakas
Tadeusz Myitnik, nedjas itshehli
Jiri Skoda, vües sakslane Siegbert
Sohmeišjser.
Grupituäemuseilt oli parim N.
Liit 118.32.02 koguajas, teiseiks
idasakslaisM ja Mmandaks
/fcsliehihid. Soomlased jäid 19. ko­hate.
:
® Täiieliteu ülartose valmästasM
abieloipaar Anton j a Ede Maimi­kule
nende lapsed, ikies (korralda­sid
vanema poja kodus Pennsyl­vanias
austamiscihitu oma van^
mate abielu-^uubeäi täihištamiseks.
Aiistamiäõhtust v*õitsid osa ka töö­kaaslased
j a lähemad sõbrad. P i -
dulisi oli üle seitsnDökümne.
selgumatuks; see võinuks vähe­malt
„Maarjamaa'' raamatute for­maadis
olla, .
HANNES OJA
13. Katki, tükkidetes, 15. Võõrasisa,
16. R ^ r v , varu, 19. Pealetungil,
21 Pldrfconnad, 23. A n n o . . . — väl­jend
ladina keeles, 24. p^äraleib,
27. Vihmapiisk, 28. Ese ahju juu­res,
30. õudselt vastik, 31. Kirg,
32. ,jLindud-s riik" Eestis.
Püstread: 1. Akad, Spordiklubi
- lüh., 2. Kuju „Tõde ja õiguses",
3. Suurte lahingiste paik Põhja-
Aafrikas II maailmasõja ajal, 4.
Raskesti läbipääseftav mets, 5. . . .
Karenina— L. Tobtoi teos, 6. Sel­lise
kassi suhu ei jookse hiir, 7.
Kaini vend, 8. Teaduslik teos, uuri­mus
(käändevormis), 13. Ado
Grenzsteini pseudonüüm, 14. K i v i -
hunnik, 17. Ungari helilooja, . 18.
Veeünnu, 20. Lugupidav, 21. H. Vis­napuu
luuletuskogu, 22. Portugali
asumaa Aafrikas, 25. Territoriaalne
ühik, 26. Karjumine, 29. Timtud
rootsi kirjaniku eesnimi.
EISTSÕNA NR.: 932 LAHENDUS
Põikread: 1. Kühvel, 5. Koohiu,
9. Ametüst, 10. Laup, 11. Bass,
13. Taar, 15. Eevi, 17. Ost, 18.
Akord, 21. Ait, 22. Rettu, 23, Eelis,
24. Kabel, 25. Kihnu, 27. Tabav, 30.
Ina, 31. Serva, 34. Ani, 35. Teil,
37, Oleg' 38. Leib, 40. Sell, 42. Tru-deau,
43. Saatus, '44. Mudane.
Püstread: 1. Kantor, 2. Vaar, 3.
Emu, 4. Lepik, 5. Kübar, 6. Osa,
7. Otse, 8. Uurits, 10. Latt, 12. Seal,
14. Aseaine, 16. Viimane, 18. Au­kus,
19. Oober, 20. Delta, 25. Kitsas,
26. Hall, 28. Ball, 29. Vigane, 32.
Embus, 33. Vasem, 36. Lett, 37.
Olud, 39. Iru, 4L Eau.
Urne Ivandi — Pasrgi
Kiildne tammetõra —
ettekanded noortele
L. Wahtras —
Ravimtaimed, 25®
Enn Nõu ^ Vastovett
Aana Ahmatova r - Marie ünder —
H. Biidielson^- Slkaotlilnd^^^^^^^
H. Michelson — Noorsootöö radaäeS
H/Micheilson--Ees^ radadelt
Ediiard Krants — Liime3iitla§ed
Mm I^iaman Mis need §ipelgad
(hraletasfeogu)
Faxä Laan —
Herbert Salu — Utoopia ja
Karin Saars^ — Lohei^rini i r . l i l M :
*» (1
K. Imio — Tarto University in Estonia
A. Knb;^ ~ Kadimnd kodad — mSlestsseti
A. Kuibja Blälestiisi Isodas^^
A. Kabja — Patakes«d
E. Uustalu ja R. Moom ^ Soemepdisid
428 lk. -1- 64 lk. fotosid
Leho Lomiste Alamnse Andores — bi
Une jrtQstus kirjanik Oskar L u t a t
L. lmM& — Atlandi aknal
h. Lunüste — KiDad külas
A. Voasm ~ Bfistedna
A. Vbsnm - EiBtsSnad e
A. Vomm — Eistšönad l E
A Vcmim - RistsSM
Ants Ymm — Mina hing (luuletuskogu)
E. Eerme — SBsmad
K. Eerme —
S. Ekbaum — AJatar (luuletuskogu)
Aarand Roos — Jumalaga, Kars ^
J. Piitka — Rajusölmed
T. Tamm — Need teod süüdistavad
A. Käbin - vaim Ja muld
Urve Karulss
3.-
m
m
m
2M w
4$
85
3.- 15
15
5.- 25
IM
3.-
'Mv
25
2.-
im 20
35
m
2.10 40
5^ ' 4d
2.50 w
2^ 20
2.25
2^ 20
40
1.50
A
15
4.- 30
4.- 30
8.8Ö 40
1 . - 40
EAAMATUIB LASTELE:
Kalevipoeg — ^ p e - ja tööraamat lastele 2*5®
(õpeta mind lugema l — (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele vSrvitrtikis) S.—
^eta mind lugema H — õppe- ja tööraamat
eelkcwHealistele lastele vÄrvitriife 4.—
. EeM keele HarMustik I . .2.25
40
40
35:
BCb
ssmnu •"OK
12.
Tuba paistis puhas Ja korralik,
aga aiiiult ühe laia voodiga. Taht­sid
juba õiendama hakata, aga siis
loiu käega. tJtlesin ju indukale, et
taiiame kah^esi magada ja siin
oli kaheinimese voodi sees, dks
ole? Nurgas oli sedasama sorti
jääli^pp, mis E l Matador'iski —
tabalukk ees, mille ta meile avas.
Süs soovis (ta meile „buenaš noc-hes"
valgekihvalise irvitusega.
Ilmselt pidas ta meid p a a r i k s . ..
noh, teate küU, niisugusteks...
Hea biill, las läheb põrgusse ja
peab seal oma plaane. Jootraha
me talle ed annud.
Tegime endale veel mõned kõ­vad
rummi-dringid j a siis keerasi­me'magama.
Eks homme öle ka
päev. Voodi oli l a i küiUalt, nii et
kahekesi ära mahtusime ja jäi
Vööl ruumi ülegi.
Küv haidkas juba varsti norska-m;
a, aga ma ei saanud hästi maga-mia
jääda. Toas oli küll mugav jahe
ja külmad joogid olid käe-ulatuses,
aga kuidagi moodi õõnes tunne oli.
Olin peaaegu kind^, et ma ei ohuid
dcsinud, j a et vaml Vittoriol oli
ra^ä ikurjad plaanid. SMn me
jpüid oflime. Kafctökesi, keset võõ­rast
maad, jäetud iiJcsi ja omapead
feüü praegusel fficmendil, aga võib-o
l a just praegu jagati meie kütti­dele
nende jahiload? Kuhu pidime
end homsel päevai pöörama? Kas
Mexico City'sse? Aga igal juhul pi­din
ma hotellist läbi käima ja oma
varanatukese ära tooma. Samuti
olid Kiivi kohver ja toaleti-asjad
veel seal. Kui päeval läheme ja
asja ettevaatlikult ajame, võibolla
saab veel iterve nahaga minema?
Ega nad päise päeva ajal meid
vägise ikka ära vedada julge?
Lõpuks lõin selle juurdlemise
peale käega ja sulgesin k a sihhad.
KÜU kuul kelmid märgib, ja kõik Inud ka ikuskii. Lõpuib siiski leid-need
-teised sõnad. Tuleb lihtsalt sin ühe — kellegi väga tumeda.
Siis surusin. sombrero silmile ja
läksin välja.
Päevavalgus näitas, et ega sel
moteliü siin olnud viga midagi.
Kabiinid olid ehitatud iimber pika
lookleva ujumisbasseini, sün-seal
oli iitepeenraid ja lamamistoole.
Lahtise rõduga söögisaali poolt
tüli isuäratavat kohvüõhnä. Pea­aegu
oleksin ka sinna läinud, aga
siis otsustasin, et käin emie Mata-doris
ära. Pärast võime koos hom-mikeinet
võtta ja nõu pidada. Ma
marsin lihtsalt sisse, võitah meie
kaks kohvrit, maksan arve ära ja
koergi ei haugu. Katsugu vana Vit-torio
meid siis nü lihtsalt üles lei­da.
¥õibölla lendame veel täna mi­nema,
Mexco City peale.
Jõudsin välja rannapromenaadile
ja vaatasin ringi. tJmberringi si­bas
valgesärgilisi,L, tõmmude nägu­dega,
tuhmide WaJas-küIu-silmade-ga
inimesi — ihnselt oli proleta­riaat
itööle minemas. Välismaalasi
pohiud näha ~ need nähtavasti
inagasid veel. Taksosohvreid pol-silmad-
feõrvad lahti hoida ja olu­korda
ära kasutada/see on kõik.
V PEATÜKK: LUIS^ JOSE MARIA
LOPEZ Y
peaaegu neegnsamase jumega va­naldase
selli, kes sadamasilla ligi­dal
oma Volkswagen-takÄJs lehta
luges ja kohvi jõi, sandaalides jala­labad
poolpõiki kõnniteel.
„Holä, senor", algasin mina, „co-mo
mucho a i Hotel ei Matador?''
Küv n o r ^ s alles, kui hommi- Et hallo, härra, kui palju maksab
kui liles ärkasin.'Väljas oli juba sõit Matadoori hotelli?
suur valge ja tänavalt kostis liik-j ,J^ada*', vastas too isand. Mitte
lu^üra. Kargasin voodist välja ja midagi. Soovis ta mulle tõesti ilma
tõmbasin püksid jalga. Lähen töin rahata sõitu teha? Kui ta mind se-hotellis
ära, otstšstasiu. Las Kiiv dasi seal aõutailt seismas
poioinab. Tõmbasia taskuraamatust
lehekese ja üiifcfcisin sellele: „Lä-hen
Matadori meie asjade järgi.
Võttis ta uue tonksu oma kohvitas­sist
— see oli pabermassist tass,
ameerika kultuur on jõudnud igale
„Breakfast time, senor," Et temal
on hommikusöögi aeg.
No temal võis ju hommikussöögi
aeg olla, aga minul oli reisimis-aeg.
Ja paarkümmend peesot oli
mul veel taskus kah. Tõmbasin
need välja ja hoidsin need tal nijia
all. - •.,
„Kafefeümmend peesot — E l
Matadori ^ja tagasi. Võtab ainult
pool tundi. Okei, Companero?"
Taksojuht ei soovinud nü kerges-,
ti vedu võtta: '
. „Hiljem", ütles ta, , M i olen
hommikeine lõpetanud." .
Ei aidanud midagi, pidin istuma
ja ootama, kuni ta oma kohvi ära
jõi ja saiai-uliikešed ära sõi. Tegin
Dükaua piipu ja vaatasin merele.
See näis täna hommikul pisut nagb
tormine ja hall. Paremal pool läks
maanina sügavasse mere sisse ja
oli üleni uhkete villadega kaetud,
mis mööda mäekülge üles näisid
ronivad. Seal pidid elama mitmed
tähtsad mehed, nagu filmitähed ja
poliitikud. Teiste hulgas pidi ka
filmitäht John Wayne seal maja­omanik
olema. J a Mehhiko kuulus
'koomik Cantinflas pidi seal suvilat
pidama. Seesama Cantinflas, kes
esines fümis ,,,80 päevaga ümber
maailma", kus ta mängis selle
maailmarändava ii^glase, Phileas
Fogg'i prantsuse teenrit Passpar-toutU
„H'okei", ütles lõpuks see mus-tanäoline
autosöhver,„vamonos! "
Läheme. Seega me võisime sõita.
Ronism tahaistmesse ja sell lõi
jnasina käüna. Köhides läks vana
Volks möMa rannapuiesteed lõu-xia
poole.
j^Senorüe e i meeldi enam E l Ma-tador,
et ta soovib sealt ära koll-da?"
selt juba paremas tujus, 'kuna tal
soe „cafe con leehe" kõhus loksus.
Mina aga olin veel ikka ilma koh­vita.
Seepärast vastasin ma päris
„Ei meeldi", vastasin, „närune
koht — nagu kogu see Acapulco."
,jAga senor", näis autojuht sho-keeritud,
„Acapulco, söe on Vaikse
ookeani jüveel
„Kõrged. kastehitused", urisesin
mina, „ja vütuvajunud palmioks-test
hurtsikud."
,4ga senor peab aru saama,
Mehhiko on vaene m a a . . . " , alus­tas
ta seda harüifai mehhiklaste
nutulaulu. Mulle oli sellest kõrini.
,,Miks on Mehhiko vaene maa?"
tahtsin mä teada. ,jKas pobiud
Mehhiko üks rikkamatest maadest
Ameerikas, kui Kolumbus tuli?
Kas ei söönud atsteegid oma mai-siputru
kuldtäldrikuilt ja joonud
oma oakohvi kuldtassidest? Kas ei
ole Mehhiko täis igasuguseid maa­põuevarasid,
õli, igat sorti mine­raale?
Käs ei ole Mehhikos ligi 60
miljonit töövõimelist inimest, kes
kõik oleks võimelised midagi toot­ma,
selle asemel et gringodelt pee­sosid
manguda ja prügikastist kap-salehti
korjata? Miks on Mehhiko
vaene maa?"
See võttis autojuhi alguses tum­maks
! Aga siis ta otsustas, et see
on muidugi välismaalaste süü
,,Los Gringos!", teatas ta, „ i e -
mad en meid paljaks röövinud!
Nagu te ütlesite, oli Mehhiko rikas,
kui Kolumbus tuli — aga peale se­da
hakkas ta isohe vaeseks j ^ m a .
Teie ja teie kaasmaalasi, senor,
on ta paljaks röövinud ^ röövivad
hem, sest mina olen eestlane. Eest­lased
toovad Mehhikosse ainult
dollareid, kui nad siin käivad, ja
selle eest saavad nad ainult sõima­ta
ja . . . "
Autosohver lõi üllatusest peaae­gu
pidurid põhja.
,,Senor on eestlane?", küsis ta,
;,Es1x)nia-maalt?"
Ilmselt oli vana päris haritud
mees, ei oleks oodanud.
„ 0 1 e d juhtunud kuulma?" mm-tasin
mina. .
„ A g a muidugi — Estonia on ju
üks 15-est Nõukogude vabarügist,
mis moodustavad Nõukogude L u ­du,
Estonia ühines Nõukogude L u ­duga
just enne Teist maaimasõda,
et end iashistide eest kaitsta. Sd
juhul, kui tõesti eestlane olete, võ­tan
oma sõnad tagasi ja nõustun,
et teü on õigus meid arvustada!
Da Zdrazdvujet!" J a ta tõstis oma
tahmast rusikat. Ennäe — oli tege­mist
teadliku kommunistiga.
• Kas pidin talle nüüd uuesti peale
hüppama? Milleks? On see minu
ülesanne, igat Mehhiko tahmanägu
demokraadiks pöörata? Või kur«)t
teab/kui ma tema asemel oleksin
ohiud ja mu naised-lapsed pülirco-hütis
elaksid, võibolla oleksin &a
bolshevik?
„Mis su nimi ony Companero?"
küsisin ma.
, J^uis Jose Maria Lq)ez, y Novar-ro,
senor!" vastas taksojuht uh­kelt.
„Minü soontes voolab nü ats-teegi
kui hiqjaania verd, seega
olen tõeline mehhikaj]®, s wr
tonian — Camarada!"
(i
„PuilIisitt", vaatasin mina, „mi-na
pole Mehhikost midagi röövi-ja
mu kaasmaaliised veel vä-
ADVOli
Eoom 1912.
Toronto
Postiaadress: |
Ont. (Bay
Telef^
24-tundi telei
HETHERII
AdvokI
365 Bay St.,
Õhtuti HL
RAAM.
Suvine „i
Eesti (kodi
„Triim" on
tuse üle el5
tuisllükmeks
Miale Las
Icäesoleval ST]
tol, mida ka^
pool aljaikirjj
histada.
Uue numbi
ixia luukese
jumailial
lasaiu meeni
hitšemist
isairnehe pr(
niise toMnm^
kirjutus Bet|
saamisel,
lastest sis
mus© tööst
vaatüsb bJ
tamist Eestil
se Asta Will
moires (toimi
tulekul, E.
kiMiud Arivd
mMga j a N
seist MarokJ
Naistegevu
Jacobsen N J
raihuauhind
Truuvert ,A
emadele", Sl
d a l ^ üudn(
Kuutena ,;Ra
skauitide k(
kirjuitab Ee^
sest New.
laiplaste näit|
badik
Tyyiie-Keritj
Käsitöö j{
on B. Runj
imisitefoivadl
j a püvisil
pluus, E.
kirjaga lauc
VirurJaagupI
tooffct kuna K
nab retsept
deöcš. Lõpi
N. KXitoal
Nende ikirj
gufcatud rol
klaissikuilit
tes Jalcob
Underi, A.
lo j a S. K J
dega. Pildirj
amaiie.
t E H E R A l
talumees põl
teti 489nko|
vtangüasseiii
j a sooritad
kolme; talüti]
võimiud seif
otsus oli
maa juriidill