Vaba eestlane , October 20, 1981

              r \
. 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 20/oktoobrül981.~'^^a^^^ October 20,1981 Nr. 73-
¥ABADE EESTLASTE HÄiKLEMNBM
YÄUAANBJA: o/ü VBba Eestlane, 135 TecumsethS^^^^^^
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Haxmes Oja
POSTUADRESS: P O Box 70, Stn. C, Torontjo Ont. M6J 3M7
TELEFO^ra): toimetus ^64-7521, talitus (tellnnised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38.-, poolaastas ja
veerandaastas $11.—, kiripostiga aastas $61.—, poolaastas $33—
ja veerandaastas $17.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $42.-, poolaas­tas
$23— ja veerandaastas $12.—. Kiripostiga USA-s: aastas
$67.—, poolaastas $35.50 ja veerandaastas $lBiO
LENNUPOSTIGA tllemere-maadesse: aastas $78.—,
$38.— ja veerandaastas $20.—
Aadressi muudatus 50 c— Üksiknumbri hisd
F t E E ESTONIA
Pubiished by Free Estonian Publisher Ltd., 185 Tecumseth 1^.
Toronto Ont.M6J2H2
Tänavune koolistart Göteborgis algas juba 18. augustil kui eesti lapsed kogussesid Johaniiesbergi kooli ruu­midesse.
Piida vaad© kooli «utele õpiastele selja ta gaseisvate vanematega. Foto: 0 Kopler
fiHifigsifegö p^oh töölhfe vmfis:
5a< ;@Eidmrsyse"' läkitus häirib veneEasi
See on otse fantastiline, millised
suured jõud organiseeritakse prae-.
Euroopas t^hendriikide ja teis­me
N A T O riikide relvastuse tõhus­tamise
vastu. Kõik need aktsioonid
on tuntud rahukampaania nime
,^11 ning nende juured on kindlalt
'kinnitatud Moskvas, kust agentide
j ^ katteorganisatsioonide kandu
saabuvad juhised Lääne-Enroopas-se.
Nende demonstratsioonide in­tensiivsuse,
ulatuse J a paiknevuse
järele otsustades on kogu selle pro­pagandakampaania
raskuspunkt
suunatud Lääne-Saksamaale, mis
on ka mõistetav ja arusaadav, ku­na
Lääne-Saksamaa on Euroopas
praegu sõjaliselt kõige tugevam ja
"löögivõimsam riik ning võimalikus
tulevases sõjalises kokkupõrkes on
sakslastel täita 'tähtis ja oluline
osa.
Kuivõrd suur organisatsioon on
nende rahudemonstratsioonide ta-ga,.
selgus äsja Bonnis korraldatud
meeleavaldusest, millest politseid
võimude andmeil võtsid osa vee­rand
miljonit inimest, kellede ees­märgiks
oli atakeerida NATO-t,
Ameerika Ühendriike ja president
Reagani plaane lläänemaailma rel­vastuse
tugevdamiseks, et saavuta-
Soome seisab lähemal ajal sise- hästi läbi saada kui võunalik ehkki
poliitiliste muudatuste lävel, kuna sealjuures tuleb ni! mõnigi Mbe - , • ^ * • *«I I • -^r-A^-ai-^i * vasiusc l u u c v u a i m s c M , ci saavum-u
*«u TT«Tu« flr«Mr« O, . „ 4 ? J : « «IH eo^^i; « « « Foola ametiühingute «Solidaarsuse" läkitus teistele kommunistlike vennasrahvas ootab urno lieKKO- suutäis alila neelata ja sageli oma V"** ig^^y ^ , ^ . rukide\ tööli<s-t ele on^ .ä.r^r •it•a .n u-di la d. a se, l ailuasl ^»tua«s.a.ikwa,a. .l^uo , N« . LoiaidaUr u&iaa .
25 aastX ase vaili.txs em•is pen•o odAi' rahvustunne üjan. ^rna,hLrv^u.Mslti k «uhUkiiWH s vJ^ih^jag^sJtgau uj^d^ ^ venelasi,' kes näivad Fp aanikahselt ffea&ge envat enne,> kui tõesti võidakse mõnes satelliitrii&g is üles- DITe mon.s t^r antide plakatVid, kand,^sird:
Tass pealkirjastab oma informatsiooni „A!ntisovetismi vastu Poolas", kirjeldades N . Liidu suursaadi- ! ^ ^ T n ^ ^ ? ^ J ^ " " T ' V ^ G ^ K ^ ^ !
§e
lõppemist, uue riigipea valimist alla suruda.
ning selle ametisse a s t o Ä . V^^^^^ Kes võiksid Soome I^aegnstest ^ j '^üi^^äigu Poola jahtide S. k i n i a ja W. JaruzelsW juurde. Läbirääldmistel juhtisid vene- NATO raketid« „Äinult Schmidt
randsada aastat pres.dendrtod.l sdmapaistvatet potatdcntes « a ^^^^ tähelepanu asjaolule, et kontrrevolutsioonUised jõud arendavad ulatuslikult ja karistamata ''««''o, vajavad taitset tuuma-Ü
T " - . Y:':lÄJLt «'.jeit-tult vale- i/u^J^^t N. Lüd« ning tema valis- ja sisepoliitika vastu. Z':^t.':^fL"^:'l''llT^. maksavorsti" jne, jne* Demonstrat­sioonil
^kõnelesid partei juhtkonnalt
sunnitud oma kõrgelt positstponUt na? Silmapiirile on kerkinud kaks
Eahkuma poliitilistel põhjustel vaid tugevat kandidaati — praegune Neil sotsialismi vaenlaste aktsi- sus ja esmajoones „Solidaarsuse" baid millegiga varjata."
kõrgete eluaastate ja nendega kaas- peaminister. 57-aastane sotsiaaMe- oonidel olevat Tassi andmetel liikmedj kelle nimel on võetud Ka siin tullakse. Gdanskis vastu luba küsimata|Bonnikoalitsiooniva-,
nevate tervisehäirete tõttu. On pä- mokraat Mauno Koivisto ja endine koordineeritud iseloom ja poliitili- kurss, mis viivat uuele rahvustra- võetud läkituse juurde: „Läkitus litsuse parteide sotsiaaldemokraati-;
iris loomulik^ et 81-aastaselft me- pea- ja välisminister 58-aastane ne suunitlus: laimata, ,,maailma göödiale. \ Ida-Euroopa rahvastele" kutsub de ja vabade demokraatide (lib®-
Ihelt ei saa oodata enam yastiitus- Ahti Karjalainen, kes kuulub Ur- esimest tööliste riiki ja sotsialismi Poola tööliste vaigistamiseks üles võitlusele sotsialistliku korra ^^r^^^^ liikmed. Endine minister
n-ikkal presidendipositsioonil püsi- ho Kekkose eeskujul keskparteisse. ideid tervikuna ning äratada poo- korraldatakse Venemaa tehastes vastu. ,,Solidaarsuse" ninamehed, sotsialist Erhard Eppler reserveeris
mist kui ta kannatab pealetorma- Mauno Koivisto on põhiliselt ma- lakates vaenu ja vihkamist Nõu- miitinguid, kus võetakse vastu kellele tundub kitsas olevat sotsia- oma krõbedamad sõnad Ühendrü-,
vate aastate tulemusena mälunõr- jandusmees ja Soome Panga pre- kogudemaa ja nõukogude inimeste, läkitusi poola töölistele. lismi vastu võitlemise ulatus Poo- Mde kaitseministrile Gaspar Wein-tose
Ja hajameelsuse aE - sident, milliselt kohalt ta lahkus vastu". ; Moskva tehase „Serpi molot" töö- la pinnal, võtsidki ette selle vöö- bergerile, keda ta süi^distas Lää-
Urho Kekkonen on olnud Soo- ajutiselt peaministri toolile asumi- Lisaks deklareeriti, et antisove- lised kirjutavad: ,,Meie tehase töö- rastesse asjadesse sekkumise akt- ne-Euroopasse rakettide paigutami-me
riigi esimene kodanik alates 1. sel. Ta on rahvamasside hulgas vä- tism tungib üha sügavamale Poola lised jälgivad suure ärevusega siooni". . i ses, mis on võimelised jtabamaVe-märtsist
1956 ja viibib nünd joba ga populaarne ehkki tema oma ühiskondliku elu eri sfääridesse, sündmusi vennalikus Poolas. Saa- „Meile, nõukogude inimestele ei nemaa südalinnu.
11. septembrist saadik tervisparan- parteimehed peavad teda liiga pa- sealhulgas v ideoloogiasse, kultuuri bunud teated kõnelevad, et kontr- 'mahu kuidagi pähe see', kuidas Demonstratsioonil olid esindatud ^
duse niiskusel. Tema kuue /aasta- rempoolseks. Ahti Karjalainen on ning kõrg- jä koolihariduse ja kas- revolutsioonilised ja antisotsiajistli- võisid need Läänele kaasalauljad oma grupiga ka ameeriklased ees-sest
jooksvast ametiperioodist on Soome Panga üks direktoreid, Jces vatuse süsteemi. kud jõud on pärast oma kokkutu- mõelda, et meie ja teiste sotsialis- otsas Martin Luther Kingi lese
veel kaks aastat järele jäännd kuid ei ole rahva hnlgas eriti armasta- Pöörast propagandat tehtaval lekut Gdanskis kõrvale heitnud mimaade rahvad loobuksid I^^igdst neegrid
erisuguste väljaannete veergudel, igasuguse maskeeringu ja üle läi- ^sellest, mis on kätte võideldud võit- gitas ajakirjanikele oma isevärki
avalikult aga oma sõnavõtmdes nud otsestele rünnakutele Poola lusesšise- ja välisvaen^
massUise auditooriumi ees niisu- Rahvavabiariigi- sotsialistliku korrad loobuksime ; sotsialismist ^ ^ ^ M Kngi airätes suu^
guste kõntrrevolutsiooniliste or- vastu. Nende rünnakute lõppees-^,nieile, metalliirgidele, näib õ^^
ganisatsioonide ninameeste poolt märk ori võimuhaaramine". kummaline ja imekspandav .see,. gramm veelgi ebakindluse tuniiet
nagu „Sõltumatu Poola Konfö- Ajal kui Poola kontrrevolutsioon kuidas võivad Poola töölised, kes relvad! ei pa-deratsioon"
ning „SoIidaarsMs". tegeleb imperialistlike õõnestus- on oma rahva avangard, kannata- Sf^^^^^^^^^k^ kaitset Lääne^
„Solidaarsuse" kongressi esime- keskuste ja eritalituste näpunäiteil,da kõike seda oma maa saatuse Selle teooria kohaselt oleles lää
presidendi valimised, mis toimravad daadl välja panna Johannes Viro- ne voor Gdanskis oli kujunenud te- pürgides Poola töötajate õlul av^- m'õnitmist |a nii -aeglaselt reagee- rülddel vist kõige kasulikum kui ^
tõenäoliselt järgmise aasta jaanua-iaise näol, kes varem peaministri gelikult tribüüniks, kust üle kogu likult võimu poole, siis tekkivat rida klassivaenlaste katsetele tõu- nad paneksid oma relvad viimase
ris. Presidendi kandidaadid esita- koha! olles pani enda maksma sil- Poola kandus räpast laimu ja sol- küsimjis: kus on siis Poola töölis-gata Poola Õudsesse sohu. Kõik püssitikuni maha ja annaksid sol­vad
parteid ning riigipea valitakse mapaistva mgimehena ja polliti- vanguid Nõukogude riigi aadres- klass? Kas nad tõesti ei näe kuhu ässitajad astuvat välja justkui töö- lega venelastele kindluse tunde"
kaudsete valimistega valijameeste Jnjna, sil. Venelastele erilist nördimust neid tõugatakse? Kuidas saab ,,So- liste-nimel. Sellega laimatestööli- kogu maailma vallutamiseks,
poolt, keda omakorda valivad hää- Soomlased oi)i üldiselt optimistid tekitas provokatsiooni „Läkitus lidaarsuse" poolt levitatavat provo- se. sotsialismiehitaja kuulsusrikast Kuigi kõik Heed jutud olid nõu-leõignslikud
kodanikud.. kalkuleerivad, et Moskva ei Wa-Euroopa rahvastele" vastuvõt- katsioonilist n.n. ,,Läkitust Ida-Eu- nime*'. Kuid pära.st kahe rahva si- kogude propagandale baseeruvad
Urho Kekkosele ei ole kerge M - gek^ Soome presidendi valimistes- i^i^ Informatsioonis öeldakse: roopa rahvasble*': hinnata, .teisiti demete üles lugemist öeldakse, et omamoodi põhjendused, jäid need
da Järglast, kuna tema oma era- jääh sün ^lealtvaataja ossa. «Nõukogude-vastased tegelased kui otsest üleskutset sotsialismi ku- „nõukogude töölised usuvad endi^ Siiski viisakuse piiridesse. Kuid de--
korralise talendiga on suutnud jy^gjj-ggj^ ^^ig ggjjgj^^^^^^ sõja- kutamiseks mitte üksnes Poolas, selt, et Poola töölisklassile ori vaja monstratsiooni korraldajad, ja seal
Soome ja N . Liidu vahelisi tera- ^j^j^g põhjust, kuiia Soome ja meeste mälestust, kelledest sajad vaid ka teistes sotsialistlikes maa- tugevat jõudu resoluutse vastulöö-^sinejad ei piirdunud mitte ainult
vaid vahekordi leevendada ning jvj^ ^jj^^ vahekorrad on pikkade tuhanded andsid oma elu poola des. Ja vene tööline kinnitab ning gi andmiseks „Solidaarsuses" kan- sõnavõttudega ja oma teooriate
Sahendada diplomaatiliselt kõik de- g^^gi^jg. j^^ijsyi stabiliseerunud^^^m^ vabaduse . ja sõltumatuse ähvardab: „Spda ei juhtu! Milie dakinnitanud klassivaenlaste sot-' põhjendustega, vaid esinesid ka*
likaatsed küsimused, mis on kip- ^^g„g]ased on veendunud, et Soome ^^s^"» I eest siis valasid meie rahvad verd sialismivaenulikele j a Nõukogude- ähvardus^^^
mõlemate riikide: vahekor- jätkab kindlakäeliselt oina senist Ja kõige imelikum on, „et Poola II maailmasõjas, mille eest andsid vaenulikele sepitsustele. Selles võit- ni linnavalitsuse võimud, et Lää-äriõmanikelt
reklaamplakatite
danud Moskvast tulnud nõudmisi yähemei kahtlus soomlaste kavat- vaenukampaaniale N. Liidu kellelgi teostada." Neis kirjades on märgata tige- kleepimist äride akendele, ähvar-asjaomastest
ringkondadest saadud tud, kuid keda peetakse tugevaks
andmetel on presidendi tervis vii- eksperdiks välispolütika alal, mis
maste nädalate jooksul niivõrd hai- on väga oluline Moskvaga läbikä5-
venenudj et tema kantseleist võib misel ja praeguste sõbralike suhete
oodata peatseltvteadaannet ametist säilitamisel. Mõned keskpartei ju-loobumise
kohta. Niipea kui ame-hid ei ole eriti vaimustatud Karja-tist
lahkumine teatavaks tehakse, laise kandidatuurist ja arvavad, et
määrab parlament kindlaks nue partei võiks palju parema kandi-
Sellepärast venelased ootavad ja
"süsW oma iseseisvuse ja suverään- tusel aktsiooni Kekkose vastu^ kel- ^^^la suhetele ning olevat vastii-suse
suures laastus säilitada ja ise ]g ggjjQgjjg presi- ^^"^ Poola liitlaskohustustega ja
oma elu organiseerida. E i ole kaht- deriditoolil oli lõppenud ja kes kan- Poola rahva enese eluliste huvide-lust,
et selle koostöö kujnndami- dideeris teist korda. Venelased S^.
sel on suuri teeneid olnud sepisel ^a^sid, et Soome presidendiks
kauaaegsel presidendil Urho Kek- ^^^^ poliitik, kes muudab Soome
kosel, keda paljud süüdistavad ve- yälispolütikat ning IKremMst hakati
imelastele liiga suurte järelandmiste avaldama soomlastele ränka sur-itegemises,
kuid kelle kaitsjad rõ- ^^^^ ^.^ js^p^g sellega, et sotsiaal-hutavad,
et Kekkonen on prag- demokraadid oma kavatsustest
maatUine poliitik, kelle veendu- j^j^ij^jg}^^
muste kohaselt Sooqiel ei ole teist
K. A.
ga on jälginud vennaliku Poola raske on kasutada imperialismiga niaksab ainult 25 cehti, kiina sisse^
sündmusi, kus üha tugevamini seotud väljendusi. Üle riigipiiride löödud akende parandamine malk-veerevad
antispvetismi sogased kandunud läkitus on vapustava si-sab palju j^hkem;
laipedi vües Poola tohutu häda, sul^a. Ja venelased korraldavad Nü kaugel ori j n ^^
rahvusliku katastroofi äärele. jälle miitinguid, nad peavad Poola rte-Saksamaal. See kõik meenutab
loodavad, et Poola valitsus ra- «Solidaarsuse".kontrrevolütsioonili- asja koguni tähtsamaks kui USA seda aega, kus Hitleri Sturm Ab-kendaks
viivitamatult resoluut- sed ideed ja räpased teod on otse- rakettide vastasest kampaaniat, teilungi mehed hakkasid kommu-seid
abinõusid lõputefiemiseks ne katse kasutada ametiühinguka-, milledele pole'enam nii palju ruu- nistidega tänavalahinguid lööma,
kuritahtlikule NÕiikogude-vasta- naleid ideoloogiliseks diversiooniks mi antud ega miitinguid peetud, kuna see oli ainsaks võimaluseks
sele propagandale ja N . Liidu sotsialistliku ^prusühenduse vastu. Selliste kirjade avaldamine N . Lii- punaste võimule tuleku pidurdami-suhtes
vaenulikele' aktidele", Antisovetistide tegevuse karistama- ^u ja selle osariikide ajakirjandu- seks.
teed. kui-katsuda N . Liiduga nii
Teises Tassi informatsioonis on viha ja nördimust."^ ses äratab väikeseid lootussäde-öeldud,
et nn '„Läkitus Ida-Euroo- nördinult kutsutaksegi üles: meid'oluliste muudatuste suunas,
pa rahvastele" on provokatsioon ^Seltsimehed! Klassivennad! Otse-idskused
Seome
N. Liidu lcaub@i°
vahetuses
diks on sõlmitud eraldi pikemaaja- Poola liitlaste vastu, kellega ühine Ifjf^ ^rfliiS
lised kokkulepped. tegutsemine on riigi stabiliseerimi- "andelt han^adej; kes rnetuvad j keefystCltakse
M&eu mfliandii«5H1cTi arpnon Pnnla rahvakaitSjate fUUsse: missuguse RWIMiTUTWRi^e
Kõige roüem on, nõupidamised ^ X S e Sik^^^^^^^^ S ^'^^^S^ r^^^davad sotsiälLi streigid
toonud pettumusi tarbekaupade ' X Ä u oM^^^^^ Vooh rahva sõprust, mille on ^
e, mis näivad jäävat Ltd üde tan^^^S^^ kinnistanud ühiselt valatnd veri NEW DELHI - India parlamen-suurtööstuste
jalgu. Karjalainen ,eU Ä u Lo°Le^ L ^ ^ ^ sittuses fashismi vastu?"
— " k L f n a t L S " ! S hiljem saatsid kirja poola- tanud sead„.ee,nõu. mis annab In- SrSs ;;bai^"ma=
daarsus" tegelevat küsimmtega, ^aile ka Magnitorgski Metallurgia- toa Oamto v|dito«de oi«as^^
mis ei kuulb ametiühingule. Kmia kombinaadi töölised. Ka nemad teda streigid tähtsail tööaladel. . ^ a U a a U ^ A ^ ^
ennustas lähemal ajal Moskvas
delikaatseid nõupidamisi. Praegu
ön; Soome ekspordi ülekaal ligema­le
miljard Soome marka
yäikesed riigid ja rahvad OE
suurte rahvaste käes vahetusra­haks,
armastatakse alati ütelda.
Ajalugu kinnitab selle teooria tõe­pärasust.
N i i näiteks müüs Hitleri
Saksamaa Teise maailmasõja eel­õhtul
oma huvid Molotov Rib-bentropi
paktiga Balti liikides ma­ha
ning andis need riigid Saksamaa
tööstustele, mis näivad jäävat -\y^^-^^-^,^^ ^^^^ '^^"^:;;^^o. kinnistanud ühiselt valatud ven
HELSINGI — Eeloleval aastal
toimuvate Soome ja N . Liidu vahe­liste
kaubanduslike läbirääkimiste
probleemiderohkem küsimus on,
kust leitakse N. Liidus Soome im-porteerimiseks
lisatooteid. Kui' müjonit dollarit). Olukord
neid N. Ludus ei leidu^ Meb ka paar aastat tagasi vastupidine, mu jused > venelastele arusaamatud. sotsialismi, vaeniasea tõstavad ' ' " ^ " i " ' * ! ^ panamenais ajaioo a,,|ggji^^^
Soomel oma eksporti vähendada. Soorne võlg oli 3 miljardi Soome i^^^^gg^ et venelasedki võiksid är-P^^^- «K^ui eile nad kutsusid üles tormirikkamad vaidlused. Seaduse lõppfaasis kui nad andsid kommn-
Soome panga' peadirektor Ahti Kar- mark^, mis kiiresti kaeti Soome gata või\haigestuda„poola haigus- sotsialistliku elu reformi- >kohaselt võib valitsus vallandada nistliku terrorirezhiimi eest Saksa-
Jalainen arvab, et kuigi N. Liidu tööstustoodetega. Praegustele im- teeb partei aktiivset valguses- niisele, streikijad põgenenud rahvusgruppe
poolel olekski rohkem ostusoove,portprobleemidele ei leita Karja- 0öd^^,^ ""'^
tuleb siiski, eksporti piirata. Need laise arvgtes mingisugust kiiret pidavat teadma kogu töölisklass,
ei puuduta siiski metalli- ja metsa- ravimit, sest Venemaal pole midagi kõik töötajad fnäiliselt kõik tööli-tööstust,
mille saaduste eksport eksporteerida. §ed ei kuulu töölisklassi), kogu üld­streik!
jad oma töökohtadelt, neid maale
siis täna on nad tõstnud käe ^nia arreteerimiskäsuta vangista- välja veneFastele, kes suure osa
Poola Rahvavabariigi kogu sot- da, korraldada kohtuprotsesse ja neist hukkasid või sunnitoölaagri-slalistliku
korra vastu. Kontrre- määrata neüe rahatrahve või vang- tesse saatsid,
voktsioon ei saa oma kiskjaham- lakaristusi. (Järg lk. 3)