Vaba eestlane , August 11, 1983

              llmub2kQrd& nädalas
f^isipäevatlattei
Neljapäeval) l i .
O"*' "ff VI
, August 11, 1983
ialur Silise- oa Eesti
kündis
Kindlasti osutujvad huvipakkuvaks
juhuslikkudele kiiläüstde Seitsme
Kunsti- Eesti Kunstinädal Seedri-orul
alguse- ja lõputaktid.
Esimesel nädalalõpul on palju
erilisi tegövusi ja demonstratsioo­ne,
eriti Linda Päkri-Röbertsoni
video/näitlemise seminar „Lääts
ja limonaad". Kunsti alal on palju
huvitavat tegevust, ka Elsa Kochi
vaseemailleerimise i demonstrat­sioon;
Muusika alal ori Peeter Tam-
, mearu seminarHoodi kiirlugemise
õppimiseks. Laagri ametlik avami­ne
toimub pühapäeval kell 10 hom­mikul.
'
Normann Reintanime dirigeerr
mise seminar toimub teisipäeval,
16. augustil.
Viim aisel päev ai, reedel, 19. au-gusti
parastiõunäl toimub rahvus­kultuuriline
nõupäev Esto Valley
arenguplaani valmistamiseks. Ko­hal
on Eesti Kunstide Keskuse ja
EKNu esindajad ning Esto Valley
kujundajad. Korraldajad soovivad
ka nende ühiskonnaliikmete osa­võttu,
kes saaksid oma panuse an­da
planeerimise algusele. Avatak-tiks
ori prof. Walter Randi loeng.
Viimane päev on ka kulalispäev,
kus kõik on teretulnud vaatama
nädala jooksul valminud kunsti.
Reede õhilul toimub suuresinemiiie
kõikide laagrispli jäte osavõtul:
Kõik on teretulnud! ;:
Seitsmel Kunstil ei ole eelregist­reerimist,
igaüks vÕib ilmuda ko­hale
osavõtma, kui huvi on.
DCSIk @ii ¥€ili!iis
Kotkajärve Metsamikooli^to toimub 20.^28.8„.^» ^ ^ ^- — „
Iseseisvuse sünd enne ja nüüd". Peateema kõrvalpakubMü huvitavaid loenguid eesti kultuuri alalt, ees­l
i keei^- ja kõm viimisflemist; õppe- ja Mviring^^ huvitavas seltskonmas.
MetsäüHko^^^^^^^
ses koosseisus vübis Kotkajärvel g. Aranovichite a'bielupaar _ i^gs õpperinge juhendavad veel Valli
ja 7. augusti nädalalõpul pidades Eestist pääsesid aasta eest ja ela- Naelapea^ Heino Susi ja Heino Ain-koösolekuid
j a tehes vümast üle- vad praegu ühendriikides, käsitle- so. Vümane esitab loenguna Eesti
vaatust kohapeal enne uue kursu- vad Eesti põlkm
se algust: Üldjoontes seisundit.ja .vähemusrahvuste Huviringidest on esmakordne
ras, vaja ori teha vähemaid kor- probleeme vene-dominatsiooniga varrastel kudumine, mida juhen-rastaniisijä
kohale tpimetada kur- NÕuk. Liidus. dabMü pereema Hüja Jukkum,
suse teostamiseks vajalikke'tehnili. MÜ.avaloengu peab ajaloolane^ ^^^^ jooriistamime — Hardu
slseadriieid. Mü Keck, loõdusvaatlus — Vello Soots
di Kotkäjärvde juba sel näd^^^^ Soome, Ees- Ja ,,tühja taga-ajamme'* Linda
pul. V ti. Läti ja Leedu iseseisviise'sündi Valteri juhendusel. MtJ õppemater-
MÜ juhataja Käbi Lokk tegi kok- võr^^ iriiks Kar- jalid aritakse osavõtjaile eelmiste
kuvõtlikü ülevaate ka tegevuskava jala ja Irigeri iseseisvuseni ei jõud aastate eeskujul kursuse kausta
ja personali osas. üldiselt on eel- nud. Taageperalt on veel ettekanne näol, kus peateema raamistuseks
seisev kursus paremini informeeri- Jüri Kuke surmast j a ta tegutsel) leidub ka/ajalooline kronoloogia
tud okupeeritud Muniaa johidest.. iihe ee^ Eesti iseseisvuse sünni aastaküm-
Aarne: Vahtra omab:
set teavet ja tema ettekannetest Müllerbeck, VeUo Salo, Mart Metsaülikooli pere leiab majutu-võivad
valgustatud saada alad Laanemäe ja Vello S e r m a t . ' ^ se Kotkajärve hoonetes ja telkides
nagu Eesti kutseline teater täna- Ro^an Toi. ettekanne käsitleb Ar- ning saab toitu Hilja Jukkumi or^
päeval, no<Mi;e ehitusmalevad, tür Kap^ v ' ganiseeritud köögist,
loominguliste liitude tegevus j.m. Muusikat harrastatakse veel Viimasteks informatsioonideks
Aarne Vahtra teatas oma tulekust Taavo Virkhausi muusika õppe- juhataja Käbi Lokk! telefon (416)
— ta viibis sel ajal Hispaanias E i - ringis Ja Roman Toi koraalide 463-9065.
FloridasjPort Charlotte'! lähedal
m ebitsmmü 2 magamistoaga korterid (candominium)
Hind $39.000.— (UiS)
vsiiml) mais 1984. Lähemaks infomiatsl<i>oiu]ks helistada
õhtuti tel l-(416).335-599t
laulupäev
Suure-Jaanis täMstati Joosep Kapi 150. siinniaastapäeva kohalikus
keskkoolis pidulike kontsertidega. 14. mail esmesid seal J . Kapi enese
asutatud segakoor „flmatar", Suure-Jaani puhkpilliorkester koos paa­ri
Viljandi puhkpilliorkestriga. 20. mail peetud kontserdil osalesid «Es­tonia**
lauljad ja mitmesugused muusikagrupid. KappidelCj Joosepile
ja järglastele oli piihendatud 21. mail Suure-Jaani keskooli laulupäevo
•peavõit pilet nr. 0183, A. Luiker,
Toronto, Ont.
- Seedrioru juubeliraamatu võitsid
järgmised piletid:
Yenem^dt" tagasi
Maine. koolitüdruk Samanthä
Smith lõpetas oma kahenädalalise
triumfisõidu Vendmaal, kuhu ta
loitsuti president Juri Andropovi
poolt. Tüdruk viibis Venemaal koos
vanematöga ja tuli tagasi kohvri­täite
kingitustega ja suveniiridega
vene rahvalt, kelle kohta Samant­hä
ütles, et ,,venelasedbn niisa­masugused
kui anieeriklased", kes
soovivad rahu. Samantha tagasitu­lek
Montreali lennuväljale oli võrd­ne
kuninglikele kiilanstele, kus ini-tuldimmend
ajakirjanikku ja TV-kaamerameest
üksteise võidu taht­sid
näha-kuulda >,korge külaüse"
arvamust Venemaa kohta, ll.-aas-tast
tüdrukut nimetati USA noori­maks
saadikuks. '
¥6imuhaare
Guatemaalas
1040 E.Eätsep, London, Ont., ^
0722 Leida Pall, Downsview, Ont.,
0048 R. Hea,g, Cambridge, Ont.,
1261 H. Raa^, Forestvüle, N.Y.,
0966 Ed. Kawäste, RR nr. 1, Elora,
OIU M. Niinvee, Scarboro, Ont.,
0335 E. Petraska, Hamilton, Ont.,
1096 L. Vickops^ London,. Ont.,
1153 Mari-Liis tenk, London, Ont.,
0165 V. Jõgi, Wäterloo, Ont.,
Võitude kättesaamiseks saata
võitja täielik aadress: Lembit Tön­nis,
53 Stanley St., London, Ont.,
N6G1B2.-V.
Jõekääru lastesuvekodu 30. aas­tapäeva
puhul andis Anu Tamm
avalikult iile mõne aasta eest kor-raldatüd
suusathoniga kogutud ra-hasumma
tervishoiuvalitsuse nõu­del
vajalike võrkuste asetamiseks;
kuna peosaali uksed olid halvas
olukorras ega takistanud kärbeste
sisse pääsemist.
Omal ajal olid lastevanemad vä­ga
aktiivsed Toronto loomaaia
maa-alal suusathoni korraldamise­ga,
mülega koguti |800. Vahepeal­sed
aastad kõrgete pangaprotsen-tidegä
tõstsid summa $1.108.5-le,
mille üleandmisega lastesuvekodu
taheti aidata j a mis kohe ka kasu­tamist
leidis.
G U A T E M A f ^ C l i t Gua^:
temaala kaitseminister Oscar
Humberto Majia Victores on haa­ranud
võimu seniselt presidendiit,
evangelistist brigaadikindräl Efrain
Rios Monfilt, kiina viimane oli
obud ^ täielik usufanaatik - pea­miselt
katoliiklastest olevas riigis,
mille pärast ta tegevus presidendi­na
oli tulnud lõpetada. Majia Vic­tores
vannutati ametisse järgmisel
päeval päraät peagu veretut võimu­haaramist.
Mis on saanud endisest
presidendist^ polnud esialgul teada;
uus presidetnt on öelnud, et sõja­väelasena
tk olevat saadetud erru.
Sri Lankfl saatis väi jce
IPunase Risti esindajad
COLOMBO --Rahutuste järel-saindmused
Sri Laukas (Tseilonis)
on toonud esile selle traagika, mis
langes osaks taiMlide vähemusrah­vale
Sri Lankas, kelle yarandused
hävitati ja nad ise saadeti tühja­dele
asustanfiä^J ' äladöle. Kanrt^
kohtlemine taimÜde;'|)uM võeti
kasutusele,' kuna n ^ soovisid eral­duda
Sri Lankast ja iseseisva riigi
luua. Kohal ohud kaks delegaati
rahvusvahelisest Punasest Ristist,
saadeti Sri Lankast välja, r kuna
mehed olid tahtnud; toiräldäda
uurimist ümberasustatud inimeste
kohta, et nad saaksid tulemusi tea-žada
Genfis asuvale peakorterile»
Joosep Kapp sündis 12. mail
1833. a. Põltsamaa lähedal Rutik-veres
koolmeistri pojana. Pärast
õpinguid Tartu kreiskoolis ja Val-gas
J , Cimze seminaris tuli ta 1853.
a. Suure-Jaani köstri ja koolmeist­ri
ametisse, Suure-Jaanis hakati
tema peale õpetaja juures kaeba­ma,
et see päise päeva ajal käivat
õpilastega järvel hullamas ja Õpe­tavat
neile halbu kombeid. J;
Kapp oli Cinize seminarist kaasa
toonud palju vabameelset vaimu ja
„emiekuulmatud põrgulikud riista­puud*
* — uisud ja sõitnud nende­ga
kirikumõisa järvel, surn- poište-kari
kannul.
J . Kapi päevil muutus Suure-Jaa­ni
kihelkonnakool ka tähtsaks koo­liõpetajate
taimelavaks, kuna agar
koolmeister laskis oma kasvandi­kel
ka proovitunde anda.
Samuti täiendas ta tolleaegset
kehva kooliõpikute osa oma 1878.
a. ilmunud õpikuga Geomeetria
kihelkonna koolidele Ja Iseõpetu-
•. seks*V\:
järgmisel aastal kasvatuslikke sih­te
taotleva'raamtuga „Eesti ema".
Koolitöö kõrval leidis J . Käpp
aega ka kohaliku muusikaelu eden­damiseks.
Tema asutatud 40-liik-melme
meeskoor võttis osa I üld­laulupeost,
tema eestvõttel asutati
Suure-Jaani pasunakoor ja katse­tati
näitemängude ettekandmisega.
Kuid ta tegevus ulatus kaugema­legi.
Kui 1870. a. moodustati Alek-sandrikooU
peakomitee, oli ka J.
Kapp asutajate hulgas ja ainult
ägedaks Ipaisunud erakondlikud
tülid sundisid teda sealt lahkuma.
Koos (J. R. Jakobsoniga ja i .
Adamsoniga 1 asutas ta Viljandi
Eesti Põllumeeste Seltsi, olles
selle esimeseks presidendiks.
Ka oli ta Eesti Kirjameeste Seltsi
liikmeks juba asutajaliikmest pea­le
kuni tõsiste lahkhelide tekkimi­seni
seltsi juhtkonnas.
Pettudes eesti haritlaskonnas va­litsevast
üksmeelepuudusest tõm­bus
J . Kapp läinud sajandi 80-ndaü
aastail avalikust elust tagasi ja
pühendas end 1887. a. asutatud
Suure-Jaani laulu ja mänguseltsi
„Ilmatari" tegevusele milline koor
hakkas alates 1891. a. osa võtma
üldlaulupidudest. Tema algatusel
viidi laulupidude traditsioon ka
Suure-Jaaiü.
Käesoleval aastal möödub Joosep
Kapi poja Arthuri sünnist (28.
veebr. 1878) 105 aastat ja tema po­ja
Eugeni sünnist 75 aastat (26.
maü 1908) ja A. Kapi vennapoja
Villem Kapi sünnist 70 aastat (7.
septembril 1913),
mis oligi põhjuseks, et Suure»
Jaani keskoolide laulupäev oH
pühendatud Kappidele.
• oma juuri
Oma „juurte jälgedel" viibis Rootsis 43-aastane hollandi kooliõpe­taja
ja keemik Jüri Pino. Nagu eesnimi näitab on ta-eesti verd. Tema
ema oli nimelt eesti tantsitar Hermi Looring, kes iseseisvuse ajal koos
rohkem tuntud Õe LilianLooringuga läks välismaailma angazhemente
otsimas
Hermi Looring abiellus Hollandis
ja sellest abielust sündis poeg Jü­ri.
Hermi ise suri 1958. Õde Lüian,
kes välismaalt tagasi pöördus ja
okupatsiooni jalgu jäi, suri Tallm-nas
a. 1963., olles elu lõpuni töö­tanud
tantsuõpetajana.'
. •• \ , • .
Jüri Püio võttis oma eesti pärit­olu
tõsiselt.
Ta on muretsenud rohkesti eesti
raamatuid, õppinud omal jõul
raamatute Ja grammatika abiga
. ära eesti keele, nü et ta seda
nüüd lugeda saab
ja loodab, 'et ka kõnelema julgeb
hakata, kui avaneb praktiseerimi­se
võimalusi.
Eesti „juured" on tema suureks
hobiks ja Stokholmis oli tal erüi-ne
rõõm kohata ema vanu sõpru,
käia Eesti Majas, osta uusi eesti
raamatuid jne., mida ta siis kodus
Hook van Holandis uurima hak­kab.
EPL/K.
lapetagii sise&iiisedi
TUNIS Falestüna juhid
pöördusid üleskutsega |>alestiinlas-te
poole, et nad lõpetaksid sisemi­sed
vastuohid ja organiseeriksid
lepitava tounkonna, kes taastaks
hea vahekorra Süüriaga. Palestiina
Vabastamise Organisatsiooni kesk­komitee
avaldas kolm päeva pee­tud
nõupidamiste järel kommüni-kee,
Mates tagasi USA p^^
Ronald Reagani Kesk-Ida rahu
plaani. Delegaadid ei puudutanud
nõupidamisel Arafati juhipositsioo­ni
küsimust ega praeguse PLO
juhtkonna legaalset asendit.
Värskemad nndised loete
: «VABA EESTLASESr^
XVI Lääneranniku Eesti Päevadel oli oma Miss Läänerannik, kelleks KuUmUS pehmendas
oli Tiina Taagepera» Pildil Tiina Taagepera r a t s u t a b ^ ^ ^ ^ ^ ' ^ ^ raudteerÖÖDad
kaheküüruga kaameUMILES seljas. K^^
nud sellist kümmet mmutit, mil eestlased oleks kasutanud nii palju fil-. STOKHÖLM — Juuli keskel olid
mi ühe episoodi jäädvustämišeliS; Peeter Viimsi poolt tehtud seeriast Rootsis ilmad nii kuumad, et Stok-meeleolu
kõige^aremini tabamud. holmis oli vilus 34 kraadi Celsiuse
Foto:-Peeter Vilms järgi Väiksemais järvedes tõusis
ujumisvee temperatuur 25—26
kraadini. Stoliolmi eeslmna
Räcksta ja Vällingby vahel läksid
raudteerööpad päücse käes nii kõve­raks,
et üks rong jooksis rööpaist
välja, pannes kogu lükluse seisma.
Rongiõnnetus! oli ka mujal Root-
MOSKVA - - N ; liidu ^ r o i n u n i ^ noorte ajakirlas «Smena'*
(Noor JGeneratsioon) iseloomiK^ halvustavas artiklis N.
Liidu dissidenti Andrei Sahharovit, Inü nõrgaiseloomulist mees^ kelle
"i^itlemine inimõiguste eest toimub tema teise vägivaldse abikaasa Je­lena
Bonnerl',9y)cpMe.'all'^^
sis.
IB uurimiS"
L O N D O N — Argentiina i õ p
lennukid, äga ka kalalaevad on
mitmel korral tunginud Falklandi
saarte ümber asuvasse keelutsooni.
Inglise minister titles^ et nad vasta­vad
Argentiina piiririkkumistele,
kui vaja sõjalise aktsiooniga, sest
Inglismaa olevat otsustanud Falk­landi
saari kaitsta.
Artikli eesmärk on märgatavalt
Sähharovi nimele varju heita, kel­lele
pärast läänemaaihna smugel­datud
hoiatu^irja pole keelatud
laimu ega halvustamist. Sahharov
ja tema abikaasa jyüüayad mõle­mad
saada meditsiinilist ravi' N-Liidu
Teaduste Akadeemia haiglas
Möskväis, aga seda nõuet pole
nõukogude ametivõimud^ poolt
täidetud, samuti kui pole tuldud
vastu neile välisviisa andmisel.
Artikkel iseloomustas Sahharovi
abikaasat, kui ahnet vanade mees­te
tagaajajat ;
ja kiijeldas Sahharovit kui emot-teadlas^
kes. pobmd võlmelke mõistma TeiSpeatUS Vene piiril
tõelist maailmapoliitikat.
Artiklis öeldakse, et Sahharov STOKHOLM —Suure tähele-oli
läänemaaihna luureteenistuse
intriigide ohver, kes pidevalt tema
ümber võrku punuvad kasutades
tema.emotsionaalset ebakindlust.
ilEKTRIK
llsseeesded, unendosed Ja
4wed elnmalades vSI ettevõtetes.
nainnq762^m
Ltttsents nr. E1044
panu all viikingipaadi-reisi^; Root­sist
Konstantinoopolisse alustanud
teaduslik ekspeditsioon, milline
nõukogude võimude poolt Poola-
N. Liidu piirü peatati kui ebasoo­vitavad
välismaalased, saabus nüüd
tagasi. Nende originaalne viikingid
paat „Krampmacken" jäi Poolasse
ootama, et võibolla venelased peh­menevad
ja siiski lubavad ekspe­ditsioonil
sõuda läbi N. Liidu j õ r
gede ja järvede süsteemi samal
viisil, kui seda tegid kauged esiva­nemad
ja Vene riigüe aluse pani-
N. Liidu endine
siseminister
koduarestis
Nikolai Stshelokov, endine N. Ui»
dm siseminister, eemaldati oma
kohalt kompartei keskkomitees
„teenistušvea*' tõttu. Hästi infor:
meeritud allikad Moskvas teata=
vad, et ta arvatavasti satub lä­hemal
ajal kohtu alla.
Stshelokov on 73 aastane ja ta
olevat paigutatud kodusesse aresti.
Teda süüdistatakse mh. et ta ole­vat
lubanud mülitsal vastu võtta
altkäemakse ja peale selle olevat
ta süüdi korruptsioonis. Nimeta­tud
süüdistuspunktid' on nõukogude
oludes tõsised ja nende eest või­dakse
määrata pikajaline vangla­karistus.
Moskvas aga kaldutakse arvama»
et StsheloIa>vi suhtes esinevad tea­tud
„pehmendavad asjaolud". Ni­melt
see, et tegemist süski on suh­teliselt
kõrgel kohal ohiud isikuga,
ja et kaebealune on vana. Teisalt
jälle öeldakse, et vanus antud ju­hul
ei mängi mingit rolli, kuna N.
Lüdu tipp-positsioonidel olevad isi­kud
kõik on raugaeas -- mida
Kremlis isegi peetakse täiesti nor­maalseks.
ggstasa