Vaba eestlane , August 11, 1983

              4- ,\ r ^> 11. augüstü 1933- , August; 11,: 198S Nr. 59 Nr. 59
meie heamaaber
Sind tänaii ma! Oled^^^k^^ poja hauda kogu kõiy
' vetava suve. Ega muidu seal lõkkaks õitemeri. Ei Sind
tunne ma, kuid tean, Swm mm om AMMMTUS,
;SuUe limala ÕmilisMl :. /j.
poolt eelistatud ja
115.. aasta teemnüd Metropolitaia Toroa-tot
sama perekonna poolt väljjü^ujunenud tradiüiöonidegä.
Moderniseeritud avarad ruumid, ivalifitse©ritud persoaal ja
Väärikas teenimijae
1 t. L MORMSON
362 Danforth Ave.
f LOWERS & filFTS
Tel. 4644951 ¥ § 1
^ärsked ja esmaklassilised lilled igaks sündmuseks.,
dnlddeks: ehted, mef evaih, mahatõddi,
puunikerdused, keir^mika.
R%itakše eesti, läti ja in#se l^elt
4812 YONGE STREET
!21.115f
• 490'
Direetciri
Älcan
Building
AuttorizedDealer
A L C A N ' * ' -
U i l EITOVOTE
\raMAVEERENMD JA TORUD
ALUMIINIUM AKNAD M UKSED
jRÄÄSTÄALUSED M PÄIKESE
AASTA GARANTII
2226 1>unda§ St. W. Toronto, Oni M6R 1X3
• Telefon 534-2864
Võitke iihemdust f Ima omanikuga. — Ei mingit^ vahemeesi,
•\ . Omanik ARTURS MME
ituudi tööst
vvw-x^««^-*..«.*,«vuiai'Testinan on nieie wianua juoa miK. ur. i»alo, surnud Austraalias, Sydney liij^as 6: aastat. Ta on toim^^ tulnud oma di teadlane, astus selle a|ä lektori kaitselane Rudolf
23V jumul i m a. Meie kõikide va- ülesandega .anda meie . kirikule V. Koppermanni asemele ja ta te- märtsil s. k. mõnei
lisem kui
kes võisid oiiia elu üusama^bä teadmiste tase,
koolis, kaia ja elada oma rügis. > VI õppeaasta
Rudolf Niiüd suri
iN MEMORiAM ^iabii^ ^ t H H V i i y i i J i ^ i i i j i i i u u u l lUVJE halva kaKttemise
Neiljpäevils^^^^^ asutus on gistrid Kiviranna, Taul ja Nõm- '''^9^1^
töötanud juba mik. Dr. y. Sab, Vana Testamen- Eesti patrioot ja
aktüvrie oma-
Nüüd suri 28.
. ^-v. v« -— - — J " ^. mõned päevad pärast
S^^^r ^ • —"^^•^^^^^ ^l^^^äik enne tööd edasi kandvaid jõude. Tema gi seda väga hea spurdiga. 15 a. karistuse kandmist ühes N.
i!.estiVabamgi sundi on 0^^^^^ on kõrgem kui Tehti jälle rida eksameid, eriti Liidu vangüaagris. Tema halvene-nev^
yoib ütelda ras^^^ ülikoolides, kuid tublisti kaugelt kohale sõitnute poolt, esi- vat tervist ei võetud arvesse ja te-seda
ineie nöof e^^^^^ kõrgem on ka nende hariduse ja tati üks eksamijutlus ja arutati see da ei vabastatud ühtegi päeva enne
läbi seminaris. Üks lõpetas akadee- karistusaja ärakandmist.
Tvrv 1 - w •• •" ® periood milise töö kõigi nõuete täitmisega, Kui saksa väeosad olid lähene-l
ö O Q ^ i^^p^ Ülikooli see oli Ülo Saar Austraaliast. - misel Lõuna-Eestile 1941. a. ja ve-f
• V.?-. •^5?™^^}' kus ta Wycliff Gollege'i kaunites ruumi- Senini on Instituudi lõpetanud 7 ne okupandid paanikas! hävitasid
isa OÜ kooliopetaj^^^^^ inimest, nendest 2 on juba ordi- varandusi, tapsid arvatavaid vas-sai
ta onia isalt. Et^^^p^^^^ ®^ i^^^^®^^^^^^"^^^ ja 5 on kandidaadid, taseid ning valmistusid põgeiiemi-mnud
jõukas, <^^^^^ Kaliforniast ja Flori- Loengute perioodi ajal saabus seks, siis Rudolf Nüüd, koos mõne
N, W. saata Rua ij-^rb teade, et Instituudi perest teisega moodustas Petseris oma-minan,
Ims j ^ ^ ^ võrsumid õpetaja Väino Kaldma kaitse üksuse, korra alalhoidmi-mat
venda oppisi^^^^ tanuid, kes täiendasid omi tead- pn raskesti haigestunud. Temale seks ja okupantide hävitustöö pi-
^ ^nne-vaDariigiaegsete, enam tun^ misi. Neist 7 daami, enamuses saadeti eestpalvete toetus ja tervi- durdamiseks. Saksa väeosade ko-tud.
oppeasutuste^^ - tus, kuid nüüd on ta juba igaviku halejõudmisel omakaitse tegevus
teCM>ü, ^ i^rt^ Veterm Loengute teemad olid huvipak- teel. Instituut on õnnelik, et ta vähenes ja seisnes peamiselt vahi-
^u^ad nagu: Vanakristiik füosoo- osavalt ja innukalt oma tunnistuse teenistuse korraldamises rahvusli­kult
tähtsate esemete juures.
Okupantide teistkordsel tulekul
Eestisse 1944. a. omäl^aitse likvi­deerus.
Rudolf Nüüd jäi elama
oma kodukohta. Enne-1968. a. sat-v!>,+^
""^f ^^^^^ eda:. tõi väga lühikese ajaga.
ffS^kSci^'^-^^^^^ Kõigile Instituudi lõpetanuile on ^RÜaS^Ko^S^^^^^^
Tv»anQtflOQ^ n 1 • eksegeesid, algristikogudusetOeks- jate pere soovis too jätkumist ka
^ ^ u ^ r i ^ ^ ^ ^ n -"^^^^^ pidamised, Jeesuse kannatusloo pä^ järgnevatel aastatel. Üliõpilasvane-
^ . ^ ^ ^ i ^ " ^ ^ " " f "^^^^^^ Tiit Tralla poolt paljundati vä- tus KGB agentide kätte kusagile
Üi^fcnf,;^^^^^^ seletuse oma loengul ga kiirelt loengud ja jagati koju ärapeidetud Petseri omakaitse ar-
HmflfScprxt^ • ^^^^ kirikumuusika mõjule pääsemisest, minejaile juba kaasa, mis on tänu- hilv. Sellest selgus neüe Rudolf
timaa peamiselt vaesemasse kulti eriti kirikuliste lahkumisel jutu- väärne tõhusus. Nüüdi tegevus omakaitselasena..
vadinas, andis dr. R. Toi. Tema Tuleb tänuga ' hinnata meie Ta vahistati J a 1968. a. karistati
vunHUm/i xmfci^ co^^o tr . , vanacma olla poisikesele õpetanud praostkondade jä koguduste toetu- 1^ a. isumutööga „kodumaa reet- S^SSsSS;^^^ ^ ^ võtad, siis ei kõnele sa rohkem kui varem ja millega sai . Sumutöölaa^ri^ ebamimhku elu Se^SS^rS^^^^^^^ ^öid alles katta jooksvad kuhid. Lektorid on parast Rudolf
M i S ^ m ^ i ^ siis teha, kui kirikust väljume ja töötanud tasuta, ^is on suureks Nuudi tervi. h a ^
^ooM isep mõnevõrra taiehkuma «äi,. ^j^ i i J . owv. - lõpul ta oli suremas haige. Teda
handuse km kroonu
kuuhivad noored. Nendes õppeasu­tustes
edukalt edasijõudnud kas
naririiKäi knii trnrtnii m-v^« < m;ütsi pähe paned". Köigile meel- abikskirikule. • . ^ j i • -u ^ A U -VI nanausem Kroonu gumnaasiu- " T« c f ; f , i i i ^ ; i',ii,of„co io tnneic ei Saadudki^ vabastada harilikus
mtesid , nleHrnitiPi HihfQiiimManniiitiacaa r-ffüo«sQovfms^.^ t r i o W t o o r i u m i osalme koosolefk T Torontos k«o-"r^r^a«s0 , jaJ ** s^a a7ta:" ^k"o"du m"a ale. Selle tes, -uldmeditsm^ Lektoritest olid kohal dr. A. 17. jminil hindas tehtiid tööd kõr- asemel kutsuti,Rudolf Nuudi lap-
Võõbus ja piiskop K. Raudsepp ge hinnanguga ja otsustati jätkata sed vangüaagrisse oma isa vastu
kui vastutavad isikud, nende kõr- senises vaimus,
vai dr. V. Salo, dr. R. Toi, ma-sotsiaal-
ala ainetes.
Kuigi 1847. a. Rüas asutatud se­minari
peamiseks süiiks oh mõel­dud
Balti maade yenestaminej toi­mus
seal õpüaskonnas agaramate
eestvedamisel tagashoidlikul ja
vaiksel yiisil meie rahvuslik ärka­mine.
Rüa Vaimulikust Seminarist on
läbi kämud jähüjem Tartu tJlikoG^
võtma. Lastel ei olnud teist või-•
maiust, kui võtta isa vastu ja pai­gutada
kohalikku haiglasse, kUs ta
mõne päeva pärast suri.
Rudolf Nüüdi nimele tuleks leida
koht Auraamtus, kus on jäädvus­tatud
nende kümnete tuhandete ni­med,
kes langesid Stalmi ja Hitle-
Möödunud aasta oktoobris hävis Mes ülemduüse tähtsusega arM-^ ri
li lõpetanud väga paljud meie ava- tektuurimälestis, kontserdisaaliks ja muuseumid restaureeritav Nigu- või surid okupantide julmuse taga-liku
elu tegelased, näit.: president iiste kirik. Taastamistööde juhtimiseks ning koordineerimiseks moo- järjeL Rudolf Nüüd on sündmud
K. Päts, tema vend N. Pats mi- austati kohe eristaap, kes käib praegugi koos vähemalt üks kord nä- võrumaal. Lähemad eluloolised
nistrid — J. Poska, Ä. Birk, N. dalas. Restaureerimise arengust rääkis hiljuti Arhiteljtuurimälestiste andmed veel puuduvad.
Tatts, T. Rõuk; Juristid - A. Pai- Kaitse I^^
vadre, M. Taevere, E. Fridolin A. EW Abistamise Toimkond
Rost, R. Eüaser, N. Helk R te^ Kanadas
mets, P. Välbe ja palju teisi mit märkasid kohest hoone/Üheaegselt projekteeriniise- •
mejtalalt. Kuigi selle semüiarila taastamistööde alustamist. Kiiresti ga asuti hankima materjali. Mit-ja
seminaristide elüstolust on sL oli vaja demonteerida tormkiiver melt poolt on abi palutud. Nüüd on
munUdüht-teist eesti kirjandi&'es, ^a enne talve, katta kahjustatud teada^ et tomiküvri metallkonst- Paljud eestlased — majaomanikud,
arvan et väga palju üksikasjaükke ^neosad ajutise katusega; millega ruktsioonid tehakse Leningradis,
mälestusi seUest oli Nikolai West- detsembri keskel valmis saadi, enamik olevat valmis ja peatselt
mahü. Pärast kooH lõpetamist as- SeHeni jõudmiseks olid mitmed asu- neid hakatakse Tallmna tooma. Pi-tus
N. ~W. Ta4ü tJÜkooH loomäars- tused, ka väljastpoolt Eestit, neid kihoone ja kabeli metallkonstrukt-ti^-
teaduskonda ja lõpetas geiie lahkelt pabistanud. . sioonid tehakse Tallmnas.
1925. a., asudes tööle Vastseliina Tornist ofi tukud algul kõ just seUel alal on suur maha-da
Mve,
mis põlemise tagajärjel olid seal
lahti tulnud ja seega ohtlikuks
muutunud.
jaoskonna vet.-arstina. 1936-1944
oli Jõgeva linna Ja Jaoskonna vet.-
arstiks, olles samal ajal Eesti Ve­terinaar^
arstide Seltsi juhatuse liik­meks
ja ka Rügi Raudteede Valit­suse
juures Kaarepera rajooni loo-maarstUcs.
Omas Jõgeval elumaja
ja vet.-kliiniku suma juurde kuulu­vate
hoonetega. Sõjapakku pögbe-des
1944. a. sUgisel sattus Lääne-
Saksamaale, kusi 1949. a. emigree­rus
koos perega Austraaliasse. Pä'
rast abikaasa surma 1970. a. vee­tis
oma vanadusepäevi poja pere­konnas.
Akadeemiliselt kuulus N.
W. ÜS Raimla vilistiasperre.
Päruiedes njaalt, cli ta suur loo­duse
armastaja, ta oskaa näha,
hinnata ja, nautida seUe ilui Eks
see, juba iapsepõlyes sissekasva­nud
lopdusetundmme oligi ajeks,
et valis enesele loomaarsti kutse­ala.
Tema eriliseks -huvialaks oh
muusika - - e r i t i laulmine. Kogu
oma eluaja, alates Riia Seminarist
kuni surmahi Sydneys, oli ta pide-yalt
koordise lugupeetiid jä hinna­tud
lauljaks-liikmeks.
Seltsivennad üS Raimlast ühine­vad
sügavas leinas vSmu tütre ja
pojaga ninig Sinu arvukate kollee­gide,
sõprade ja tuttavate hulkade^
Puhka rahus, käUis sõber:
ei tea
teen igasuguseid
raud-ja puifaedis
icrimtide ümber.
B. RISTIVfÄGI, tel. 759-6424
Torni ehitati kaks metallist vahe-jäämus,
mis olevat ka ainuke tõr­ge
kogu senises taastamistöös.
Vabanduseks piiütavat leida mit­mesuguseid
põhjusi ja jäävat
mulje, et TaÜinna Masinatehas ei — — — — — ——
siihtuvat «^^^^
hus^tundlikult. ..-.^ j !• • J
Vastavalt kimiitatud graafikule pea- vaBismaacfe kiriadega ^
vad kõik metallkonstruktsioonid . ^^gy kirjutasime 7. juuh „Vabä
saama välmis juuHs. Siis algaks Eestiases" pepti Leningradis kohut
nende eelmontaazh ja augustis lestist kummipaadiga põgeneda
montaazh, mis lõpeks oktoobris, katsunud 27-aastase Allan Alajaani'
Talvel varuti pikihoone katuse ^elle alaline elukoht oli TaUin-katmiseks
ligi 70.000 spetsiaalset nas. Kohtiiprotsess toimus suletud
katusekivi. Neid vajatakse aga ^ste taga ja seni pole te^da karis-
105:;000, mis on-peaaegu kogu Pär- :^se suurust ega kohta^ kus teda
nu Ehitusmaterjalitehase aastatöö- j ^ j j ^ ^Qj^akse.
seks pidid kõik projekteerimistööd . \ m N. Ludus on aidanud vangistatu-olema
lõpetatud, väljaarvaüid eel- Tonu ja pikihoone metallkonst^^^ te olukorda parandada, kui.välis-ruktsioomde
paigaldamiseks on et- riUtidest on neüe või nende vane-tenähtiid
kaks tomkraanat, üks -maüe kirjutatud. Eriti soovitav on,
neist 108 m kõrgune. Tomiküver kirju, või lahtisi kaarte, tuleks'
monteeritakse üleval kokku sekt- nütmelt poolt maaümast, kuigi
sioonide kaupa, millest suurima ^ende esimeseks lugejaks on KGB,
Göteborgis suri 1^. apriHil August kaal on 8 tonm. Kuvri üpu elemen- ehk Mrju ei saadagi edasi, nen-
Leivat, sündiiiud^'1907 Hüumaal. did tehakse aga maa peaL taiesü ^ülek näitab süski, et välismaa-
Södertäljes smi 11. aprillü Ev^d valmis, kaetakse ka vasest katuse- ^^^^ vangistamisest teatakse. Mõ-
Varik, sündmud 17. märtsil 1924 Plekiga
Uue tornikiivri, pikihoone j ä ka­beli
katuse kui ka kogu tööde teos­tamise
võtsid kohe oktoobris käsile
Leningradi kahe projekteerimis-ins-tituudi.
ning Eesti Kultuurimälestis­te
RiÜdiku Projekteerimise Insti­tuudi
ja ,,Eesti Tööstusprojekti"
spetsialistid. Asjatundlikku konsul­tatsiooni
andsid selle juures profes­sorid
Hemrich Laul, Valdek Kul-bach
Ja Johannes Aare. Juuli algu
arve koostamme.
Leinateateid
Saare-Võhmal.
Göteborgis suri 21. aprillü Fntz
Koppel, sündinud 9. 3UUÜH914 Tor-
•gus.";.'.: : •
Stokholmiš suri 1'9. aprillil Irm-gard
Enson, sündinud 25. augustil
. Tulsas, USA-s, suri 20. aprillü
Leida Sooro Hopp, neiuna Mässa
nikord on vangistatu vanemaid
Eelmisel taastamisel kasutatud sunnitud kirjadele vastama, et är-terve
torni üheagse paigaldamise gü kirjutatagu,
moodust ei saavat nüüd rakenda- Kuni Allan Alajaani asukoha tea­da,
kuna kiriku põhjaküljel, kus dasaamiseni võib kirjad saata va-tuleks
torn maa peal valmis te- nemate aadressil: Terase t. 8 —7,
Tallinn 200010, Estonia.
Publitsiteet on asi mida N. Lii­dus
kardetakse ja sellest katsutak­se
hoiduda. Seniste kogemuste
Üheks võistluseks Seedriora lastesuvekodus oE pimesilmi söömine.
Pildil Ffflsakult John Kadazi ja' Peekr. Was;.Foto:, Maimu. Nõmmik:
ettevõte
T O N G E "MEMQRIALS im
;e St. Toronto,
M4S 1Z9
(DavisyiUe & E^ntoni vahel)
Tel 487-2147
ha, asuvad maa-alused ruumid,
miUe laed pole sellisele koormuse­le
ette nähtud. .
Torni katuse vaskplqkiga katmi-kas,
sündinud 18. juulü 1910 Tar- ne algab käesoleva aasta lõpul ning alusel on nende vangistatute vas­tus.
Jätkub järgmise aasta algul. Nn sel- tu, kel on väU^ tulnud,
Uppsalas suri lö. aprülil Juhan leks kui käkivikatuse ehitamiseks suurem respekt. Palvesoovidega
Kajaste, sündmud 4. maü 1902 När- oodatakse juurde spetsialiste — kirjavahetuse on ^ algatanud ka
vas/ plekkseppi, puuseppi, katusekivide katoliku Mrik, kuna noormees oli
Ülricehamnis, Rootsis, suri 27. panijaid. Kuigi Restaureerimise Va- katolüklane.
aprüKl Triin Hull, sündinud 3. no- litsus toovat kohale oma spetsiaH^^ iir
vembril 1894 Saaremaal tid teistest linnadest ja rajoonidest Eesti Vangistatud Vabadusvõitle-
Ferthis, Austraalias, suri 20. ap- olevat töökäsi ikkagi napilt. jate Abistamiskeskuse uuemast in-rillil
Helene Rüster, neiuna Saluri, Taastamistöödele'vaatamata käi- formatsioonist selgub, et AUan Ala-vad
iga päey'Nigulistes orelit män- jaani, sündmud 1956, keda süüdis-gimas
tuntud organistid. tati seadusparagrahvi 81 (?) alu-
, Peatselt saabuvat ka oreli paigal- sel, asukoht on karistuslaager 422/
dänud Tsiiehhoslovakkia fh-ma lj müle aadress on:
sündinud 20. juunil 1912 Tapal.
Aakres suri 26. aprillü Mmna
Kull, neiuna Lippmg, sündinud 6.
jaanuaril 1895 Otepääl.
Pärnus suri 10. märtsil Tamara
Sulg, sündmud 24. juunil 1907.
Boräsis, Rootsis, suri 2L aprillü
spetsialistid, et teha muusikariis­tale
järelhäälestus.
Kõiki töid tehtavat arvestusega, et
Heimar Võõras, sündinud 28. Jaa- detsembris võidakse alustada kont-nuarü
1910 Mustjalas Saarem sertidega.
ESTONIA SSR
200001 Tallinn,
Kalaranna 2, ;
Üchrezhdenie YuM — 442/1
(Telefon Tallinn 663932).
SaariosedJ
muhulased!
Aastal 1962 iii
mälestusväärne
Saaremaast (Saj
On saabunud aej
võte jä anda ük
saatusest uutel
matu nimeks oij
Vabas Maailmas"!
Milleks uus koi
datud? Mida võil
raamatu sisus?
Raamatus tulel
nevusest, vaimseij
kest saavutustest
maadel. Erialalisd
se, kirjanduse,
spordi', majanduse
jutatud vastav J
poolt.
ÜldartUckel ani
paiknevusest ja
soovime avaldada
kõigile tuntud.Saij
dest, kes meiegi]
võõrsile. Lisaks
vanu kombeid, vä|
toote.
Raamat on kav|
berjil, kõvas köites
juu|nikuus 1984.
ajaks. Raamatu si
lk., maksab eelt]
20.00 dollarit, hilj
sel, on hinnaks It
Väga oluline 01
lubanud ja kellede
dutud kaastöö
miseks, saadaksid
mait eeloleva scpic
Üldartikli kooštl
vus, tööalad, on]
ankeet-tabelid. Soj
detult saada taj
peatselt.
Loodame, et sc
leiab tee iga kaass]
Toimkonna
Maastlkufoi
näitus
Esmaspäeval, 8.|
Poor Alex Gallei
wick Ave,) Hardy 1
kufotode näitus. Nj
lõpuni avatuks pae]
6õ.
Hardy (Krug)
eestlane, kes elas s(|
Kanadasse tulekut
1952 Kanadasse, Xi
rekonnaga Vancouj
hakkas arendama
kunsti vastu. Aastal
pärast Kanadaga tui
tosse, kus fotograafij
komaks kui huvialal
keskendus fotokunsj
õppimisele, õpetajate
ja Nancy Fairlcy ju|
Nüüd ta on miti
ke organisatsiooni lil
sinud palju Kanadclj
väi ka Inglismaal
Neist maastikumulje]
. ta näitusel esitätavac
JAAN Al
KATUSE
Tel.293.
773-;
Teeme uusi ja param
linnas kui ka si
Väikseml
REMON'
majade
dekter, puutööd,
(phunbing), kraanid,
Helistage — J. MElÜ
Saadaval puh<
¥ärkse
KÄRJEMI
TeK839-7i
V;-, . • •
BON AIR APPLIANCl
PÄRAND.
kiUmutuskappe ja pHilej
* 31 aaistat tööpral
Tel. 533^9331