1981-10-20-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
MM
Nr. 73
Nr.n
letaskogQ
iLõniia-Eestt vaimest,
selle sha-
[st, aga ka oma
ja täbelepaoaerk.
limad kogadesl*
:eiiti
ISEB
IKABAAMATUST
'Style"
liirisild
Can. $ 13r-talitus,
igelesist.
udude
rkond.
ceda lugedes tekUb
lelst on oma maise
lud koos Ees^
lat meie sõjameeaH
meenntušt
liu 70 centi
JITUSES
ia ARNO \ T H A I E MM
ind konstnik Eduard
ittuse kõrval tunakse
la ja eesti kmistnike
IV lugeda ka laiema-sada
5dc) .
rALITUSES
liikumist nii, et vaen-
Ipääsenud neid üllatama,
il ei olnud küsimus pea-
|iadio-juhtimisest, sest Ju-
)lnud raadioaparaati kaa-
Irningisuguseid teateid võis
läabri raadiosaatest.
mõtted hüppasid ühelt
bisele: Kuidas võiks piiri
|c õnnestuda? ,Kas õnnes-:
inde täitmine soovitud vii-kui.
juhtubki tõsine haa^
Imine? Sellele lisaks läksid
)erekonna juurde, kes olid
[smes. Naine ja kolm poe-alles
Turus. Kas näeks
ü kunagi? Aga neid oli lu-äände
toimetada. Tähtsaim
id^; siiski õnnelikult tagasi
(ne. Sellest oli kõik olenev,
liitsüsed olid kõik juba teh-mdus
nagu oleks tema ala-jse
söödetud erilised and-rganiseerunud
selgeiks tege-
[nideks. Ta teadis nüüd sel-lidas
ta pidi tegutsema,
^iiri ületamine toimub täna
kohe päikseloojaku järel,
otsustavalt. Siis ta vaatles
|t irooniliselt pruunide sil-
^älkudes: — I^Iü on targem,
fdiselt teatakse, et naabreil
siks tulistada oma vangi
laskumise järel
eo
Aidake kaasa
fÄBÄ lESTU
ijle, sellega aitate kaasa
jsti keele säüitamiscle!
VABA EESTLANE teisipäeval, 20. oktoobril 1981 — Tuesday, October 20, 1981 Lk. 7
1944. a. sügisel pidid tuhanded oma kodumaa maha Jätma kartuses —. . .
uuesti lähenevate punayägede ees. Kihnu purjelaevad, mis olid möel- • •'. ^ . • : '
dud kivilastiks Pärnusse, viisid seekord vabadusse ligi tuhat immest, värskemad uudised loete
Pildil vaateid Kihnu pMjelaeva,,Manil** kaulM M toodud Mmes- „vABA EESTLASEST"
test.' 'i ,11
Lf Parma rphikhlw
' On mitmeid reise, mis tavaliselt ette võetakse oma kindlal tähtajal ja mille läbiviimine toimub ühenduses
aastaaegade ja looduse tpjndega. Seetõttu jäävad sellised reisid lühikesele ajavahemiknie, teMtades
mõnigikord lausa kaose piletite ja öömaja saamisel, kui need varakult kinni pandud ei ple.
t)ks selliseid on Agawa kanjoni j,Värvidetuür*V sesoon kestab vähem kui üks kuiB'olenedes
lest, kui varakult esimesed külmad saabuvad. Selle tuuri %p-punktiks on kvaliselt septembri lõpp Ja
oktoobri algus.
Ei ole värvidemängus midagi
võrratumat ega võrreldavat hiigel-vahtrametsade
peaaegu üleöist
muutumist suvisest tupierohelisest
erk-punašeiks, elav-kollaseiks ja sä-rav-
oranzhiks kõigi nende värvi-skaala
tuhandeis erinüanssides. Kui
kunstnik selle lõuendile suudab
maalida kas,või vaid just'neis värvitoonides,
nagu see tõepoolest on,
siis tunduks selline pilt ülepakutuna,
uskumatult eredavärvilisena ja
. seda peab looduses enne tõeliselt
vaid oma sumaga nägema alles
siis saab seda uskuda.
Agawa kanjoni tuur algab Sault
Ste. Mariest, sinna on Torontost
715 km ja sõit saab toimuda kas
lennukiga, lautoga võa bussiga.
Maanteed, on igati esmaklassilised
ja üheötsa sõiduks kulub .umbes 10
tundi, kusjuures teeäärne värvidemäng
algab juba palju varem ja
Sault Ste. Marie ümbrust 150 km
raadiuse ulatuses peetakse hooajal
värvidetuuri alaks.
10 REISIJAT'SUURES BUSSIS,
Torontost kohalesõiduks otsustasime
valida liinibussi ja siit väljumisel
oli m^id vaid 10 reisijat i l -
matusuure sõiduk jaoks. Sõitsime
sajus, udus ja sombusj hiljem muutus
see koguni lumesajuks. Jäi vaid
õnne tänada, et me oma pisikese
autoga ..selleks 'sõiduks libedaile
teedele välja ei tulnud.
Vahepeatus tehti Sudburys, autojuht
vahetati, buss pesti ja puhastati
enne väljaspitu. Uuel ja
" eakal bussijuhil märkasin varrukal
märki„Safety 28 Years", mis viitas
pikkadele õnnetiistevabadele
sõiduaastaile.
Peatusest Espanolas tuli rahvast
maha ja peale ning laaditi rohkesti
kaupa ja ajalehepakke.' Asula
tsentrumis näis olevat elav tegevus,
taamal suitsesid paberivabriku
korstnad ja sompus ilm tõi suitsu
maha, veerenni pidi aga vahutas
järve poole roiskevesi, hais just
selliselt tüüpiliselt hapukas, nagu
alati paberivabriku läheduses on.
Ja teeääres oli igalpool Inmi,
mida nägime tänava ja oktoobri
esimesel päeval esmakordselt.
.• Eelmisel õhtul helistasin Sault
Ste. Mariesse vähemalt kaheksasse
hotelli e%ne kui öömaja saamine
õnnestus, vaatamata nädala kesk-paigasele
ajalt, mis iseendast pidanud
olema väheste nõudmistega
aeg, ent Agav^a kanjoni sügistuu-ride
ajal täituvad linnahotellid
suurelt osalt viimase toani. Tüüriks
rongipiletid lähevad müügile
päev enne väljasõitu ja nende saamiseks
olime kasutanud heade sõprade
abi; Nii olime matkaks igati
valmis.
TUHANDEID TURISTE
IGAST ILMAKAAREST-Agawa
kanjoni tuur toimub
rongiga ja õigupoolest pole päris
ürgoru või kuristiku põhja- pääsemiseks
võimalusi ei autoga,, lennukiga]
ega veesõidukiga, ainuke ja
hästikorraldatud võimalus on —
rongiga, mille ühepäevase tuuri
hind on $21.00 isikult. Nii kuulus
on see sügistuur, et selleks ajaks
sõidab kohale tuhandete kaupa tu^
riste peamiselt USA-st ja Kanadast
.raga ka Euroopast, Aasiast, L.-
Arneerikast ja mujaltki.
Raudtee, mis jookseb 296 miili
pikkuselt Sault Ste, Mariest
Hearstini, on algselt ehitand A l -
goma Gentral Railway Gompany
poolt Kaevandusist rauamaagi Ja
metsadest puumaterjali veoks.
Algoma Gentral RaÜway huvitavaks
märgiks on must karu ringi
sees. •)•• ' ^•
Selle raudtee ehitamisega alustati
aastal 1899 ja lõpetati alles 1914.
aastal, mis viitab tööraskusile ja
pingutusile tolleaegsete masinate ja
tööriistade juures raudtee ehitamisel
läbi Laurentian mägede ja ääretult
metsikul künklisel maastikul.
Selles ei teki kahtlusi kellelgi, kes
selle rongisõidu praegusaegseiski
ajakohaseis rongides läbi teevad,
mis nüüd diiselmootoreiga sõidavad,
sest looduslikult on see sõit
paiguti kõige ilusa kõrval otse hirmuäratav.
Agawa kanjoni ühepäevane tuur
kestab umbes 9 tundi ja korraldatakse
mai keskpaigast kuni oktoobrikuu
keskpaigani. Sõidu Dikkus
on 114 miili, sellega jõutakse
Sault Ste. _ Mariest kuni Agawa
kanjoni põhjani. Seal peatutakse
paar tundi ja reis läheb uuesti ta-
^gasi.
Hooajal on osavõtjaid tuhandeis.
Meie Teisipäeval oli tohutult pikas
rongis 21 reisijatevagunit, 3 vedurit
ja 3 restoranivagunit, kust sai
nii hommikueinet kui ka lantshi.
Peale selle liiguvad vaguneis koh-vikärus
(koos võileibadega), samuti
peatuspaikades.
RONG SÕIDAB AINULT
40 MIILI TUNNIS
Reisijaid oli meie rongis 1048,
maksimaalne arv kohti ühes rongis
on 1400 arvestades veduri sõi-duvõimsust,
nädalalõppudel pannakse
vastavalt nõudmisele käiku
ka veel teine rong pisut hilisema
väljumisajaga, mis võib reisijate
arvu samal päeval kahekordistada.
Vastavalt maastiku tÕusiidele ja
langnstele ning otstarbele pakkuda
hea võimalus ünibruskoiii-na
Taadete nautimiseks, on rongi
sõidukümis vaid 40 miili tiun-harvadel
puhkudel leidub ka pea-tushütte,
järvekaldaü üksikuid väikesi
suvilaid ja suurima asulana
Searchmount^ küla, asutatud aasial
1890, kus on lauaveski 170 töölisega.
Samas on ka suusamägi tõs-tuktoolidega.
,
Maastik üldiselt on mitte üitsi
uskumatult värvirohke, vaid kaljude,
Jõgede ja järvede tõttu ka ääretult
maaliline. Meelde jääb kaks
kõrgsüda, neist Montreal Rivcrit
ületav on 130 jalga kõrge ja 1550
jalga^ pikk, jõgi teeb järsu langus-^,
samas on- tamm, mille veejõi^du
kasutatakse elektri saamiseks S. S.
Mariele ja ümbrusele. Jõgi on laevatatav
umbes 25 miili ülevalpool
voolu ja rikkalik kalade poolest,
vaade vaguniaknast alla tohurusi;e
veesügavusse aga on otse hirmutav.
Olgu nimetatud,.et kõik sealsed:
jõed viivad I oma veed Superiori
Raudteeäärseil telefonipostidel on
märgitud ka kaugused lähtepunktist
ja kaasaantud seletuskirja järai
saab kergesti kindlaks määrata
asukoht ja kinninaelutada huvitavad
paigad tervel rännakul. Kuna
aga vagunid on varustatud valju-hääidajaga,
siis antakse seletusi
terve reisi kestel niikuinii ja stjua-ardessid
ehk rongisaatjad ön mU
mis vastama küsimusile.
Oleme- oma kohad saanud reisi
algusel eestpoolt kolmandasse vagunisse,
mis tähendab; et tagasi-sõites
oleme tagantpoolt kplmas.
Kohe alguses jaamast väljasõites
möödume Abitibi paberivabrikust,
mis asub otse USA-sse mineva silr
la — International Bridge— all,
selle kõrval näeme Algoma Steel
Gorporationi peasissekäiku ja tehast,
mis oma produktsiooni poolest
on suuruselt kolmas terase-tootja
Kanadas ja tööd annab
10.000 palgalisele.
PõLlS^TSADE KESKEL
Peagi aga jõuame põlismetsade
keskele, millele vahelduseks üsna
Kogu raudteeäärne 'metsaserv
on kaetud lumega. Küsin, kas «ee
on siin tavaline, et oktoobri esimesil
päevil lumi maha tuleb, millfele
saan vastuseks:
; ,sEi, tänavu tuli lumi kuu aega
varem kui tavaliselt. Tõenäoliselt
langevad nüüd ka varsti lehed ja
kogu see värvide ilu on peagi ka-dunud."
Kui kahju! Kindlasti kahaneb
siis ka turistidevool ja Sault Ste.
Marie saab tagasi oma igapäeva-rahu.
Oleme jõudmas kanjoni põhja,
n.n. Ganyon Parki. Langemine on
järsk ja 12 miili pikkusel teeotsal
on langus tervelt 500 jalga. Kogu
reisiseltskond astub lõpp-peatuses
välja paaritunniliseks jalutusmat-kaks,
eine võtmiseks või muidu
seljasirutamiseks.
• MUINASJUTU MAAILMAS.
Ja nüüd oleme täielikus muinas-jutu-
maailmas. päike on välja ilmunud,
lund on maas 3—4 tolli
sügavuselt ja kaasasõitnud lapsed
asuvad kiiresti lumememmesid valmistama.
Neid saab paljudesse
kohtadesse ja õige mitu. Väikesed
kuused, tõelised jõulupuud,' on lumekatte
all, samas on lumehanges
kask otse suvises ilus ja haljalt roheliste
lehtedega ning eemal sirutavad
end taeva poole punetavais
värvides vahtrad. Kui nüüd kuns,t-v
nik sellise otse varasügisese puu-dekombinatsiooni
haljaste või punetavate
lehtedega otse lumehange
maaliks, siis tunduks selline ebatavaline
motiivivalik naeruväärne
ja ebatõenäoline, ometi — looduse
tujukuse tõttu oli see sel päeval
just selline.
Agawa kanjoni oru põhjas'keerleb
Agawa jõgi järskude kaljude
-vahel; neist alla voolab samas lähedal
Black Beaver Falls ja kolmeharuline
Bridal Veil Falls fna-gu
tõeline valgepitsiline loor).
Nad kumbld pole eriti veeroh-ked,
mingit võimsust ega erakordsust
ei. pakiBo ,
Kõrgelt kaljuservalt avaneb" tore
ja laiahaardeline väljavaade,
ent sinna pääsemiseks on tee meie
jaoks liialt libe ja - lumine. Küll
aga läheme Vaatama traatvõrguga
ja ainult Wintario
samme,
ümberpiiratud mägiojas asetsevat
saarma (otter) pesitsuspaika. Loom
ilmubki välja pojad piiluvad
vaid pesapaigast — vahib ja uudistab
inimestekarja ja meie omakorda
teda.^ Ta teeb mitu o.savat
ujumistrikki ja sukeldumist, maa
peal liikudes on ta aga üsna kohmakas.
.
Samast tagasitulek osutub üsna
vaevarikkaks.' Olime reisile tulnud
tavalisis libedataldadega nahkkin-gades
ja lumiseid treppe ja teid
pidi allatulek on kui liumäge pidi.
On siiski ka meist targemaid
paljud on tulnud lumesäärkuis või
tanksaapais ja nende liikumine on
sootuks vaevatu.
Talvel korraldatakse samasse
nädalalõppudel jaanuarist k<mi
märtsi lõpuni n.n. ,,lumetuur", mis
päris kindlasti oma valges ja säravas
omapäras on kui iselaadi rtlk
talyisesse muinasjutumaastikku.
LUMI PUNASTEL
VAHTRALEHTEDEL
Alustame tagasisõitu. Rong
keerleb kui uss, nii kääruline on
tee ja nii pikk on rong, et kui üks
ots ammu üle silla metsa vahele
kaob, siis,hakkab tesne ots alles
silla lähistele jõudma^
Yeelkord ois võimalik nautida
erakordset vaatepilti: lumi punastel
vahtralehtedel ja lumi ka
meie maakodust nii tuttavana
tunduvail hundinuiadel ja kõmp-
-sins-koUaseil sõnajalgadeL
„Suvel ori see kala ja jahimeeste
paradiis, loodussõpradele
aga mitmeti alles puutumatu met-saala
rohkete loomade, lindude)
ning taimedega ja geoloogile kolm
biljonit, aastat tagasi moodustunud
kaljude ja graniidiga, mille värv
varieerub valgest hallini ja punaseni,
milles nagu veresoonteks : on
valged kvartsi jooned," selgitab
issgmxse
ADV0KAAT-N0'«'AR
Rmm 1§S2, Royal Trust Tawev
Toronto Dominion Centre
P^?<;tlaadress: P.O. 326, Tnronts
Ont. (Bay & King) M5K IK?
Telefon: 8^ M777
••^rtimdi telefoni valveteenistus
J.13 Richmond St. W,, Stp ?»5
Toronto. M5H
Tel. 364-7*172
keegi, või on see vaid mõttemõlgutus
enesele.
Algoma Lands Ä Forest Divi-sion
omab seal 850.000 aakrit
puutumatut põlismetsa, kus võib
üürida üksikuid metsahütte. Sinna
ei vii' asfalt-teed, neoontulesid ega
liiklusmüra, vaid rongilt maha astudes
seisate hiiglasmetsa ja üksinduse
ees, mis linnas elades tundub
olevat sageli ihaldatud ja hurmav.
Kuigi ma ei karda loomi ega üksildust,
mõtlen siiski, et selline
jmetsaelu. tunduks omamoodi ähvardavana,
mõistatuslikuna, tali3i-matuna.
Metsade ja üksiolemise
lõpmatus võib olla pikka aega siiski
hirmutav, ent ma sõidaksiri. sinna,
vaataksin vaguni aknast ja kõnniksin
seal koos oma kaaslasega
metsaradadel ükskõik missugusel
ja
Mulkide kokkutulek
Mulkidel on kombeks üks kord
sügisel kokku tulla, kui vili on põllult
koristatud, nagu see Imnagj
toimus kodumaal. Käesoleval sügisel
täitub Mulkide Seltsi asutami-'
sest viis aastat, mis on juba väikseks
juubeliks. Mulkide kokkutulekuid
peeti siiski juha varemalt.
Üks suuremaid oli ÜlemaaUmsete
Eesti Päevade raamides 1972. Kuid
orgamsatsiooni loomine sai alguse
I Killamängude õhutamisel. Seltsi
ümber on koondunud arvukas pere
ja selle tegevus ön olnud nende
aastate jooksul eriti töörohke.
Seekordne kokkutulek toimub
pühapäeval, 1. novembril keU S
p.l. Tartu College ruumes, et üheskoos
sõpradega veeta kohvilauas
hubane pühapäevane pärastlõuna,
õhtuse kava eest hooUtsevad meüe
tuntud lauükud Eba Libe, Olev
Härm ja Elmar Tani. Esmakordselt
tuleb esitamisele kahe Viljandi
kooliõe loodud laul, kus Salme Ek-haumi
luuleti)sele on vüsi ioonud
Austraalias elav Meeta Pruul.
Mulgi naljade eest, nagu alati,
hoolitseb Edgar Küik. Samas näidatakse
Jaan Ratta poolt diaposi-tüve
vanast armsasti,Viljandist ja
selle ümbrusest.
Seltsi juhatus kutsub kõiki mul-ke
koos sõpradega ja ka teistest
maakondadest pärit perekonnaliikmetega
koosolemisele, et kinnitada
oma sünnimaale mulMde /hümni
sõnadega:
Op maid mäailmantuhandit
ja rahvit mitmit niiljunit — ;
üitsainus Mulgimaa.
* Tal oli ka väärilisi vastaseid," aga
ta sõdis ikka vaid omaenese varjuga.
\
* Arvo Valton
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 20, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-10-20 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e811020 |
Description
| Title | 1981-10-20-07 |
| OCR text |
MM
Nr. 73
Nr.n
letaskogQ
iLõniia-Eestt vaimest,
selle sha-
[st, aga ka oma
ja täbelepaoaerk.
limad kogadesl*
:eiiti
ISEB
IKABAAMATUST
'Style"
liirisild
Can. $ 13r-talitus,
igelesist.
udude
rkond.
ceda lugedes tekUb
lelst on oma maise
lud koos Ees^
lat meie sõjameeaH
meenntušt
liu 70 centi
JITUSES
ia ARNO \ T H A I E MM
ind konstnik Eduard
ittuse kõrval tunakse
la ja eesti kmistnike
IV lugeda ka laiema-sada
5dc) .
rALITUSES
liikumist nii, et vaen-
Ipääsenud neid üllatama,
il ei olnud küsimus pea-
|iadio-juhtimisest, sest Ju-
)lnud raadioaparaati kaa-
Irningisuguseid teateid võis
läabri raadiosaatest.
mõtted hüppasid ühelt
bisele: Kuidas võiks piiri
|c õnnestuda? ,Kas õnnes-:
inde täitmine soovitud vii-kui.
juhtubki tõsine haa^
Imine? Sellele lisaks läksid
)erekonna juurde, kes olid
[smes. Naine ja kolm poe-alles
Turus. Kas näeks
ü kunagi? Aga neid oli lu-äände
toimetada. Tähtsaim
id^; siiski õnnelikult tagasi
(ne. Sellest oli kõik olenev,
liitsüsed olid kõik juba teh-mdus
nagu oleks tema ala-jse
söödetud erilised and-rganiseerunud
selgeiks tege-
[nideks. Ta teadis nüüd sel-lidas
ta pidi tegutsema,
^iiri ületamine toimub täna
kohe päikseloojaku järel,
otsustavalt. Siis ta vaatles
|t irooniliselt pruunide sil-
^älkudes: — I^Iü on targem,
fdiselt teatakse, et naabreil
siks tulistada oma vangi
laskumise järel
eo
Aidake kaasa
fÄBÄ lESTU
ijle, sellega aitate kaasa
jsti keele säüitamiscle!
VABA EESTLANE teisipäeval, 20. oktoobril 1981 — Tuesday, October 20, 1981 Lk. 7
1944. a. sügisel pidid tuhanded oma kodumaa maha Jätma kartuses —. . .
uuesti lähenevate punayägede ees. Kihnu purjelaevad, mis olid möel- • •'. ^ . • : '
dud kivilastiks Pärnusse, viisid seekord vabadusse ligi tuhat immest, värskemad uudised loete
Pildil vaateid Kihnu pMjelaeva,,Manil** kaulM M toodud Mmes- „vABA EESTLASEST"
test.' 'i ,11
Lf Parma rphikhlw
' On mitmeid reise, mis tavaliselt ette võetakse oma kindlal tähtajal ja mille läbiviimine toimub ühenduses
aastaaegade ja looduse tpjndega. Seetõttu jäävad sellised reisid lühikesele ajavahemiknie, teMtades
mõnigikord lausa kaose piletite ja öömaja saamisel, kui need varakult kinni pandud ei ple.
t)ks selliseid on Agawa kanjoni j,Värvidetuür*V sesoon kestab vähem kui üks kuiB'olenedes
lest, kui varakult esimesed külmad saabuvad. Selle tuuri %p-punktiks on kvaliselt septembri lõpp Ja
oktoobri algus.
Ei ole värvidemängus midagi
võrratumat ega võrreldavat hiigel-vahtrametsade
peaaegu üleöist
muutumist suvisest tupierohelisest
erk-punašeiks, elav-kollaseiks ja sä-rav-
oranzhiks kõigi nende värvi-skaala
tuhandeis erinüanssides. Kui
kunstnik selle lõuendile suudab
maalida kas,või vaid just'neis värvitoonides,
nagu see tõepoolest on,
siis tunduks selline pilt ülepakutuna,
uskumatult eredavärvilisena ja
. seda peab looduses enne tõeliselt
vaid oma sumaga nägema alles
siis saab seda uskuda.
Agawa kanjoni tuur algab Sault
Ste. Mariest, sinna on Torontost
715 km ja sõit saab toimuda kas
lennukiga, lautoga võa bussiga.
Maanteed, on igati esmaklassilised
ja üheötsa sõiduks kulub .umbes 10
tundi, kusjuures teeäärne värvidemäng
algab juba palju varem ja
Sault Ste. Marie ümbrust 150 km
raadiuse ulatuses peetakse hooajal
värvidetuuri alaks.
10 REISIJAT'SUURES BUSSIS,
Torontost kohalesõiduks otsustasime
valida liinibussi ja siit väljumisel
oli m^id vaid 10 reisijat i l -
matusuure sõiduk jaoks. Sõitsime
sajus, udus ja sombusj hiljem muutus
see koguni lumesajuks. Jäi vaid
õnne tänada, et me oma pisikese
autoga ..selleks 'sõiduks libedaile
teedele välja ei tulnud.
Vahepeatus tehti Sudburys, autojuht
vahetati, buss pesti ja puhastati
enne väljaspitu. Uuel ja
" eakal bussijuhil märkasin varrukal
märki„Safety 28 Years", mis viitas
pikkadele õnnetiistevabadele
sõiduaastaile.
Peatusest Espanolas tuli rahvast
maha ja peale ning laaditi rohkesti
kaupa ja ajalehepakke.' Asula
tsentrumis näis olevat elav tegevus,
taamal suitsesid paberivabriku
korstnad ja sompus ilm tõi suitsu
maha, veerenni pidi aga vahutas
järve poole roiskevesi, hais just
selliselt tüüpiliselt hapukas, nagu
alati paberivabriku läheduses on.
Ja teeääres oli igalpool Inmi,
mida nägime tänava ja oktoobri
esimesel päeval esmakordselt.
.• Eelmisel õhtul helistasin Sault
Ste. Mariesse vähemalt kaheksasse
hotelli e%ne kui öömaja saamine
õnnestus, vaatamata nädala kesk-paigasele
ajalt, mis iseendast pidanud
olema väheste nõudmistega
aeg, ent Agav^a kanjoni sügistuu-ride
ajal täituvad linnahotellid
suurelt osalt viimase toani. Tüüriks
rongipiletid lähevad müügile
päev enne väljasõitu ja nende saamiseks
olime kasutanud heade sõprade
abi; Nii olime matkaks igati
valmis.
TUHANDEID TURISTE
IGAST ILMAKAAREST-Agawa
kanjoni tuur toimub
rongiga ja õigupoolest pole päris
ürgoru või kuristiku põhja- pääsemiseks
võimalusi ei autoga,, lennukiga]
ega veesõidukiga, ainuke ja
hästikorraldatud võimalus on —
rongiga, mille ühepäevase tuuri
hind on $21.00 isikult. Nii kuulus
on see sügistuur, et selleks ajaks
sõidab kohale tuhandete kaupa tu^
riste peamiselt USA-st ja Kanadast
.raga ka Euroopast, Aasiast, L.-
Arneerikast ja mujaltki.
Raudtee, mis jookseb 296 miili
pikkuselt Sault Ste, Mariest
Hearstini, on algselt ehitand A l -
goma Gentral Railway Gompany
poolt Kaevandusist rauamaagi Ja
metsadest puumaterjali veoks.
Algoma Gentral RaÜway huvitavaks
märgiks on must karu ringi
sees. •)•• ' ^•
Selle raudtee ehitamisega alustati
aastal 1899 ja lõpetati alles 1914.
aastal, mis viitab tööraskusile ja
pingutusile tolleaegsete masinate ja
tööriistade juures raudtee ehitamisel
läbi Laurentian mägede ja ääretult
metsikul künklisel maastikul.
Selles ei teki kahtlusi kellelgi, kes
selle rongisõidu praegusaegseiski
ajakohaseis rongides läbi teevad,
mis nüüd diiselmootoreiga sõidavad,
sest looduslikult on see sõit
paiguti kõige ilusa kõrval otse hirmuäratav.
Agawa kanjoni ühepäevane tuur
kestab umbes 9 tundi ja korraldatakse
mai keskpaigast kuni oktoobrikuu
keskpaigani. Sõidu Dikkus
on 114 miili, sellega jõutakse
Sault Ste. _ Mariest kuni Agawa
kanjoni põhjani. Seal peatutakse
paar tundi ja reis läheb uuesti ta-
^gasi.
Hooajal on osavõtjaid tuhandeis.
Meie Teisipäeval oli tohutult pikas
rongis 21 reisijatevagunit, 3 vedurit
ja 3 restoranivagunit, kust sai
nii hommikueinet kui ka lantshi.
Peale selle liiguvad vaguneis koh-vikärus
(koos võileibadega), samuti
peatuspaikades.
RONG SÕIDAB AINULT
40 MIILI TUNNIS
Reisijaid oli meie rongis 1048,
maksimaalne arv kohti ühes rongis
on 1400 arvestades veduri sõi-duvõimsust,
nädalalõppudel pannakse
vastavalt nõudmisele käiku
ka veel teine rong pisut hilisema
väljumisajaga, mis võib reisijate
arvu samal päeval kahekordistada.
Vastavalt maastiku tÕusiidele ja
langnstele ning otstarbele pakkuda
hea võimalus ünibruskoiii-na
Taadete nautimiseks, on rongi
sõidukümis vaid 40 miili tiun-harvadel
puhkudel leidub ka pea-tushütte,
järvekaldaü üksikuid väikesi
suvilaid ja suurima asulana
Searchmount^ küla, asutatud aasial
1890, kus on lauaveski 170 töölisega.
Samas on ka suusamägi tõs-tuktoolidega.
,
Maastik üldiselt on mitte üitsi
uskumatult värvirohke, vaid kaljude,
Jõgede ja järvede tõttu ka ääretult
maaliline. Meelde jääb kaks
kõrgsüda, neist Montreal Rivcrit
ületav on 130 jalga kõrge ja 1550
jalga^ pikk, jõgi teeb järsu langus-^,
samas on- tamm, mille veejõi^du
kasutatakse elektri saamiseks S. S.
Mariele ja ümbrusele. Jõgi on laevatatav
umbes 25 miili ülevalpool
voolu ja rikkalik kalade poolest,
vaade vaguniaknast alla tohurusi;e
veesügavusse aga on otse hirmutav.
Olgu nimetatud,.et kõik sealsed:
jõed viivad I oma veed Superiori
Raudteeäärseil telefonipostidel on
märgitud ka kaugused lähtepunktist
ja kaasaantud seletuskirja järai
saab kergesti kindlaks määrata
asukoht ja kinninaelutada huvitavad
paigad tervel rännakul. Kuna
aga vagunid on varustatud valju-hääidajaga,
siis antakse seletusi
terve reisi kestel niikuinii ja stjua-ardessid
ehk rongisaatjad ön mU
mis vastama küsimusile.
Oleme- oma kohad saanud reisi
algusel eestpoolt kolmandasse vagunisse,
mis tähendab; et tagasi-sõites
oleme tagantpoolt kplmas.
Kohe alguses jaamast väljasõites
möödume Abitibi paberivabrikust,
mis asub otse USA-sse mineva silr
la — International Bridge— all,
selle kõrval näeme Algoma Steel
Gorporationi peasissekäiku ja tehast,
mis oma produktsiooni poolest
on suuruselt kolmas terase-tootja
Kanadas ja tööd annab
10.000 palgalisele.
PõLlS^TSADE KESKEL
Peagi aga jõuame põlismetsade
keskele, millele vahelduseks üsna
Kogu raudteeäärne 'metsaserv
on kaetud lumega. Küsin, kas «ee
on siin tavaline, et oktoobri esimesil
päevil lumi maha tuleb, millfele
saan vastuseks:
; ,sEi, tänavu tuli lumi kuu aega
varem kui tavaliselt. Tõenäoliselt
langevad nüüd ka varsti lehed ja
kogu see värvide ilu on peagi ka-dunud."
Kui kahju! Kindlasti kahaneb
siis ka turistidevool ja Sault Ste.
Marie saab tagasi oma igapäeva-rahu.
Oleme jõudmas kanjoni põhja,
n.n. Ganyon Parki. Langemine on
järsk ja 12 miili pikkusel teeotsal
on langus tervelt 500 jalga. Kogu
reisiseltskond astub lõpp-peatuses
välja paaritunniliseks jalutusmat-kaks,
eine võtmiseks või muidu
seljasirutamiseks.
• MUINASJUTU MAAILMAS.
Ja nüüd oleme täielikus muinas-jutu-
maailmas. päike on välja ilmunud,
lund on maas 3—4 tolli
sügavuselt ja kaasasõitnud lapsed
asuvad kiiresti lumememmesid valmistama.
Neid saab paljudesse
kohtadesse ja õige mitu. Väikesed
kuused, tõelised jõulupuud,' on lumekatte
all, samas on lumehanges
kask otse suvises ilus ja haljalt roheliste
lehtedega ning eemal sirutavad
end taeva poole punetavais
värvides vahtrad. Kui nüüd kuns,t-v
nik sellise otse varasügisese puu-dekombinatsiooni
haljaste või punetavate
lehtedega otse lumehange
maaliks, siis tunduks selline ebatavaline
motiivivalik naeruväärne
ja ebatõenäoline, ometi — looduse
tujukuse tõttu oli see sel päeval
just selline.
Agawa kanjoni oru põhjas'keerleb
Agawa jõgi järskude kaljude
-vahel; neist alla voolab samas lähedal
Black Beaver Falls ja kolmeharuline
Bridal Veil Falls fna-gu
tõeline valgepitsiline loor).
Nad kumbld pole eriti veeroh-ked,
mingit võimsust ega erakordsust
ei. pakiBo ,
Kõrgelt kaljuservalt avaneb" tore
ja laiahaardeline väljavaade,
ent sinna pääsemiseks on tee meie
jaoks liialt libe ja - lumine. Küll
aga läheme Vaatama traatvõrguga
ja ainult Wintario
samme,
ümberpiiratud mägiojas asetsevat
saarma (otter) pesitsuspaika. Loom
ilmubki välja pojad piiluvad
vaid pesapaigast — vahib ja uudistab
inimestekarja ja meie omakorda
teda.^ Ta teeb mitu o.savat
ujumistrikki ja sukeldumist, maa
peal liikudes on ta aga üsna kohmakas.
.
Samast tagasitulek osutub üsna
vaevarikkaks.' Olime reisile tulnud
tavalisis libedataldadega nahkkin-gades
ja lumiseid treppe ja teid
pidi allatulek on kui liumäge pidi.
On siiski ka meist targemaid
paljud on tulnud lumesäärkuis või
tanksaapais ja nende liikumine on
sootuks vaevatu.
Talvel korraldatakse samasse
nädalalõppudel jaanuarist k |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-10-20-07
