1984-11-15-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
: mtiõMi l i jrary' 253 ^:
: Gen./ AcquisiiionB ScGtion ,
Nr. 85 (3102) XXxm aastakäik Ndjapäeyal, 15. npvembril1984 thursday, Novemfcer 15,1984
mmm IGAL TMSIPIEVAI-JANEUAPÄEVAL
Ükslkniimbri hind 79 ctat^
Balti rid
18. oktoobril ühinenud Rahvaste Organisaisioom (ÜRO) peaassamblee kolmanda komitee istimgi|
peetud kõnes ühendriikide delegaät Richard • Schifter puudutas ka Balti rüMde küsimust. Seal oli parajasti
käimas debatt rahyästeenesemääranüsepäevakQrra^^^p peadefei
Jeane Kii^patnc^^ äsetMtJä MgeoIekunÕukogü äsj^ ,
Saadik Schifteri vihje. Balti riikide
olukorrale leidis aš©t selles te-,
ma sõnavõtu lõigus, kus ta käsitles
ühendriikide valduses oleva Puer-torüko
küsimust, seoses eriti N.
Liidu poolt juhitud bloki väidetega,
et Puertoriikol puudub enesemääramise
õigus. Schifteil' ütles,- et JPuer-toriiko
elanikkonnal on järjekordselt
võimalik otsustada eelseisvaiel
6. novembri valimistel, kas saar
ühmeb Ühendriüddegä loü 51. osariik
või säilitab oma praeguse nn.
„Commonwealth'i" staatuse : või
muutub hoopis iseseisvaks. Võib
märkida, et mitmesugusilel vabadel
valimistel, kaasaarvatud rahvahääletusel
spetsiifiliselt Puertoriiko
staatuse küsimuses, ei ole Puerto-rüko
iseseisvuse poo|dajatel kunagi
õnnestunud^ saavutada isegi mit-
: te kümmet protsenti häältest, jäädes
harüikült tublisti sellest allapoole,
ühendrükide delegaat Schifter
esitas sel puhul järgmise küsimuse
ÜRO P^^^
sete,.Humanitaarsete ja Kultuuriliste
Küsimuste Komiteele: „Kunas
oli Eesti^ Läti ja Leedu või kasvõi
Buhhaara iseseisvusliikümistel viimati
võimalik katsuda oma jõudu
valimiskasti juures?"
On huvitav nentidia, et just see
lühike vdhje Schifter-i kuue masinakirja
lehekülje pikkuses sõnavõtus
ärritas N. Lüdu delegatsiooni,
mille esmdaja Igori Jakovlev ütles;
oma vastulauses, et ühendriikide
delegatsioon oli halvustanud teatud
nõukogude rahvaste õigusi jä nõukogude
välispolütikat iildiselt.
Jakovlev väitis, et Läti, Eesti ja
Leedu liiduvabarügid on vabalt
ühinenud Nv Liiduga ning, et neil
on Õigus sealt lahkuda.
Ta deklareeris, et see ei ole ühendrükide
delegatsiooni asi õpetada
neüe, kuidas rakendada enesemääramise
õigust. Kuidas rakendavad
seda õigust Ameerika päriselanik-kond
või neegrid ühendriikides?
küsis Jakovlev.
Meenutame, et 'Ühendriikide delegatsioon
on ka kolmel eelneval
aastal tõstatanud Balti riikide küsi-rause
sellel samal i foorumil, s.t.,
ÜRO Peaassamblee Kolmanda Ko-
: rnitee debatis, käsitledes rahvaste
enesemääramise päevakorra punkti.
Mõned neist Washingtoni seisukohavõttudest
on ohiud tänavusest
ulatuslikumad. Eriti tugevasõnali-selt
käsitas Balti riikide küsimust-Ühendriikide
tookordne esindaja
Kolmandas Komitees Carl Gersh-man
oktoobris 1981, juhtides ÜRO
delegaatide tähelepanu sama aasta
märtsis asetleidnud Jüri Kuke
märtrisurmale. Carl Gershman üt-les;
V-,v
„Lubage mul kõneleda ühest inimesest,
kelle saatus ön maaümäle
tundmatu. Tema nimi on Jüri
Kukk, eestlane Tartust, kes oli keemia
õppejõuks.
Ta oli nende hulgas keda arreteeriti
nõukogude võimude poolt pärast
seda kui avaldati märgukiri
nimega „Balti ÄpelF*.
See apell, millele kirjutasid alla 45
balti kodaniklm, leidis aset 1979. a.
augustis, Hitleri-Stalini pakti 40:
aastapäeval. See pakt rajas tee
Poola tükeldamisele ja kolmele
Balti riigi okupeerimisele,, kes kÕik
olid Rahvaste lüdu liikmed. Märgukiri
nõutas pakti avalikuks tegemist,
koos selle salaklauslitega, ja
enesemääramist baltlastele.
Kukk, kes oli ka avaldanud vastuseisu
Afganistani invasioonüe, anti
kohtu alla koos dissidendist kaaslase
Mart Niklusega, mõisteti süü-di
„nõukogüde vastases agitatsioonis"
ja deporteeriti GULAG-i. 27.
märtsil käesoleval aastal, pärast
neljakuulist näljastreki, suri Kukk
ühes läbikäiguiaagris Vologda lähedal.
Ta maeti laagri lähedusse,,
kusjuures võimud Vastasid eitavalt
soovile, mis taojtles tema põrmu
üleandmist tema i^erekonnale. Kui
ta abikaasa külastas ta hauda, ei
lastud^ tal valvurite poolt asetada
sellele lilli ega seda fotografeerida.
Võimud vastasid^eitay alt ka ta soo-vüe
asetada hauale abikaasa nime.
Nad lasid hauda märkida ainult Jüri
Kuke vanginumbriga — 23.781.
See on ainult üks lugu tuhandete
hulgas, valitud siin peaaegu juhuslikult.
See leidis aset kaugel eemal üle- Kanada sõdades langenute mälestuspäeval mälestati Peetri kirikus ka meie sõdades langenud sõdureid. Soo-maailmse
tähelepanu valgusest, mepoiste Klubi ja T.E. Võitlejate ühing tõid oma lipud kirikusse. PUdil organisatsioonide lipud auvalves,
Aleksander Solzhenitsõni sÕnastu- ees TEVü esimees Ülo Tanire mälestussõnavõttu ütlemas. Lippude valves vasakult E. Allas, J. Kirsipuu,
ses nõukogude totalitaarsuse^ E. Herma,A. tanip^ Foto: Vaba Eestlane
jiisoieeritud tsoonis". ' ' ' • ' • • ' - •; • ' ' • - " • ' ' ' • ' ' - ' • '
Sellele vaatamata on Jüri Kukk ja
teise4 temasugused meie aja tõeliste,
kangelaste hulgas. Nad väärivad
meie imetlust, veel nad
väärivad meie. solidaarsust.**
WASHINGTON — USA süüdistas möödimiid nädalal N/liita
^žig, Ikaasaairvätad strateegiliste relvade piiramise kokkulepe, koote teatud arvu „kahtlase" tegevusega ja
9,üsiddusväärsuse murdmisega".
:; WASHINGTON — IJSA lelv^tutee; :yeelgl
presidendi Rõnald Reagani valitsuse poolt lubatud, isegi pärast Iraa-niga
seotud grupi poolt teostatud terroristiderünnakut USA saatkomia-hooneie
Beirutis. Mitmed senaatorid on nõudnud nende relvamüükidel
peataimnlšt, aga ^jvaliteus on vedanud jalgu järel juba^
kaubandusministeerium on andnud
loa lennukite tagavaraosade müügiks
Iraanile. Septembri alguses
vastati komiteele, et ministeerium
on koostanud ©esldiljad müükide
peatamises, ja andnud need edasi
kaubandusministeeriumile. Kuid
lõplMu sammu pole astutud.
Äsjane endatapupommi aseta-mine
fiemiti USA saatkonnahoonele,
mille korraldamise ön omaks
võtnud muhameedlaste Jihad
grupp, mil olevat sidemed Iraaniga,
tõi selle küsimuse uuesti esile
nõudega, et relvamüügid Iraanile
lõpetatakse.
Paljud neist N . Liidu poolt murtud
kokkulepetest on toimunud
aastat kümme või rohkemgi tagasi,
kaasaarvatud 1962. aasta kokkuleppe
murdmine, kui N . Liit saatis
ofensiivseid relvi Kuubale; ka 1925.
a. Genfi kokkuleppe murdmine,
millega keelustati keemÜised ja
mürkrelvad.
„Saatmaks sõjalist varustust tei- Pärast jaanuari 1984, kui USA
sele riigile, ametiikult pani Iraani oma terro-
Y : ristlike riikide nimekirja,
te uhkdt üfleb, et
iid meievisõdier^idr: ©m absotat- TähemaM ; pool . tosinat ffeSvade
selt uskumatu^" ^^^^^^^^ Ä on dnud lubatud,
ütles Ohio senäatoi- John Glem. kaasaarvatud 6 miljoni dollari eest
' / tagavaraosi Iraani lennuväele.
USA riigiministeerium alarmee- • [ ' . y . .
riti möödunud aastal Senati VÕõ- '
raste
Kaua oodatud rapordis,
president Ronald Reagan saatis
Kongressile, •
öeldakse et Nõukogud on snäm-gmud
«selektiivset tähelepanematust"
relvastuse kontrolli alal
enam kui 25 möödunud aalstal.
Veel süüdistatakse, et Moskva ignoreerib
ratifitseeritud SALT I
kokkulepet ja ratifitseerimata
SALT II j>akti uute relvade süsteemide
arendamise ja parandamise
läbi, mis on väljaspool kokkulepet.
Rapordi koostas president Reagani
poolt moodustatud nõuandev
ja lepingute täitmist valvav komitee.''
Rikkus kokkulepet lõpetamaks
tuumakatseid atmosfääris
1961.
® Tõi ofensiivseid relvi Kuubale,
murdes ühepoolselt kokkulepet
aastal 1962 ja aastail 1970—1974.
©Korduvalt rikkus Montreux
konventsiooni kokkulepet aastast
1936, millega keelati lennukite
emalaevadel läbida Türgi väina.
® Murdis SALT I ettenähtud
antiballististe rakettide kokkulepet
1972. a. ja kavatses võtta kasutusele
meelega tehtud varjamise abinõusid,
mis tõkestanuks kontrolli.
(D Arendas lükuva radarite süsteemi
kontrollimaks antiballistilisi
(Järg lk. 8)
! komitee poolt,' et
yUSAASTÄ-
S E E D t l O R Ü L
31.dets.k9fl8õhtd;^^^^^^^^^ ^^^^^
SaM pidulikult dekoreeritud. Soe õhtusöök eesti perenaiste Jõu-
\ luvorstideja ^suitsulihaga serveeritakse kell 8.30.
Eeskava: söi)ranid TAMARA NÖRHEIM ja AINO TERA
; , YAHUVEIN, Ö N ^ ^
Georg lital! orkestri saatel. Kohapeal karastavad; Joogid jä Jää.
Pääsmed ainult $20.00 isikult lunastada hiljemalt 26. dets. 1984
Torontos hr. G. lital tel. 488-4362, Kitcheneris hr. !. Jõgi
tel. 885^587IB. Seedriorul hr; V.
„Kalevala" 150. aasta tähistamise eel
Dr. MICHAEL BRANCH
Losadoni üIikool|st Inglismaalt peab loengu vai
. . K Ä E V A L A " J Ä L G E D ES
ireedel, 23. nov. keU 7.30 õ. OISE hoones, 252 Bloor St West
iruum2 —211 Sissepääs $5.00
LfflBipäeval, 24. nov. „KaIevaIa" seminar kell 10.00 homm.—4 p.L
Juhendab dr. M. Branch Osavõtt $20.00
Eekegistreerimine tel. 497-7708
laupäeval, 1. detsembdl 1984 algusega kell 7.30 Õhtul
•, V . Toronto Eesti Maja suures saalis. •
EESKAVA::. ] E » n RAHVAPILLIDE ORKESTO
melmd - ^
; • ^TA^
IPääsmei $7.5®, eelmüük ja laudade resCTveerimines
Prisoners Gonsclence and
tef usniks in the Soviet
featuring
• B B « BB n«
yusA^^
•-••,;;-^':-::-'';^:31.-^^^^^^^
Hamiltoni Gönvention Centres, 115 King St, WeSt, Hamilitoia
•Kaastegevad: B. Ruhno trio, Hilda Sepp: ja Edgar K i A ]
; õhtusöök^k^
^ vein •ja^valnivein).. •
pääsnied õpilaMe $25.00, seltšti]^^^
mitteliikmetele $40.00 /
Laudade ettetelluiiine koos pääsmete lunastamisega 17. dets.
1984 — Merike Ko^er —385-8210, ^ M ^
883 Broadview Ave.
Pühap., 2. dets. M, 16.00
internationally accläinied artists
Oifra Hamoy, Gellist
Ukrainian Prometheus and Dibrova Ghõirs
Michelie Himick, Slovak Pianist
Kalev Estienne Estonian Dance Group
Ukrainian Verhovyntsi Dancers
Kalvis Latviän Male Ensemble
Lithuanian KanMes Trio
lanet Mogren, Soprano
TEBK KOORID CH. KIPPERI Juhatrasel
PEETER HANSLEP — baritoffii
: J. VIINALASSI keelpillikvartetil:
Our guest speaker wÜl be:
ROY THOMSON HALL
(50 Srnicoe Street, Toronto, Canada M5J 2H5
(416) 593-4828
pääsmed saadaval EKN büroost ja Roy Thomson HaUlst.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 15, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-11-15 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e841115 |
Description
| Title | 1984-11-15-01 |
| OCR text | : mtiõMi l i jrary' 253 ^: : Gen./ AcquisiiionB ScGtion , Nr. 85 (3102) XXxm aastakäik Ndjapäeyal, 15. npvembril1984 thursday, Novemfcer 15,1984 mmm IGAL TMSIPIEVAI-JANEUAPÄEVAL Ükslkniimbri hind 79 ctat^ Balti rid 18. oktoobril ühinenud Rahvaste Organisaisioom (ÜRO) peaassamblee kolmanda komitee istimgi| peetud kõnes ühendriikide delegaät Richard • Schifter puudutas ka Balti rüMde küsimust. Seal oli parajasti käimas debatt rahyästeenesemääranüsepäevakQrra^^^p peadefei Jeane Kii^patnc^^ äsetMtJä MgeoIekunÕukogü äsj^ , Saadik Schifteri vihje. Balti riikide olukorrale leidis aš©t selles te-, ma sõnavõtu lõigus, kus ta käsitles ühendriikide valduses oleva Puer-torüko küsimust, seoses eriti N. Liidu poolt juhitud bloki väidetega, et Puertoriikol puudub enesemääramise õigus. Schifteil' ütles,- et JPuer-toriiko elanikkonnal on järjekordselt võimalik otsustada eelseisvaiel 6. novembri valimistel, kas saar ühmeb Ühendriüddegä loü 51. osariik või säilitab oma praeguse nn. „Commonwealth'i" staatuse : või muutub hoopis iseseisvaks. Võib märkida, et mitmesugusilel vabadel valimistel, kaasaarvatud rahvahääletusel spetsiifiliselt Puertoriiko staatuse küsimuses, ei ole Puerto-rüko iseseisvuse poo|dajatel kunagi õnnestunud^ saavutada isegi mit- : te kümmet protsenti häältest, jäädes harüikült tublisti sellest allapoole, ühendrükide delegaat Schifter esitas sel puhul järgmise küsimuse ÜRO P^^^ sete,.Humanitaarsete ja Kultuuriliste Küsimuste Komiteele: „Kunas oli Eesti^ Läti ja Leedu või kasvõi Buhhaara iseseisvusliikümistel viimati võimalik katsuda oma jõudu valimiskasti juures?" On huvitav nentidia, et just see lühike vdhje Schifter-i kuue masinakirja lehekülje pikkuses sõnavõtus ärritas N. Lüdu delegatsiooni, mille esmdaja Igori Jakovlev ütles; oma vastulauses, et ühendriikide delegatsioon oli halvustanud teatud nõukogude rahvaste õigusi jä nõukogude välispolütikat iildiselt. Jakovlev väitis, et Läti, Eesti ja Leedu liiduvabarügid on vabalt ühinenud Nv Liiduga ning, et neil on Õigus sealt lahkuda. Ta deklareeris, et see ei ole ühendrükide delegatsiooni asi õpetada neüe, kuidas rakendada enesemääramise õigust. Kuidas rakendavad seda õigust Ameerika päriselanik-kond või neegrid ühendriikides? küsis Jakovlev. Meenutame, et 'Ühendriikide delegatsioon on ka kolmel eelneval aastal tõstatanud Balti riikide küsi-rause sellel samal i foorumil, s.t., ÜRO Peaassamblee Kolmanda Ko- : rnitee debatis, käsitledes rahvaste enesemääramise päevakorra punkti. Mõned neist Washingtoni seisukohavõttudest on ohiud tänavusest ulatuslikumad. Eriti tugevasõnali-selt käsitas Balti riikide küsimust-Ühendriikide tookordne esindaja Kolmandas Komitees Carl Gersh-man oktoobris 1981, juhtides ÜRO delegaatide tähelepanu sama aasta märtsis asetleidnud Jüri Kuke märtrisurmale. Carl Gershman üt-les; V-,v „Lubage mul kõneleda ühest inimesest, kelle saatus ön maaümäle tundmatu. Tema nimi on Jüri Kukk, eestlane Tartust, kes oli keemia õppejõuks. Ta oli nende hulgas keda arreteeriti nõukogude võimude poolt pärast seda kui avaldati märgukiri nimega „Balti ÄpelF*. See apell, millele kirjutasid alla 45 balti kodaniklm, leidis aset 1979. a. augustis, Hitleri-Stalini pakti 40: aastapäeval. See pakt rajas tee Poola tükeldamisele ja kolmele Balti riigi okupeerimisele,, kes kÕik olid Rahvaste lüdu liikmed. Märgukiri nõutas pakti avalikuks tegemist, koos selle salaklauslitega, ja enesemääramist baltlastele. Kukk, kes oli ka avaldanud vastuseisu Afganistani invasioonüe, anti kohtu alla koos dissidendist kaaslase Mart Niklusega, mõisteti süü-di „nõukogüde vastases agitatsioonis" ja deporteeriti GULAG-i. 27. märtsil käesoleval aastal, pärast neljakuulist näljastreki, suri Kukk ühes läbikäiguiaagris Vologda lähedal. Ta maeti laagri lähedusse,, kusjuures võimud Vastasid eitavalt soovile, mis taojtles tema põrmu üleandmist tema i^erekonnale. Kui ta abikaasa külastas ta hauda, ei lastud^ tal valvurite poolt asetada sellele lilli ega seda fotografeerida. Võimud vastasid^eitay alt ka ta soo-vüe asetada hauale abikaasa nime. Nad lasid hauda märkida ainult Jüri Kuke vanginumbriga — 23.781. See on ainult üks lugu tuhandete hulgas, valitud siin peaaegu juhuslikult. See leidis aset kaugel eemal üle- Kanada sõdades langenute mälestuspäeval mälestati Peetri kirikus ka meie sõdades langenud sõdureid. Soo-maailmse tähelepanu valgusest, mepoiste Klubi ja T.E. Võitlejate ühing tõid oma lipud kirikusse. PUdil organisatsioonide lipud auvalves, Aleksander Solzhenitsõni sÕnastu- ees TEVü esimees Ülo Tanire mälestussõnavõttu ütlemas. Lippude valves vasakult E. Allas, J. Kirsipuu, ses nõukogude totalitaarsuse^ E. Herma,A. tanip^ Foto: Vaba Eestlane jiisoieeritud tsoonis". ' ' ' • ' • • ' - •; • ' ' • - " • ' ' ' • ' ' - ' • ' Sellele vaatamata on Jüri Kukk ja teise4 temasugused meie aja tõeliste, kangelaste hulgas. Nad väärivad meie imetlust, veel nad väärivad meie. solidaarsust.** WASHINGTON — USA süüdistas möödimiid nädalal N/liita ^žig, Ikaasaairvätad strateegiliste relvade piiramise kokkulepe, koote teatud arvu „kahtlase" tegevusega ja 9,üsiddusväärsuse murdmisega". :; WASHINGTON — IJSA lelv^tutee; :yeelgl presidendi Rõnald Reagani valitsuse poolt lubatud, isegi pärast Iraa-niga seotud grupi poolt teostatud terroristiderünnakut USA saatkomia-hooneie Beirutis. Mitmed senaatorid on nõudnud nende relvamüükidel peataimnlšt, aga ^jvaliteus on vedanud jalgu järel juba^ kaubandusministeerium on andnud loa lennukite tagavaraosade müügiks Iraanile. Septembri alguses vastati komiteele, et ministeerium on koostanud ©esldiljad müükide peatamises, ja andnud need edasi kaubandusministeeriumile. Kuid lõplMu sammu pole astutud. Äsjane endatapupommi aseta-mine fiemiti USA saatkonnahoonele, mille korraldamise ön omaks võtnud muhameedlaste Jihad grupp, mil olevat sidemed Iraaniga, tõi selle küsimuse uuesti esile nõudega, et relvamüügid Iraanile lõpetatakse. Paljud neist N . Liidu poolt murtud kokkulepetest on toimunud aastat kümme või rohkemgi tagasi, kaasaarvatud 1962. aasta kokkuleppe murdmine, kui N . Liit saatis ofensiivseid relvi Kuubale; ka 1925. a. Genfi kokkuleppe murdmine, millega keelustati keemÜised ja mürkrelvad. „Saatmaks sõjalist varustust tei- Pärast jaanuari 1984, kui USA sele riigile, ametiikult pani Iraani oma terro- Y : ristlike riikide nimekirja, te uhkdt üfleb, et iid meievisõdier^idr: ©m absotat- TähemaM ; pool . tosinat ffeSvade selt uskumatu^" ^^^^^^^^ Ä on dnud lubatud, ütles Ohio senäatoi- John Glem. kaasaarvatud 6 miljoni dollari eest ' / tagavaraosi Iraani lennuväele. USA riigiministeerium alarmee- • [ ' . y . . riti möödunud aastal Senati VÕõ- ' raste Kaua oodatud rapordis, president Ronald Reagan saatis Kongressile, • öeldakse et Nõukogud on snäm-gmud «selektiivset tähelepanematust" relvastuse kontrolli alal enam kui 25 möödunud aalstal. Veel süüdistatakse, et Moskva ignoreerib ratifitseeritud SALT I kokkulepet ja ratifitseerimata SALT II j>akti uute relvade süsteemide arendamise ja parandamise läbi, mis on väljaspool kokkulepet. Rapordi koostas president Reagani poolt moodustatud nõuandev ja lepingute täitmist valvav komitee.'' Rikkus kokkulepet lõpetamaks tuumakatseid atmosfääris 1961. ® Tõi ofensiivseid relvi Kuubale, murdes ühepoolselt kokkulepet aastal 1962 ja aastail 1970—1974. ©Korduvalt rikkus Montreux konventsiooni kokkulepet aastast 1936, millega keelati lennukite emalaevadel läbida Türgi väina. ® Murdis SALT I ettenähtud antiballististe rakettide kokkulepet 1972. a. ja kavatses võtta kasutusele meelega tehtud varjamise abinõusid, mis tõkestanuks kontrolli. (D Arendas lükuva radarite süsteemi kontrollimaks antiballistilisi (Järg lk. 8) ! komitee poolt,' et yUSAASTÄ- S E E D t l O R Ü L 31.dets.k9fl8õhtd;^^^^^^^^^ ^^^^^ SaM pidulikult dekoreeritud. Soe õhtusöök eesti perenaiste Jõu- \ luvorstideja ^suitsulihaga serveeritakse kell 8.30. Eeskava: söi)ranid TAMARA NÖRHEIM ja AINO TERA ; , YAHUVEIN, Ö N ^ ^ Georg lital! orkestri saatel. Kohapeal karastavad; Joogid jä Jää. Pääsmed ainult $20.00 isikult lunastada hiljemalt 26. dets. 1984 Torontos hr. G. lital tel. 488-4362, Kitcheneris hr. !. Jõgi tel. 885^587IB. Seedriorul hr; V. „Kalevala" 150. aasta tähistamise eel Dr. MICHAEL BRANCH Losadoni üIikool|st Inglismaalt peab loengu vai . . K Ä E V A L A " J Ä L G E D ES ireedel, 23. nov. keU 7.30 õ. OISE hoones, 252 Bloor St West iruum2 —211 Sissepääs $5.00 LfflBipäeval, 24. nov. „KaIevaIa" seminar kell 10.00 homm.—4 p.L Juhendab dr. M. Branch Osavõtt $20.00 Eekegistreerimine tel. 497-7708 laupäeval, 1. detsembdl 1984 algusega kell 7.30 Õhtul •, V . Toronto Eesti Maja suures saalis. • EESKAVA::. ] E » n RAHVAPILLIDE ORKESTO melmd - ^ ; • ^TA^ IPääsmei $7.5®, eelmüük ja laudade resCTveerimines Prisoners Gonsclence and tef usniks in the Soviet featuring • B B « BB n« yusA^^ •-••,;;-^':-::-'';^:31.-^^^^^^^ Hamiltoni Gönvention Centres, 115 King St, WeSt, Hamilitoia •Kaastegevad: B. Ruhno trio, Hilda Sepp: ja Edgar K i A ] ; õhtusöök^k^ ^ vein •ja^valnivein).. • pääsnied õpilaMe $25.00, seltšti]^^^ mitteliikmetele $40.00 / Laudade ettetelluiiine koos pääsmete lunastamisega 17. dets. 1984 — Merike Ko^er —385-8210, ^ M ^ 883 Broadview Ave. Pühap., 2. dets. M, 16.00 internationally accläinied artists Oifra Hamoy, Gellist Ukrainian Prometheus and Dibrova Ghõirs Michelie Himick, Slovak Pianist Kalev Estienne Estonian Dance Group Ukrainian Verhovyntsi Dancers Kalvis Latviän Male Ensemble Lithuanian KanMes Trio lanet Mogren, Soprano TEBK KOORID CH. KIPPERI Juhatrasel PEETER HANSLEP — baritoffii : J. VIINALASSI keelpillikvartetil: Our guest speaker wÜl be: ROY THOMSON HALL (50 Srnicoe Street, Toronto, Canada M5J 2H5 (416) 593-4828 pääsmed saadaval EKN büroost ja Roy Thomson HaUlst. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-11-15-01
