Vaba eestlane , November 15, 1984

              V , •
Bxas
V A I A WSTLAm neljapäeval, iS.Q^vemW 1984 •— Thursday, November 15,1984 Nf. 85
VABADE EESTLASIE HÄÄIJEKANBJA
ESTLÄNE
VÄLJAANDJA: Vaba Eestlane, 1955 Leslie St Bon
:: •,.' IXp/IETAJAr Hannes Oja •. •
TOIMETUSES Heino Jõe, Olev
TELEFONID: toimems 4444823, talitus (tellimised, kuulutused,
imilMISHINNAD Kanadast poolaastas $3d—
ja. veerandaastas $14—
IBLLIMISmNNAD väljaspool KaUadat: aastas $68.—, piKjl-.
aastas $37.—ja veerandaastas $ 19.—
Aadressi muUdatusTO c — - tJksikiiumbri hind 70 c.
. K U U L ^ / ^ . ^
ükstoU^^^i^^ •
Pubiislied hy Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
Kommentaarid
Ühendriikide rahvas ütles 6. no­vembril
oma i^õna ja langetas oma
otsuse, valides teistkordselt presi­denditoolile
senise prelsidendi Ro-mald
Reagani. Reagani võitu võr­reldakse
maalibiseniisena, kuna ta
võitis kõigis osariikides väljaarva-tud
tema vastaskandidaadi Walter
Möndale'! kodu-bsariik Minnesota,
millele liitus veel väike Golumbia
lijürkond, kus mustal elanikkonnal
on tohutuisuur ülekaal valgete ela­nike
üle. Samal ajal toimunud
Kongressi valimistel ei käinud va­bariiklaste
käsi nü hästi, kuna nad
saavutasid Senati täiendus valimis­tel
Senatis ainult kuueliikmelise
enamuse, kaotades kaks kohta,
ning peavad Esindajatekojad leppi­ma
endiselt -demokraatliku partei
suure enamusega ehkki neil õnnes­tus
demokraatidelt 15 kohta ära
võtlta. '•
Ronald Reagani tagasivalimihe
et ohiud eriti suureks üllatuseks,
kuna ta on üks populaarsemaid
Ühendriikide presidente, keUej^^
kunagi iile* Valge Maja läve on
aistunud. Üilatiisekis oli siiski see
erakordselt suur poolehoid, mille
Ühendriikide valijaskond Reagani­le
kinkis nmg see imponeeriv toe­tus,
millega rahvamassid oma se­nist
presidenti austasid ja tema ta­gasitulekule
, teed* rajaksid, See
ookeanist ookeanini laiuv usaldus
Reaganile on seda märldmisväär-
§em, et presidendi vastu töötasid
suured ja hästiorganiseeritud jõud,
ilais ei olnud mobiliseeritud mitte
ainUlt Ühendriikides vaid ka Mosk­vas.
Demokraadid tegid hiiglaslikke
Jõupingutusi, et tõmmata Mpndale
selja taha ametiühinguid, värvilisi
gmppe, naiste organisatsioone, pen­sionäre,
noori, kat<^lüklasi ja kõiM
vasakule kalduvaid elemente. Töö­tati
vana klassikalise põhimõtte Jä­rele,
kus manööverdati ükišteise
vakö valged ja mustad> katoliikla­sed
ja protestandid, mehed ja nai­sed,
ametnikud ja töölised, rikkad
ja vaesed^ kõvakäelise rahvusvahe­lise
ppliiüka toetajad ja detente
entusiastid. President Reagan tehti
sõjaõhutajaks, fanaatiliseks anti­kommunistiks,
tuiimasõjale tüüri-jaks,
rikaste taskute täitjaks ja
vaestelt leivapalukese röövijaks.
Teda kujutati ehiga kontakti kao-fanpd
raugana^ kes on minetanud
realiteeditunde, kellel ei ole
yälispoiütilistelst probleemidest ja
kes võib meelesegaduse momendil
vajutada; sellele nupule, mis va^
landab maakera hävitava tuumasõ­ja.
Üheiidfiikide kõige mõ jukaffiiad
sunrajaiehed „New York Times"
Ja Washington Post'* andsid oma
soetuse Mondale'ile ning Moskva
propagandaorelil pandi mängima
kõige jämedamad viled kui partei-
Jeht Tshemenko presidendivalimiste
eelõhtul deklareeris, et Reagan! ta­gasivalimine
toob kogu maailmas
Ikaasa pinevus© märgatava suurene-
'uiise.;-
Kuid Ühendrükide rahvas oli nel^
|af aasta jooksul õppinud Reaganit
^igesti hindama ning reageeris kõi-jgile
nende Reagani vastastele akt­sioonidele
kui inlsinuatsioonikam-paäniale.
Ameeriklastel oB selge, et
öBB õnnistatud Reagani näoS
mitte ainult meeldiva ja imponee­riva
inimesega vaid ka kindlakäeli­se
juhiga, kes tõi Ühendriigid väl­ja
majanduslikest raskusist ning
kes on teinud vahepeal aDakäinud
Ameerikast taas selle võimsa jä
respekteeritud riigi, nagu seda tun­ti
käesoleva sajandi ešimeseL poo­lel.
Nähtavasti oli ka Ühendriikide
valijaskonnal selge, et kui „teed
on halvad, siis tuuakse vanad
vankrid välja". Kogenud, kindla­käelist
ja kõikjal reispekteeritud
Juhti on Ühendriikidel praegu va­ja
kui ameeriklased tahavad piiri
panna kommumstide revolutsiooni­liste
vallutuste strateegiale ning
alustada läbirääkimisi tuumarelvas­tuse
piiramiseks.
Ronald Reagan kinnitas valimis­te
tulemuste (selgumisel, et ta jät­kab
Valges Majas oma pooleli ole­vat
tööd ja viib selle lõpule. Ta
deklareeris pärast seda, kui talle
öM vaUmistel antud rekordüiselt
525 välijamehe häält ning ta oli
löönud Möndale 18 protsendiga —
59:41 vastu —, et „te pole näinud
veel midagi", mülegä ta vihjas
pooleliolevatele ülesannetele jä an­dis
kaudse tõotuse nesade edukaks
lõpule viimiseks.
Millised on
ülesanded?
eesmai ja
Ronald Reagan andis oma pro­grammist
kokkuvõtliku ülevaate
ajakirjandusele, mainides, et sise­poliitiliselt
on tema ja ta admi­nistratsiooni
eesmärgiks tiivustada
majanduselu, mis annab võimaluse
uute töökohtade loomiseks. Presi­dent
on põhiliselt maksude tõstmi­se
vastu, kuid ta loodab riigi sišse-tiilekuid
tõsta ja defitJsuti vähen­dada
maksude reformiga, millega
sunnitakse makse maksma ka neid,
kes seni sellest kõrvale on hülinud.
Reaganile on esitatud raskeid süü­distusi
sotsiaalabi summade kärpi­mise
pärast, kuid presidendi väl­jenduste
kohaselt tahab ta ainult
rakendada vajalikke reforme, et
jätta sotsiaalabist ilma neid isikuid,
kes pole selleks õigustatud või ke^
seda ei vaja. Arstiabi alal on va­litsuse
eesmärgiks kärpida kidusid
hing rakendada mõningaid refor­me,
milleks juba on samme astu-
LäänemaaOmas oli suureks sen­satsiooniks
kui N. Lüdu endise dik­taatori
Jössif Stalud tütar SveÜana
Allilujeva-Stalin 17 aastat tagasi
N. Ludu saatkonnahoonest Indias
lahkus ja Ühendriikide võimude
juures asüüli palus. Pärast seda,
kui oma ema perekonnanime ka­sutav
Svetlana oli aastaid Ühend­riikides
ja Inglismaal elanud, val­mistas
ta nüüd uue üllatuse, rapu­tades
läänemaaUma tolmu jalga­delt
ja sürdus tagasi N. l i i t u.
Svetlana Allilujeva, kelle ema­poolne
vanaisa Sergei ÄllUujev oU
kommunistlik revolutsionäär, on
üks neist kahetsusväärsetest aja­loolistest
kujudest, kes ei ole leid­nud
endale siin maailmas eksistee­rimiseks
kindlat pidepunkti. Sündi­nud
maaÜma ajaloo suurima türan­ni
perekoimas, õppis ta varakidt
tundma iiiimloomuse halvemaid
CBC fUmimehele Edgar Väärile anti tunnustuseks tema töö eest eesti väüsvõitluslikul alal EKN teenete- ^l^^^ 7 « ' ' ^ "H ''/n!?! U
medalPüdü moment medali üleandmisest, vasakultE. Väär, E V aupeakonsul I. Heinsoo ja E K N esimees J O ^ " » ^ » Jf ifw
LaasLeivat» \. Foto: Vkba Eestlane 3"?^ ^'""^"^^^^^^^
esimese suure shoki km ta ema
oma elu enesetapmisega lõpetas.
Ta üritas endale kindla psühholoo­gilise
jalgealuse rajamist abieluga,
luues abielusidemeid kolmel kor­ral,
kuid kaks abielu lõppesid lahu­tusega
ja üks mehe surmaga. Nen^
dest abieludest sündisid Svetlanale
poeg — 39-aastane losif Allilujev
ja tütar — 34-aastane Jekaterina
Zhdanov, kes elavad praegu N. Lii-
14. novembril täitus 75 aastat sellest päevast, m i l l a l Tartus peeti Korpi Sakala esimest balli. Suur ja dus.
pidulik sündmus kujunes traditsiooni kohaselt korporatsiooni vanuse t^^^^ ii-i •
alustatud ja isegi põhikiri tolleaegse valitsuse poolt kinnitatud. Nüüd toimub juubeU tähistamüie Torontos Svetlana ÄUiIujeva avaldas pa-ühiselt
Kanada jä U S A koondiste osavõtul. Sel puhul on kä v i i ! Samuel Koogi Mälestusfondi nimeüse rast ühendriikidesse naasmist oma
kirjandusUku auhinna määramine Euroopast oodatavale laureäadUe. JuubeU tähistamine leiab aset ka mälestusi, mis kirjeldasid lähemalt
Rootsis, Inglismaal, Saksamaal ja Austraalias kohalike Sakala perede poolt. Stalini eraelu. Põgenik maims, et
ta igatseb rahu ja privaatsust mng
Juubelipidustused Torontos toi- saksa võimukandjate survel. E i omal kohal, ootamas oma pere ku- | abiellus 1970-nendate aastate algul
muvad nii Tartii eollege'is kui .saadud aga keelata eestlaste kogu- nagist naasmist kodumaale, et ühendriikide arhitekti William
King Edward hotellis,' mis õn väi- nemist akadeemilise seltsi kujul, alustada uuesti ühe akadeemilise wesley Petersiga, kellega (ai sün-jastpoolt
saabuvate pidiüiste maju- Ometi jätkusid püiidlüsed muut- korporatsiooni edasist arengut oma dis. tütar, kes ristiti Olgaks ja kes
tamiskohaks. Suurem kogu sakala- maks organisatsiooni korporatsioo- rahva ja kodumaa hüvanguks. Na- on praegu 13-aastane. Kuid ka see
nuseid koos oma daamidega saabu- niks, sihiga suurendada vendluse gu seda oli püütud teha nendel, aas- abielu purunes kahe aasta parast
vad pidustuste ajaks juba 22-nd ai arendamist oma liikmeskonnas. Jä tatel, mil Eesti oli vaba ja iseseisev ning Allilujeva asus ealama Inglis-skp.
Reedel, 23. toimub pärja ase- lah • ! maale, Cambridge'i, kavatsedes
tamiiie langenud ja kadunud ven-des eraldus osa EÜS liikmeskon- „ , , , ^ ^ • , r anda oma türele inglise haridust,
dade mälestuseks vürS.Eoogi urni nast juba ^1^^^^^
juures I^eetri kiriku mälestusmüü- Tartus esimese eestlaste korporat- ^ ^ ^ " ^ mitmel alal oma vaarika Kuid lõhkUiäristatud hmgega dik-ri
jalale. Samal õhtupoolikul on pü- siooni Fraternitas Estica nime aU. P^^^^t ? f ^""^ rahva huvan- taatori| tütar ei jäänud ka luglis-distamine
King Edward hotelli au- g^s. Korp! Sakala ridadest sirgus j^g^j^ pj^^^^^ Temaga tihedalt
las koos järgneva kokteü-tunniia. O^^^i jätkus EÜS raames veel suurel hulgal mehi juristidenaJO. kokku puutunud, inglise kirjaniku
Šeejärele on sama hoteUi suures püüe selts kujundada Vüiensiseni- Rütli, J . Sepp, K. Grau, Th. Rõuk, j^j^i^^j^ MuggeridgCi informat-saaiisjuübelibaU
koos õhtusöögiga. korporatsiooniks. Selleks = A. Sirk, P . Telg j t ) , riigitegelaste- siooni kohaselt oli Svetlana läane-ajaks
oli aga, just Jaan Tõnissoni na, (A. Jürman, J . Holberg j t ) , sü- maailmast pettunud ja hakkas igat-
Laupäeval, 24. skp-1. kell 11 hom- mõjutusel, korporatiivne^^^^^k^^ kultuuritegelastena tundma Venemaa järele. Ta
mikul toimub aastapäevaaktus Tar- eitavaks peetud. Seega tuli uus pe- (A. Jung, H. Visnapuu, R. Kangro- ^. jfirjgidanud Venemaad enam
t u C o l l e g e l aulas. Aktusel kuulu- reheitmine teostada, kus omavahe- Pool, 0. Mamberg j t ) Äga Sakala ^^ana kus valitses „lakkamatu
tatakse välja k a vü! Šamuel Koogi list vendluse mõtet pooldavad üli- read. sisaldasid k a terve hulga sil- valu j a traumatism" nagu ta seda
Mälestusfondi Mrjanduslik aiMnd õpilased ja nii mõ vilistlane mapaistvaid sõjamehi, nagu kind- y^rem oli temud nmg ta ei rääki-laureaadüe,
kes elab Euroopas, pidid seltsist eemalduma loomaks ralid J . Laidoner (vaikiva ajani), ^^^^ ^^^^ isast, keda ta va-
Hüjem on samas pidulik korporat- oma korporatsiooni Sakala sini- J . S o o t s , ? . L i l l , koi. Kubbo, koi. j-gm oli nimetanud ,,moraalseks ja
siooni koosolek, millele järgneb violettvalge trikoloori all. Viima- itü. H. Rüpalu, koi. itn. A. Mere la ^^ij^jg^jjs koletiseks",
vennastuspidujaomavahelinekoos-sed katsed sobitada koos^^^^^^
yübimine. Daamid aga sel ajal vÕ^ kompromWsi ei andnud tulemusi andnud kas Vabadussõjas, iseseis- Svetlana Allilujeva Venemaale
tavad osa balleti etendusest 0'Kee- ning e i saadud k a lubakasutada V i - vuse Õitsevail aastaü või Teises. tagasisiu-dumise tegelikud põhjused
fe Centre'is. Järgmisel hommikul Hensise nime ega värve, maaümasõjas ohverdanud oma elu jäävad tõenäoliselt igaveseks sala-on
traditšioonikohane kaatripäev . . . . ,. ja tervist ustavate vendadena ja duskatte alla, samuti võib tema
ja siis külaliste saatmine kodutee- Nu]uba 1908. aastal es^^^^ korporantidena oma rahva ja kodu-. Läände põgenemise põhjuste kohta
endisi EÜS ^hikmeidav^^^^ ainult oletusi. On märkimist
r ^ t i ^ T ^ f i T ^ on paljude sakalanuste väärne, et Svetlana Allilujeva hoi-
1 'tdmuSim Z mälestus neist dus Läänes elades alati teravatest
väljendustestl^ommumsm^
l ^ d i ^ J a l S
Koüumaai, mmal tsaanva^^^ növembrü pere oma süite, püüdeid j a aateid J ^ ^ ^ J f / ^ f • ,11
gevus oh polutdiselt Väga vanku- aga peeti oma konvendi korteris, m oli Saka- naasmisel kohe N.
Holmi tän. nr. 12 esimene baU, - la pere esimeseks orgamsatsiooniks
mis kujuneski aastapäevade äiu- vabas maailmas, kes omandas taas
oma kodu Earl tänaval, milleks jäl-dele.
Väil jalul. 1905-nda aasta revolut­sioonilised
sündmused oma rahu­tuste
ja mässudega rüvasid ka
Eestit j a maal võimutsenud saksa
rüütelkond mõisnikega ei saanud Suure krundi ostmine. Veski ta­valiselt
nendele ei anna, keda ta
peab reeturiteks. Stalini tütre taga-kgrenmiS
pmiasele .. kudumaate on
dollarit ühislaekasse väikese Saka- kahtlemata pikaajaliseks maiuspa-enam
pidurdada eesti rahvuslikke naval oma kodu rajamiseks oli jul- j ^ ^ - omandamiseks Kui see ^aks vene propagandale. Kuid ooda-isetegevuspüüdeid.
Äi^am^ geks sanmuks n ^ ^ W ^ ^ " hoone oma mahult tundus jäävat ^ võib,veelgi^mhkemat:^^
rahvale loonud oma kmdla r a j a j a sioonüe. Ometi oh see samm suu- \^^jj^gg^^ süsoü Sakala pere alus- wi^riski ime kui Svetlana AUilujeva
sihi. Tolleaegne väüie eesti harit- reks ergutajaks lükmeskonna kas- tamas uue kodu loomist mis kaa- peatselt uus teos, mil-laskond
oli koondunud, peamiselt vamisel Tuntud Soome arhitekt Ar- gakutsutud teiste akadeemiliste or- l^s kirjeldatakse kapitalistlikku süs-
Tartus asuva Eesti üliõpüaste masLindgren, saanud kuulsaks ju- ganisatsioonide abü kerkis uhkeks vaatevink-tud..-
•:Mis puutiaSi' yälispoliitUiste prol^
ieemide lahendamisesse, siis on
presidendi esmajärgoSseks eesmär­giks
tuumarelvastuse kontrolli ^ a l
venelastega läblrääkimilste alustS"
niiste alustamine. Selle ülesande
praktiliseks teostamiseks kaalutakse
Valges Majas erilise suurte võimu-piuidega
varastatud erisaadiku
ametisse nimetamist, kes koordi­neeriks
Ühendriikide ja N . l i i d n
vahelisi läbli^Idmisi ning aitaks
läbi murda büroki^tlänistl masina­värgist.
Kuid presidenti ootavad
suured ülesanded ka Kesk-Anie^-
ka ja Lähis-Ida umbsõlmede lahen­damisel
ning sün võivad tema
tööd ja tegevust tunduvalt takilsta-da
Eandajatekoi^a ja Senat, kus
paljud rahv^adikud on pahem­poolsete
ideoloogiate ja marksistli­ku
propaganda mõju all^
Kuid Ronald Reagan Oh alati ol­nud
optimist —-optimistlike mõte^
Tartu CoUege'! hooneks Bloori ja
Madisoni tänavate nurgal. See uus
Seltsi ümber-ja püüdles omale ba Tallüma Estonia ja Tartu Vane
saavutada kasvava haritlaskonna muise kuj'undajana, valmistas
o r g t o e r i m i s t Tartu^ohides tutta-^^^^^ Sakala maja plaaiiid j a ise- i;^^rai;;;i^^^Tä;ilnstiiu^^ IngHsmaal
joonised_si.e-km ka 1^^^^^^^
des. Varasemad üritused kutsuda välisdekoratsioomde jaoks. Tema
eUu esimene eestlasist koosnev kor- kavade järele oli valmistatud ka
list ning valgustatakse autori hin­gelisi
kannatusi ühendrinkides Ja
tüvest hakkab hargnema Eesti õp-poratsioon
Viliensise nime ning majaesine raudaed. H«>ne ehita-^^^^^^^^^ kaotasid lak-omaksvõetud
sini-must-valge triko- mine läks maksma önia 40.000 kamatute televisioonisaadete tõttu
loori aU luhtusid täielikult kohalike kuldrubla, mis tol ajal oli vägagi f^':^**"^f^,?^'„^vt^^^ sõja, sUs
suur summa. Kümme sakalanust S s l f t f » Ta ariü^^^^^ ^*^T • • • . • . — vspndaqid vaialiku laenu nfns i s a t^^ausiiKe Koguae j a armiviqega j ,^ televisioonisaadete tule-
U jargnus* _nel^.aastese valitse- ^ frruMa laSsTks p^^^ ^ateri raames, j^ga^,^,,. Televisioonikaamerad
•^"T^^yt*' 7»nuud vabamad kui eyane's e perioo- sete Tsa M u iwmibeiiS). ösaSKadLia ^"^.^."^^ —u ff^T^ peatuvad AbessUnla põuas* -paljaks
di jooksul, kuna tal pdie vaja süä-sinna
head nägu näidata, et vali­mistel
mitte eemale peletada vali­jaid.
Ta käsutuses on põhiliselt sa­ma
tugev ja
teda abistas esimese nelja aafeta
M a k ^ r B i r a a ^ i a ''f^^^tmeM^^ uhig too-
M a i a y a i m i s i m . aastal ja^s^^^^^^^ võimalus taas alustada vabalt milioniiP inimeste sü-onmstamisel
teati, et maja oh ra- t , . _ ^ - „ . vahana ^Isiavi mmu sauaue miljonite immeste su-jatud
kindlale kaljule. Korp! Saka- ^^^«^ " ^^^^"^^^^^^^"^«J^- made-ette nälgivad elavad Imikered
la oli uhke oma kodule, mis oli ^a väikesed väetid lapsed, kes ei
väärikaks naabriks EÜS-i algkodu Korp! Sakala on 75 aastat vana sure toidupuudusel võibolla mitte
meeskond, kes , , -v • , !• . hoonele Üle Kastani tänava. täna kuid kindlasti homme. Ning
nendel pütidel on mõju: läänerü-
T«Jagu kogu Eesti rahvas ja riik Vivat, crescat, floreat — i n aeter- jddest lendavad kümned lennukid
— ja ülegi veel,
jooksul. Ning venelastega läbirää-künistele
asumisel peavad Kremli pidid vastu võtma rängad hoobid numl
võimumehed arvestama, et Ühend- oma ajaloolistelt vaenlastelt, mi
riigid ei ole enam paberist tiiger, ka Korp! Sakala ei pääsenud omä
vaid sõjaliselt tugev maailmäjõud, vereohvrite kandmisest. Vnmase
keda ei saa enam edasi-taga^i fü- suure sõja läbi kannatas uhke Sa-kata
ja ignoreerida ning keda ei käia kodu Veski tänaval kahjutule
tohi alahinnata. tagajärjel. Aga see hoone on siiski
K Ao ka nüüd seismas korrastatuna
Värskemad uudised k}ete
,.VABÄ EEmASEST*'
toidukoormatega Etioopiasse, et
Vü! H. Meret. katsuda veel päästa, mis päästa an-nab
ning peaaegu iga perekond
— • • • — o i w a i a u saadab oma tsheki abistamiskes-kustele,
et toetada sellega toidu
ostmise aktsioone.
m i i l i l mil lillini II i i j III IIII III nn iiiiiiii iiiiii iiiiiiiiiiiiniiiiiiiimin m
Nr. 85
17. ja 18.
dr. A.
24. ja 2$.
dr. R._
w
Sotsiai
WASHI
ku piiskop
das laialt
töötus ja
abi on
skandaal",
reforme.
jälitasj
pommi
TOKlOi
nukit ajas]
tajat, mis|
mi. Jaapt
ja ütle?, (1
pommitajij
Korea ja
natsionaall
dus põhjj
saare Vaa^
tud kordi
Jaapani
ka N. Lii^
EAKt(
..Ehat^
Laupae
töiiiuis
Abislamijl
jõulune l |
oli ka ki
neid, kcl|
Samuti
annetusi
vastu oli)
lotcriipil<j
Laanci
sioonide
põuast jal
hoolimati
nälja all{
lest suui
kuna abil
neid, kci
Etioopia
lel on cr|
N. Liidu?
japoolset
kuna n<
sistlikku
gu sõjavj
maad Ai
nõukogu
taatoriiki
nõukogu
IMfariam'!
täielikult
Läänei
misorgaii
rivad vj
rezhümij
aastal ?A
et pühitsi
pidustusi]
kchtest i[
pias, kiii|
selleks,
elaniklvc]
tuliUHl
Liidust,
vad toili
takse o^ij
kidest iil
saabuv aj
üksieisej
muu VII
levat^l j
hale sj^a
ja veo;|
saabu r II]
juprc^;. lj
toim pt Jt
antiko,)i|
j asu rm lj
huvidosi
alJk
jade aji|
teatava
nid ukrj
tuda k(