Vaba eestlane , August 11, 1983

              • > •
Lk. 6 VABA,EESTLANE-.laeljapäeva!, 11 .augustil M --..Ttiursday, August 11, Nr, 59
Nr. 59
vm
Spordimängud peeti 27.—30. juimim 19i83 eiiaimkis meestele |a
maistele San Francisco EiMiku Ülikooü inaa-alal. Kavasse oli võetud
võrkpallj tennis, täpsMsIaskmine, lamteiimls, pikamaajooks, golf,. male
jabridzh.::.
^ Võrkpall kujuAes osavõtu poo^
lest (üle 40-e sportlase) kõige ar-vurikkamaks
võistluseks. Meeskon­di
olid väljapannud Los Angeles,
Portland, Vancouver ja Idarannik.
Esimeseks tülil Idarannik, kes või­tis
Raimond Lepp'a nimelise rändr
karika. (Teiseks jäi Portlandi
meeskond.
! Naitondi esindasid Los Aiige-les,
Portland ja Kalev Estienne.
Portlandi ^naiskond võitis August
Kollom'i nimelise karika, Kalev Es­tienne
jäi teiseks, i
Parinaks: võrkpalluriks osutus
Ilmar Tarikas Idarannikult, kellele
anti Los Angelesi Spordiklubi ka-rikas.
V-,'
Tennis oli osavõtu arvult järg­mine;
mehi oli platsil 16; ja naisi
8. Uno Veidemän ja Erika And­reas^
San Franciscost, kunibki või­tis
EOLL (Eesti prganisatsiponide
^ Liit Läänekaldal) juhatuse karika.
Ella Arusoo, MontreaUst, seeniori-na
võitis Veera Nõmmiku nimeli-
.• se kärika.-^ r - y
Täpsilislaskmine peeti Pacific
Röol & öiin pubis 14-e osavõtja­ga.
Valdek Parik, San Franciscost,
~ võitis jÕšvald Sibula nimelise kari­ka.
S.F-i meeskond sai E. Lauri
nimelise rändaiihinna.
Pikaihaajookk üle kuulsa Gol-
: den Gate'i silla oli väljameelitanud
' ainult kuus vanemat ja neli noore­mat
jooksjat, kesi ülikooli territoo­riumilt
viidi autodega kohale. "Üle
silla ja tagasi, umbes 2 niiili (3,2
km) jooksid vanade klassis: Mart
€äsk—- 22 min., Heino Jõgis-
24, Jaak Vihns — 25;ja
Malbe — 25 minutit.
Noortest saavutasid (14 ja
Andres Kask ^ 20 min., Aleks
Kask — 21, ÄHsa Kasfk — 24 ja
(15_.i7 a.) Eddi Tael — 22 min.
Vanemate!st( jooksid poole maad
Keet Kask — 13.20 ja Jüri Vilms
j5.io.';^ • :
Siinjuures Ipeaks veel mainima,
et kiireima aja saavutaja Andres
Kask, tegelikult võistles noorte ker­gejõustikus
II—12 ä. klassis ja
paremuselt teise ajaga Aleks Kask
oli 9—10 ä. klassis!
Lauatennise võitis Steve Vill­mann,
Portland, saades auhinnaks
EOLL juhatuse karika.
Golfivõistlus peeti Dilden Park'-
is, mis asus Oaklandi linnas teisel
pool C.F.-i merelahte. EOLL ju­hatuse
karika võitis Lembit Parik,
Male võitis Jaaik Järve, Toron­to,
saades EOLL juhatuse karika.
Bridzhi rändkarikas läks Otto
Edur^ile ja Endel Laumetsale, San
Franciscost. ^
Parimaks sportlaseks valiti Val­dek
Parik, S.F.^ kellele anti John
Ostrati rändkarikas. Rändkarika
sai ka San Francisco spordikeskus.
Ka seekord jäid kõrvaltvaatajale
müstiliseks parimaks sportlaseks
valimise alused kaheksalt erinevalt
spordialalt. Üldparima nime ära^
jätmine lihtsustaks auhindade üle­andmist,
mida saaks teha varsti pä­rast
iga äia lõppemist ja mitte
paar päeva hiljem mõnel muul
üritüsel-rahväpeol.
Praktiline ei tundu ka^rähdau-hindade
andmine, eriti üksikisiku­tele,
sest kaugelt kohaletuhiud
sportlasel Võib paari aasta pärast
puududa võimalus karika kaitsmi­seks.
Samuti, eesti võistlustel pole
näha olnud kohest kohapeal nime
graveerimist auhindadele.
Päevade kava järgi oli sportide-mängude
alguseks kell 8 hommi­kul,
väljaarvatud lauatennis kell
9.Ö0. SelHne kava pani spordihuvi­lised
ja osalt ka sportlased dilem­ma
ette — mis sporti valida. Näi­teks,
esmaspäeval sattusid kokku
täpsüslaskmine, male ja kabe; tei­sipäeval
noorte- ja mašterite ker­gejõustiku
ajal mängiti' võrkpalli,
golfi jä bridzhi* kesknädalal noor-;
te ujumise ajal toimusid veel võrk­pall,
tennis ja lauatennis, ning
neljapäeval ülesilia jooksu ajal kes­tis
tennisemäng.
Kuna hoinmikuti oli ka muid
üritusi — ühendkooride harjutu­sed,
kirikus palvused, filmide eten­dused
j.m., siis pde väga •imestada,
et nii mõnelgi lapsevanemal pol­nud
mahti minn^ nii
oma kui ka teiste lapsi.
Jäi selgusetuks, kas ja mülist
prioriteeti kasutati spordimängude
yÜGIL J A i A EESTLASE'vmiTÜ$ES
Hind Saate-kiilQ0
. $1.—
XVI Lääneranniku Eesti Päevade üheks osaks oli Mašterite võistlus.
Pilcül osavõtjad, vasakult Jaak Vilms, H?igo Voore, Aar aiad Roos j Er-mo,;
KMlmar,;-0tto: Edur ja-Arifflo tod^^ •
: E. Kulmar
Kõrgus: — M ; Ottey 2.23,^ To-ronto.
Kanada kergejõustiku esivõistlus- Kohnik
tel Calgary's 11.—12. juunil saa- Toronto,
vutati järgmisi resultaate: Kuul -
100 ni
tos. V
, Toron-m
— D. Williams 20,82, :
m—B.Saunders 46,63,
Toronto. .
S. Hoogewerf 1.49,85,
Oda
• L. Golding 15,98,
P. Pauletto 19,80,
P.;-01soE ,81,40, ' N .
D. Reid 3.47,36,
Vancouver.
1500 m
Toronto.
110 in tl
Toronto.
400 m tj L. Guss 51,54, N .
Westminster.
20 km l^nd :W M; Jobin
l:25.51;l, Queböc.
; Kaugus — I. James 7.63- To­ronto.':::
-
kava koostamisel. Kui oleks tahe­tud
tiivustada noorte kergejõustik­ku,
millest alati rohkemalt osavõt­jaid,
siis oleks olnud vajalik muu­de
ürituste alguse küllaldane edasi­lükkamine.
^See, oleks tublis*j
dustanud pealtvaatajate xninekut
staadionile ja kohtunike .ning abi­liste
leidmine , oleks samuti olnud
hõlbustatud.
Tõsisemalt peaks tulevikus vaa­gima
üsna väikesearvuliste osavõt­jatega
mittestaadioni spordialade
ärajätmist Päevade Kavast. See vä­hendaks
korraldajate raskusi, kes
San Francisco LEP Spordimängu­de
puhul tegid palju tõhusat tööd,
'et võistlusi ladusalt läbiviia.
•'V-' : : ©rk:
Westminster.
: Vasar — H.. Willers:64,3B, Van­couver.
100 m —-A, f 11,32, :To-ronto.
200 m — A. Taylor 22,91.
40Om M-KiUingbeck 51,33,
Toronto.
800 m — B. McRoberts
2.06,06, Vancouver.
5 km kõnd — A. Peel 23,17;
Ottawa. .
Kaugus — C. Galloway 6,07,
Quebec. <
Kuul R. Hauch 15,80, To­ronto.
Oda — M. Lapres 54,28, Que­bec.
•
Kergejõustiku kohnikmaavõistlu-sel
juunis Lappeenrantas Soome
võitis Inglismaad (II koosseis)
129:88 ja Shveitsi i28>5:78,5.
3. ix>ndoni maratoml startis
17000 jooksjat (soovijaid oli üle
40000). 30 meest jooksid alla 2
tundi 14 min. ja 10 naist alla 2 t.
miöo
Venelanna Ljudmila Baranova
jooksis 10000 m 31.35,01-ga, mis
ületab Mary Tabbi (USA) mullu­suvise
maailmarekordi 31.35,3.
EESTI SKAUTLUS VMSEÜMMEND AASTAT 2.—
ESTONIAN SCOUTING 3.—
Fred Limberg — ISAMAA EEST ^8.=-
EDUARD RÜGA graafik ja maalija .................. '9.—
A. Käbin — VAIM JA MULD 5.—
Ivar Ivalsk — ELUKÖGU 10.— '
L. Kaagjärv —AASTAPÜHÄB
pübKteoloogilisi vaaünsi : 7.50
Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.—
EvaW Mänd — AASTATE PÄRAND
(kobn^ valimik vaimulikke vaatlus) 8.—
Juhan Kangur—TAIM, VÖ1M.J[A VABADUS 7.5©
Hanno Kompus — KUSTUTAMATA NÄLG ,
KUNSTI JÄRELE; 11.—
Anna Ahmatova—Marie Under— REEKVIEM 3.50
HerbertMichelson —KODUMAALT VÕÕRSILE 10.—
Herbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL 3.—
Herbert Michelson— NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.—
Herbert Michelson — EESTI RADADELT 9.—
ESTONIAN OFFICIAL GUIDE 5.—
Paul Laan — MÕTTELEND — pUte ja peegeldusi 5.—
A. Küng — A DREÄM OF FREEDOM 18.—
August Kubja — KADUNUD KODUD—
mälestused 4*—
August Kubja — MÄLESTUSI KODUSAARELT 2.-™
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA
ERZURUM ...... (5.—
Antis Vomm — VARJUD Oniiletuskogu) .... 8.—
Salme Ekbaum — AJATAR ^luuletuskogu) 4.—
Ants Vomm — MINU HING Onuletuskogu)
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS
. TALLINNAS
Johan Pitka — RAJUSÕLMED
Urve Karuks — KODAKONDUR (tauletuskogim) 6.—
HannesOja—KOPUTUSED ENESES
Qnuletuskogn) ...
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL
(Innletuskogn)
Andres Küng — MIS; TOIMUS SOOMES?
Einar Sanden — LOOJANGUL
: LAHKUMINE TALLINNAST
VARRAKU-JUTULEHT — KUS ON
NEEME VANAVAARA? 5.—
V. Veedam — LURICH AMEERIKAS 8.—
VARRAK — kevad 1982 ........' 5.—
VARRAKU JUTULEHT Sügis 1982 5.—
E. Uustalu — TAGURPIDI SÖUDES
(Mälestusi 1914—1943) 18.—
A. Roos — RÄNDAMAIE (luuletuJskogu) 6.—
Prof. Felix Oinas — KALEVIPOEG KtnJKES
j.m. esseid 13.—
^E. Sanden „SÜDA JA KIVID" ....... 19.50
L Külvet — NÄIIEMÄNGURAAMAT > '
(5 näidendit) -15.-^
RISTSÕNAD r 2.50
M. Rajamaa — MARIE UNDER INIMESENA 4,—
RAAMATUID LASTELEs
KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) . . . . 3.—
ÕPETA MEVp LUGEMA I (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) . ......... 4.--»
ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe- ja tööraamat
eelkooUealistele lastele yärvitriikis).... ' s , -^
EESTI KEELE HAIÜUTUSTIKI.................... 3.—
PIKKE MIKKE — Tuttsaba ja vuttsaba 2.50
.50
.70
.70
.70
.50
.50
.50
$1.—
.50
.50
.50
.50
.50
.50
.50
.70
,50
,50
.50
$1.-
.50
.50
.50
.50
1.50 .50
2,7^ .50
.50
16.20 .50
.50
,70
,50
.50
.70
.70
.70
.50
,50
.50
.50
.50
.50
.50
a
a
a
a
a
m
a
a
a
m .
m
o
m
, ID •
0
ID
ID
ID
ID
n
D
B
n
B
• Ü
O
o
e
a
0
a
.0
o
o
o
0 a
a
o
o
0
o
0
ao
B :
a
'ÄRmKUD, VÄGA KENTSAKAD,
JA TÄNINI VEEL ÜLESKMMJT.
JUTUD l A TEOD'
mõnes tüMs ümber
0
o
0 •
a
•
o
D
D •
a
a
a
o
B
OD
DD
• ID
ID-m-,
.• ID • m.
- 0
• • • D
O
D
D
O
B
B
O • o-o
D
. •
D
. O
•
a
0
a
. a
n
' n
a
D)
gesid üheskoos kõhuli põrandale
ja hakkasid mett lakkuma. Uppa­kallo
ülemisand tänas neid, hea
soovimise eest ja ütles:
,,Mis teie heal meelel niuUe ole­te
toonud,' on niisama hea, kui
oleks see minu kätte saaniid."
K a h : e k üm ne tei ne
p e a t ü k k .
Kuidas KUpla
lo isandaga übe^ soob.
tJlemisanda ette astudes, Ä k is
kogukonna-peavanem nõnda:
„Austatud linnupiimi Ärge pan­ge
pahviks ega võtke vihaks, kui
teile omast kehvusest ühe potitäie
ülemisandat anniks, meeleheaks ja
kingituseks toopie."
Uppakallo ülemisand ei jõud­nud
oma naeru kindi pidada selle
jutu üle, vaid võttis kübara peast
ja pani suu ette varjuks, et kilpla­sed
tema naeru ei näeks.
Aga kogukonna-peavanem aryas
ülemisanda aupaldcumise pärast
kübara peast võtvat ja palus ^as-
„Aus linnupikn — i s a n d , taht-ütelda
— pange-, kübar: pähe^
kallos kui mina Küplas." ^
Siin tahtsid potikandjad poti
õlalt maha panna, kogemata aga
libises pott põrandale ja. lõhkes
kildudeks, mi et kõik mesi põran­dale
läks. „Tuhat ja tuline teie sis­se!"
hüüdis peavanem vihaga: „kas
teil näpud põlenud, et paremini ei
oska kinni hoida? Oh, teie lontru­sed,
kelmid, mõrtsukad ja vargad,
kes teie kilplaste kuulsat nime na­gu
röövlid ja mõrtsukad ülemisan­da
sihna nähes ära teotate ja ot­sekui
vargad kogukonna vara ära
raiskate." —
Siiski ei raatsinud mehed limn-piima
lasta hukka minnas vaid lan-
Teisel päeval laskis Uppakallo
ülemisand uhke võõraspidu valmis­tada
ja Kilpla kogukonna peavane-ma
ülemate nõuisandatega endale
võõrsile paluda. Kilplased panid
paremad pulma- ja pidüülikonnad
selga ja läksid õigel ajal kõik ühes­koos
sinna. :
Ma võiksin küll lugejale rooga­sid
nimetada, mis siin järk-järgult
lauale toodi, aga esiteks läheks kir­jutamine
mulle raskeks, sest minu
sulg on alles õppimata ega jõua
teiste merekaldaste haiiesulgede
kõrval, mis kõik kaubaturud täida­vad,
iial võidu joosta. Ja teiseks
panöks roa nimetamine mõnel suu
vett jooksma, et sest midagi mait­seda
ei saa: ' ' -
„No mis imme assi ta siis
Oh sinna kallis aeg! —- kL„
naesed ja lõid kässä kokko."
hab ka kirjameheks minna' ja ei
oska veel sedaüles panna, mis
võõraspeol sUüa antakse. 'Meie
kirjasand teeks seda, enne kui tei­ne
mees kolm korda aevastanud.
Tõsi küll, ^brad, igal mehel
oma loodud teerada. Taevas talit­segu
mind, et ma teie kuulsate kir­jameeste
juurde kooli ei läheks,
kus üht vanasõna mööda: ^,ka vei-kese
hiiridel teravad kõrvad" pea­vad
olema. Aga kus on üks «kir­jasand",
kes mind õpetab „tuderi-ma",
mis hiiridel, tuderima ja kõik
need uued sõnad tähendavad, mis-ka
tänapäev need kenad jutud
„sorrinal eddasi" jooksevad, nagu
oleks kirjutaja sulg „anni rasvaga
märitüd" — hane rasv ja määr on
selle vastu üsna tühi. Kes niisugu­seid
asju raamatuist loeb ja seal­juures
pööraseks minemata oma
pisut maakeelt hoopis ei unusta,
sel peab enam kui inimese vaim
olema. Aga tõttame võõraspeole
tagasi ja paneme tähele, mis jutud
kilplaste keskel siginevad.:
üleval laua otsas istus Uppakal­lo
isand, natuke alamal paremal
pool laua taga Kilpla kogukonna-^
peavanem, teised kõik reas mõle­mal
pool lauda; teise pika [laua
ülemal otsas istus Uppakallo Isan­da
poeg, üks väga viisakas priske
noormees. Kogukonna-peavanem
vahtis sagedasti Uppakallo nopr-isanda
peale, kuni ülemisand kü-sis:
• • ':;••':••• :,:,'" •
„Mis sa sest noorest mehest ar­vad?"
Peavanem kostis küsides vastu:
„Eks see ole teie oma poeg?"
„Jah," vastas ülemisand.
„Tõepoolest," ütles kogukonna-peavanem
— „seda ma arvasin
kohe, kuidas kaha, nõnda muna;
kuldsel linnul kuldne muna. Aga
kas noorisandal ei ole sügisel lusti
kosja minna? Meie külas on palju
priskeid tütarlapsi ja käib neil üm­berkaudu
palju kosilasi —" siiski
kuulus kilpla sugu ei taha heal
meelel võõrasse valda mehele min­na!
„Mis sa arvad," — ütles ülem­isand
— „kas minu pojal peaks
lootust olema teilt abikaasat saa­da?"
Kogukonna-peavanem nihutas
end natuke võõra isanda ligemale
ja ütles siis:
„Kulla isanda-päpa! Kui mulle
hea kingituse tõotate, siis võib lu­gu
korda minna; minu soovitami­ne
ei lähe iial nurja."
„Iga töömees on oma palga
väärt," ütles ülemisand, „aga ni-:
metage mulle hinda?"
Kogukonna-peavanem rüüpas
kannust tugevasti mõne lonksu
keelekastet, et jutt libedamalt
jooksma läheks, ja ütles süs:
„Kas tahate mulle anda paari
nahkpükse vülase voodriga, paari
saapaid, sinise kuue ja punase
vöö, pealegi minu naisterahvale
siidrätiku ja saksavärki tanu, siis
talitan korrale?"
ülemisand tõotas tingitud palka
maksta, kui ta tütarlast näha
saaks, keda tema poja naiseks
pakuti, Kogukonna-peavanem kos­tis:-
„Saatke oma poeg igisel siia,
siis muretsen selle eest, et ta sala­mahti
tütariast võib sihnata, olgu
kas rehepeksmise või linakolkimise
töö kallal. Oleks mul enesel üks
tütar, siig peaks teie poeg mulle
koduväiks tulema ja võiks aega­mööda
kogukonna-peavanemaks
tõusta."
Uppakallo isand lubas asja pike­malt
läbi arvata ja aegamööda kir­ja
läbi vastust anda; aga tänini ei
ole post seda kkja Kilpla toonud.
Küll saame edaspidi näha, kui
Tartu '«Tallorahva Postimees" ja
Pärnu „näddali-leht" jooksma
poevad, kas nende.paunad Up-pakallost
kosjakirja Kilpla viivad,
mis poolikule jäänud asja korrale
toimetavad.
K a h e k ü m n e kolmas
p e a t ü k k .
Kuidas idlplased Uppakallo i^d£i
endale võõrsüe paluvad ja mis
seal pikemalt juhtus.
Peale seda kui kilplased ülem»
isanda laual kõhud roaga ja pead
õlle ja viinavinguga olid täitnud,
ka üleval lühidalt tähendatud jutu
kõrval veel mitu teist kohalist kena
juttu olid vestnud, tuli aeg kätte
koju hakata minema. Eime mine­kut
astus kogukonna-peavanem
Uppakallo isanda ette ja rääkis
enese ja teiste seltsimeeste nime!
nõnda:
„Aus isanda-papal täna olem©
üheskoos teie lauas söönud ja joo­nud,
et vatsad kippusid rebenema:
— aitüma hüvade andide eesti
Aga nüüd on meie kohus teile
jõudumööda lahket vastuvõtmist
ja heldust kätte tasuda, sellepärast
palume teid täna õhtu meile võõr-siks
tulla. Seal tahame meie veel
üheskoos pidusid maitseda ja mär­ga
sööma peale võtta, kuni süda-med
ilutsema lähevad."
Uppakallo isand lubas tulla, loor
tes seal pikemalt naljakat ajavii-tust
kilplastest tundma saada; siis­ki
palus ta mehi seda mitte pahaks
panna, kui ta nende kannust ja
pudelist märga ei Võtaks.
„Ei sest ole süüd," — kostis
kogukonna-peavanem — ,,mida
vähem teie kulutate, seda enam
jääb meile järele. Meie tahame
selle eest hoolt kanda, et
kallist asja raisku ei lähe."
4
1 f.?
Ahfi Pae
WJUSTAMINI
Mahtra ülestc
hasse nii Eestil
. kui ka Jsaari
vend suuradmin
tas Paldiskist
Kroonlinnast vä
Aleksander II
tiib-adjutandi kii
vi, kes 6. juunil
„võiboila saab li|
ta Peterburist*',
neli pataljoni OrJ
, peal mobiliseeril
Harjumaa ujuta
Kuid nüüd pul|
ja rahutused ka
Järva- ja Viri
rannikul ja isegi|
mitte enam Mai
Mahtra ülcstoi
pojad Juuru, Raj
kondadest. Nüü)
hakkajate pliüdi
seks etevalmistai
raldusega moodi
mõistis kohtu all
lupojast 59 suri
läbi. Seda otsus|
ellu viia. Kuid
karistusmäärad
mid.
Mahtra sõja e|
41 meest, kes a|
3-le anü vanglj
loeti karistuseks
vanglas viibitud
vabastati 6 meest
KARISTATI JÄI
1000 hoopi ka|
tat sunnitööd
Andrei Mahtrast]
Olander Kaiust.
600 hoopi kad|
sunnitööd: suk
Kaiust, sulane Ji
ADVO
m
ENN
ADVOI
Rwm 1002, Rd]
Toronto D<
Postiaadrew: P.^
Ont (Bay &
Telefon:
24^tundi tolefoi
ADO PAI
" HETHERINGl
PAI
Advokaadi
365 Bay St., Suitj
õhtuti 447-201'
TÕNU
B.A.Sc.|
ADVOKAAT!
Yorkdale Placc, 1
Suitc
Toronto, Ont.|
Telefon 71
kodus 761
JOHN E. S(
c.
Chartered A |
181 University
Toronto, Ont.
Tel.
KÕIKI
KINDLUSE
H. LATEI
Ltdl
«INSl
1482 Bathurst
(Bathurst-
Telefon kontoris
: • \