Vaba eestlane , November 22, 1983

              teisr ^ Tuesday, November 22,1983 LL 5
Anivald M
Fühadetervifruste vahendamine liks käiky
EKN'tt me tegevusaasta esimene jnhatusekoosolek peeti M
SoS» Eesti Majas rohkearvuüse Juhatuseliikmete osavõtug
Esiteks teatas esimees Laas Lei- ühiskonnas, eriti kuna postikulud
vat muuhulgas järgmist: 1). A. on vümasel aastal ülikalliks läinud.
Jurs, P. Aruvald ja esimees ise Teatati ka, et A. Nõmmik on lah-wtsid
osa 4. ja 5. nov. korraldatud krniud Eesti Vangistatud Vabadus-
Canadian Institute forStrategic võitlejate Abistamistoimkonna esi-
Studies konverentsist] mille peatee- mehe kohalt. Kuna vabadušvõiüe-maks
oli „Soviet Union: Grand jäte abistamine on leidnud suure-
Strategy fpr Eastern Europe". Oli mat populaarsust ja poolehoidu
märgata, et rõõmustavalt kõnele- noorte seas, siis soovitati asemele
jatÄ ja sõnavõtjate seisukohad ühi- valida üks noorem inimene. Selle-nesid
mitmel pinnal Eesti ja eest- ga valiti Priit, Anivald uueks esi-laste
sihtide ja seisukohtadega- 2) meheks. Tänati ja kiideti heaks A.
on saadud informatsiooni Eesti Va- Nõmmiku tööd sellel alal.
bastamis Organisatsiooni kohta. Järgmise päevakorrapunkti all.
Nähtavasti on org. autentne kuid jaotati uueks tegevusaastaks juha-väga
väikese põhibaasiga osalejate tuse ametid. Ametid jagunesid
suhtes; ja 3) äsja toimunud ,Vü- järgnevalt: abiesimehed — H.
nakuu PiduV õnnestus igati, kuigi Lupp, A. Kittask, T. Tõsine, E .
osavõtjate arv oli palju väiksem Kiilaspea, A. Jurs (Lõuna-Onta-kui
oli esialgselt loodetud. E. Lin- rio), E. Lepnurm (Vancouver), P.
daja Hamütonist teatas lõpuks, et Möldre (Montreal) ja W. Pent (Ot-
Brantford'i Remembrance Daypa-tawa). Peasekretär — P. Aruvald.
raadile olid kutsutud esmakordselt Laekurid — N. Valge jä A. Läte
Balti riikide värvid, kus neid siis ka Sekretärid — E. Lindaja, K. Kal-esitati.
juste ja E. Salurand. Liikmed —
TegevusalaMste küsimuste aU, U. Petersoo ja K. Jõgi.
teatati, et järjekordne EKN-i jõu-iutervituste
vahendamine ajalehte­de
kaudu läheb käesoleva nädala­ga
käiku.y
Juriidilise komisjoni esimehe ko­hale
on nõusoleku andnud advo­kaat
Tõnu Toome.
Kaasmaalasi Ijalutakse registree­rida
hiljemStl^ 5. detsembriks?"
Lõpuks, kiideti veel kord heaks
Enn Saluranna pikaajalist panust
EKN peasekretärina. Edaspidi E.
Leiti, et tervituste. vahendamine Sajlurand asub abitööjõuks Eesti
sellel viisil on saanud populaarseks Keskarhiivi
• O i » , o
mm
mNUAVALDUS
. I •
Südamlik ihm moenäituse killa$ta|aile, kõigile kaasaaitsi-jäile
ning naisringi liikmeile, kes aitasid kaasal moenäituse
lneaks kordaminekuks. Loteriivõidud välja võtmata: kolla-me
3 ja 10/timieroosa 5, helesmine 2, kollakasroheline 3.
Helistada 2Ö2-5883o
EIT Naisringi fuhatuts
10 aastat mitmekultinirilkt tööd
Heinr Eüvaldi 50. aasta järel t^itaUe liUed j a tervita- Olltdrio AdvisOrV Council 011
sed Eesti Rahvusteatri poolt Lydiav^Vohu-V&^^^ Hemz Rüvald on ftÄulf iculturdlism^'^
Foto: Vaba Eesüane
idti Ydbadysliidu küsimus®^ ciryf lusdisieks
Hiljuti viibis Torontos Heino Nurmherg Los Ängeles^est, kes on
Balti VabadusUit Ameerikas (Baltic American Freedom League) lae­kuriks,
ühtlasi on tema ka Vabadusliidu väljaande ,»Baltic Bulletm''
üheks toimetajaks. Laupäeval 12. nov. toimus tal kokkusaamine balti
esindajatega. Eestlaste esindajateks olid Eestlaste EesknõukogM Ea-mädas
esimees laas Leivat ja peasekretär Priit ikravald
Koosoleku peateemaks oli Balti
Vabadusliidu vahekord teiste USA-s
asuvate Balti keskorganisatsiooni­dega.
Küsimuseks oli, kas ei saaks
polutilist tööd USA-s koordineeri­da,
et vältida t)aralleelsust j a aru­saamatusi.
H. Nurmberg seletas,
et Balti Vabaduslüdu soov on just
hoiduda võistlusvahekordadest teis­te
organisatsioonidega. Balti Vaba­dusliidul
on keskusi üle USA mand­ri,
süs sellega on head võimalused
läheneda valitsusliiknietele ja ka
teha tööd rahvuslikul pinnal. Kuna
tööd jätkub kõigile, siis on kindel
soov koostööks näiteks Joint Baltic
.American Committee'ga Washing­tonis
ja ka Eesti Rahvuskomitee­ga
^Ühendriikides.
Ühendatud Rahvaste Orgonisat-siooni
juurde Balti vaatleja paigu­tamise
suhtes, Nurmberg seletas»
et momendil ei ole uudiseid anda.
Töö sellel pinnal jätkub ja välja­vaade
on optimisÜiki|/-;
-H. Nurmberg sugereeris, et Bal-ti
Vabadusliidu väljaannet „Baltic
Bulletin'i" võiks ka levitada Ka­nadas.
Praegu, saadetakse bülle­tääni
tasuta USA valitsuslükmete-le,
kaasaarvatud presidendile, abi-presidendile,
kaitseministeeriumile,
mitmetele Valges Majas asuvatele
osakondadele jne.
Eul võimalik, siis Balti Vabadus-liit
oleks nõus appi tulema, et
Kanada Balti organisatsioonidega
koos väijaanda Kanada versioo­ni
seUest bülletäänist.
H. Nurmberg nentis, et senini on
USA vaütsusliikmetelt tulnud posi­tiivne
reaktsioon selle bülletääni
suhtes, kuna seal vahest leidub ka
mõndagi, mis on valitsusele uudis­tena
huvitavad.
Lõpuks, koosolek tänas H. Nurm-bergi
ja nõustus, et baltlaste po-lütiline
töö peaks olema koordinee­ritud
üle Põhja-Ameerika mandri
vältimaks lahkhelis! ja arusaama­tusi.
mitmerkorral töötanud koos Eesti —— ,„
kumtie-aastane
Möödunud kolmapäeva õhtul täMstati^T^^^ Coun=
(cil on-Multicultnralism and Citizenship 10. aastapäeva vastuvõtuga
üõükogu liikmeile ja etnilisele meediale Toronto Press Club ruumides.
õhtu ametlikus osas OrestRud-vastastilmsele respektile ja mõist-zik
tutvustas nõukogu esimeest dr. misele.lteukogu soovitas valitsuse-
Mavis E. Burket, kes juhib 60-lii- le haridusministeeriumi kaudu
melist nõukogu, kelle ülesandeks arendada poliitikat, mis kujunda-
_on Ontario valitsusele mitmekultuu- tud lastele positiivse atituudi and-
LONDON - Andropovi haigestumise põhjuste ümber on tekkinud^ r i polütikas nõu anda. Dr. Burke miseks reUgioossele ja rassistlikule
igasuguseid kuuldusi. Uuem ja fantastdisem on Londoni ajalehe„]pai- on olnud varem Ontario häridusmi- mitmekülgsusele ning kultuuripä-lyExpressl"
teade pealkirja a l l K a s teenistuses, kus ta randeile.
Ajaleht Ütieb. et' sdl^^^^ nõukogu tööka-ku^
ildused on liikumas Lääne-Eu- oli alustatud Moskvas ja New Yor- f^^S^^J^"^^* ^^el töökohal ta__ kuu- vasse suhted Ontario prantslastega
roopa salaluure ringkondades, et gis ning ka Londoni diplomaatiikes ™ Ja nende kultuuriga,
N.'Lüdu president Juri Andropovlri^^^ t^^^^^
tulistati j ^ a sai k^^^^^
vla tema eelkäija Leonid Brezt- heküljel, kus lavaliselt avaldatak- '^^^^^
nevi poja |K)olt.^^^ » ebakindlaid Uudiseid ja lisas, ^ t ^ d ^ o S %
märgib, et nad said sellekohaseid kel koW^^^ 3a Kanada
et pöördudes Tassi uudisteagem. keskvahts^^^^
tuuri poole Londonis, Krenüiesini Dr. Mavis Burke avaldas mitme- avalik mitmekultuurilise ühiskon-daja
oli öelnud, et see; on abso- suguseid mõtteid Ontario mitme- na foorum järgmise dekaadi tege-luutselt
absurdne ja väga ebavii- kultuurilise nouandava kogu tege- vuse arutiemiseks, kus peale amet-scuninule
teateid Moskvast KGB allikaist.
Neist allikaist on väidetud, et kõ­nesolev
tulistamine 51-aastase Ju­ri
Brezhnevl poolt oli perekonna-vaenust
põhjustatud
äga ka nütmediiuemad sotsiaal-teenindused
ja nõuanded nende
lahendamiseks mitmekultuurili-sest
aspektist.
Juubelisündmuste kavasse kuulub
ja On tõeline põhjus AmdröpÖva
kolmekuise publiku silmist ära-sakas
jutt ühe riigipea vostu. vusest. Ta küsis oma töö kohta, likku ühist osa järgneb töögruppi-
Moskvast süski on maailmas l e - ^ ^ ^ ^^
ollakse ise osa probleemist voi on Eestiastest on varem nõukogusse
neile vastaja^. kuulunud Laas Leivat. Pärast tema
määrati 3.
vivate kuulduste vaigistamiseks
teatatud, et; presidendil on veelgi
ametlikult kiilmetus. Läänemaaüm
on siiski selle külmetuse taga ar-
Kümne aas
gule antud
nu meedias,
;a Jooksul on nõuko- ametiaja täiüimist
väga väle tähelepa- veebr. 1983 Ontario Advisory Coun-cü
on Multiculturalism and Gitizen-kuigi
nad on andnud kvaliteetset
Edasi on väidetud, et kui Jüri
Andropöv oli KGB ülem, süs ta OÜ vestanud tõsisemat haigust,
alustanud sihilikku Brezhnevi pere- , , „. , .. . . . . ,
konna mustamiskampaaniatsd--^'»™^^ —
leks, et vmttda Brezhnevi soositai ^""Brezhnev_^^^^^ nõuannet kodakondsuse ja immig-
Konstantin TShemenko määramist fr^w,^ Kuid ratsiooniministrile temale kuulu-oma
jär^aseks. tetid, kes on tulnud tagasi N. ^^.^ küsimusis.
indropovi eemaloleku ametU- f ""^ T ^ Kümme aastat tagasi töötas nõu-kuks
põhjuseks on seni nimetatud ; ^ ' " " ^ t v W^^^^ kogu esimehe J . Haymani juhatu- Taeu põ«indvas ko
külmetust.:..^
Bcaltbste lipud
tehvi§idfiraüff@riii
meskond
šhip liikme kohale
Ontario leiüiantkuberneri John
15. Airdi otsuiSega ja Ontario pea­ministri
William G. Davise soovi­tusel
Valve Ähdf^.
edia and
ee (mee-nii
$$5h;ikas, mis nüüd on dia ja kot tnumkatsiooni komitee)
l^da nähti viimati 1^^augustil rahuldada. ^^^^^^ y^^^ ^ j,^. ^ . .^^^ juubeüaas
km_ ta kohtus grupi USA senaa- Kuid ^)n teada, et Jm-iBrezhnev, tadele nJääratto individuaalsel ta väljaa^e „MuJtivie4" toime
tontega J^^^^^ keson väHskaubahduse m j ^ tuseUige ning on esindanud nõu-
Inghse ^jäfeheteadet ei p^ olevat tuntud väga kuumaverelise kogu kohtub neli korda aastas andvat kogu mitmeil välisüritusü.
. „ 4 „ , ; A I , „ iri. - ^ A i ^ . . i M i ^ - A c-xv/n^o- m f l h f l M o Vncnniiflihknr^stiüiselu Omavahel, komiteede töös affa tihi6-'"^^ifQl^^^ An/lrp nii varATn S nnstat Ka-
Langenute mälestamise paraadist
Brantfordis, Ontarios olid osavõtma
kutsutud ka balti sõjaveteranide
üksused. Kutse saatis paraadi or­ganiseeriva
komitee esimees major
E. Roosegaarde Bisfechop, kes on
hollandi päritoluga kanada sõjaväe­lane
ja anti-kommunistüku maail­mavaatega.
Kuid 1 asjaolust olid
teadlikud kõik komitee liikmed ja
baltiaste osavõtt oli ära trükitud
ka osavõtvate üksuste nimekirjas,
kohe maaväe, mereväe ja lennuväe
veteranide üksuse nr.. 641 järel.
Paraadist võtsid osa kokku* 14 eri­üksust,
umbes 600 liütmega.
Mälestus-jumalateenistus toimus
Bmnt Avenue United Ghurch'is.
Vaatamata paljude teiste „united"
kiriku liikmete vpteüe nn. „rahu"
ja relvastumise küsimustes, seisis
see mees palju kincilamäl põhimõt­tel
rahu tugineb oma tugevu­sele.
Ta nimetas ka balti rahvaste
kurba saatust, vaatama, et sõda
lõppes juba 40 aastat tagasi, pole
nendele veel tagastatud vabadust
ja vene okupatsiooni sõjavägi asub
seal suurte üksustega. Ta tervitas
ka baltiaste osavõttu ja lootis, et
see jääks tulevikus igaaastaseks
sündmuseks. Nagu paistab on mõ­ningad
grupid hakanud aru saama,
et meie võitlus kommunismi vastu
oli süsM „Õigel poolel".
ms, i^ägCI' vähe tarvis usutavaks} võistlev FleetSt?-äj
Icifudo T@i 4f3-39J3
lehe toimetaja ütlos, et ,,DaUyEx-^^^j^ keskvalitsuse Mitniekultuuri-presšl^*
teade oli^^^to lemisel?:i)r. M. Burke arvas siisla,^^ lü-
Soovitaks® ühendiist heliloojaga,
et nõukogu pole veel jõudn# ge. Meedia ja kommunikatsioonide
ideaalseüe tulemusile valitsuse komiteesse kuulub 12 liiget,
nõuandjana. : /; . ;,
Vaadafes tagasi kümnele aasta­le,
leidis ta, et selle aja jooksul
LOOMA vesi
Isamaalikule luuletusele. Kirfad s l i
„UE" all.
KORTER
Rocrtsllemmväes^^^ eesttasi. Äsjase on P^^^^^
15 kuluse 10^^^ ^ Scari^^
.Nad said lemiuvae ülema kuidrai Sven QlofOls^^^^ mekeelsuse küsimuste lahendami- Tv,wn Centeri lälTedaL $3ÖQ.
S^Sykogy kärbitaks©
(Canadian Seene) — Mitmekul-tuuriminister
David Collenette on
teatanud parlamendile, et valitsus
on nõustunud vähendama Kanada
Mitmekultuuri Konsultatiivse Nõu­kogu
^lükmete arvu. Arvu vähen­datakse
70 võrra 100-st 30-ni ning
nõukogule antakse uus nimi: Kana­da
Mitmekultuuri Nõukogu. CoUe-nette
mainis, et väiksem rühm töö­tab
efektiivsemalt ja uus nimi m
kergem välja öelda.
Ühenduse pidamine korraldava
komiteega toimus balti veteranide
liiga esimehe A. Jursl kaudu Ha-
•milto2iis„y"'
' E. Lindaja
tugevust
siooniHsed ,,kuldsed tiivad" s õ j a v ä e l e n d u r i t u n n u s e n a,
Sõjaväelenduri väljaõpe on kamslõp^^
- see maksab rligüe umbes 9 mü- ^ Kas seatakse^^^^^^^^ nou-jonit
Rootsi krooni (ca $L500.000)deid lendurikandidaatidele? Lennu-igalt
reaktiivlemiuki püoodiU. Selle väe väri)amistsentraalist vastatak-tõttii
on valütinimmaterjaU hulgas se, et seUeks ei ole just vaja mm-eriti
range ja vastu võetakse amultgeid,,ter^
neid, kes eelduste kohaselt toime j^^^. ^^yigg^^iu p n ^ j ^ g^a-tiilevad
pingsa väljaõppega % tule- ^ ^^.^ ^^^^ vaimset Ja
vase lendurikutsega.
Sõjaväelendurilt nõutakse stabül-set
psüühMist ja tugevat füüsüist
konditsiooni ja muidugi noorust.
Kuna nõuetele vastavaid noori <>Ö
küllalt raske leida,
sus
testidele meentadariü palju 5100-
ri kui vähegi võimalik,
vastav propaganda käib pidevalt.
Vümati avaldasid huvi lennuväe
vastu Ž6 000 noort, kellest 800 kan­dideerisid
kaadriohvitseri väljaõp-
• pele. Umbes• 30; nendest.
Tel. 431-5741 õhtul
MÜIIJAL FUNi) L m
15, aov.
Toronto; Ont. M5H 1J8
King Št.W., Room
Telefon Imeval 364-1131
õhtul 925-6812
sel on abiks oldud, kuhu on lütunud
pärandikeelte õpetamine.
Ontario religioossete küsimuste
lahendamisel oh avatud uued as­pektid,
sest kui 1873 oli Ontarios
ainult kaks usku, kristlased ja
juudiusulised, süs n maaümasõ- EKN Noorsootöökomisjoni poolt
jale järgnenud immigratsioon on korraldatud loterii olt, nagu luba-toonud
dramaatilisi muudatusi tud, rohkete võitudega. Sellega
Kanada usuellü. seoses, EKN tänab südamest aU-järgnevaid
isücuid, organisatsioone
Nõukogu on asunud seisukohale, et ja ettevõtteid, kes annetasid loterii-kõiki
uskusid tuleb respekteerida j© võite: Paul Kristal, Otto Ranna-võrdselt
ja arusaamisega naabrite mäe, Hans Lupp, H. Salumets,
vahel. Sellest olenevalt leidis nõuko- Rein ja Valve Andre, Mart ja
gu, et juba koolides tuleb õpüas- Maiki Lupp, Magda Pihla, E. Salu-tele
sisendada arusaamme Ontario rand abikaasaga. J , ja M. Kivik,
mitmeusundlikest ühiskondadest ja Ratas Optikj, Richard Antik,Tüt
parandada maailma usundite pro- Romet, Harald Teder, Asta Kaljus-graiiimide
kvaliteeti koolides. te, Kadi Kaljuste, Elva Palo, Ilse
Nõukogu on aidanud lahendada Mägiste Bergman, Eesti Abistamis-
Kanada põhirahvasse suhtumist, komitee, Creative Crajfts, Mati Ep-kuid
ka rassismi probleeme, kuna ner, Annette Bal^ery, Rooneeni's
multikultuurne üÄskond baseerub Bakery ja Berkely Stero^